X. X. kaebus Eesti Töötukassa 04.08.2022 otsuse nr TVH/22/030753, 08.08.2022 otsuse nr TVT/22/039618 ja 05.10.2022 vaideotsuse nr VO/22/2200 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata 28.06.2022 esitatud taotlus uuesti läbi ning Sotsiaalkindlustusameti 05.08.2022 otsuse nr P26O-202255772 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata 28.06.2022 esitatud taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X. Vastustajad – Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 5. mail 2023.
X. X. (kaebaja) esitas 27.01.2022 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.
2.Eesti Töötukassa tegi 08.02.2022 otsuse nr TVH/22/005991, millega tuvastas kaebajal osalise töövõime kestusega 28.02.2022 kuni vanaduspensionieani.
3.Eesti Töötukassa määras 09.02.2022 otsusega nr TVT/22/007975 kaebajale töövõimetoetuse. 1(12)
4.Kaebaja esitas 28.06.2022 ühistaotluse töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse saamiseks ning puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks.
5.Eesti Töötukassa tegi 04.08.2022 otsuse nr TVH/22/030753, millega tunnistas kehtetuks Eesti Töötukassa 08.02.2022 töövõime hindamise otsuse nr TVH/22/005991 edasiulatuvalt alates 28.06.2022 ja tuvastas kaebajal osalise töövõime kestusega 28.06.2022 kuni vanaduspensionieani. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroos ja suhkurtõbi. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede haigus. Taotleja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad. Taotleja kirjeldatud piiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotlejal on põlveliigeste valu ja säärelihaste kiire väsimise tõttu piiratud kõndimine, treppidel liikumine, põlvitamine, kükitamine, pikaajaline seismine ja istumine ning füüsilist koormust nõudvad tegevused. Kõnnib rahulikus tempos regulaarselt puhates. Kasutab tugikeppi, tallatugesid ja põlveliigese ortoosi. Vasaku käe neljanda sõrme kontraktuuri tõttu on takistatud täppisliigutuste sooritamine ning raskuse tõstmine ja kandmine. Piirangud esinevad igapäevaselt. Arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime vanaduspensionieani tõenäoliselt vähe muutuv.
6.Eesti Töötukassa lõpetas 05.08.2022 otsusega nr TVT/22/039414 kaebajale töövõimetoetuse maksmise korduva töövõime hindamise alguse päevast arvates.
7.Eesti Töötukassa määras 08.08.2022 otsusega nr TVT/22/039618 kaebajale töövõimetoetuse perioodiks 28.06.2022 - 07.08.2026 suurusega 9,3081 eurot ühe kalendripäeva eest.
8.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tegi 05.08.2022 otsuse nr P26O-2022-55772, millega ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet ja ei määranud puudega tööealise inimese toetust. Puude raskusastme tuvastamisel on aluseks võetud taotluses sisalduvad andmed ning tervise infosüsteemis sisalduvad andmed ja töötukassa töövõime hindamise otsus. Eeltoodud andmete alusel puude raskusastet ei tuvastatud, sest terviseseisundist tulenevalt taotleja igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ei esine piiranguid. SKA toetub puude tuvastamisel töötukassa ekspertarsti hinnangule. Töötukassa on hinnanud taotleja toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine taotlejal nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada puuet. Puudega inimese sotsiaaltoetuse määramise eelduseks on ekspertiisiga tuvastatud puude raskusastme olemasolu. Puude raskusastme mittetuvastamise tõttu puudub alus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks.
9.Kaebaja esitas 18.08.2022 Eesti Töötukassa 04.08.2022 otsuse nr TVH/22/030753 ja 08.08.2022 otsuse nr TVT/22/039618 peale vaide.
10.Eesti Töötukassa jättis vaide 05.10.2022 vaideotsusega nr VO/22/2200 rahuldamata. Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole tervise infosüsteemi vaidemenetluses lisandunud ega vaide esitaja poolt vaidemenetluses esitatud, siis ei ole alust juba tuvastatud töövõime ulatust muuta. Vaide esitaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja 2(12)
osalemise piirangud ei ole sellised, mille alusel tuvastada puuduv töövõime. Isik töötab, varaseks operatsioonijärgseks perioodiks oli isikule väljastatud haigusleht. Perearsti hinnangul lubati isik 03.10.2022. tööle. Ortopeed dr Kaur Kersalu on andnud soovitused leida sobiv valuravi skeem edaspidiseks. Arvestades reielihaste vähest toonust vajalik aktiivne füsioteraapia ja lihastreening põlve stabiliseerimiseks ja liikuvuse paremaks kontrolliks.
11.Kaebaja esitas 30.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse.
12.Kohus tegi 06.01.2023 määruse, millega tuvastas, et kaebus on esitatud SKA vastu kaebetähtaja rikkumisega, rahuldas kaebaja taotluse ja ennistas kaebetähtaja (resolutsiooni p 1). Kohus võttis menetlusse kaebuse Eesti Töötukassa 04.08.2022 otsuse nr TVH/22/030753, 08.08.2022 otsuse nr TVT/22/039618 ja 05.10.2022 vaideotsuse nr VO/22/2200 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata 28.06.2022 esitatud taotlus uuesti läbi ning SKA 05.08.2022 otsuse nr P26O-2022-55772 tühistamiseks ja SKA kohustamiseks vaadata 28.06.2022 esitatud taotlus uuesti läbi (resolutsiooni p 2).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
13.Kaebaja esitas Eesti Töötukassale oma töövõimetust kinnitavad dokumendid kahe põlve operatsiooni tõttu, põlveliigeste vahetamiseks. Eesti Töötukassa on teinud täiesti ebaprofessionaalse järelduse, millel pole midagi pistmist arstide järeldusega.
14.Eesti Töötukassa otsus ei vasta Eesti Vabariigi seadustele. Seadusest tulenevalt on parkimiskaardi õigus luu- ja lihaskonna häirega inimestel, kes kasutavad abivahendit (jalaproteesid, kargud, jalutuskäru), nägemispuudega inimestel ja inimestel, kelle liikumine on tugevalt takistatud muude üldiste põhjuste tõttu.
15.Pärast esimest operatsiooni 2017. aastal väljastati kaebajale parkimiskaart 3 aastaks (24.02.2018-24.02.2021). Pärast seda operatsiooni oli põlveliiges kehvas seisus. See ei ulatunud täielikult välja ega saanud painduda. Pärast 2021. aasta detsembris toimunud teise põlveliigese operatsiooni ei paindu liiges normaalselt. Esineb põlvede tuimus ja pidev valu, mida kaebaja kogeb kõndides ja öösel puhkuse ajal. Kaebaja käis ortopeedi juures 07.09.2022 vasaku põlve valuga. Vasakust põlvest tehti röntgen, mis näitas väikest lõhet, kus põlveliiges kinnitub luu külge. Põlvevalu efekti annab lõtv ühendus, mis võib närvi kinni hoida.
16.Kaebajal on ka tervist raskendav seisund diabeet, mis põhjustab täiendavat valu, sest suhkur ei lange alla 13 kuni 18. Kaebaja on endokrinoloogiakeskuses arvel. Eesti Töötukassa seisukohad
17.Eesti Töötukassa on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Töövõime hindamise menetluses koostas eksperthinnangu Qvalitas Arstikeskus AS ekspertarst Ivar Vipp. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 6. Ekspertarst leidis, et kaebajal on osaline töövõime, kestusega kuni vanaduspensionieani.
19.Vaidlustatud otsused ei ole selliste põhjendamispuudustega, mis võiks kaasa tuua haldusakti tühistamise. Saab lugeda, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud. Lisaks saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud pärast 04.08.2022 otsuse tegemist. Eesti Töötukassa on töövõime hindamise otsust 3(12)
täiendavalt põhjendanud vaideotsuses ning kohtumenetluses esitatud dokumentides (Eesti Töötukassa 06.02.2023 vastus kaebusele, dr Ita Kukk 31.01.2023 kirjalik seisukoht).
20.Vaidlustatud otsuste aluseks oleva 08.07.2022 dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu kohaselt hinnati kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevused “liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ja „seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebajal hinnati käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused „asjade liigutamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ja „käteosavus“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebaja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud, mistõttu hinnati eelnimetatud valdkond arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad, mistõttu hinnati eelnimetatud valdkonnad arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja kirjeldatud piiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates, mistõttu hinnati eelnimetatud valdkond arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud).
21.Ekspertarst analüüsis veel kord vaide menetlemise käigus vaide esitaja terviseandmeid (03.10.2022) ning jäi oma esialgse eksperdiarvamuse juurde, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, kuid täpsustas mõningaid eksperdiarvamuses toodud põhjendusi, arvestades eelkõige tervise infosüsteemi lisandunud 07.09.2022 ortopeed dr. Kaur Kersalu sissekannet. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Ita Kukk analüüsis samuti vaidemenetluses (05.10.2022) töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja dr Ivar Vipp koostatud eksperdiarvamusi ning nõustus 03.10.2022 eksperdiarvamuses antud hinnangu ja põhjendustega. Ka käesolevas haldusasjas on dr Ita Kukk kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud uuesti üle vaadanud ning koostanud 31.01.2023 kirjaliku seisukoha, milles jääb samuti arvamuse juurde, et kaebajal on osaline töövõime kuni vanaduspensionieani.
22.Vastustaja nõustub, et liikumise valdkonnas on põhjendatud hinnata mõõdukad piirangud s.t haiguseisundist tulenevad piirangud esinevad 25%-50% ajast. Käelise tegevuse valdkonnas on põhjendatud hinnata X. X. piirang mõõdukaks (arvväärtusega 2), s.t haiguseisundist tulenevad piirangud esinevad 25%- 50% ajast. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebajal piirang puuduvaks (arvväärtusega 0). Nägemisteravuse langus on üldjuhul kompenseeritav prillidega. Vastustaja nõustub, et teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebajal piirang puuduvaks (arvväärtusega 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Pearingluse, soole- ja põiehäirete, pideva oksendamise kohta objektiivsed terviseandmed puuduvad. Vastustaja nõustub, et õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebajal piirang puuduvaks (arvväärtusega 0). Objektiivsetele aktuaalsetele terviseandmetele toetuvalt ei leidnud kinnitust, et kaebajal oleks püsivaid olulisi tegutsemisraskusi vaimse võimekuse valdkondades, puudub psühhiaatri konsultatsiooniotsus, mis kirjeldaks isiku vaimse seisundi häirumist. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebajal piirang puuduvaks (arvväärtusega 0). Objektiivsetele aktuaalsetele terviseandmetele toetuvalt ei leidnud kinnitust, et kaebajal oleks püsivaid olulisi tegutsemisraskusi vaimse võimekuse valdkondades, puudub psühhiaatri konsultatsiooniotsus, mis kirjeldaks isiku vaimse seisundi häirumist, osad isiku poolt nimetatud raskused (liiklemisprobleemid) on hinnatud liikumise valdkonnas. Suhtlemise valdkonna võtmetegevustes kaebaja tegutsemispiiranguid välja ei toonud ning ka ei kinnita objektiivsed terviseandmed antud valdkonnas tegutsemispiiranguid. 4(12)
23.Diabeet on kaebajal raviga kompenseeritud ning gastriit ei ole töövõimet mõjutav haigus. Muude tervisehäirete kohta kaebaja 28.06.2022 esitatud taotluses kaebuseid märkinud ei ole.
24.Eeltoodust tulenevalt on Eesti Töötukassa 04.08.2022 otsusega nr TVH/22/030753 ja 05.10.2022 vaideotsusega nr VO/22/2200 õiguspäraselt hinnatud, et kaebajal on osaline töövõime. Kaebajal on osaline töövõime kuni vanaduspensionieani. Arvestades kaebaja tervisekahjustuse iseloomu, vaatamata rakendatavale ravile aastatega välja kujunenud püsivaid struktuurimuutusi ja tegutsemispiiranguid, on tema tegevusvõime kuni vanaduspensioni eani tõenäoliselt vähemuutuv. Kaebaja töötab alates 06.2021 hoolduselektrikuna. Kokkuvõtlikult ortopeedilise ravi järgselt (põlveliigeste operatsioonid parem põlv 2017 ja vasak 2020) on kaebajal veidi lonkav kõnd, vajadusel kasutab kõnnikeppi. Säärelihaste kiire väsimise tõttu ei jõua väga pikalt istuda ega seista, ei saa põlvitada ega kükitada. Ortopeed soovitab lihaste tugevdamist ja valuravi. Kaebab ebamäärast valu liigestes, kuid retseptialusel valuravi ei vaja. Vasaku käe 4. sõrme kontraktuuri näol oli kaebajal tegemist kerge piiranguga asjade tõstmisel ja käsitlemisel ning mõõdukas piirang tegevuste juures, mis nõudsid sõrmede koostööd. Tänaseks on operatsiooniga kontraktuur ravitud, edasised kaebused, sissekanded terviseprobleemi kohta puuduvad. Suhkurtõbi on tänapäevaste parimate võimalustega ohjatud, kehakaal näitab vastavalt ravi eesmärgile languse tendentsi, veresuhkur on keskmiselt hea tulemusega. Kaebajale on määratud ravi, mis on positiivse dünaamikaga ja jäetud jälgimisele. Alust osalise töövõime hindamiseks puuduvaks ei ole. Vaide esitaja ei saa teostada rasket füüsilist tööd, kuid mõõdukas füüsiline ja vaimne koormus vajadusel valuravi ja regulaarse taastusraviga osalise või täisajaga on sobiv.
25.Dr Kaur Kersalu toob 07.09.2022 (07.09.2022-07.09.2022) sissekandes välja, et põlveliigeste liikuvus on normis. Kaebaja kaebas vasaku põlve valu, ta ei esita ühtegi kaebust parema põlveliigese osas. 2017. aasta operatsioonijärgne seisund ja pikem paranemine ei mõjuta töövõime piirangu hindamist aastal 2022. Ravi eesmärgiks on liigeste liikuvuse ja funktsiooni taastamine. 2022. aasta ortopeedi sissekanne ei kinnita parema põlveliigese liikuvuse piiratust. 26.01.2021 taastusarst dr. Kelly Kirt sissekande kohaselt on parem põlv 3 aastat tagasi vahetatud, funktsioon hea. Taotlejal esineb vähene lonkav kõnd vasaku põlveliigese valu tõttu. Dr Kersalu hindas põlve röntgenuuringu alusel, et algav loksumine on võimalik. Vastavalt dr Kaur Kersalu sissekandele 07.09.2022 (07.09.2022-07.09.2022), kus märgitud, et röntgenis reiekomponendi alusi vähesed muutused - algav viide loksumisele? See on esialgu siiski hüpoteetiline leid ja esialgu soovitas raviarst kaebajale siiski eelkõige aktiivset füsioteraapiat ja lihastreeningut põlve stabiliseerimiseks ning liikuvuse paremaks kontrolliks. Valu püsimisel soovitati konsulteerida perearstiga valuravi osas. Kaebuste püsimisel soovitati pöörduda proteesivasse keskusesse täpsustavaks konsultatsiooniks proteesi seisundi täpsemaks hindamiseks. Põlvevalu on piiranguna liikumise valdkonna võtmetegevuses 1.1. (liikumine eri tasapindadel) arvesse võetud.
26.Veresuhkru väärtuste eelnevat kõikumist ja stabiliseerumist pärast ravi muutmist ja tõhustamist vastavalt dr Tiit Halling sissekandele 06.06.2022 (06.06.2022-06.06.2022) on liikumise valdkonna võtmetegevuses 1.1. Liikumine eri tasapindadel arvesse võetud. Pigem on määratud diabeediravi positiivse dünaamikaga.
27.Kaebuse eesmärk omaette ei saa olla kaebajale parkimisõiguse tagamine. Tegemist on teatud hüvega, mis kaasneb SKA puude raskusastme tuvastamise otsusega. Sotsiaalkindlustusameti seisukohad
28.SKA on seisukohal, et vastustaja 05.08.2022 otsus nr P26O-2022-55772 on õiguspärane ning vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu.
29.Vastustaja selgitab, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lõike 7 alusel, kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, 5(12)
kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Seega tugineb vastustaja puude raskusastme tuvastamise menetluses Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule.
30.Tegemist on nn ühe ukse poliitika põhimõtte rakendamisega – inimene, kes soovib nii puude raskusastme tuvastamist kui ka töövõime hindamist, esitab mõlema tarbeks ühise taotluse koos nõusolekuga isikuandmete töötlemiseks ning talle tehakse üks ja ühine hindamine. Töövõime hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutaja annab inimese tegutsemise ja osalemise piirangute esinemise või mitteesinemise kohta (so funktsionaalse võimekuse kohta) seitsmes erinevas valdkonnas (nt liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, sealhulgas nägemine, kuulmine ja kõnelemine ning vaimsed võimed) eksperdiarvamuse. Eksperdiarvamuse alusel teeb Eesti Töötukassa otsuse isiku töövõime ulatuse kohta ning Sotsiaalkindlustusamet puude raskusastme kohta. 31. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 1, peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes Eesti Töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,33, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas.
32.Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 1, peab käelise tegevuse valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes Eesti Töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,00, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks käelise tegevuse valdkonnas.
33.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst ei ole tuvastanud kaebajal piiranguid järgmiste valdkondade võtmetegevustes: suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine), teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted.
34.SKA otsusest on arusaadav, et otsus tugineb eksperdiarvamusel ning kaebaja taotluses toodud hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ei ole leidnud tervise infosüsteemi kantud terviseandmetest tulenevalt ekspertarsti hinnangul kinnitust ulatuses, mis annaks alust keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. Sotsiaalkindlustusametil puudus kohustus kaasata omalt poolt täiendavalt menetlusse arstiõppe saanud isikuid. 35. 05.10.2022 Eesti Töötukassa vaideotsusega nr VO/22/2200 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Seega Eesti Töötukassa kaasatud ekspertarst ei leidnud, et oleks põhjendatud muuta hinnatavate valdkondade võtmetegevustele antud arvväärtusi. Kuna Eesti Töötukassa ekspertiis ei muutunud arrväärtusi, ei muutnud ega mõjutanud see ka vastustaja puude raskusastme mittetuvastamise otsust. 36. Vastustaja selgitab, et kaebaja üldsõnalised väited oma tervisliku seisundi kohta ei too haldusorganile kaasa kõrgendatud uurimiskohustust. Kaebaja pole ka konkreetselt välja toonud, millises valdkonnas on tema piiranguid valesti hinnatud. Kaebaja viitab üksnes asjaolule, et ta sooviks saada parkimiskaarti. Vastustaja juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et parkimiskaarti on võimalik saada ka ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral, kuni kuueks kuuks. Seega pole parkimiskaardi saamise vältimatuks eelduseks üksnes puude raskusastme tuvastamine.
6(12)
37.Eesti Töötukassa ekspertiis on arvestanud kaebaja põlve operatsioonidega ja diabeedi diagnoosiga.
KOHTU PÕHJENDUSED
38.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
39.Kaebusega on vaidlustatud Eesti Töötukassa 04.08.2022 otsus nr TVH/22/030753, Eesti Töötukassa 08.08.2022 otsus nr TVT/22/039618, Eesti Töötukassa 05.10.2022 vaideotsus nr VO/22/2200 ja SKA 05.08.2022 otsus nr P26O-2022-55772.
40.Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine toimusid õiguspäraselt. Kaebaja ei ole nõus sellega, et ta on ilma jäänud invaliidi parkimisõigusest, sest kaebaja on luu- ja lihaskonna häirega inimene, kes kasutab abivahendit. Lisaks on kaebajal diabeet.
41.Liiklusseaduse § 167 lg 1 kohaselt antakse liikumispuudega või pimeda inimese liiklemise tagamiseks talle sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud korras liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart. Liiklusseaduse § 167 lg 4 sätestab, et liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi annab välja kohalik omavalitsus. Liiklusseaduse § 167 lg 3 sätestab, et liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vormi ja väljaandmise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
42.Sotsiaalministri 23.12.2010 määrusega nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ on kehtestatud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja selle väljaandmise tingimused. Määruse nr 90 § 2 lg 1 kohaselt antakse parkimiskaart taotluse alusel välja isikule, kellel esineb keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle (punkt 1) ja isikule, kellel esineb ajutine liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, mis tingib liikumisabivahendi kasutamise, või ajutine nägemisfunktsiooni kõrvalekalle (punkt 2). Määruse nr 90 § 3 lg 3 kohaselt antakse parkimiskaart välja puuet tõendavale dokumendile märgitud puude raskusastme kehtivuse perioodiks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks. Määruse nr 90 § 3 lg 4 kohaselt antakse ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral parkimiskaart välja funktsiooni kõrvalekalde tõenäolise möödumise perioodiks, kuid mitte kauemaks kui 6 kuuks. Ajutise parkimiskaardi tähtaega pikendatakse täiendavaks 6 kuuks üksnes pere- või eriarsti tõendi alusel.
43.Parkimiskaardi taotlemiseks määruse nr 90 § 2 lg 1 p 1 alusel on vaja SKA otsust, millega isikul tuvastatakse puude raskusaste seoses liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega. SKA jättis 05.08.2022 otsusega nr P26O-2022-55772 kaebajal puude raskusastme tuvastamata. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas SKA 05.08.2022 otsus nr P26O-2022-55772 on õiguspärane. Kuna SKA otsus tugineb Eesti Töötukassa 04.08.2022 töövõime hindamise otsusele nr TVH/22/030753, tuleb kohtul kontrollida ka Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuse ja sellega seotud töövõimetoetuse otsuse ning vaideotsuse õiguspärasust. Kui Eesti Töötukassa otsused peaksid olema õigusvastased, oleks alus kahelda ka SKA 05.08.2022 otsuse nr P26O2022-55772 põhjendatuses.
44.Vaidlus puudub selles, et kaebajal on mõlemat põlve opereeritud. Lisaks on kaebajal diagnoositud diabeet. 7(12)
Eesti Töötukassa otsused
45.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
46.Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). 47. Isikul tuvastatakse osaline töövõime, kui tema töötamine on § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 2). Isikul tuvastatakse puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (TVTS § 5 lg 3 p 3). 48. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.
49.Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise infosüsteemi ehk TIS-i andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).
50.Ekspertarst annab arvamuse taotluse ja TIS-i kantud viimase viie aasta terviseandmete põhjal (vt sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2).
51.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
52.Kaebaja ise märkis piirangud kõigis valdkondades peale suhtlemise. 8(12)
53.Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määrus nr 39 § 8 lg 1).
54.Töövõime hindamise menetluses koostas 08.07.2022 kuupäevaga eksperthinnangu ekspertarst dr Ivar Vipp (lisatud Eesti Töötukassa 06.02.2023 vastusele). Ekspertarst hindas kaebajal valdkondade võtmetegevusi järgmiselt: 1) Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – 2, ohutu ringiliikumine – 0, seismine ja istumine – 2, liikumisega seotud muud probleemid – 0. 2) Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – 0, asjade liigutamine – 1, käteosavus – 2, käelise tegevusega seotud muud piirangud – 0. Teistes valdkondades ekspertarst piiranguid ei tuvastanud.
55.Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 6, võttes arvesse, et võtmetegevuste raskusastmeid arvväärtustega 0 ja 1 ei liideta (määrus nr 39 § 6 lg 6).
56.Ekspertarst sai kaaluda osalise ja puuduva töövõime tuvastamise vahel, sest võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 4 või rohkem. Ekspertarst hindas kaebaja töövõime osaliseks. Selle alusel tegi Eesti Töötukassa 04.08.2022 otsuse, et kaebajal on osaline töövõime. Dr Ivar Vipp jäi samale seisukohale ka vaidemenetluse jaoks koostatud 03.10.2022 kuupäeva kandvas eksperthinnangus (lisatud Eesti Töötukassa 06.02.2023 vastusele).
57.Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 märkinud, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel tervise infosüsteemi kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).
58.Dr Ivar Vipp on kaebaja enda märgitud hinnangud valdavalt madalamaks hinnanud. Samas on dr Ivar Vipp oma eksperthinnangutes võtmetegevustele antud hinnanguid põhjendanud ja kaebaja terviseandmetele viidanud, mille põhjal ta oma hinnangud andis. Dr Ivar Vipp on 03.10.2022 eksperthinnangus võtnud arvesse ka vahepeal lisandunud terviseandmeid (dr Piret Kuura 28.09.2022 epikriis). Eesti Töötukassa on 06.02.2023 vastuse lisana esitanud kaebaja terviseandmete väljavõtte tervise infosüsteemist. Kohus leiab, et ekspertarst ei ole eksperdiarvamuse koostamisel kaebaja terviseandmeid valesti kasutanud (nt midagi olulist tähelepanuta jätnud, andmetele valesti viidanud). Kui kaebaja on töövõime hindamise taotluses välja toonud terviseprobleemid, mille kohta puuduvad objektiivsed terviseandmed (nt pearinglus, soole- ja põiehäired, oksendamine, vaimse seisundi häirumine), siis ei saa ekspertarstile ette heita nendega arvestamata jätmist võtmetegevuste hindamisel. Isiku enda hinnanguga tuleb töövõime hindamisel arvestada, kuid hinnang peab olema objektiivsete terviseandmetega seostatav, et seda saaks tõendatuks lugeda.
59.Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud ka seda, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (p 21). Kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud 9(12)
piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele üle. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22).
60.Praegusel juhul on täiendav põhjendamiskohustus täidetud Eesti Töötukassa 06.02.2023 vastusele lisatud töövõime hindamise ekspertarst dr Ita Kukk kirjaliku seisukohaga (allkirjastatud 31.01.2023). Dr Ita Kukk on kokkuvõtlikult selgitanud, et ortopeedilise ravi järgselt (põlveliigeste operatsioonid parem põlv 2017 ja vasak 2020) on kaebajal veidi lonkav kõnd, vajadusel kasutab kõnnikeppi. Säärelihaste kiire väsimise tõttu ei jõua väga pikalt istuda ega seista, ei saa põlvitada ega kükitada. Ortopeed soovitab lihaste tugevdamist ja valuravi. Kaebaja kaebab ebamäärast valu liigestes, kuid retseptialusel valuravi ei vaja. Vasaku käe 4. sõrme kontraktuuri näol oli kaebajal tegemist kerge piiranguga asjade tõstmisel ja käsitlemisel ning tegevuste juures, mis nõudsid sõrmede koostööd. Tänaseks on operatsiooniga kontraktuur ravitud, edasised kaebused ja sissekanded terviseprobleemi kohta puuduvad. Suhkurtõbi on tänapäevaste parimate võimalustega ohjatud, kehakaal näitab vastavalt ravi eesmärgile languse tendentsi, veresuhkur on keskmiselt hea tulemusega. Kaebajale on määratud ravi, mis on positiivse dünaamikaga ja jäetud jälgimisele. Alust osalise töövõime hindamiseks puuduvaks ei ole. Kaebaja ei saa teostada rasket füüsilist tööd, kuid mõõdukas füüsiline ja vaimne koormus vajadusel valuravi ja regulaarse taastusraviga osalise või täisajaga on sobiv. Kaebaja töötab alates juunist 2021 täistööajaga.
61.Kohtul puudub alus kahelda kahe erineva ekspertarsti seisukohas, et kaebaja töövõime on osaline. Kuna eksperdiarvamus antakse arstiõppe läbinud isiku poolt, ei saa kohus ilma vastavate eriteadmisteta eksperdiarvamuse sisulist õigsust kahtluse alla seada. Ka kohtupraktikas on leitud, et halduskohus ei saa asuda eksperdi asemel ise hindama kaebaja terviseseisundit, vaid eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks võiks anda põhjust see, kui ekspert oleks võtnud aluseks ebakohase hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses (nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2022 otsus nr 3-21-787, p 14). Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esine ja ka kaebaja pole esitanud ühtegi konkreetset väidet, mis annaks alust kahtlustada selliste asjaolude esinemist.
62.Parkimiskaart on hüve, mis kaasneb SKA poolt tehtava puude raskusastme tuvastamise otsusega. Töövõime hindamise otsus ei saa isikule tekitada parkimiskaardi kasutamise õigust ega seda ära võtta.
63.Kokkuvõttes ei ole kohtul kaebaja vastuväiteid ja kõiki tõendeid koos hinnates tekkinud veendumust, et kaebaja töövõime hindamine taotlus lahendati õigusvastaselt ja taotlus vajab uut läbivaatamist.
64.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 04.08.2022 otsus nr TVH/22/030753 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna töövõime hindamise otsus ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka 08.08.2022 otsuse nr TVT/22/039618 tühistamiseks. Töövõimetoetus on õiguspäraselt määratud osalisele töövõimele vastavas määras. Kuna 05.10.2022 vaideotsuse nr VO/22/2200 esemeks olnud Eesti Töötukassa otsused ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks. Kuna kohus ei tühista Eesti Töötukassa haldusakte, puudub alus Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi. Sotsiaalkindlustusameti otsus 10(12)
65.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lg 7 näeb ette, et kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust.
66.Ükski diagnoos ei tingi iseenesest puude raskusastme tuvastamist, sest puue ei ole haigus, vaid terviseseisundist põhjustatud takistus ühiskonnaelus osalemiseks teiste inimestega võrdsetel alustel (PISTS § 2 lg 1).
67.Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 4 lg 5 kohaselt annab tööealise inimese puhul ekspertiisi teostav arst arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ja takistusteta ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud; 3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud; 7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud.
68.Määruse nr 18 § 4 lg 6 kohaselt hindab ekspertiisi teostav arst antud valdkondi, andes igale valdkonna võtmetegevusele vastava arvväärtuse skaalal: 0 – tegevuspiirang puudub; 1 – kerge piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik piirang. Määruse nr 18 § 6 lg 3 sätestab, et puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse iga valdkonna kohta võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (v.a määruse nr 18 § 4 lg 5 punktis 3 nimetatud valdkond ehk suhtlemine, kus kaebajal piiranguid ei tuvastatud).
69.Vähemalt keskmine puude raskusaste tuvastatakse määruse nr 18 § 6 lg 6 p 1 kohaselt sama määruse § 4 lg 5 punktides 1–3 ja 5–7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel siis, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või määruse § 4 lg 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75. Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsusega tuvastati piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas. Mõlema valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute aritmeetiline keskmine pidi olema vähemalt 2, et SKA oleks saanud tuvastada puude raskusastme.
70.Nagu SKA on oma 02.02.2023 vastuses selgitanud, siis tuginedes Eesti Töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,33, mis on alla arvväärtuse 2. Seega puudus alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas. Kaebajal on käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,00, mis on alla arvväärtuse 2. Seega puudus alus puude raskusastme tuvastamiseks käelise tegevuse valdkonnas. Muudes valdkondades ekspertarsti piiranguid ei tuvastanud. Nagu kohus eelnevalt märkis, puudub kohtul alus kahelda töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse sisulises õigsuses. Kuna ühegi valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute aritmeetiline keskmine pole vähemalt keskmise puude tuvastamiseks piisavalt kõrge, ei saa SKA-le ette heita puude raskusastme tuvastamata jätmist. 71. Kohus märgib, et SKA 05.08.2022 otsuse põhjendustest ei selgu, millise metoodika alusel Töötukassa töövõime hindamise otsust puude raskusastme tuvastamisel arvesse võeti 11(12)
(millised piirangud kaebajal töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse põhjal on, millisteks aritmeetilisteks keskmisteks need puude raskusastme tuvastamisel arvestati ja miks nendest aritmeetilistest keskmistest ei piisanud vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks). Vastustaja on viidanud küll otsuse õiguslikele alustele, kuid see ei võimalda haldusakti adressaadil mõista, miks tema juhtumi puhul langetati just selline otsus. Detailsemad põhjendused puude raskusastme tuvastamata jätmise kohta esitas vastustaja alles kohtumenetluses. Samas ei too SKA otsuse põhjendamispuudus praegusel juhul kaasa otsuse tühistamist. Kohtupraktikas on leitud, et kuna puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei laiene sellele kohtupraktikas esitatud piirangud haldusaktide tagantjärele põhjendamiseks ning halduskohtul ei ole alust SKA otsust tühistada, kui vastustaja on hiljemalt kohtumenetluse käigus toonud välja põhjendused, millest nähtuvalt on selge, et kaebuse rahuldamise ja otsuse tühistamise korral tuleks vastustajal anda uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt (Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-2182, p 11). Seega saab kohus arvestada SKA poolt kohtumenetluses esitatud põhjendustega.
72.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et SKA otsus puude raskusastme mittetuvastamise kohta oli õiguspärane. Puude raskusastme mittetuvastamise tõttu puudus alus ka puudega tööealise inimese toetuse määramiseks. Puude raskusastet ei saa tuvastada üksnes põhjusel, et see võimaldaks isikul saada puudega tööealise inimese toetust või muid õigusaktides ettenähtud soodustusi, näiteks parkimiskaardi kasutamise õigus. Kuna SKA 05.08.2022 otsus nr P26O-2022-55772 on õiguspärane ega kuulu tühistamisele, puudub alus SKA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus puude raskusastme tuvastamiseks uuesti läbi. Kokkuvõte
73.Kaebus jääb rahuldamata.
74.Kohus selgitab, et kuna kaebajal ei ole SKA kehtiva otsusega tuvastatud puude raskusastet, saab ta taotleda kohalikult omavalitsuselt ajutist parkimiskaarti kuni 6 kuuks. Ajutise parkimiskaardi tähtaega pikendatakse täiendavaks 6 kuuks pere- või eriarsti tõendi alusel.
75.Kohus selgitab ka seda, et kui kaebaja terviseseisundis on pärast vaidlustatud otsuste tegemist muutusi toimunud, võib ta taotleda uut töövõime hindamist ja puude raskusastme tuvastamist.
76.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustajad ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda. 77. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalikõigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.