Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 18. oktoober 2022, Tartu 3-22-1533 X ja Y kaebus Alutaguse Vallavalitsuse 9. juuni 2022. a korralduse nr 266 „Ehitusloa andmine kõrvalhoonesauna püstitamiseks“ osaliselt tühistamiseks (resolutsiooni punkti 2 osas) X ja Y määruskaebus Tartu Halduskohtu 25. juuli 2022. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebajad X ja Y Esindaja Evelin Jõgar Vastustaja Alutaguse vald Kolmas isik Aleksei Špalov
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. juuli 2022. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Alutaguse Vallavalitsus väljastas 9. juuni 2022. a korraldusega nr 266 ehitusloa Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Katase külas, Xxx kinnistule kõrvalhoone-sauna püstitamiseks (korralduse resolutsiooni punkt 2).
2.Kaebajad esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse Alutaguse Vallavalitsuse 9. juuni 2022. a korralduse nr 266 osaliselt tühistamiseks (korralduse resolutsiooni punkti 2 osas), Xxx kinnistu omanikule sunniraha määramise kohustamiseks ja Xxx kinnistule kõrvalhoone-sauna püstitamiseks ehitusloa väljastamise keelamiseks.
3.Tartu Halduskohus võttis 25. juuli 2022. a määrusega kaebuse menetlusse ehitusloa tühistamise nõudes ning tagastas kaebuse sunniraha määramiseks kohustamise ja kõrvalhoonesauna püstitamiseks ehitusloa väljastamise keelamiseks. Halduskohus selgitas, et hoolimata Alutaguse Vallavalituse 10. juuli 2020. a ettekirjutuse nr 7-5/7-1 kehtivusest puudub kaebajatel subjektiivne õigus nõuda Alutaguse Vallavalitsuse kohustamist määrata Xxx kinnistu omanikule sunniraha ettekirjutuse täitmata jätmise eest. Seega esineb HKMS § 121 lg 2 p-s 1 nimetatud alus kohustamisnõude tagastamiseks.
Ehitusloa vaidlustamine tühistamisnõude raames on tõhus õiguskaitsevahend. Isegi siis, kui kaebajate tegelikuks eesmärgiks on välistada Xxx kinnistule tegelikkuses juba püstitatud kõrvalhoone-sauna seadustamise protsessi, ei ole see piisav, et jaatada kaebeõigust keelamisnõude osas.
4.Kaebajad esitasid Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25. juuli 2022. a määruse tühistamiseks osas, millega halduskohus kaebuse osaliselt tagastas. Kaebajad osutavad, et kaebuse nõuded on omavahel seotud ning suunatud naabri ebaseadusliku ehitisega seotud vaidluse lõplikuks lahendamiseks nii, nagu on kokku lepitud samade menetlusosaliste vahel haldusasjas nr xxx kinnitatud kohtulikus kompromissis. Kolmanda isiku ebaseaduslik ehitis asub tuleohutuskujas, tuleohutuse tagamiseks peab naaber ellu viima projektis ettenähtud tööd ning tagama kaebajate kaevuvee puhtuse. Hetkel puudub naabril kanalisatsioon ja reovesi reostab pinnase kaudu kaebajate kaevu. Kohustamisnõudes ei taotlenud kaebajad pelgalt sunniraha kohaldamist, vaid et vald võtaks meetmed 10. juuli 2020. a ettekirjutuse täitmisele pööramiseks. Haldusasjas nr xxx kinnitatud kohtuliku kompromissi punktides 5 ja 6 on selgelt kokku lepitud, et kui ehitusloa taotlust ei ole esitatud või ehitusluba ei ole saadud kompromissis sätestatud tähtajaks, siis on kolmas isik kohustatud ehitise lammutama või demonteerima ning sellise juhul loetakse ettekirjutuse täitmise tähtpäevaks 8. aprill 2022. Kuna lammutusettekirjutus oli tehtud kaebajate huvide kaitsmiseks, siis on kaebajatel subjektiivne õigus nõuda, et vald reaalsete meetmetega tagaks selle täitmise kohustatud isiku poolt. Kaebajate õigus nõuda halduskohtus valla kohustamist lammutusettekirjutuse täitmisele sundimise meetmete võtmiseks tulenebki just haldusasjas nr xxx kinnitatud kohtulikust kompromissist. Keelamisnõude tegelikuks sisuks on taotlus kohustada Alutaguse Vallavalitsust tegema kolmanda isiku ehitusloa taotluse (ja selle edaspidi edastatud versioonide ja täienduste) osas uus otsus (korraldus), millega keelduda ehitusloa andmisest. Sellega on kaebajad palunud kohustada vastustajat haldusakti andmist uuesti otsustama, mitte esitanud keelamisnõuet. Teiseks ei ole üksnes ehitusloa vaidlustamine piisavalt tõhus õiguskaitsevahend kaebajate huvide kaitsmiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Vaidlust ei ole, et kolmandale isikule kuuluvale kinnistule on ebaseaduslikult püstitatud kõrvalhoone-saun. Ehitis paikneb kaebajale kuuluva kinnistu piiri lähedal. Vastustaja viis läbi järelevalvemenetluse, mille tulemusena leidis, et ehitisel on püsiv negatiivne mõju kaebajale (tuleohutusnõuete tõttu takistab ehitis kaebajale kuuluval kinnistul asuva aiamaja laiendamist). Selle mõju kõrvaldamiseks tegi vastustaja kolmandale isikule ettekirjutuse ehitise lammutamiseks. Lammutamisettekirjutuse tühistamiseks esitatud kaebuse lahendamisel halduskohtus sõlmisid kaebaja, kolmas isik ja vastustaja haldusasjas xxx kohtulikult kinnitatud kompromissi. Kompromissi kohaselt kohustus kolmas isik esitama vastustajale ehitusloa taotluse ühes nõuetekohase ehitusprojektiga. Ehitusprojekt pidi nägema ette Päästeameti poolt kooskõlastatud lahenduse tuleohutusnõuete täitmiseks selliselt, et kaebajal ei oleks kohustust rakendada meetmeid ebapiisava tuleohutuskuja tõttu. Kolmas isik pidi esitama ehitusloa taotluse 8. novembriks 2021, vastustaja tegema otsuse taotluse kohta 8. detsembriks 2021, kolmas isik lõpetama ehitustööd 8. aprilliks 2022 ning esitama kasutusloa taotluse 11. aprilliks 2022. Sellisel juhul kaotanuks kolmandale isikule tehtud lammutamisettekirjutus kehtivuse. Ehitusloa taotluse esitamata jätmisel või taotluse rahuldamata jäämisel pidi kolmas isik 8. aprilliks 2022 ehitise lammutama või demonteerima ja liigutama selle asukohta, kus selle kaugus kaebaja kinnistu piirist on vähemalt kaheksa meetrit, s.t lammutamisettekirjutuse täitmise tähtpäevaks loeti 8. aprill 2022.
Vaidlust ei ole ka selles, et kolmas isik ei suutnud kompromissis nimetatud tähtajaks esitada nõuetekohast ehitusprojekti ega viia ehitist tuleohutusnõuetega vastavusse. Samas kolmas isik ehitist ka ei lammutanud või demonteerinud ja liigutanud eemale kaebaja kinnistu piirist.
7.Kujunenud olukorras leiavad kaebajad, et neil on subjektiivne õigus nõuda, et vald võtaks meetmeid lammutamisettekirjutuse täitmiseks ega kaaluks muid võimalusi ning hoiduks kolmandale isikule ehitusloa väljastamisest. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
8.Riigikohus on seoses ehitustegevuse riikliku järelevalvega selgitanud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.1
9.Praegusel juhul on kolmandale isikule kuuluval ebaseaduslikul ehitisel mõju kaebajate õigustele ja kohustustele. Sellele vaatamata oli kaebajatel õigus nõuda üksnes, et vastustaja otsustaks järelevalve menetluse tulemusena meetme kohaldamise õiguspäraselt. Kaebajate õigusi ei riiva mitte fakt, et naaberkinnistul paikneb ebaseaduslik ehitis, vaid et tuleohutusnõuete järgimata jätmise tõttu ebaseaduslik ehitus ohustab kaebajatele kuuluvat ehitist või sunnib kaebajaid võtma abinõusid tuleohutuse tagamiseks. Samuti ei mõjuta kaebajate õigusi see, kas tuleohutusnõuete tagamiseks kolmas isik viib talle kuuluva ehitise nõuetega vastavusse, nihutab ehitise kinnistute piirist kaugemale või lammutab ehitise. See, et kaebajatele kolmanda isiku ehitisest avalduva kahjuliku mõju lõpetamiseks on võimalusi rohkem, kui ainult ehitise lammutamine, ilmneb üheselt nii haldusasjas xxx sõlmitud kompromissist kui ka käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloast. Esimeses on kaebajad ise nõustunud ehitise püsimajäämisega, kui kolmas isik rakendab Päästeameti poolt heaks kiidetud abinõusid tuleohutuse tagamiseks selliselt, et kaebajad oma aiamaja laiendamisel ei pea tegema täiendavaid kulusid tuleohutuse tagamiseks. Seega käesoleval juhul ei saanud kaebajad nõuda konkreetse meetme kohaldamist või mõne teise meetme kohaldamisest hoidumist vastustaja poolt järelevalve teostamisel, vaid üksnes, et vastustaja langetab otsuse kaalutlusvigadeta. Sarnaselt ei saanud kaebajad nõuda kolmandale isikule ettekirjutuse tegemisel selle täitmiseks konkreetsete tingimuste määramist ega ettekirjutuse täitmata jätmisel sunnivahendi rakendamist. Ka ei saa kaebajad nõuda, et vastustaja ei muudaks kolmandale isikule tehtud ettekirjutust ega kohaldaks leebemat meedet. Seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt ei saanud kaebaja omandada subjektiivset õigust, mida õiguskord ette ei näe, ka kohtuliku kompromissi kaudu. Seetõttu ei saa kaebajad käesolevas asjas tugineda haldusasjas nr xxx kinnitatud kohtulikule kompromissile, kui subjektiivse õiguse allikale, nõudes vastustajalt kindla sisuga haldusakti andmist või toimingu tegemist. Kompromissis toodud tähtaegade järgimata jätmine võib küll iseseisvalt rikkuda kaebajate õigusi, kuid ka see ei anna kaebajatele subjektiivset õigust, mida neil riikliku järelevalve osas muidu ei oleks.
10.Vastustaja omakorda ei saanud samuti võtta endale kohtuliku kompromissiga kohustust kohaldada kolmanda isiku suhtes konkreetset meedet või rakendada sunniraha lammutusettekirjutuse tähtaja rikkumise korral. Vaatamata kaebaja, kolmanda isiku ja vastustaja sõlmitud kompromissile, on vastustaja jätkuvalt seotud haldusmenetluse reeglitega nii lammutusettekirjutuse muutmise ja/või ettekirjutuse täitmiseks sunnivahendi rakendamise otsustamisel kui ka kolmanda isiku esitatud ehitusloa taotluse lahendamisel.
Vt RKHK 13. oktoobri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-44-10 (p 15).
Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 3 p 1 sätestab otsesõnu, et sunnivahendit ei rakendata kohtulahendite täitmise puhul. Seega on vastustajal keelatud kohaldada kolmanda isiku suhtes sunniraha vahetult kohtuliku kompromissi täitmiseks.
11.Seega on kaebajatel jätkuvalt õigus sellele, et kolmandale isikule ehitusloa andmine toimuks õiguspäraselt, samuti õigus nõuda ehitusloa tühistamist, kui selle andmisega on kaebajate õigusi rikutud. Samas on ilmne, et kaebajad ei saa nõuda olukorra lahendamist just kolmanda isiku ehitise lammutamise kaudu. Seetõttu ei ole kaebajatel subjektiivset õigust nõuda ka vastustajalt selle saavutamiseks kolmanda isiku suhtes sunnivahendite kasutamist ja/või ehitise seadustamiseks ehitusloa andmisest hoidumist. Kuna halduskohtusse võib pöörduda oma subjektiivse õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1), siis võib nõustuda halduskohtuga, et kaebeõiguse puudumine on piisavalt selge kaebuse kohustamis- ja keelamisnõude tagastamiseks.
12.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajate õiguste kaitseks on piisav võimalus vaidlustada ehitisluba. Ehitusloa puudumisel ei ole kolmandal isikul võimalik ebaseaduslikku ehitist seadustada ega seda õiguspäraselt kasutada. Seetõttu on kaebajatel olemas tõhus õiguskaitsevahend, mistõttu ei ole keelamisnõude esitamine lubatav juba ka HKMS § 45 lg-s 1 sätestatud piirangu tõttu. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, nagu oleks kaebuse nõue, keelata kolmandale isikule ehitusloa väljastamine, tegelikult kohustamisnõue. Vaatamata kaebajate väitele, et nad soovivad kohustada vastustajat lahendama kolmanda isiku ehitusloa taotlust kindlal viisil, jääb taotluse sisuks siiski keelata vastustajal anda kolmandale isikule ehitusluba. Keelamiskaebus on kohustamiskaebuse alaliigiks, sellega taotletaksegi konkreetse sisuga ettekirjutuse tegemist haldusorganile. Olukorras, kus seadusandja on keelamiskaebuse sätestanud iseseisva kaebuse liigina ja näinud sellele ette spetsiifilise kaebeõiguse piirangu, ei saa keelamisnõudele vastavat taotlust käsitada kohustamiskaebusena ning jätta seeläbi kaebeõiguse piirang kohaldamata.
13.Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et kaebajate hinnangul on kohustamis- ja keelamisnõue vajalikud kaebajate õiguste efektiivseks kaitseks. Kuna kaebajatel puudub subjektiivne õigus, mis annaks aluse halduskohtule nende nõuete esitamiseks halduskohtumenetluses, siis ei saa käesolevas asjas esitatud kohustamis- ja keelamisnõue kaasa aidata kaebajate õiguste kaitsele. Kui kaebajad leiavad, et kolmas isik ei ole täitnud haldusasjas xxx kinnitatud kohtulikust kompromissist tulenevaid kohustusi, siis on neil õigus taotleda kolmanda isiku trahvimist kohtulahendi täitmata jätmise eest (HKMS § 248 lg 1). Kohtuinfosüsteemi andmetel ongi kaebajad seda teinud, kuid halduskohus jättis 22. septembri 2022. a määrusega kaebajate taotluse rahuldamata. Lisaks võivad kaebajad jätkuvalt nõuda kolmandalt isikult kompromisskokkuleppe täitmist ning täitmisega viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Need nõuded ei ole avalik-õiguslikud ning kaebajad saavad esitada nõuded vahetult kolmandale isikule.
14.Samuti ei muuda ringkonnakohtu seisukohta kaebajate väide, et kolmandale isikule kuuluval ehitisel puudub kanalisatsioon ning hoone kasutamisel tekkiv heitvesi reostab kaebajate kaevu. Kaebajad ei ole sellele väitele asjas nr xxx tuginenud. Seetõttu ei näe kohtulik kompromiss selles osas kolmandale isikule ette eraldi kohustusi. Väljaspool kahtlust on siiski see, et saunahoone nõuetekohane projekt peab nägema ette lahenduse ka heitvee ärajuhtimiseks. Teiseks on ilmne seegi, et ka heitveega seonduva võimaliku kahjuliku mõju osas on lisaks ehitise lammutamisele olemas muud võimalused kaebajatele kahjuliku mõju lõpetamiseks. Vastustaja pidi neid võimalusi ehitusloa andmisel kaaluma ning kaebajate vastuväiteid saab arvesse võtta ehitusloa õiguspärasusele hinnangu andmisel.
15.Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.