Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.01.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2318
Haldusasi
X kaebus Eesti Töötukassa 04.08.2022 otsuse nr TVH/22/030753, 08.08.2022 otsuse nr TVT/22/039618, 05.10.2022 vaideotsuse nr VO/22/2200 ja Sotsiaalkindlustusameti 05.08.2022 otsuse nr P26O2022-55772 tühistamiseks ning vastustajate kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustajad Eesti Töötukassa, esindaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja MK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.04.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
MP,
ja
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.04.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-2318 muutmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud poolte endi kanda.
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.02.2024 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213
3-22-2318 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas Eesti Töötukassale (töötukassa) ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 28.06.2022 ühistaotluse töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse saamiseks ning puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks.
2.Töötukassa tuvastas 04.08.2022 otsusega nr TVH/22/030753 kaebajal osalise töövõime kestusega 28.06.2022 kuni vanaduspensionieani. Otsuse aluseks oli tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarsti IV 08.07.2022 eksperdiarvamus. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroos ja suhkurtõbi. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede haigus. Kaebaja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades ei ole tervise infosüsteemi (TIS) andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebaja kirjeldatud piiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebajal on põlveliigeste valu ja säärelihaste kiire väsimise tõttu piiratud kõndimine, treppidel liikumine, põlvitamine, kükitamine, pikaajaline seismine ja istumine ning füüsilist koormust nõudvad tegevused. Ta kõnnib rahulikus tempos, regulaarselt puhates ning kasutab tugikeppi, tallatugesid ja põlveliigese ortoosi. Vasaku käe neljanda sõrme kontraktuuri tõttu on takistatud täppisliigutuste sooritamine ning raskuse tõstmine ja kandmine. Piirangud esinevad igapäevaselt. Arvestades kaebaja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime vanaduspensionieani tõenäoliselt vähe muutuv.
3.Töötukassa määras 08.08.2022 otsusega nr TVT/22/039618 kaebajale töövõimetoetuse ajavahemikuks 28.06.2022–07.08.2026.
4.X esitas töötukassa 04.08.2022 ja 08.08.2022 otsuste peale vaide, mille töötukassa jättis 05.10.2022 vaideotsusega nr VO/22/2200 rahuldamata. Kaebaja töövõimet hindas veelkord TTO ekspertarst IV (03.10.2022 eksperdiarvamus), täiendades oma varasema arvamuse põhjendusi, ja töötukassa ekspertarst IK (05.10.2022 eksperdiarvamus). Kuna kaebaja terviseseisundi püsivat halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole vaidemenetluse ajal TIS-i lisandunud ja selliseid andmeid ei ole esitanud ka kaebaja ise, siis ei ole alust tuvastatud töövõime ulatust muuta. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille alusel tuleks tuvastada puuduv töövõime. Kaebaja töötab, operatsioonijärgseks perioodiks oli talle väljastatud haigusleht. Perearsti hinnangu põhjal lubati kaebaja 03.10.2022 tööle. Ortopeed on andnud soovituse leida edaspidiseks sobiv valuravi skeem. Arvestades reielihaste vähest toonust, on vajalik aktiivne füsioteraapia ja lihastreening põlve stabiliseerimiseks ja liikuvuse paremaks kontrolliks.
2(10)
3-22-2318
5.SKA tegi 05.08.2022 otsuse nr P26O-2022-55772, millega ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet ega määranud talle puudega tööealise inimese toetust. Puude raskusastme tuvastamisel on aluseks võetud kaebaja taotluses ja TIS-s sisalduvad andmed ning töötukassa töövõime hindamise otsus. SKA toetub puude tuvastamisel töötukassa kaasatud ekspertarsti hinnangule, kuid kohaldab puude raskusastme tuvastamise metoodikat. Ekspertarst on hinnanud kaebaja toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Terviseandmete ja ekspertarsti arvamuse põhjal ei esine kaebajal neis valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada vähemalt keskmise raskusastmega puue. Toetuse määramise eelduseks on ekspertiisiga tuvastatud puude raskusaste. Puude raskusastme mittetuvastamise tõttu ei määrata kaebajale toetust.
6.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada töötukassa 04.08.2022 otsus nr TVH/22/030753, 08.08.2022 otsus nr TVT/22/039618, 05.10.2022 vaideotsus nr VO/22/2200 ja SKA 05.08.2022 otsus nr P26O-2022-55772 ning kohustada töötukassat ja SKA-d kaebaja 28.06.2022 taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja esitas töötukassale oma töövõimetust kinnitavad dokumendid. Töötukassa on teinud täiesti ebaprofessionaalse järelduse, millel pole midagi pistmist arstide järeldusega. Töötukassa otsus ei vasta Eesti Vabariigi seadustele. Seadusest tulenevalt on liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaardile õigus luu- ja lihaskonna häirega inimestel, kes kasutavad abivahendit (jalaproteesid, kargud, jalutuskäru), nägemispuudega inimestel ja inimestel, kelle liikumine on tugevalt takistatud muude üldiste põhjuste tõttu. Pärast 2017. a-l tehtud parema põlveliigese operatsiooni väljastati kaebajale eespool nimetatud parkimiskaart kolmeks aastaks (24.02.2018–24.02.2021). Pärast 2021. a detsembris toimunud vasaku põlveliigese operatsiooni ei paindu liiges normaalselt. Põlvedes on tuimus ja kõndides pidev valu. Kaebaja käis ortopeedi juures 07.09.2022 vasaku põlve valuga. Vasakust põlvest tehti röntgen, mis näitas väikest lõhet kohas, kus põlveliiges kinnitub luu külge. Põlvevalu efekti annab lõtv ühendus, mis võib närvi kinni hoida. Kaebajal on ka diabeet, mis põhjustab täiendavat valu.
7.Töötukassa ja SKA palusid jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktide põhjenduste juurde. Töötukassa esitas 06.02.2023 vastuse lisana töötukassa ekspertarst IK 31.01.2023 täiendava eksperdiarvamuse, milles oli arvestatud mh kaebuses toodud väiteid. IK jäi kaebaja töövõime hindamisel samale järeldusele kui vaidemenetluses.
8.Tallinna Halduskohus jättis 05.04.2023 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ja
8.1.Kohalikult omavalitsuselt liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaardi taotlemiseks on vaja SKA otsust, millega tuvastatakse puude raskusaste seoses liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega (vt liiklusseaduse (LS) § 167 lg-d 1 ja 4, sotsiaalministri 23.12.2010 määruse nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ (määrus nr 90) § 2 lg 1, § 3 lg-d 3 ja 4). Seega tuleb kontrollida SKA 05.08.2022 otsuse õiguspärasust. Kuna see SKA otsus tugineb töötukassa 04.08.2022 otsusele (selle otsuse aluseks olnud eksperdiarvamusele), tuleb hinnata ka töötukassa otsuse õiguspärasust.
8.2.Pole vaidlust, et kaebajal on opereeritud mõlemat põlve ja tal on diagnoositud diabeet. Töötukassa otsused 3(10)
3-22-2318
8.3.Töövõime hindamisel tuleb lähtuda töövõimetoetuse seadusest (TVTS) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusest nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõime hindamine ei toimu inimesel diagnoositud haiguse põhjal, vaid selle alusel, kuidas diagnoositud haigused mõjutavad inimese tegutsemisvõimet, kui inimene kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi. Töövõime hindamise aluseks on eksperdiarvamus, mille koostamisel võetakse aluseks isiku taotluses esitatud teave, TIS-i andmed ja vajadusel muud andmed. Tegutsemisvõimet hinnatakse määruses nr 39 kirjeldatud metoodika alusel.
8.4.Kaebaja märkis taotluses piiranguid kõigis valdkondades peale suhtlemise. TTO ekspertarst IV hindas 08.07.2022 eksperdihinnangus valdkondade võtmetegevusi järgmiselt: 1) liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – 2, ohutu ringiliikumine – 0, seismine ja istumine – 2, liikumisega seotud muud probleemid – 0; 2) käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – 0, asjade liigutamine – 1, käteosavus – 2, käelise tegevusega seotud muud piirangud – 0. Teistes valdkondades ei tuvastanud ekspertarst piiranguid. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 6, võttes arvesse, et võtmetegevuste raskusastmeid arvväärtustega 0 ja 1 ei liideta (määruse nr 39 § 6 lg 6). Ekspertarst sai seega kaaluda osalise ja puuduva töövõime tuvastamise vahel, sest võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 4 või rohkem. Ekspertarst hindas kaebaja töövõime osaliseks. Selle alusel tuvastas töötukassa kaebajal osalise töövõime. IV jäi samale seisukohale ka vaidemenetluses koostatud 03.10.2022 eksperdiarvamuses. Ekspertarst hindas piiranguid valdavalt madalamaks kui kaebaja ise, kuid on oma seisukohta põhjendanud, viidetega kaebaja terviseandmetele. IV võttis 03.10.2022 eksperdiarvamuses arvesse ka lisandunud terviseandmeid. Ei nähtu, et ekspertarst oleks jätnud midagi olulist tähelepanuta, viidanud andmetele valesti vms. Eksperdile ei saa ette heita selliste kaebaja taotluses välja toodud andmetega arvestamata jätmist, mille kohta puuduvad objektiivsed terviseandmed TIS-s (nt pearinglus, soole- ja põiehäired, oksendamine, vaimse seisundi häirumine).
8.5.Riigikohtu 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 (p-d 21, 22) viidatud täiendav põhjendamiskohustus on täidetud töötukassa ekspertarst IK 31.01.2023 arvamusega. IK selgitas, et pärast ortopeedilist ravi (kaebajal on opereeritud mõlemat põlveliigest) on kaebaja kõnd veidi lonkav ja vajadusel kasutab ta kõnnikeppi. Säärelihaste kiire väsimise tõttu ei jõua ta väga pikalt istuda ja seista, ei saa põlvitada ja kükitada. Ortopeed soovitab lihaste tugevdamist ja valuravi. Kaebaja kurdab ebamäärast valu liigestes, kuid ta ei vaja valuravi retsepti alusel. Vasaku käe 4. sõrme kontraktuuri tõttu oli kaebajal kerge piirang asjade tõstmisel ja käsitlemisel ning tegevuste juures, mis nõudsid sõrmede koostööd, kuid kontraktuur on operatsiooniga ravitud ja sellega seoses puuduvad edasised sissekanded ning kaebused. Suhkurtõbi on ohjatud, kehakaal langeb vastavalt ravi eesmärgile, veresuhkur on keskmiselt hea tulemusega. Kaebajale määratud ravi on positiivse dünaamikaga ja ta on jäetud jälgimisele. Kokkuvõttes leidis IK, et kaebaja töövõimet ei saa hinnata puuduvaks. Kaebaja ei saa teha rasket füüsilist tööd, kuid mõõdukas füüsiline ja vaimne koormus, vajadusel koos valuravi ja regulaarse taastusraviga, on osalise või täistööajaga sobiv. Kaebaja töötab alates 2021. a juunist täistööajaga.
8.6.Puudub alus kahelda ekspertarstide järelduses, et kaebaja töövõime on osaline. Kaebaja ei ole esitanud eksperdiarvamustele mingeid konkreetseid vastuväiteid. Töövõimetoetus on seega samuti määratud õigesti. Ka vaideotsuse tühistamiseks ei ole alust. SKA otsus
8.7.Puude tuvastamisel tuleb lähtuda puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusest (PISTS) ja sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrusest nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused 4(10)
3-22-2318 ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18). Kaebaja puude raskusastme tuvastamisel võis lähtuda töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamusest. Töövõime hindamise otsusega tuvastati kaebajal piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas. Selleks, et SKA saaks tuvastada kaebajal vähemalt keskmise puude raskusastme, oleks pidanud olema mõlema valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute aritmeetiline keskmine vähemalt 2. Kaebaja puhul oli liikumise valdkonna piirangute aritmeetiline keskmine 1,33 ja käelise tegevuse valdkonnas 1. Seega puudus alus tuvastada kaebajal puude raskusastet liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas. Muudes valdkondades ekspertarstid piiranguid ei tuvastanud. Eespool juba märgitud põhjendustel puudub alus kahelda eksperdiarvamuste sisulises õigsuses. SKA 05.08.2022 otsus on põhjendamispuudustega, kuid selle lõppjäreldus on õige ja SKA on esitanud kohtumenetluses täiendavad põhjendused. Seega puudub alus SKA otsuse tühistamiseks.
8.8.Puude raskusastet ei saa tuvastada üksnes selleks, et kaebajal tekiks õigus saada erinevaid soodustusi, nt puudega inimese sõiduki parkimiskaarti. Kaebajal on õigus taotleda kohalikult omavalitsuselt ajutist parkimiskaarti kuni 6 kuuks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebajal on probleeme liikumisega ja tal on õigus saada puudega inimestele mõeldud parkimiskaart. Paljudel puudega inimestel on selline kaart olemas. Kaebajal on ka diabeet ja pärast operatsiooni on probleeme põiega, mistõttu tuleb käia tihti WC-s. Kaebajal ei ole füüsiliselt võimalik tavalistele parkimiskohtadele parkida.
10.Töötukassa ja SKA paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Mõlemad jäävad varasemate seisukohtade juurde ja nõustuvad halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 210 lg 4) ning selgitab vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.
12.Kaebaja peamine eesmärk on saada puudega inimese sõiduki parkimiskaart. Kuigi sellise parkimiskaardi väljastab kohalik omavalitsus, on selle eelduseks SKA otsus, millega kaebajal on tuvastatud keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle (LS § 167 lg-d 1 ja 4, määruse nr 90 § 2 lg 1 p 1, § 3 lg 2 p 1 ja lg 2). SKA ei tuvastanud kaebajal 05.08.2022 otsusega sellist funktsiooni kõrvalekallet ning jättis kaebajale toetuse määramata. SKA 05.08.2022 otsus põhineb kaebaja töövõime hindamise aluseks olnud eksperdiarvamusel, mille alusel tuvastas töötukassa 04.08.2022 otsusega kaebajal osalise töövõime ja määras 08.08.2022 otsusega töövõimetoetuse. Seega mõjutavad kaebaja võimalust saada kõnealune parkimiskaart nii töötukassa kui ka SKA otsused. Kaebaja apellatsioonkaebuse väited puudutavad eeskätt liikumise valdkonda. Töövõime hindamine
13.Kaebaja esitas 28.06.2022 ühistaotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks (dtl 290–302). Kõigepealt hindas töötukassa kaebaja töövõimet kooskõlas TVTS-i ja määrusega nr 39.
14.Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise otsus põhineb ekspertarsti arvamusel, mille koostamise aluseks on 5(10)
3-22-2318 taotluses toodud andmed, sh taotleja enesehinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes, ja TIS-i kantud terviseandmed ning vajadusel täiendavad terviseandmed (määruse nr 39 § 5 lg 1, § 8 lg 6).
15.TTO ekspertarst IV arvestas 08.07.2022 ja 03.10.2022 eksperdiarvamustes (dtl 183–217) sellega, et kaebajal on diagnoositud artroos ja suhkurtõbi ning kaebajal on opereeritud mõlema jala põlveliigeseid. Liikumise valdkonna võtmetegevuste puhul (liikumine eri tasapindadel; ohutu ringiliikumine; seismine ja istumine; liikumisega seotud muud piirangud) on võetud arvesse, et kaebajal on põlveliigeste valu ja säärelihaste kiire väsimise tõttu piiratud kõndimine, treppidel liikumine, põlvitamine, kükitamine, pikaajaline seismine ja istumine ning füüsilist koormust nõudvad tegevused; kaebaja kõnnib rahulikus tempos, regulaarselt puhates ning kasutab tugikeppi, tallatugesid ja põlveliigese ortoosi. Ekspertarst tuvastas kokkuvõttes artroosist ja suhkurtõvest tingitud mõõdukad piirangud kahe liikumise valdkonna võtmetegevuse (liikumine eri tasapindadel; seismine ja istumine) sooritamisel. Määruse nr 33 § 6 lg 3 p 3 kohaselt tähendab mõõdukas piirang (arvväärtus 2) hinnangut, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel. Muudes liikumise valdkonna võtmetegevustes ei tuvastanud ekspertarst piiranguid. TTO ekspertarsti järeldustega nõustus ka töötukassa ekspertarst IK (05.10.2022 ja 31.01.2023 eksperdiarvamused, dtl 178–182 ja 304–314).
16.Kaebaja hindas 28.06.2022 taotluses enda liikumise valdkonna võtmetegevuste piirangud suuremaks kui ekspertarstid, kuid kaebaja selgitusi ei ole jäetud tähelepanuta.
16.1.Liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ hindas kaebaja arvväärtusega 4. Määruse nr 39 § 6 lg 3 p 5 kohaselt tähendab see täielikku piirangut, s.o piirangut, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
16.1.1.Ekspertarst IV selgitas 03.10.2022 eksperdiarvamuses järgmist: „Objektiivsetele aktuaalsetele terviseandmetele toetuvalt ei leidnud kinnitust, et kaebajal oleks täielik tegutsemispiirang eri tasapindadel liikumisel. Põlveliigeste valude, säärelihaste kiire väsimise tõttu peab kõndima rahulikus tempos regulaarselt puhates, kasutab tallatugesid ja põlveliigese ortoosi, aeg-ajalt kasutab liikumisel keppi, ei talu suurt füüsilist koormust, treppidel kõnnib aeglaselt käsipuu toel. Obj: 06.06.2022 endokrinoloog dr. TH - Kaal 100 kg, pikkus 180 cm Kaalu langus 8 kg Kaebusteta 06.06.2022 HbA1c 7,9% (06.04.2022 HbA1c 9,3%; 02.03.2022 HbA1c 9,2%) Positiivne dünaamika. Obj: 26.01.2021 taastusarst dr. KK - parem põlv 3a. tagasi vahetatud, funktsioon hea. Vasaku põlve operatsioonist möödas ligi 2 kuud. Kerge lonkamine kõnnil. Valu on viimasel paaril nädalala vähem, ei vaja enam valuvaigisteid. Käib kepi toel, saab käia mõõdukaid vahemaid. Obj. Ilma abivahendita kõnnil kerge kõnnimustri häire. Vasaku põlve liikuvus hea.“
16.1.2.Ekspertarst IK märkis 31.01.2023 eksperdiarvamuses järgmist: „Võtmetegevuses „1.1. Liikumine eri tasapindadel“ on põhjendatud hinnata tegutsemispiirang mõõdukaks (arvväärtusega 2). Kaebaja ise on hinnanud piirangu täielikuks ehk arvväärtusega 4, kuid siiski toonud välja, et tegelikult saab liikuda kuni 20 m mitte rohkem, kuna pea käib ringi pidevalt, läbides vähem kui 100 meetrit hakkab tundma valu põlvedes. Mõnikord tuleb liikumise abistamiseks kasutada kepi, kepp on alati kaasas autos, et saaks kohe vajadusel kasutada. Liikumisel kiiresti väsib. Liigub väga aeglases tempos. Talvel liikumine eriti raskendatud, kuna tuleb olla väga ettevaatlik, et vältida kukkumisi. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebuseid. Kaebajal on parem põlveliiges vahetatud 2017. aastal ja vasak põlveliiges 2021. aastal. Kaebab vasaku põlve valu. Kurdab tundlikkushäiret armist lateraalsel, põlve valu. Küsides näitab esialgu põlve taha, siis ka mediaalsele ja lateraalsele. Esialgu kirjeldab enam tundlikkuse langust, seejärjel selgub, et 6(10)
3-22-2318 ikkagi valu ka häirib. Valu iseloom ja selge lokalisatsioon varieeruv, peamiselt siiski ise kirjeldab mediaalsel ja taga kui põlve kõverdab. Isiku sõnul esinenud alates proteesimisest, ei ole ajas muutunud. Ebastabiilsust ei kirjelda. Valu käimisel, üleüldiselt. 26.01.2021 taastusarst dr. KK sissekande kohaselt on parem põlv 3a. tagasi vahetatud, funktsioon hea. Vasaku põlve operatsioonist möödas ligi 2 kuud. Kerge lonkamine kõnnil. Valu on viimasel paaril nädalala vähem, ei vaja enam valuvaigisteid. Käib kepi toel, saab käia mõõdukaid vahemaid. Obj. Ilma abivahendita kõnnil kerge kõnnimustri häire. Vasaku põlve liikuvus hea. 07.09.2022 ortopeed dr. KK sisskenade kohaselt nähtub, et: „Põlveproteesimise järgselt haava/armi ümbruses pindmise nahatundlikkuse häirumine on sage ning ei pruugi täielikult taastuda - ei häiri põlve funktsiooni, ei selgita ka valukaebusi. RÖ-l reiekomponendi alusi vähesed muutused - algav viide loksumisele? Valu lokalisatsioon ja iseloom varieeruvad, olemas ka selge funktsionaalne komponent. Esialgu vajalik valuravi - retseptikeskuse andmetel seoses käekirurgiaga värskelt Paracetamoli/codeini kirjutatud. Koostöös perearstiga soovitan leida sobiv valuravi skeem edaspidiseks. Arvestades pes anserina valulikkust, reielihaste vähest toonust vajalik aktiivne füsioteraapia ja lihastreening põlve stabiliseerimiseks ja liikuvuse paremaks kontrolliks.“ 26.01.2021 taastusarst dr. KK sissekande kohaselt on ka parema põlveliigese funktsioon hea. Eelnevast tulenevalt ei saa pidada kaebaja kaebuseid liikumisel täielikuks ega ka raskeks. Kaebaja saab ise kõndida, kuid põlveliigeste valude, säärelihaste kiire väsimise tõttu peab kõndima rahulikus tempos regulaarselt puhates. Treppidel samuti kõnnib, kuid aeglaselt käsipuu toel. Kasutab tallatugesid ja põlveliigese ortoosi ning aeg-ajalt kasutab liikumisel keppi. Lisaks on liikumisel arvestatud kaebajal esinevat diabeeti. 06.06.2022 endokrinoloog dr. TH sissekandest nähtub, et kaebaja on kaebusteta. Kaebaja seisund on määratud ravi foonil hea, toimub kaalu langus intensiivistunud ravi foonil, kehakaal 100kg on langenud 8kg võrra, arst märgib ära positiivse dünaamika, kuna kolme kuu keskmine veresuhkru näitaja on oluliselt paranenud. (06.06.2022 HbA1c 7,9% ;06.04.2022 HbA1c 9,3%; 02.03.2022 HbA1c 9,2%). Kaebajale on määratud ravi, mis on positiivse dünaamikaga ja jäetud jälgimisele. Kokkuvõtlikult saab öelda, et ortopeedilise ravi järgselt (põlveliigeste operatsioonid) on vaide esitajal veidi lonkav kõnd, vajadusel kasutab kõnnikeppi. Kaebab ebamäärast valu liigestes, kuid retseptialusel valuravi ei vaja. Suhkurtõbi on tänapäevaste parimate võimalustega ohjatud, kehakaal näitab vastavalt ravi eesmärgile languse tendentsi, veresuhkur on keskmiselt hea tulemusega, ortopeed soovitab lihaste tugevdamist ja valuravi, mistõttu liikumise piirang ei saa hinnata raskemaks kui mõõdukas.“
16.2.Liikumise valdkonna võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ kohta märkis kaebaja, et ta ei suuda ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda; mõõdukate raskustega suudab ohutult liikuda tänaval, sh kohtades, kus pole varem käinud; kaebaja liigub enamasti autoga ja täpselt nii palju, kui vaja; viimasel ajal on liikumine pearingluse tõttu väga piiratud; mõnikord tuleb liikumise abistamiseks kasutada keppi, mis on alati autos kaasas; suurte raskustega saab liikuda ohutult siseruumides, liikumisel üritab seintest kinni hoida; püsti tõustes peab enne edasi liikumist natukene ootama, ei tohi teha järske liigutusi; väga raske on liikuda treppidel, jalga painutades tekib põlves valu; kui majas puudub lift, siis tuleb teha korruste vahel pause. Kaebaja hindas kokkuvõttes piiranguid arvväärtusega 2, s.o mõõdukas piirang.
16.2.1.Töövõime hindamise metoodika järgi1 mõeldakse selle võtmetegevuse puhul raskusteta ja turvaliselt (nt tasakaalukaotuseta, kukkumiseta, erinevatel pindadel) ning mõistliku ajaga soovitud kohta liikumist. Siin on mõeldud luu- ja lihaskonna haiguste ning nägemis- ja kuulmisraskuste poolest ohutut liikumist. Kaebaja eespool toodud kirjelduse kohta järeldasid 1 Leitav https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-ja-
metoodika, 23.01.2024.
7(10)
3-22-2318 mõlemad ekspertarstid, et püsivad olulised tegutsemisraskused ohutul ringiliikumisel ei ole leidnud TIS-st objektiivset kinnitust.
16.3.Liikumise valdkonna võtmetegevuse „seismine ja istumine“ puhul hindas kaebaja piirangut arvväärtusega 3. Määruse nr 39 § 6 lg 3 p 4 kohaselt tähendab see rasket piirangut, s.o piirangut, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav.
16.3.1.Ekspertarst IV selgitas 03.10.2022 eksperdiarvamuses järgmist: „Objektiivsetele aktuaalsetele terviseandmetele toetuvalt ei leidnud kinnitust, et kaebajal oleks raskeid tegutsemispiiranguid seismisel ja istumisel. Põlveliigeste valude, säärelihaste kiire väsimise tõttu ei jõua väga pikalt istuda ega seista, ei saa põlvitada ega kükitada. Obj: 06.06.2022 endokrinoloog dr. TH - Kaal 100 kg, pikkus 180 cm Kaalu langus 8 kg Kaebusteta 06.06.2022 HbA1c 7,9% (06.04.2022 HbA1c 9,3%; 02.03.2022 HbA1c 9,2%) Positiivne dünaamika. Obj: 26.01.2021 taastusarst dr. KK - parem põlv 3a. tagasi vahetatud, funktsioon hea. Vasaku põlve operatsioonist möödas ligi 2 kuud. Kerge lonkamine kõnnil. Valu on viimasel paaril nädalala vähem, ei vaja enam valuvaigisteid. Käib kepi toel, saab käia mõõdukaid vahemaid. Obj. Ilma abivahendita kõnnil kerge kõnnimustri häire. Vasaku põlve liikuvus hea.“
16.3.2.Ekspertarst IK märkis 31.01.2023 eksperdiarvamuses järgmist: „Kaebaja ise on hinnanud piirangu raskeks ehk arvväärtusega 3, kuid objektiivsed terviseandmed ei kinnita raskeid tegutsemispiiranguid seismisel ja istumisel. Kaebaja on märkinud taotluses, et seista suudab max 10-15 min, siis peab istuma. Seistes ei suuda töötada. Kodutööd teeb istudes kasutab kontoritooli ratastega. Istuda suudab kuni 30 min. Istumisel pea samuti käib ringi, võimalusel toetab pea lauale näiteks. Kehaasendite vahetamine on raske nii füüsiliselt kuid ka takistuseks osutub pidev pearinglus. Kui asendit muudab, näiteks tõuseb toolilt või istmelt siis toetab kätega. Kükitada ei saa. Keha keeramisel tekib valu jalgades ja seljas. Ei saa põlvili seista ja põlvedele toetada. Objektiivsetele aktuaalsetele terviseandmetele toetuvalt ei leidnud kinnitust, et kaebajal oleks raskeid tegutsemispiiranguid seismisel ja istumisel põlveliigeste valude, säärelihaste kiire väsimise tõttu ei jõua väga pikalt istuda ega seista, ei saa põlvitada ega kükitada. 26.01.2021 taastusarst dr. KK sissekande kohaselt on parem põlv 3a. tagasi vahetatud, funktsioon hea. Vasaku põlve operatsioonist möödas ligi 2 kuud. Kerge lonkamine kõnnil. Valu on viimasel paaril nädalala vähem, ei vaja enam valuvaigisteid. Käib kepi toel, saab käia mõõdukaid vahemaid. Obj. Ilma abivahendita kõnnil kerge kõnnimustri häire. Vasaku põlve liikuvus hea. 27.08.2021 töötervishoiuarst dr. AS (27.08.2021 - 30.08.2021) alusel taotleja töötab elektrikuna, sellel ametis >45 aasta, 27.08.2021 - Objektiivselt: rahuldavas üldseisundis RR 156/85 mmHg fr 94 süd.toonid regul. Vajalikuid analüüsid PA juures on tehtud. Taotleja ei esita ühtegi kaebust. Soovitus töötervishoiuarstilt on: Vajab teha lõdvestavaid harjutusi puhkepauside ajal. Koormust reguleerib ise. 07.09.2022 ortopeed dr. KK sissekande kohaselt arvestades pes anserina valulikkust, reielihaste vähest toonust on vajalik aktiivne füsioteraapia ja lihastreening põlve stabiliseerimiseks ja liikuvuse paremaks kontrolliks. 06.06.2022 endokrinoloog dr. TH sissekandest nähtub, et kaebaja on kaebusteta ja diabeediravi osas on positiivne dünaamika (06.06.2022 endokrinoloog dr. TH: Kaal 100 kg, pikkus 180 cm Kaalu langus 8 kg Kaebusteta 06.06.2022 HbA1c 7,9% (06.04.2022 HbA1c 9,3%; 02.03.2022 HbA1c 9,2%). Positiivne dünaamika.) Piirang on hinnatud mõõdukaks valude tõttu põlvedes pikaajalisel seismisel või istumisel. Valuravi vajadus retseptuuri alusel puudub. Samuti koormuse langusest, mis tuleneb diabeedist ja veresuhkru kõikumisest.“
16.4.Liikumise valdkonna võtmetegevuse „muud piirangud“ juures selgitas kaebaja, et kasutab iga päev ortopeedilisi taldasid ja kui jalgadele läheb suurem koormus, siis ka põlveortoose; 8(10)
3-22-2318 kaebaja ei tohi hüpata ja joosta ning peab vältima lööke ja koormust põlvedele; kaebaja vajab abi kodutoimingutes; kodus liigub ratastega toolil; kaebajal on väga raske kõndida, kui on vaja kanda kaasas kotti. Kaebaja hindas kõnealused piirangud arvväärtusega 9 (muutlik). Töövõime hindamise metoodika järgi tuleb siin hinnata liikumise, kehaasendite säilitamise või vahetamisega raskusi, mida ei saanud kirjeldada muude liikumise valdkonna võtmetegevuste juures. Mõlemad ekspertarstid märkisid selle võtmetegevuse kohta, et piirangut ei tuvastatud ning kaebaja kirjeldatud liikumisraskusi on hinnatud eespool liikumise valdkonnas.
16.5.Seega on ekspertarstid võtnud arvesse kaebaja enesehinnangut ning TIS-i andmetele tuginedes põhjendanud, miks nad hindavad liikumise valdkonna piiranguid kaebajast erinevalt. Ekspertarstid on põhjendanud ka seda, miks võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuse summat arvestades tuvastati kaebajal osaline, mitte puuduv töövõime (vt määruse nr 39 § 8 lg-d 1–4). Kaebaja ei ole välja toonud ja ka ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja töövõime hindamisel jäid mõned TIS-i kantud terviseandmed tähelepanuta. Mh on vaide- ja kohtumenetluses koostatud eksperdiarvamustes võetud arvesse perearsti 28.09.2022 ja ortopeedi 07.09.2022 epikriisi, mis on hilisemad kui kaebaja töövõime tuvastamise ja temale töövõimetuse määramise otsused. IK 31.01.2023 eksperdiarvamuses (p 10) on arvestatud lisaks kaebuses esitatud väidetega, kuid need ei muutnud ekspertarsti antavat hinnangut kaebaja töövõime ulatusele. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses mingeid uusi terviseandmeid sisaldavaid tõendeid.
17.Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et tal on pärast operatsiooni probleeme põiega (vt ka 28.06.2022 taotluse p 4.2: põie või soole kontrollimisega on raskusi iga päev; veresuhkru süstid mõjutavad ka soolt ja põit, dtl 290 jj). See seondub valdkonna „teadvusel püsimine ja enesehooldus“ võtmetegevusega „tualettruumi toimingud“, mida kaebaja hindas taotluses arvväärtusega 4, kuid ekspertarstid arvväärtusega 0. Mõlemad ekspertarstid olid seisukohal, et TIS-s puuduvad objektiivsed terviseandmed kaebaja põieprobleemide kohta, mida oleks saanud eksperdiarvamuse andmisel arvestada. Kaebaja ei ole täpsemalt viidanud ja ka ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest selliseid TIS-i kantud andmeid, mille põhjal pidanuks töötukassal tekkima kahtlus, et kaebajal võivad põie tegevusega seoses esineda tegutsemispiirangud.
18.Muus osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega neid üle kordamata. Puude raskusastme tuvastamine
19.PISTS § 23 lg 7 sätestab, et kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. SKA võttis kaebajal puude raskusastme tuvastamisel aluseks IV 08.07.2022 eksperdiarvamuse. Sellest hilisemad eksperdiarvamused, mida ringkonnakohus hindas eespool, kinnitavad IV 08.07.2022 järelduste õigsust. Kaebaja ei ole väitnud ja ka ringkonnakohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kohaldanud kaebaja puude raskusastme tuvastamisel valesti PISTS-i või määrust nr 18, sh määruses nr 18 ettenähtud metoodikat.
20.Ringkonnakohus märgib, et osalise töövõime tuvastamine TVTS-i alusel ei pruugi alati tähendada, et taotlejal tuleb tuvastada ka keskmine, raske või sügav puude raskusaste PISTS-i alusel. Kuigi mõlemal juhul võetakse üldisemalt arvesse taotleja terviseseisundit, inimese hinnangut oma tegutsemisvõimele ning sellest tulenevaid piiranguid, on nende menetluste eesmärk ja seetõttu ka otsuseni jõudmise metoodika erinev.
20.1.TVTS-i alusel selgitatakse välja, kas inimese töötamine on tema terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu takistatud (TVTS § 5). Vajaduse korral antakse töövõime hindamise käigus ka soovitusi töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta. 9(10)
3-22-2318 Isikule, kellel on tuvastatud vähenenud või puuduv töövõime, makstakse tema töötamise ja töölesaamise toetamiseks ja talle sissetuleku tagamiseks töövõimetoetust (TVTS § 1 lg 1, § 11). PISTS-i alusel selgitakse välja, kas inimesel on selline anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab tal ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (PISTS § 2 lg 1). Puude raskusaste tuvastatakse siis, kui see ületab teatud lävendi (PISTS § 2 lg 21). Tööealisele inimesele, kellel tuvastatakse vähemalt keskmine puude raskusaste, makstakse toetust puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, toetamaks tema iseseisvat toimetulekut ja võrdseid võimalusi ühiskonnas (PISTS § 1 lg 1, § 7 lg 1).
20.2.Määruse nr 39 § 8 lg-te 1 ja 2 kohaselt hinnatakse isiku töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem. Määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei summeerita raskusastmeid arvväärtustega 0 või 1. Puude raskusastme tuvastamisel lähtutakse küll samadest võtmetegevuste piirangute raskusastmetest, kuid puude tuvastamiseks on alust, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise (sh nägemine, kuulmine) valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamise piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75 (vt määruse nr 18 §-d 4–6). Kaebaja puhul oli tegevuspiirangu arvväärtus liikumise valdkonnas 1,33 ja käelise tegevuse valdkonnas 1, muudes valdkondades piiranguid ei tuvastatud.
20.3.Kokkuvõttes hindab töötukassa TVTS-i alusel tegutsemispiirangute esinemist töökeskkonnas. SKA hindab PISTS-i alusel üldisemalt seda, kas isikul on piiranguid, mis takistavad tal igapäevast tegutsemist ja ühiskonnaelus osalemist võrdselt teiste samaealiste inimestega. Sõltuvalt asjaoludest võivad inimese terviseseisundist tulenevad piirangud takistada tal tavatingimustes ja täiskoormusega töötamist, kuid siiski mitte olla piisavalt rasked, et oluliselt piirata igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist. Erineva metoodika tõttu võidakse jõuda neis menetlustes erinevale tulemusele.
21.Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
22.Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, kuid vastustajad ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud kuludokumente, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 11).
23.Vaidluse asjaolusid arvestades ning kaebaja õiguste kaitseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.