Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 30. jaanuar 2024, Tartu 3-22-1875 A.S.i kaebus Eesti Töötukassa 4. augusti 2022. a vastuse nr 7-4/22/6585-2 õigusvastasuse tuvastamiseks, 9. augusti 2022. a vastuse nr 74/22/6585-4 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vastata kaebaja 8. augusti 2022. a taotlusele vastavalt seal esitatud küsimustele Tartu Halduskohtu 14. augusti 2023. a määrus A.S.i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – A.S. Vastustaja – Eesti Töötukassa
RESOLUTSIOON
Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. augusti 2023. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.S. esitas 2. augustil 2022 Eesti Töötukassa Narva osakonnale nõudena pealkirjastatud pöördumise, milles palus esitada talle erinevaid andmeid seoses tema töötuna arvele võtmise ja arvelt maha võtmisega, sellel perioodil väljamakstud toetusega ja „AUTOM“ õpingutega.
2.Eesti Töötukassa vastas A.S.i pöördumisele ja esitas nõutud andmed 4. augusti 2022. a tõendis nr 7-4/22/6585-2.
3.A.S. esitas 8. augustil 2022 Eesti Töötukassale nõude, milles palus erinevaid selgitusi seoses Eesti Töötukassa 4. augusti 2022. a vastusega. Muu hulgas palus A.S. Eesti Töötukassal selgitada, millisel alusel on 4. augusti 2022. a vastuses kontaktandmetena märgitud vale aadress ning kas A.S. on registreeritud nimetatud aadressile. Kui A.S. on registreeritud sellele aadressile, palus ta teatada, kes ja millal ning millisel alusel ta sellele aadressile registreeris. Veel palus A.S. selgitada, miks ei ole 4. augusti 2022. a vastuses märgitud tema pöördumise registreerimisandmeid ning miks jäi info tema 2. augusti 2022. a päringus tähelepanuta.
4.Eesti Töötukassa selgitas 9. augusti 2022. a vastuses selgitustaotlusele nr 7-4/22/6585-4, et Eesti Töötukassa väljastatavale tõendile kantakse andmed kindla vormi järgi. Tõendid genereerib Eesti Töötukassa infosüsteem automaatselt. Veel selgitati A.S.ile, et 4. augusti 2022. a tõendis märgitud A.S.i postiaadressi esitas viimane ise töötuna arvele võtmise avalduse esitamisel 9. detsembril 2020 ning e-posti aadressi teatas A.S. konsultandile 25. jaanuaril 2021 suulisel nõustamiskohtumisel.
5.A.S. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt rikub Eesti Töötukassa kehtivaid seadusi ja tegutseb õigusvastaselt. Töötukassa 4. augusti 2022. a vastus saadeti isiku aadressil, kelle andmeid ei olnud kaebaja 2. augusti 2022. a pöördumises märgitud. Töötukassa 9. augusti 2022. a vastuses ei kajastatud taas kaebaja päringu registreerimisandmeid. Samuti ei vastatud 9. augusti 2022. a vastuses kaebaja 8. augusti 2022. a teabenõude küsimustele. Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks 4. augusti 2022. a vastuses toodud märge teise inimese andmetele, mis ei ole seotud kaebaja pöördumisega, ja kaebaja pöördumise registreerimisandmete märkimata jätmine. Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks tema vastu eraldi asjaajamise nr 7-4/22/6585 algatamise ja Töötukassa vastustes kontrolliva asutuse märkimata jätmise. Lisaks palus kaebaja tunnistada Töötukassa vastuse nr 7-4/22/6585-4 kehtetuks ja kohustada vastustajat andma täielik vastus vastavalt kaebaja taotluse sisule. Kaebaja õigustatud huvi seisneb selles, et Eesti Töötukassa edaspidi vastaks täpselt ja kooskõlas kaebaja nõudega ning lõpetaks kaebaja seisukohtade kohta teabe kogumise.
6.Tartu Halduskohus tagastas 14. augusti 2023. a määrusega A.S.i kaebuse ning jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse kohtuistungile tõlgi kutsumiseks. Halduskohus esitas määruses järgnevad põhjendused.
6.1.Halduskohus tagastas Eesti Töötukassa 4. augusti 2022. a vastuse peale esitatud õigusvastasuse tuvastamise kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamiskaebus peab aitama kaebajat tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel või teostamisel. Põhjendatud huviks ei ole lihtsalt kaebaja soov veenduda toimingu õigusvastasuses. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas aitab tema õiguste kaitsele kaasa see, kui kohus peaks tuvastama Eesti Töötukassa 4. augusti 2022. a vastuse õigusvastasuse. Kaebaja õigusi ei ole ilmselgelt rikkunud see, et vastuses on märgitud kaebaja aadressiks postiaadress, mida kaebaja ei ole enda pöördumises märkinud. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei ole seetõttu vastust kätte saanud. Ainuüksi kaebaja poolt mittemärgitud viisil vastuse saamine ei saa tema õigusi rikkuda. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda ka see, et vastuses ei ole märgitud kaebaja pöördumise registreerimisandmeid. Vastuses on välja toodud kaebaja pöördumise esitamise kuupäev ning ühtlasi on Eesti Töötukassa selgitanud, et tõendi genereerib nende süsteem automaatselt. Kaebaja õigusi ei riku vastuses kaebaja pöördumise registreerimisnumbri märkimata jätmine. Ka kaebaja ise ei ole selgitanud, mil viisil pöördumise registreerimisnumbri märkimata jätmine tema õigusi rikub. Kuivõrd vaidlusaluse vastuse näol ei ole tegemist haldusaktiga, puudus vajadus vastuses vaidlustamisviite märkimiseks. Kaebaja märgitud põhjendatud huvi, et talle vastataks täpselt ja täielikult ning lõpetataks tema kohta andmete kogumine, ei ole asjakohane.
6.2.Halduskohus leidis, et Eesti Töötukassa 9. augusti 2022. a vastus ei ole haldusakt, vaid tegemist on toiminguga, mistõttu ei saa seda tühistada. Kohaseks nõudeks on selle õigusvastasuse tuvastamine ning kaebaja on selle nõude ka esitanud. Samas on tuvastamisnõue hõlmatud kohustamisnõudega, mistõttu ei käsitlenud halduskohus tuvastamisnõuet kaebuse eraldiseisva nõudena. Halduskohus asus seisukohale, et kaebus, mille eesmärgiks on, et kaebajale vastataks vastavalt tema 8. augusti 2022. a pöördumisele, tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust järeldada mõne tema kaaluka õigushüve kahjustamist. Tegemist ei ole olukorraga, kus kaebajal oleks Eesti Töötukassalt jäänud saamata mingi oluline informatsioon. Kaebaja pöördumisele vastati 9. augustil 2022 ning anti üldjoontes soovitud info. Kaebuse edulootusi ei saa pidada suurteks, sest antud vastust tuleb pidada õiguspäraseks.
Kaebuse tagastamise tõttu jättis halduskohus läbi vaatamata kaebaja taotluse istungile tõlgi kaasamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.A.S. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 14. augusti 2023. a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt ei olnud halduskohtu kohtunik pädev asja lahendama, kuna kaebaja ja vastustaja asuvad Ida-Virumaal, lahendi tegi aga Tartu kohtunik. Määruskaebuse esitaja märgib veel, et asja lahendanud kohtunik on tegelikult Tartu Ringkonnakohtu ametnik. Kohtunik varjab, kes ja mille alusel saatis kaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Kohtunik venitas asja lahendamisega. Kohus peab asja lahendama lõpuni ja tegema kohtuotsuse, mitte aga määruse. Igal isikul on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-le 15. Kohtunik ei saa seda õigust piirata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
9.Kaebaja on vaidlustanud Eesti Töötukassa vastuseid tema esitatud pöördumistele. Kaebaja ei ole rahul sellega, kuidas ja kust on Eesti Töötukassa saanud tema e-posti- ja elukoha aadressi ja neid talle edastatud vastustes kajastanud. Ühtlasi heidab kaebaja ette seda, et Eesti Töötukassa ei ole tema päringutele vastates kajastanud korrektselt registreerimisandmeid. Kaebaja on palunud, et kohus kohustaks vastustajat tema pöördumisele vastama vastavalt pöördumisele, mille ta esitas 8. augustil 2022. Halduskohus tagastas kaebaja esitatud tuvastamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ning kohustamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine vähetõenäoline. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ning ei korda neid siinkohal, seda enam, et määruskaebuses ei ole mitte ühtegi asjakohast vastuväidet kaebuse tagastamise õiguslikele alustele. Määruskaebuse esitaja seab eelkõige kahtluse alla kohtualluvuse, konkreetse kohtuniku pädevuse ning kohtu õiguse tema esitatud kaebust sisuliselt mitte menetleda.
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et mitte ükski määruskaebuses esitatud etteheidetest ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
11.Kaebaja on seisukohal, et kui tema on esitanud kaebuse Eesti Töötukassa Ida-Virumaa osakonna tegevuse peale, ei saa tema kaebust menetleda Tartu Halduskohus. HKMS § 7 lg 1 alusel tuleb kaebus esitada vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi. Kui vaidluse esemeks on vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse või ametiisiku tegevus, sellega tekitatud kahju või selle tagajärjed, esitatakse kaebus piirkondliku struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku teenistuskoha järgi. Kohtute seaduse (KS) § 18 lg 1 kohaselt arutab halduskohus esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud kohtuasju. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on Eestis kaks halduskohut – Tallinna ja Tartu. KS § 18 lg 3 alusel on kehtestatud justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määrus nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“, mille § 2 p 2 kohaselt on Tartu Halduskohtu tööpiirkond muuhulgas ka Ida-Viru maakond. Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad“ § 1 lg 6 kohaselt on Tartu Halduskohtul kaks kohtumaja – üks Tartus ja teine Jõhvis. Eelnevast tulenevalt on õige, et kaebus allub Tartu Halduskohtule ning kaebuse lubatavust hindas Tartu Halduskohtu kohtunik, kusjuures konkreetses määruses ei ole eristatud, kas tegemist on Jõhvi või Tartu kohtumaja kohtunikuga. See ei oma ka tähtsust, millise kohtu koosseisu kohtunik kuulub, sest Ida-Viru maakonnast võrsunud vaidlusi on pädev läbi vaatama nii või teisiti Tartu Halduskohus. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja väited, nagu oleks asja läbi vaadanud
halduskohtu kohtunik Tartu Ringkonnakohtu ametnik, ei vasta tõele. Asjas kaebuse tagastamise määruse teinud kohtunik kuulub Tartu Halduskohtu koosseisu.
12.Ühtlasi on vale kaebaja arusaam, et iga kohtusse esitatud kaebus peab päädima kohtuotsusega ning et kui kohtunik teeb asjas määruse, on ta rikkunud isiku õigust oma õigusi kohtulikult kaitsta. PS § 15 lg 1 sätestab küll, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kuid sellest ei tulene, et kohtulik kaebeõigus oleks absoluutne ning seda ei võiks teatud juhtudel piirata. Kohus saab asja lahendada sisuliselt otsusega vaid siis, kui kaebus on lubatav ja ei esine selle tagastamise aluseid või menetluse lõpetamise aluseid. Käesoleval juhul on halduskohus põhjendatult leidnud, et esinevad HKMS § 121 lg 2 p-des 1 ja 21 sätestatud kaebuse tagastamise alused. Nende esinemisel ei saa kohus asja sisuliselt läbi vaadata.
13.Kaebaja on viidanud ka sellele, et halduskohus venitas asja lahendamisega. Tõepoolest on kaebuse esitamise ja selle tagastamisele jäänud ajavahemik pea aasta, kuid menetlusosalised peavad arvestama sellega, et kohtute töökoormus on võrdlemisi suur ning tihtipeale ei jõuagi kohus asjas menetlustoimingute tegemiseni koheselt. Lisaks ei ole kaebaja ka välja toonud, kuidas on pea aastane menetlusaeg halduskohtus tema õigusi rikkunud.
14.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb kaebajate määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. augusti 2023. a määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.