Henno Loide ja Taimi Loide kaebus Alutaguse Vallavalitsuse 9.06.2022 korralduse nr 266 „ehitusloa andmine kõrvalhoone-sauna püstitamiseks“ osaliselt tühistamiseks (resolutsiooni punkti 2 osas)
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebajad: Henno ja Taimi Loide, esindaja: Evelin Jõgar Vastustaja: Alutaguse vald, esindaja: Tairi Hütt Kolmas isik: Aleksei Špalov
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 10.8.2022 esialgse õiguskaitse määrus.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 1.3.2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.A. Špalov on Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Katase külas aadressil Rannasalu tee 107 asuva kinnisasja omanik. Rannasalu tee 107 kinnistu piirneb Rannasalu tee 105 kinnistuga, mille ühisomanikud on H. Loide ja T. Loide. Rannasalu tee 107 kinnistule on ehitatud
3-22-1533 ehitussoojak-saun, mis paikneb Rannasalu tee 105 kinnistul asuvast aiamajast vähem kui 4 m kaugusel.
2.Alutaguse Vallavalitsus tegi 10.07.2020 A. Špalovile ettekirjutuse nr 7-5/7-1, millega kohustas teda lammutama hiljemalt 10.09.2020 tema kinnistul asuva ebaseaduslikult ehitatud ehitise (ehitussoojak-saun).
3.Alutaguse Vallavalitsus tegi 10.07.2020 A. Špalovile hoiatuse nr 7-5/8-1, milles ta märkis, et 10.07.2020. a ettekirjutuse nr 7-5/7-1 tähtaegselt täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha summas 1000 eurot.
4.A. Špalov esitas 11.08.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Alutaguse Vallavalitsuse 10.07.2020. a ettekirjutuse nr 7-5/7-1 tühistamiseks ja Alutaguse valla keelamiseks rakendada 10.07.2020. a hoiatuse nr 7-5/8-1 alusel sunniraha (haldusasi nr 3-20-1487).
5.Tartu Halduskohus kinnitas 08.09.2021. a määruse 3-20-1487 resolutsiooni p-ga 1 A. Špalovi, T. Loide, H. Loide ja Alutaguse valla vahel sõlmitud kompromissi järgmistel tingimustel: 1) Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Katase külas asuva Rannasalu tee 107 kinnistu omanik A. Špalov kohustub hiljemalt 08.11.2021 esitama Alutaguse Vallavalitsusele samal kinnistul asuva ehitussoojak-sauna kohta nõuetekohase ehitusloa taotluse koos ehitusprojektiga. 2) Ehitusprojektis saab Päästeameti nõusoleku korral sobivaks tuleohutusnõuete täitmise tagamise viisiks olla ainult ehitusoojak-sauna ja selle katuse isoleerimine ning Rannasalu tee 105 kinnistu omanikele ei tohi aiamaja suhtes tuleneda hoonetevahelisest ebapiisavast tuleohutuskujast kohustust rakendada ise meetmeid tuleohutusnõuete täitmiseks. Kui Päästeamet näeb ainsa variandina ette tulemüüri rajamise, tuleb A. Špalovil ehitussoojak-saun lammutada või see demonteerida ja liigutada asukohta, kus selle kaugus naaberkinnistul, s.o Rannasalu tee 105 kinnistul asuvast aiamajast on vähemalt 8 m. 3) Kui A. Špalov esitab hiljemalt 08.11.2021 Alutaguse Vallavalitsusele ehitusloa taotluse koos ehitusprojektiga, kohustub vald hiljemalt 08.12.2021 tegema otsuse ehitusloa taotluse kohta. 4) Kui A. Špalov saab ehitusloa, kohustub ta hiljemalt 08.04.2022 tegema nõuetekohaselt kõik ehitusloajärgsed tööd. 5) Kui A. Špalov ei ole esitanud hiljemalt 08.11.2021 Alutaguse Vallavalitsusele ehitusloa taotlust koos ehitusprojektiga või ei ole ta saanud ehitusluba, kohustub A. Špalov hiljemalt 08.04.2022 ehitussoojak-sauna lammutama või demonteerima ja liigutama selle asukohta, kus selle kaugus naaberkinnistul Rannasalu tee 105 asuvast aiamajast on vähemalt 8 m. 6) Kui A. Špalov ei ole esitanud hiljemalt 08.11.2021 Alutaguse Vallavalitsusele ehitusloa taotlust koos ehitusprojektiga või ei ole ta saanud ehitusluba, on valla 10.07.2020. a ettekirjutuse nr 7-5/7-1 täitmise uueks tähtpäevaks 08.04.2022. Juhul kui A. Špalov saab ehitusloa ja teeb ehitusloajärgsed tööd hiljemalt 08.04.2022 ja taotleb hiljemalt 11.04.2022 kasutusluba, kaotab valla 10.07.2020. a ettekirjutus nr 7-5/7-1 kehtivuse. 7) A. Špalov kohustub hiljemalt 11.04.2022 esitama Alutaguse Vallavalitsusele ehitussoojak-sauna kohta kasutusloa taotluse. 8) Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. Halduskohus lõpetas määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kohtuasja menetluse.
6.H. Loide esitas 20.04.2022 Tartu Halduskohtule taotluse haldusasjas 3-20-1487, milles ta palus määrata A. Špalovile rahatrahv kompromissi täitmata jätmise eest. Taotleja märkis, et A. Špalov esitas ehitusloa taotluse tähtaegselt, aga esitatud ehitusprojekt ei vastanud nõuetele. Trahvitaotluse esitamise seisuga ei ole vald ehitusluba väljastanud. Taotleja viitas kompromissi p-le 1.5 ja märkis, et ehitussoojak-sauna ei ole lammutatud või teisaldatud. Alutaguse Vallavalitsus väljastas 9.06.2022 korraldusega nr 266 ehitusloa Ida-Viru maakonnas, Alutaguse
3-22-1533 vallas, Katase külas, Rannasalu (korralduse resolutsiooni punkt 2).
tee 107 kinnistule kõrvalhoone-sauna püstitamiseks
7.Tartu Halduskohtu 22.9.2022 määrusega haldusasjas 3-20-1487 määrati: 1) Jätta Henno Loide taotlused Aleksei Špalovile ja Alutaguse Vallavalitsusele rahatrahvi määramiseks rahuldamata. 2) Jätta Henno Loide taotlus Rannasalu tee 107 kinnistul asuva ehitussoojaksauna lammutamiseks 4-kuulise tähtaja andmiseks ja trahvihoiatuse tegemiseks läbi vaatamata. Määrus jõustus 15.11.2022.
8.Alutaguse Vallavalitsus tunnistas 9.06.2022 korraldusega nr 266 kehtetuks Alutaguse Vallavalitsuse 16.07.2020 korralduse nr 366 „Ehitusloa väljastamine“ (korralduse resolutsiooni punkt 1), andis ehitusloa kõrvalhoone-sauna püstitamiseks asukohaga Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla, Rannaasalu tee 107, katastritunnus 12201:001:1186 (korralduse resolutsiooni punkt 2).
9.Henno Loide ja Taimi Loide esitasid 15.07.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Alutaguse Vallavalitsuse 9.06.2022 korralduse nr 266 osaliselt tühistamiseks (korralduse resolutsiooni punkti 2 osas), Rannasalu tee 107 kinnistu omanikule sunniraha määramise kohustamiseks ja Rannasalu tee 107 kinnistule kõrvalhoone-sauna püstitamiseks ehitusloa väljastamise keelamiseks. Kaebajad taotlesid ka esialgse õiguskaitse kohaldamist peatada Alutaguse Vallavalitsuse 9.06.2022 korralduse nr 266 p 2 kehtivus ja keelata korralduse alusel ehitustegevus kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas.
10.Tartu Halduskohus jättis 18.07.2022 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajaid 5 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puuduse (tasuma täiendavalt riigilõivu summas 40 eurot).
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Tartu Halduskohtu 30.09.2021 määrus kompromissi kinnitamise kohta haldusasjas nr 3-20-1487.
2.Tagastada kaebus kohustamisnõude osas.
3.Tagastada kaebus keelamisnõude osas.
4.Võtta kaebus menetlusse tühistamisnõude osas ja tunnistada vastustajaks Alutaguse vald.
5.Kohustada vastustajat vastama kaebusele 40 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
6.Kohustada vastustajat esitama kohtule seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas 5 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
7.Kaasata halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna Aleksei Špalov.
8.Anda kolmandale isikule õigus kaebusele vastamiseks 40 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
9.Anda kolmandale isikule õigus esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukoha esitamiseks 5 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohtumäärus jõustus 17.1.2023.
13.Tartu Halduskohtu 10.8.2022 määrusega määrati:
1.Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.
3-22-1533
2.Peatada Alutaguse Vallavalitsuse 9.06.2022 korralduse nr 266 „Ehitusloa andmine kõrvalhoone-sauna püstitamiseks“ resolutsiooni punkti 2 osas kehtivus halduskohtumenetluse ajaks.
3.Keelata ehitustegevus Alutaguse Vallavalitsuse 9.06.2022 korralduse nr 266 resolutsiooni punkt 2 alusel. Kohtumäärus jõustus 2.9.2022.
14.Tartu Halduskohtu 14.2.2023 määrusega määrati asja lahendamine kirjalikus menetluses ja ja teatati kohtuotsuse avalikustamise aeg 31.1.2024.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
15.Kaebajad paluvad tühistada Alutaguse Vallavalitsuse 09.06.2022 korraldus nr 266 ehitusloa Rannasalu tee 107 kõrvalhoone-saun püstitamise osas (korralduse p 2), kuna ehitusloa andmine on vastuolus haldusasjas nr 3-20-1487 samade menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissiga ning Alutaguse Vallavalitsuse 10.07.2020 lammutusettekirjutusega. Kaebajate jaoks on oluline, et ehitusluba tühistatakse just põhjusel, et ehitusluba on antud välja varasemas haldusasjas sõlmitud kompromissi tingimusi ja tähtaegu eirates. Kui ehitusluba tühistatakse üksnes mingil muul põhjusel (nt põhjusel, et ehitusloa aluseks olev projekt ei olnud nõuetekohane), siis ei ole see piisav, et tagada kaebajate õiguste efektiivne kaitse. Muuhulgas jääb sel juhul selgusetuks, millises staatuses on haldusasjas nr 3-20-1487 sõlmitud kohtulik kompromiss ja 10.07.2020 lammutusettekirjutus. 4.10.07.2020 lammutusettekirjutus tehti kaebajate õigustatud huvide kaitseks (vt lammutusettekirjutuse p 3.2.16 – 3.2.21 sisalduvad põhjendused). Haldusasjas nr 3-20-1487 lepiti kokku lammutusettekirjutuse täitmise täiendav tähtaeg ja tingimused, mille korral on võimalik Aleksei Špalovil lammutusettekirjutuse täitmisele pööramist vältida ning ebaseaduslik ehitis seadustada. Tähtajad olid kokku lepitud kaebajate huvide kaitseks, et naabri ebaseadusliku ja mittenõuetekohase ehitisega seotud probleemid saaksid kindlaks tähtajaks ja lõplikult lahendatud. Olukorras, kus kohustatud isik Aleksei Špalov ei pidanud kokkulepitud tähtaegadest kinni, ei saanud vald kompromissi osalisena kokkulepitud tähtaegu eirates ehitusluba välja anda. Ehitusluba anti alles 09.06.2022, kuigi kompromissi kohaselt oleks pidanud selleks ajaks olemas olema mitte üksnes ehitusluba, vaid ehitustööd pidid olema 08. aprilliks 2022 ka valmis ning hiljemalt 11.04.2022 pidi olema esitatud kasutusloa taotlus. Kompromissis kokku lepitud tähtaegu eirates ehitusluba väljastades ei ole vald kaebajate õigustega vähimalgi määral arvestanud, vaid on kaebajate õigusi rikkunud ja kaitseta jätnud. Jääb selgusetuks, miks peaks seadust rikkunud ja pahauskselt oma kohustuste täitmisega venitanud isiku õigused väärima suuremat kaitset kui kaebajate õigused, kes ei ole midagi valesti teinud, vaid lihtsalt on püüdnud juba alates 2019. aastast vabaneda naaberkinnistul asuvast ebaseaduslikust ja ohutusnõuetele mittevastavast ehitisest. Vald ei ole ehitusloa andmisel arvestanud, et kohtulikus kompromissis kokkulepitu piiras oluliselt valla tavapärast diskretsiooniõigust. Riigikohus on 27.05.2015.a. kohtuasjas nr 3-3-114-15 tehtud otsuse punktis 27 selgitanud, et „Varasem jõustunud kohtulahend võib olla erandlikuks asjaoluks, mis koosmõjus muude arvesse võetavate asjaoludega võib tingida haldusorgani kaalutlusõiguse redutseerumise nullini./.../ Olukorras, kus kõrgema astme kohtu seisukohad on kohustuslikud asja uuesti läbi vaatavale kohtule (HKMS § 233 lg 1), ei näe kolleegium põhjust, miks peaks haldusorganil olema lubatud kohtu seisukohti asja uuel läbivaatamisel ignoreerida. Vastasel juhul võiks haldusorgan korduvalt teha samu kaalumisvigu. See tooks kaasa juba lahendatud vaidluste kordumise ning võiks lõppkokkuvõttes viia PS § 15 lg 1 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1 rikkumiseni.“
3-22-1533 Haldusasjas nr 3-20-1487 kinnitatud kohtulik kompromiss on samaväärne kohtulahend, nagu kohtuotsus, ning kompromissi osalised peavad seda täitma. Ka Alutaguse vald oli kompromissi osaline, mistõttu on ta seotud kompromissi tingimustega ega tohi asuda neid tingimusi ühepoolselt muutma ega eirama. Kompromissi eesmärk oli luua vaidlusaluses küsimuses õigusrahu ja välistada edasised vaidlused. Kui ehitusluba tühistatakse üksnes mingil muul põhjusel (s.t. mitte kompromissi rikkumise tõttu), siis on võimalik, et Aleksei Špalov esitab uue ehitusloa taotluse ning vald hakkab seda jälle otsast peale menetlema ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaegu andma. Seejuures ei ole teada, kas ja millal Aleksei Špalov uue ehitusloa taotluse esitab – mingite tähtaegadega ta siis enam justkui seotud polekski. Kui ta ehitusloa taotluse peaks jälle viimaks esitama, siis ei ole mingit kindlust, et ta ehitusluba üldse realiseerima hakkab ja oma ebaseadusliku ehituse nõuetele vastavaks muudab. Ehitusluba ei kohusta ju ehitama, vaid annab selleks õiguse. Ilmselgelt puudub Aleksei Špalovil tegelik tahe ehitist seadustada, kuna tal on olnud aega ehitise nõuetele vastavusse viimiseks juba aastaid, kuid ta ei ole seda teinud. Just Aleksei Špalovi tegevusetuse tulemusel tegi Alutaguse Vallavalitsus 10.07.2020 talle lammutusettekirjutuse. Aleksei Špalovil puuduvad lisaks ka füüsilised ja rahalised võimalused ehitise nõuetekohaseks muutmiseks, arvestades, et Viru Maakohtu 31.05.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-3393 (jõustunud 13.12.2023 kassatsioonkaebuse menetlusse mittevõtmisega) on Aleksei Špalov mõistetud 6 aastaks vangi ning temalt on välja mõistetud kahjuhüvitised, sunniraha ja menetluskulud kokku üle 15 000 euro. Lisaks nähtub Ametlikud Teadaanded veebilehelt, et Aleksei Špalovil on raskusi oma rahaliste kohustuste täitmisega, kuna tema suhtes toimub täitemenetlus ning kohtutäitur tegeleb tema kinnisvara müügiga (17.08.2023 kinnisasja enampakkumise teade). Samasugused probleemid esineksid ka siis, kui kohus peaks otsustama ehitusloa korraldust mitte tühistada. EhS § 45 lg 1 kohaselt kehtib ehitusluba 5 aastat ning kuni 7 aastat ehitusloa kehtima hakkamisest, kui ehitamisega on alustatud. See tähendab, et isegi kui Aleksei Špalov peaks tõesti alustama 09.06.2022 ehitusloa korralduse nr 266 alusel ehitustegevust, võib kogu protsess aega võtta kuni 09.06.2029 (tegelikult veelgi kauem, kuna esialgse õiguskaitse korras on 10.08.2022 kohtu määrusega ehitusloa korralduse kehtivus menetluse ajaks peatatud). Kui ehitusluba jääb kehtima, siis esineb reaalne võimalus, et ka 7 aasta pärast on projektijärgsed tööd ikkagi teostamata ning naabri ehitis jätkuvalt nõuetele mittevastav ja ebaseaduslik. Sellisel juhul oleksid kaebajad seitsme aasta pärast tagasi alguspunktis – tuleb hakata taotlema vallalt naabri ebaseadusliku ehitise suhtes järelevalvemenetluse alustamist, vald võib seejärel teha lammutusettekirjutuse, mille aga naaber vaidlustab jne. Kaebajad on kogu selle tee juba läbi teinud, kulutades selleks nii ajalisi kui ka rahalisi ressursse. Oleks lubamatu, kui kaebajad oleksid sunnitud jõustunud kohtulikule kompromissile vaatamata taas sama protsessi korduvalt läbi tegema. Lisaks oleksid kogu selle pika aja jooksul täielikult lahendamata probleemid, millele kaebajad on viidanud varasemas haldusmenetluses, kus kaebajate huvide kaitseks väljastati ehitise lammutusettekirjutus ning kinnitati kompromiss haldusasjas nr 3-20-1487. Kogu selle niinimetatud ooteperioodi jooksul on kaebajate õigused kaitseta, kuna naabri ehitusprojekti realiseerimisest sõltub tuleohutuse seisukord (naabri ebaseaduslik ehitis asub tuleohutuskujas, tuleohutuse tagamiseks peab naaber ellu viima projektis ettenähtud tööd). Kokkuvõttes on kaebajate huvi, et kohtu otsustus oleks kooskõlas haldusasjas nr 3-20-1487 kinnitatud kohtuliku kompromissi tingimustega. Vastasel korral muutuks menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss sisutühjaks dokumendiks ning paiskaks nad põhjendamatult uuesti samasisulistesse õigusvaidlustesse sama ehitise seaduslikkuse ja nõuetele vastavuse küsimustes, kusjuures ehitise enda juures ei pruugi olla mitte midagi muutunud, s.t. ehitust ei
3-22-1533 pruugi aset leida. Kaebajad ei oleks kompromissi sõlminud, kui oleksid teadnud, et vald ega kohtud ei pea seda tulevikus millekski ning see tegelikult nende õigusi ei taga. Sel juhul jääb selgusetuks, mis on üldse haldusasjas nr 3-20-1487 sõlmitud kohtuliku kompromissi tähendus ning miks suunas kohus menetlusosalisi kompromissile, mille täitmine sõltub ainult rikkuja heast tahtest ning mida muul juhul ei ole võimalik täitmisele pöörata. Kaebajad märgivad lisaks, et trahvi kohaldamisest on halduskohus haldusasja nr 3-20-1487 raames 22.09.2022 määrusega keeldunud, mistõttu kaebajate hinnangul on ehitusloa tühistamine kohtuliku kompromissi rikkumise tõttu jäänud ainsaks võimaluseks oma õigustele mingitki arvestatavat avalik-õiguslikku kaitset saada. Kaebajate menetluskulud Kaebajate menetluskulud käesolevas haldusasjas on kokku 1317,50 eurot, sealhulgas: riigilõiv kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eest kokku summas 80 eurot (40 eurot on tasutud etoimiku vahendusel 15.07.2022 ning täiendav riigilõiv summas 40 eurot kanti üle 19.07.2022 vastavalt 18.07.2022 puuduste kõrvaldamise määrusele), lepingulise esindaja kulu kokku summas 1237,50 eurot.
16.Vastustaja märgib, et oma 02.01.2024 seisukohas märgivad kaebajad, et nende jaoks on oluline, et ehitusluba tühistatakse just põhjusel, et ehitusluba on antud välja haldusasjas nr 320-1487 sõlmitud kohtuliku kompromissi tingimusi ja tähtaegasid eirates. Kaebajad on seisukohal, et kui ehitusluba tühistatakse mingil muul põhjusel, siis ei ole see piisav, et tagada kaebajate õiguste efektiivne kaitse. Vallavalitsus tõdes oma 01.09.2022 vastuses kohtunõudele, kohtu poolt kinnitatud kompromissi tähtaegasid ei ole järgitud ning märkis, et kohalik omavalitsus juhindub oma töös haldusmenetluse seadusest, mille § 15 lõike 2 kohaselt, kui taotluses on puudusi, mis tõesti takistavad taotluse läbivaatamist, tuleb isikule anda võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Samuti lähtus Vallavalitsus ehitusloa andmise menetlemisel haldusmenetluse üldpõhimõttest, mille järgi omab puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg edasilükkavat mõju ning haldusorganile asja läbivaatamiseks antud tähtaja kulgemine peatub. Kui taotluse läbivaatamiseks antav tähtaeg ei peatuks, seaks see ohtu menetlustulemuse õiguspärasuse, sest haldusorganile ei jää piisavalt aega kõikide asjaolude väljaselgitamiseks ning menetluse läbiviimiseks. Menetluse käigus lähtus Vallavalitsus eeldusest, et osapoolte huvi on Rannasalu tee 107 kõrvalhoone-sauna nõuetekohane seadustamine. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 3 lõike 3 kohaselt tuleb kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Sellest tulenevalt ei ole haldusorganil õigust kasutada sunnimeetmena kõige karmimat karistust, vaid peab eesmärgi saavutamiseks kasutama leebemaid ja tunduvalt mõistlikumaid meetmeid. Kuna hoonet on võimalik seadustada, lasub haldusorganil kohustus seda võimaldada. Vallavalituse eesmärk oli leida olukorras lahendus, mille tulemusena oleks ehitusloa taotleja ja naabri kogukahju minimaalne. Alutaguse Vallavalitsus kaasas ehitusloa menetlusse piirinaabrid – Henno Loide (Rannasalu tee 103 ja Rannasalu tee 105 kinnistute omanik), Taimi Loide (Rannasalu tee 105 kinnistu omanik), Andrei Lebedevi, Anna Lebedeva, Elvo Themase ja Merit Themase (Nõmmliivatee omanikud) ning edastas neile 16.11.2021 projekti tutvumiseks. Piirinaabrid edastasid oma seisukohad projekti kohta 26.11.2021. Seisukoha punktis 3.7 märgivad kaebajad, et kui ehitusluba tühistatakse üksnes mingil muul põhjusel kui kohtukompromissi järgimata jätmine, siis on Aleksei Špalov ́il võimalus esitada uus ehitusloa taotlus.
3-22-1533 Vallavalitsus märgib siinkohal, et Aleksei Špalov ́il on õigus esitada uus ehitusloa taotlus ka sel juhul, kui hetkel kehtiv ehitusluba tühistatakse kohtu poolt kinnitatud kompromisse täitmata jätmise põhjendusel. Vastavalt põhiseaduse §-le 32 on igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. See tähendab, et omanikul on õigus endale kuuluvat kinnisasja kasutada ning sellel ka ehitada, arvestades sealjuures avalik-õiguslikke piiranguid. Ehitusloa andmisest keeldumine või olemasoleva ehitusloa tühistamine ükskõik millisel alusel ei keela kinnistu omanikul esitada uut ehitusloa taotlust ega vabasta kohaliku omavalitsust selle menetlemisest. Seisukoha punktis 3.8 märgivad kaebajad, et Aleksei Špalov ́il puuduvad seoses karistuse kandmisega füüsilised ja rahalised võimalused ehitise nõuetekohaseks muutmiseks. Alutaguse Vallavalitsus on seisukohal, et tegemist on ehitise seadustamise puhul asjasse mitte puutuva asjaga. Leiame, et ei vallavalitsusel ega ka kaebajatel ei ole ja ei peagi olema ülevaadet kolmanda isiku finantsvõimekuse kohta ning see ei saa olla aluseks ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Samuti märgime, et ehitamist ei pea teostama kinnistu omanik isikuliselt. Vallavalitsus nõustub kaebajate seisukohaga, et ehitusloa andmine ei kohusta ehitama, vaid annab selleks õiguse. Kuid see ei anna alust eeldada, et projektijärgsed tööd on teostamata ka peale ehitusloa kehtivuse lõppu. Vallavalitsus selgitab, et naabrite huvisid tuleb küll ehitusloa väljastamisel arvestada, kuid haldusakti andmisel ei saa seada piirinaabri huvi kõrgemale kinnistu omaniku huvidest, seda enam, et kinnistu omanik on hoone seadustamisel näidanud üles igakülgset tahet. Lähtuvalt eeltoodust, jääb Alutaguse Vallavalitsus enda 01.09.2022 seisukohtade juurde ning palub:
1.jätta Henno Loide ja Taimi Loide kaebus rahuldamata ja Alutaguse Vallavalitsuse 09.06.2022 korraldus nr 266 „Ehitusloa andmine kõrvalhoone-saun püstitamiseks“ tühistamata;
2.jätta menetluskulud poolte endi kanda.
17.Kolmas isik selgitas, et naabrid kinnistu omanikud on Heino ja Taimi Loide, nende eest muud kui kirjutab ja ajab asju tütre mees Elvo Themas, pole teada, kas omanikud on asjaga kursis. Naabrid pöördusid Alutaguse vallavalitsuse poole murega, et kuna ehitussoojak oli ebaseaduslik ehitis, siis naabrid ei saa oma vana kuuri renoveerida. Ja ebaseaduslik ehitis mõjub naabrile negatiivselt. Kohtuistungil oli saavutatud kompromissi järgi esitasin ehitusprojekti ja sain ehitusloa. Alutaguse vald kinnitas, et enam, meie ehitis ei mõjuta naabrile negatiivselt, kuna nüüd naaber võib tegeleda oma vana aiamaja renoveerimisega, ja enam meie ehitis ei mõju tema ehitise renoveerimisele. Naabrid ikka muud kui kaebavad edasi, ja tahavad, et lammutaksime enda ehitise. Naabrite eesmärk on tekitada ebamugavusi, et meie lammutaksime oma ehitise. Kuna isegi kohtuistungil, Elvo Themas ütles Heino Loidile, ei ära muretse, Rannasalu tee 107 omanik kunagi ei saa ehitusluba. Hetkel asi näeb välja nii, et naaber ei ole oma ehitisest huvitatud, vaid muud kui tahab et meid trahvitakse, ja et tekitada meile rohkem probleeme. Ehitusluba, mis seaduse järgi kehtib 5 aastat. aga me siiamaani ei saa alustada tegevusega, kuna naaber koguaeg kaebab edasi, see jälle kinnitab, et naaber otsib võimalust meile raskusi tekitada. Alutaguse vallavalitsus käitus korrektselt, meie koostöös oli saavutatud õige projekt, mis sai päästeameti poolt kooskõlastuse ja valla poolt heakskiidu, seega ma ei saa aru, miks naaber ikkagi ei ole rahul. Tema tegevusele enam meie ehitis negatiivselt ei mõju, muul viisil tekib küsimus, kas kõik see menetlus oli tõesti sellepärast, et naaber ei saanud meie pärast renoveerida enda aiamaja, või ikkagi naaber tahtis meile tekitada raskusi. Trahvi määramine ei ole põhjendatud.
3-22-1533
KOHTU SEISUKOHT
18.Kohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vaidlustatud ehitusluba on õiguspärane. Tartu Ringkonnakohus leidis käesolevas kohtuasjas tehtud 18.10.2022 määruses, et esitatud kaebus on sobiv õiguskaitseabinõu, kaebaja eesmärki silmas pidades. Kohtu hinnangul on Alutaguse Vallavalitsuse 9.06.2022 korralduse nr 266 „Ehitusloa andmine kõrvalhoone-sauna püstitamiseks“ resolutsiooni punkti 2 osas so. ehitusluba antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele vastavalt HMS §-le 54. Vastustaja on märkinud, et kohtu poolt kinnitatud kompromissi tähtaegasid ei ole järgitud. Vastustaja juhindub oma töös haldusmenetluse seadusest, mille § 15 lõike 2 kohaselt, kui taotluses on puudusi, mis tõesti takistavad taotluse läbivaatamist, tuleb isikule anda võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Samuti lähtus vastustaja ehitusloa andmise menetlemisel haldusmenetluse üldpõhimõttest, mille järgi omab puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg edasilükkavat mõju ning haldusorganile asja läbivaatamiseks antud tähtaja kulgemine peatub. Kui taotluse läbivaatamiseks antav tähtaeg ei peatuks, seaks see ohtu menetlustulemuse õiguspärasuse, sest haldusorganile ei jää piisavalt aega kõikide asjaolude väljaselgitamiseks ning menetluse läbiviimiseks.
19.HKMS § 202 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Vastavalt HKMS § 178 lg-le 3 kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Seetõttu on samas kohtuasjas kõrgema astme kohtu määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel määruse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel samuti kohustuslikud.
20.Vaidlust ei ole, et kolmandale isikule kuuluvale kinnistule on ebaseaduslikult püstitatud kõrvalhoone-saun. Ehitis paikneb kaebajale kuuluva kinnistu piiri lähedal. Vastustaja viis läbi järelevalvemenetluse, mille tulemusena leidis, et ehitisel on püsiv negatiivne mõju kaebajale (tuleohutusnõuete tõttu takistab ehitis kaebajale kuuluval kinnistul asuva aiamaja laiendamist). Selle mõju kõrvaldamiseks tegi vastustaja kolmandale isikule ettekirjutuse ehitise lammutamiseks. Lammutamisettekirjutuse tühistamiseks esitatud kaebuse lahendamisel halduskohtus sõlmisid kaebaja, kolmas isik ja vastustaja haldusasjas 3-20-1487 kohtulikult kinnitatud kompromissi. Kompromissi kohaselt kohustus kolmas isik esitama vastustajale ehitusloa taotluse ühes nõuetekohase ehitusprojektiga. Ehitusprojekt pidi nägema ette Päästeameti poolt kooskõlastatud lahenduse tuleohutusnõuete täitmiseks selliselt, et kaebajal ei oleks kohustust rakendada meetmeid ebapiisava tuleohutuskuja tõttu. Kolmas isik pidi esitama ehitusloa taotluse 8. novembriks 2021, vastustaja tegema otsuse taotluse kohta 8. detsembriks 2021, kolmas isik lõpetama ehitustööd 8. aprilliks 2022 ning esitama kasutusloa taotluse 11. aprilliks 2022. Sellisel juhul kaotanuks kolmandale isikule tehtud lammutamisettekirjutus kehtivuse. Ehitusloa taotluse esitamata jätmisel või taotluse rahuldamata jäämisel pidi kolmas isik 8. aprilliks 2022 ehitise lammutama või demonteerima ja liigutama selle asukohta, kus selle kaugus kaebaja kinnistu piirist on vähemalt kaheksa meetrit, s.t lammutamisettekirjutuse täitmise tähtpäevaks loeti 8. aprill 2022.
21.Vaidlust ei ole ka selles, et kolmas isik ei suutnud kompromissis nimetatud tähtajaks esitada nõuetekohast ehitusprojekti ega viia ehitist tuleohutusnõuetega vastavusse. Samas kolmas isik ehitist ka ei lammutanud või demonteerinud ja liigutanud eemale kaebaja kinnistu piirist.
3-22-1533
22.Käesolevas haldusasjas ja kujunenud olukorras leiavad kaebajad, et neil on subjektiivne õigus nõuda, et vald võtaks meetmeid lammutamisettekirjutuse täitmiseks ega kaaluks muid võimalusi ning hoiduks kolmandale isikule ehitusloa väljastamisest.
23.Tartu Ringkonnakohus märkis 18.10.2022 määruses, et „ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Riigikohus on seoses ehitustegevuse riikliku järelevalvega selgitanud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.1 Praegusel juhul on kolmandale isikule kuuluval ebaseaduslikul ehitisel mõju kaebajate õigustele ja kohustustele. Sellele vaatamata oli kaebajatel õigus nõuda üksnes, et vastustaja otsustaks järelevalve menetluse tulemusena meetme kohaldamise õiguspäraselt. Kaebajate õigusi ei riiva mitte fakt, et naaberkinnistul paikneb ebaseaduslik ehitis, vaid et tuleohutusnõuete järgimata jätmise tõttu ebaseaduslik ehitus ohustab kaebajatele kuuluvat ehitist või sunnib kaebajaid võtma abinõusid tuleohutuse tagamiseks. Samuti ei mõjuta kaebajate õigusi see, kas tuleohutusnõuete tagamiseks kolmas isik viib talle kuuluva ehitise nõuetega vastavusse, nihutab ehitise kinnistute piirist kaugemale või lammutab ehitise. See, et kaebajatele kolmanda isiku ehitisest avalduva kahjuliku mõju lõpetamiseks on võimalusi rohkem, kui ainult ehitise lammutamine, ilmneb üheselt nii haldusasjas 3-20-1487 sõlmitud kompromissist kui ka käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloast. Esimeses on kaebajad ise nõustunud ehitise püsimajäämisega, kui kolmas isik rakendab Päästeameti poolt heaks kiidetud abinõusid tuleohutuse tagamiseks selliselt, et kaebajad oma aiamaja laiendamisel ei pea tegema täiendavaid kulusid tuleohutuse tagamiseks. Seega käesoleval juhul ei saanud kaebajad nõuda konkreetse meetme kohaldamist või mõne teise meetme kohaldamisest hoidumist vastustaja poolt järelevalve teostamisel, vaid üksnes, et vastustaja langetab otsuse kaalutlusvigadeta. Sarnaselt ei saanud kaebajad nõuda kolmandale isikule ettekirjutuse tegemisel selle täitmiseks konkreetsete tingimuste määramist ega ettekirjutuse täitmata jätmisel sunnivahendi rakendamist. Ka ei saa kaebajad nõuda, et vastustaja ei muudaks kolmandale isikule tehtud ettekirjutust ega kohaldaks leebemat meedet. Seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt ei saanud kaebaja omandada subjektiivset õigust, mida õiguskord ette ei näe, ka kohtuliku kompromissi kaudu. Seetõttu ei saa kaebajad käesolevas asjas tugineda haldusasjas nr 3-20-1487 kinnitatud kohtulikule kompromissile, kui subjektiivse õiguse allikale, nõudes vastustajalt kindla sisuga haldusakti andmist või toimingu tegemist. Kompromissis toodud tähtaegade järgimata jätmine võib küll iseseisvalt rikkuda kaebajate õigusi, kuid ka see ei anna kaebajatele subjektiivset õigust, mida neil riikliku järelevalve osas muidu ei oleks. Vastustaja omakorda ei saanud samuti võtta endale kohtuliku kompromissiga kohustust kohaldada kolmanda isiku suhtes konkreetset meedet või rakendada sunniraha lammutusettekirjutuse tähtaja rikkumise korral. Vaatamata kaebaja, kolmanda isiku ja vastustaja sõlmitud kompromissile, on vastustaja jätkuvalt seotud haldusmenetluse reeglitega nii lammutusettekirjutuse muutmise ja/või ettekirjutuse täitmiseks sunnivahendi rakendamise otsustamisel kui ka kolmanda isiku esitatud ehitusloa taotluse lahendamisel.
Vt RKHK 13. oktoobri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-44-10 (p 15).
3-22-1533 Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 3 p 1 sätestab otsesõnu, et sunnivahendit ei rakendata kohtulahendite täitmise puhul. Seega on vastustajal keelatud kohaldada kolmanda isiku suhtes sunniraha vahetult kohtuliku kompromissi täitmiseks. Seega on kaebajatel jätkuvalt õigus sellele, et kolmandale isikule ehitusloa andmine toimuks õiguspäraselt, samuti õigus nõuda ehitusloa tühistamist, kui selle andmisega on kaebajate õigusi rikutud. Samas on ilmne, et kaebajad ei saa nõuda olukorra lahendamist just kolmanda isiku ehitise lammutamise kaudu. Seetõttu ei ole kaebajatel subjektiivset õigust nõuda ka vastustajalt selle saavutamiseks kolmanda isiku suhtes sunnivahendite kasutamist ja/või ehitise seadustamiseks ehitusloa andmisest hoidumist. Kuna halduskohtusse võib pöörduda oma subjektiivse õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1), siis võib nõustuda halduskohtuga, et kaebeõiguse puudumine on piisavalt selge kaebuse kohustamis- ja keelamisnõude tagastamiseks“.
24.Antud juhul on kaebajad vaidlustanud Alutaguse Vallavalitsuse 9.6.2022 korralduse nr 266 „ehitusloa andmine kõrvalhoone-sauna püstitamiseks“ osaliselt tühistamiseks (resolutsiooni punkti 2 osas) so. ehitusloa. Kaebajate jaoks on oluline, et ehitusluba tühistatakse just põhjusel, et ehitusluba on antud välja haldusasjas nr 3-20-1487 sõlmitud kohtuliku kompromissi tingimusi ja tähtaegasid eirates. Kaebajad on seisukohal, et kui ehitusluba tühistatakse mingil muul põhjusel, siis ei ole see piisav, et tagada kaebajate õiguste efektiivne kaitse.
25.Kaebajad on leidnud, et kolmas isik ei ole täitnud haldusasjas 3-20-1487 kinnitatud kohtulikust kompromissist tulenevaid kohustusi, siis on neil õigus taotleda kolmanda isiku trahvimist kohtulahendi täitmata jätmise eest (HKMS § 248 lg 1). Kohtuinfosüsteemi andmetel ongi kaebajad seda teinud, kuid halduskohus jättis 22. septembri 2022. a määrusega kaebajate taotluse rahuldamata. Määrus jõustus 15.11.2022.
26.Tartu Ringkonnakohus on kaebajatele selgitanud, et kaebajad võivad jätkuvalt nõuda kolmandalt isikult kompromisskokkuleppe täitmist ning täitmisega viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Need nõuded ei ole avalik-õiguslikud ning kaebajad saavad esitada nõuded vahetult kolmandale isikule. Samuti ei muuda ringkonnakohtu seisukohta kaebajate väide, et kolmandale isikule kuuluval ehitisel puudub kanalisatsioon ning hoone kasutamisel tekkiv heitvesi reostab kaebajate kaevu. Kaebajad ei ole sellele väitele asjas nr 3-20-1487 tuginenud. Seetõttu ei näe kohtulik kompromiss selles osas kolmandale isikule ette eraldi kohustusi.
27.Haldusasja materjalide järgi on peale kompromissi kinnitamist Aleksei Špalov asunud koheselt kompromissi täitma – tellinud hoone seadustamiseks projekti ning esitanud selle 10.10.2021 Ehitisregistrisse. Vallavalitsus edastas 27.10.2021 projekti Päästeametile kooskõlastamiseks. Päästeamet ei andnud kooskõlastust ja tagastas projekti märkustega. Aleksei Špalov esitas Vallavalitsusele lahendatud märkustega projekti 30.10.2021, mille Päästeamet kooskõlastas 01.11.2021 tingimisi. Tingimuste kohaselt oli ehitusprojekti vaja täiendada kerisega ühendatava korstna temperatuuriklassi ning korstna kõrguse osas. Projekt tagastati 09.11.2021 uuesti taotlejale märkuste parandamiseks. Alutaguse Vallavalitsus kaasas ehitusloa menetlusse piirinaabrid – Henno Loide (Rannasalu tee 103 ja Rannasalu tee 105 kinnistute omanik), Taimi Loide (Rannasalu tee 105 kinnistu omanik), Andrei Lebedevi, Anna Lebedeva, Elvo Themas ja Merit Themas (Nõmmliivatee omanikud) ning edastas neile 16.11.2021 projekti tutvumiseks. Piirinaabrid edastasid oma seisukohad projekti kohta 26.11.2021. Selleks ajaks oli möödunud kohtu poolt kinnitatud kompromissis määratud korrektse projekti esitamise tähtaeg, kuid ka kompromissi osapool Heino Loide ei pööranud
3-22-1533 oma seisukoha esitamisel tähtaja möödumisele tähelepanu. Vastustaja on seetõttu eeldanud, et osapoolte huvi on, et Rannasalu tee 107 kõrvalhoone-saun saaks nõuetekohaselt seadustatud.
28.Alutaguse Vallavalitsuse 09.06.2022 korralduse nr 266 „Ehitusloa andmine kõrvalhoonesaun püstitamiseks“ väljastamisel kaalus Vallavalitsus nii ehitusloa taotleja kui kinnisasjaga piirnevate naaberkinnistu omanike huve. Rannasalu tee 107 ja Rannasalu tee 105 vahel on hoonete vaheline kaugus 3,5 meetrit. Rannasalu tee 105 hoonete tuleohutuse tagamiseks on Rannasalu tee 107 ehitusprojektis lahendatud tule leviku piiramine ehituslike abinõudega. Projekti kohaselt paigaldatakse kõrvalhoone välisseintele tulekindlad CEDRAL kiudtsemendist voodrilauad, ning katuse räästad isoleeritakse tulekindla CEDRAL kiudtsement voodrilaudadega. Ehitusprojekt on Pääseameti poolt korduvalt üle vaadatud. Projekti on nende märkuste põhjal korrigeeritud ning kõik Päästeameti poolt esitatud nõuded on projekti sisse viidud. Sellest tulenevalt asus vastustaja arvamusele, et Rannasalu tee 105 asuva hoone osas on võimalikku negatiivset mõju piisavalt vähendatud ja ehitusloa väljastamise keeldumiseks polnud ehitusseadustikust tulenevalt alust. Kohus nõustub vastustajaga, et väär on kaebaja seisukoht, mille järgi oleks vastustaja hilisemalt 08.12.2021 pidanud langetama otsuse ehitusloa andmisest keeldumise kohta ning nõudma lammutusettekirjutuse täitmist. Kohtulikult kompromissi sõlmimise eesmärgiks oli anda vastavalt poolte kokkuleppele mõistlikud tähtajad haldusmenetluse läbiviimiseks. Kohus küll pani paika menetlustoimingute sooritamise tähtajad, mis oli muu hulgas vastustajale kohustuslikud, kui samas ei saanud vastustaja mööda vaadata haldusmenetluse üldpõhimõtetest ning jätta järgimata kolmanda isiku protsessuaalseid õigusi. Kohus märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vastustaja ei täitnud kohtulikult kinnitatud kompromissi tähtaegselt. Kohtu hinnangul oli vastustajal selleks objektiivne põhjus, kuna tal esines samuti kohustus välja selgitada kõiki vajalikke asjaolusid ja järgida muid menetluse nõudeid ning puudutatud isikute õigusi. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus kaebajatega, et vastustaja poolt kohtulikult kinnitatud kompromissi tähtaegade järgimata jätmine saaks mõjutada vaidlusaluse korralduse õiguspärasust.
29.Väljaspool kahtlust on siiski see, et saunahoone nõuetekohane projekt peab nägema ette lahenduse ka heitvee ärajuhtimiseks. Teiseks on ilmne seegi, et ka heitveega seonduva võimaliku kahjuliku mõju osas on lisaks ehitise lammutamisele olemas muud võimalused kaebajatele kahjuliku mõju lõpetamiseks. Vastustaja on ehitusloa andmisel kaalunud ja leidnud, et hoone projekti kohaselt lahendatakse vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamine eraldi projektidega. Rannasalu tee 107 maaüksuse kõrval asuva Tuljaku maaüksuse on Alutaguse vald otsustuskorras võõrandanud Tuljaku Veeühing MTÜ ́le, kelle eesmärk oli rajada kinnistule lähipiirkonna kinnistute veega varustamiseks puurkaev ning paigaldada reovee ärajuhtimiseks reovee kogumismahuti. Tänase seisuga on Tuljaku kinnistule rajatud puurkaev ja veetorustik ümberkaudsete kinnistute piirideni, mis võimaldab kaevu ja trassi kasutuselevõtu korral ühinemisvõimalust ka Rannasalu tee 107 kinnistule. Ühist reovee kogumismahutit MTÜ-l kinnistule paigaldatud ei ole, kuid vastustaja on eeldanud, et Tuljaku Veeühing täidab lähiajal ka oma teise põhikirjalise eesmärgi – korraldada Katase küla reoveekäitlemine.
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebajate kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ja kolmas isik pole kohtule esitanud menetluskulude nõuet. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
3-22-1533
31.Kohus tühistab HKMS § 253 lg 3 alusel Tartu Halduskohtu 10.8.2022 esialgse õiguskaitse määruse. (allkirjastatud digitaalselt )
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.