U.U, R.Q ja D.D kaebus Tallinna Vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes Kaebajad U.U, R.Q ja D.D Kaebajate ühine esindaja D.Y Vastustaja Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada U.Ui, R.Qi ja D.Di kaebus osaliselt ning mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis U.Ui kasuks summas 1000 eurot, R.Qi kasuks summas 3500 eurot ning D.Di kasuks summas 3500 eurot.
2.Mõista Tallinna Vanglalt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 240 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebajate ja nende esindaja nimed tähemärkidega.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.02.2024 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks
peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.U.U (edaspidi kaebaja I, laste ema ja kinnipeetava abikaasa), R.Q (edaspidi kaebaja II) ja D.D (edaspidi kaebaja III) külastasid ajavahemikul 18.-19.06.2020, 23.-24.07.2020, 15.-16.09.2020 ja 25.-26.05.2021 pikaajalise kokkusaamise ja 17.08.2020 klaasist vaheseinaga eraldamata lühiajalise kokkusaamise käigus nimetatud ajavahemikul Tallinna Vanglas viibivat kinnipeetavat D.Yi (edaspidi kinnipeetav, laste isa või kaebaja I abikaasa). Enne pikaajalisele kokkusaamisele lubamist teostati nii kinnipeetava abikaasale kui ka esimese kokkusaamise ajal 6-aastasele kaebajale II ja 2-aastaseks saavale kaebajale III alasti läbiotsimine.
2.U.U, R.Q ja D.D esitasid 22.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku 15 000 euro ulatuses, st iga kaebaja kohta 5000 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Kaebajad leiavad, et Tallinna Vangla teostatud alasti läbiotsimised kaebajate suhtes olid õigusvastased.
3.1.Kaebajate alasti läbiotsimised ei olnud vajalikud ega ka proportsionaalsed. Kaebajaid otsiti alasti läbi 7 korral pikaajalisele kokkusaamisele tulles ning 3 korral klaasiga eraldamiseta lühiajalisele kokkusaamisele tulles. Vanglasse sisenemisel läbisid kaebajad metallidetektori ja kehaskänneri ning neid vaadati üle teenistuskoeraga. Kaebajate arvates piisanuks läbiotsimisel asjade läbivaatusest ja kaebajate kompamisest. Sealjuures pärast igat kohtumist kinnipeetavaga otsiti ka tema alasti läbi enne kambrisse tagasiviimist.
3.2.Vastustaja ei teostanud kaalutlusõigust. Kaalutlusõiguse alusel isiku läbiotsimise viisi valikul tuleb arvestada, et sellise intensiivse põhiõiguse piiramise korral peavad olema kaalukalt põhjendatud piirangut õigustavad asjaolud. Vangla ei seostanud läbiotsimise viisi valikut konkreetsete asjaoludega ega arvestanud laste huvidega. Pikaajalisele kokkusaamisele tulnud kaebajaid, eriti alaealisi, ei ole karistatud õigusrikkumise eest, mistõttu ei saanud neist lähtuv oht olla võrreldav kinnipeetavast lähtuva ohuga. Alaealiste külastajate poolt õigusrikkumiste toimepanemise (vanglasse keelatud esemete toimetamise) tõenäosust ei saa pidada sedavõrd suureks, õigustamaks kaebajate täielikku läbiotsimist sõltumata konkreetsest juhtumist. Keelatud esemete vangla eluosakonda toimetamise hoidis ära kinnipeetava alasti läbiotsimine. Alaealiste läbiotsimine ei ole proportsionaalne meede ning vangla ei ole fikseerinud ega põhjendanud kaebajate läbiotsimise vältimatut vajalikkust.
3.3.Vangla õigusvastane tegevus alandas kaebajate inimväärikust, riivas kaebajate eraelu ja privaatsust ning kahjustas kaebajate vaimset tervist. Kaebajad tundsid häbi ja piinlikkust, alandatuse tunnet iseendi silmis, äärmist ebameeldivust ja vastikuse tunnet, et vaadati nende intiimpiirkonda ja et neid koheldi kui kurjategijaid. Kaebajad said psüühilise šoki ning kannatasid pikaajalist hingelist valu ja stressi, lapsed tundsid hirmu ja vanemate turvatunde puudumist ehk abitust, kuna pidid end valvurite ees täiesti alasti võtma ning neile ei võimaldatud olla poolenisti alasti. Kaebajad pidid alasti olekus täitma valvuri korraldusi ning
2(11)
3-23-1115
tegema kolm kükki, kummardama ja tõmbama laiali tuharad, end keerama ja käed üles tõstma, näitama ette peopesad ja jalatallad, tõstma üles juuksed ja avama suu. Kaebajad pidid ootama alasti kuniks nende riideid läbi otsitakse. Kui kaebajad oleksid läbiotsimisest keeldunud, ei oleks neid kinnipeetavaga kohtumisele lubatud.
3.4.Kaebajatel on tekkinud mittevaraline kahju. Kaebajatele mittevaralise kahju tekkimist õigusvastaste toimingutega saab ja tuleb eeldada. Võõras keskkonnas võõraste isikute juuresolekul alasti võtmine riivab ulatuslikult kaebajate enesemääramisõigust. Riive intensiivsust suurendab kaebajate II ja IIII alaealisus ning nende privaatsfääri sekkumine on oluliselt traumeerivam võrreldes täiskasvanuga. Hoolimata vangla poolt külastajate jaoks teatud tingimuste loomisest, mõjub vangla keskkond külastajatele üldiselt rusuvalt. Alaealiste jaoks on vanglas lähedase külastamine vaimselt keeruline ja segadust tekitav, mistõttu läbiotsimistega kaasneval riivel privaatsfäärile on oluline mõju. Kaebajate hinnangul on iga kaebaja kohta 5000 euro suurune hüvitis mõistlik, arvestades rikkumise intensiivsust, alaealiste kaebajate vanust ning alasti läbiotsimiste episoodide arvu. Nõutav hüvitise suurus on ka kooskõlas kohtute varasema praktikaga sarnastes vaidlustes. Kui vangla ei oleks igakordselt teostanud kaebajate lahtiriietamisega läbiotsimist, ei oleks kaebajatele suure tõenäosusega kahju tekkinud. Kaebajate läbiotsimine ei olnud vajalik, sest alates 01.12.2022 ei ole vanglas külastajaid enam alasti läbi otsitud. Kui vangla oleks kaalunud muude vähem riivavate meetmete kasutamist, ei oleks kaebajatele sellist riivet tekkinud.
Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
4.1.Vastustaja ei ole põhjustanud kaebajatele mittevaralist kahju, mis tuleks neile riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras hüvitada. Puuduvad igasugused tõendid, millest nähtuks, et kaebajate õigust riivati läbiotsimisega rohkem, kui see õigustatud oleks olnud.
4.2.Vanglal tuleb tagada, et vangla elukeskkond oleks vanglas viibivatele isikutele ohutu ning et kinnipeetavate kätte ei satuks keelatud esemeid/aineid, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda. Kinnipeetavad on alati olnud leidlikud vangla territooriumile keelatud esemete/ainete toimetamisel ning sõltuvushäiretega kinnipeetavate suure mahu tõttu on selliste esemete/ainete järele suur nõudlus. Suure tõenäosusega jõuavad keelatud esemed vangla territooriumile just vanglaväliste isikute kaasabil. Pikaajalise ja klaasist vaheseinaga eraldamata lühiajalise kokkusaamise kaudu on esemete vanglasse toimetamine üheks reaalseimaks vanglasse esemete sattumise viisiks, mistõttu kujutab iga selline kokkusaamine ohtu vangla julgeolekule. Kui keelatud ese/aine õnnestub kokkusaamisruumi toimetada, on vanglal keeruline tõkestada selle jõudmist kinnipeetavate eluosakonda. Vanglal puudub enne isiku läbiotsimist teave selle kohta, kas külastajal on keelatud esemed või mitte ning kes ja millal plaanib keelatud esemed/ained vanglasse toimetada. Sellise teabe väljaselgitamise võimalused on piiratud. Kuna külastajateks on kinnipeetavale lähedane isik, on võimalik, et kinnipeetava tegevusest mõjutatuna peab külastaja keelatud esemete/ainete vanglasse transportimist oma kiindumust välja näitavaks tegevuseks. Sellistest mõjutustest on enim ohustatud just kokkusaamisele tulevad alaealised. Seega olenemata asjaolust et külastajad üldjuhul õigusrikkumise eest karistatud ei ole, ei välista see täielikult võimalust, et erinevate mõjutuste tõttu soovivad/on sunnitud nad vanglasse keelatud esemeid/aineid toimetama. Kuna vangla on kohustatud vältima õigusrikkumiste toimepanemist, peab vanglale jääma kaalutlusruum nende eesmärkide saavutamiseks õiguspäraste meetmete kasutamise üle.
4.3.Läbiotsimine on toiming, millele ei kohaldu haldusaktile kohane põhjendamise kohustus. Vanglaametniku õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele tulnud isiku ja tema asjade läbiotsimiseks tuleneb vangistusseadusest ja vangla sisekorraeeskirjast. Ükski õigusakt ei tee erandit alaealise läbiotsimisele ega sätesta, millisel konkreetsel viisil tuleb teostada
3(11)
3-23-1115
läbiotsimist. Läbiotsimine on õiguspärase meede keelatud esemete avastamiseks. Ükski teine alternatiivne meede ei ole keelatud esemete leidmiseks efektiivne, mistõttu on ainuvõimalikuks lahenduseks pikaajalisele kokkusaamisele tulnud külastajate suhtes läbi viidav lahtiriietumisega kontroll. Teenistuskoer suudab tuvastada vaid talle tuttavad ained, st veel tundmatu narkootiline aine jääb leidmata. Metalliotsija abil on võimalik leida teatud kriitilist massi ületavat metallilist ainet sisaldavaid esemeid, kusjuures metalliotsijat võivad eksitada tavapärased ja lubatud asjad – riiete needid, lukud jms. Kompamise efektiivsus sõltub ka riiete materjaliomadustest, sh kanga paksusest ja struktuurist. Kehaskänneri tehniline võimekus on piiratud. Röntgenseadet on võimalik kasutada külastaja riiete läbiotsimiseks aga ainult siis, kui riided on seljast võetud. Ei saa ka välistada, et võõra inimese poolt läbikompamine võib olla hoopis traumeerivam kui lahti riietumine.
4.4.Kaebajad on kaebuse aluseks olevaid asjaolusid tugevalt moonutanud, esitades ebaõigeid andmeid nii läbiotsimiste arvu kui ka nende suhtes teostatud läbiotsimistoimingute kohta. Kaebajate lähedane (kaebaja I abikaasa ning kaebajate II ja III isa) D.Y paiknes Tallinna Vanglas perioodil 01.06.2020–25.06.2021. Kaebajad külastasid kinnipeetavat pikaajalise kokkusaamise raames neljal korral 18.–19.06.2020, 23.–24.07.2020, 15.– 16.09.2020 ja 25.–26.05.2021 ning klaasist vaheseinaga eraldamata lühiajalisel kokkusaamisel ühel korral 17.08.2020. Seega toimus lahtiriietamisega läbiotsimist kokku viiel korral, mitte kümnel korral. D.Y kannab vanglakaristust narkootiliste ainete suures koguses käitlemise eest ning isikut on varemgi sama teo eest karistatud. Vangiregistri kannetest nähtuvalt on kinnipeetava suhtes fikseeritud mitmeid distsiplinaarkorda eiravaid sündmusi, mis on seotud keelatud esemete/ainete omamisega. Seega käitub kinnipeetav vanglas kehtivat korda eiravalt, misläbi võib ta potentsiaalselt vangla julgeolekut ohustada.
4.5.Külastajate läbiotsimine on vanglas korraldatud privaatsust tagaval ja inimväärikust austaval viisil. Vaidlusalusel ajal kehtinud praktika oli selline, et külastajale selgitati enne lahti riietumisega läbiotsimist täpset läbiotsimise protsessi. Täielik läbiotsimine toimus eraldatud ruumis. Lapse läbiotsimise juures viibis lapsega koos kokkusaamisele saabunud vanem. Täiskasvanu täielikul läbiotsimisel eemaldas külastaja esmalt riided ülakehalt ning pani need selga tagasi, seejärel eemaldas riided alakehalt ning pani need selga tagasi. Riided ja esemed ulatas täiskasvanu läbiotsija kätte. Väikelapsel paluti järk-järgult riided ära võtta ning eelkooliealiste laste ja imikute puhul riietas lapse lahti vanem. Enne seljas olevate riiete ära võtmist kontrolliti lastele selga pandavad vahetusriided läbi ning seejärel kontrolliti kompamise teel lapsel seljast ära võetud riideesemed/jalatsid, välistamaks laste liigselt pika poolpaljana oleku. Täiskasvanud külastajal paluti kontrolli käigus nt avada suu ja kehaõõnsustesse peidetud võimalike esemete avastamiseks teha kükk, lapsele muid kontrollielemente ei tehtud. Läbiotsimise ajal külastajaid ei puudutatud. Üldjuhul ei otsita külastajat läbi pärast kokkusaamise lõppu. Kaebajad II ja III ei pidanud erinevalt kaebuses väidetust kükke tegema ega vasta tõele kaebaja I väited kolme küki tegemise kohta. Vastavalt tollasele praktikale oli ülakeha läbiotsimise ajal külastaja alakeha kaetud ning alakeha läbiotsimise ajal ülakeha kaetud, seega ei pidanud kaebajad läbiotsmise ajal kordagi ihualasti olema. Kaebajad ei pidanud ühelgi juhul seisma paljalt 5 - 10 minutit, sest protseduuri peale ei kulunud rohkem kui 1,5 minutit. Ebaõiged on kaebajate väited läbiotsimise ajal kummardamise või tuharate lahti tõmbamise kohta, kuivõrd selliseid läbiotsimistoiminguid külastajatel teha ei lastud. Kaebajate läbiotsimistega seonduvalt midagi tavapäratut fikseeritud ei ole, seega läbiotsimistel midagi erakorralist ei toimunud.
4.6.Kaebaja I, tulles koos lastega (kaebaja II ja kaebaja III) kokkusaamistele, on olnud nõus laste läbiotsimisega. Kaebajad kasutasid pikaajalisi kokkusaamisi sagedamini kui on ette nähtud, kuid vastustajale ei nähtu, et kaebajad oleks läbiotsimistega seonduvalt vanglale kirjalikke pöördumisi esitanud. Seega järeldub, et ilmselt kaebajad läbiotsimise
4(11)
3-23-1115
protseduurides midagi traumeerivat ei täheldanud ning kaebaja I ei ole pidanud vangla tegevust enda laste õigusi rikkuvaks. Arvestades kaebajate II ja III vanust, ei pea vastustaja eluliselt usutavaks, et nad kaebuses väidetud isiklike õiguste rikkumist sedastasid või alandust tundsid. Sisuliselt ei erine kaebajate läbiotsimisest näiteks lahti riietumine spordiklubide/ujulate riietusruumis/duširuumis sageli mitmete inimeste juuresolekul täiesti alasti olemisest ega arsti vastuvõtul lahti riietamisest. Lisaks vahetab kogu lastekollektiiv koolis ja lasteaias ühiselt riideid või käib duši all.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.
6.RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda muuhulgas juhul, kui avaliku võimu kandja on süüliselt alandanud tema väärikust või eraelu puutumatust. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega, arvestades süü vormi ja raskust (lg 2).
7.Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel on talle tekkinud kahju; 2) avaliku võimu kandja tegevus või tegevusetus on õigusvastane; 3) kahju ja õigusvastase teo vahel on põhjuslik seos; 4) kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning 5) esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
8.Kaebajad taotlevad mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et nad pidid vanglas enne kinnipeetavast abikaasa ja isaga nii pikaajalisele kohtumisele kui ka klaasist vaheseinaga eraldamata lühiajalisele kohtumisele minemist taluma lahtiriietumisega läbiotsimist.
9.Käesolevas haldusasjas on vaidluse all küsimus, kas kaebajate läbiotsimine kirjeldatud viisil on õigusvastane ja kas sellega on neile tekitatud mittevaralist kahju, mis tuleb hüvitada 5000 euro ulatuses. Seega hindab kohus esmalt vastustaja tegevuse õiguspärasust (I) ning seejärel kaebajatele tekkinud kahju, põhjusliku seose olemasolu ja vastustaja süü vormi (II). Viimaks lahendab kohus menetluskulude jaotuse (III). I
10.Kaebajad taotlevad mittevaralise kahju hüvitamist perioodil juuni 2020-2021 vastustaja poolt tekitatud kahju eest (vt kaebuse p 2). Asjas on tõendatud, et kaebajad külastasid viidatud perioodil kinnipeetavat Tallinna Vanglas pikaajalise kokkusaamise raames neljal korral 18.– 19.06.2020, 23.–24.07.2020, 15.–16.09.2020 ja 25.–26.05.2021 ja klaasist vaheseinaga eraldamata lühiajalisel kokkusaamisel ühel korral 17.08.2020 (vastustaja 09.10.2023 vastuse lisa nr 1, dtl 94). Vaidlust ei ole ka asjaolus, et kaebajad otsiti iga nimetatud kokkusaamiste eelselt läbi lahtiriietumisega alasti.
11.Käesolevas kaebuses ei vaidlusta kaebajad läbiotsimistoimingut iseenesest või selle vajalikkust, vaid vaidluse all on alasti läbiotsimine, mis kaebajate hinnangul on alandav. Kaebuse kohaselt pidid kaebajad lahtiriietumisega läbiotsimise käigus olema valvurite ees täiesti alasti ning täitma valvurite korraldusi, sh tegema 3 kükki, kummardama, tõmbama laiali tuharad, näitama ette peopesad ja jalatallad, tõstma üles juuksed ja avama suu. Vastustaja leiab, et kaebajate väited läbiotsimise ajal kummardamise või tuharate lahti
5(11)
3-23-1115
tõmbamise kohta on ebaõiged, kuivõrd selliseid läbiotsimistoiminguid kokkusaajatel teha ei lastud. Kuna menetlusosaliste väited läbiotsimise tegeliku läbiviimise kohta on tõendama, saab kohus juhinduda vastustaja tegevuse läbiviimisel vaid sellest, et kaebajate osas viidi läbi lahtiriietumisega alasti läbiotsimine. Seega hindab kohus asja lahendamisel, kas vangla oli õigustatud korraldama kaebajate lahtiriietumisega läbiotsimist neil kordadel, mil kaebajad külastasid vanglas oma lähedast pikaajalisel ja klaasist vaheseinaga eraldamata lühiajalisel kohtumisel.
12.Kokkusaamisele tulijate läbiotsimise õiguslik alus tuleneb vangistusseadusest (VangS). VangS § 27 lg 1 esimese lause järgi on vanglateenistuse ametnikul õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida ning läbiotsimise viib läbi külastajaga samast soost vanglateenistuse ametnik. VangS § 68 lg 3 annab vanglateenistuse ametnikule õiguse vanglasse saabuvad ja vanglast väljuvad isikud ning nende asjad läbi otsida. Läbiotsimist teostab isikuga samast soost vanglateenistuse ametnik. Vastavalt VangS § 24 lgle 1 on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Lühiajalise kokkusaamise kestus on kuni kolm tundi ning kokkusaamiste kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjas (VangS § 24 lg 2). Vastavalt VangS § 25 lg-le 1 võimaldatakse kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi mh abikaasa ja lapsega. Pikaajaline kokkusaamine on üks ööpäev kestev kooselamine vangla selleks ettenähtud ruumides ilma järelevalveta ning pikaajaliste kokkusaamiste kord, sagedus ja kokkusaajatele lubatud asjade loetelu sätestatakse vangla sisekorraeeskirjas (VangS § 25 lg 2).
13.Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 31 lg 1 kohaselt toimub lühiajaline kokkusaamine vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja järelevalve all ning § 41 lg 1 kohaselt toimub pikaajaline kokkusaamine vangla territooriumil pikaajalise kokkusaamise ruumides, kus kokkusaajal ning kinnipeetaval on võimalik ilma järelevalveta suhelda, süüa, pesta ja magada. VSKE § 37 lg 2 kohaselt (koostoimes §-ga 40) otsitakse kinnipeetav ja kokkusaaja enne ja pärast kokkusaamist läbi. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui kokkusaaja keeldub asjade hoiule andmisest või läbiotsimisest, siis teda kokkusaamisele ei lubata.
14.Läbiotsimise kord on vastavalt VangS § 65 lg-le 4 kehtestatud Justiitsministri 05.09.2011 määrusega nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44). Määruse nr 44 § 31 lg 1 esimese lause järgi on vanglateenistuse ametnikul õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et vanglasse ei lubata isikul siseneda keelatud esemetega või kui isik keeldub läbiotsimisest. Läbiotsimise tõhustamiseks võib kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera (samas, lg 5). Seega annavad VangS ja määrus nr 44 vanglale õiguse vanglasse kokkusaamisele tulija läbi otsida ning VSKE kohustab vanglat isikut läbi otsima.
15.Vastustaja on õigesti leidnud, et läbiotsimise puhul on tegemist toiminguga, millele ei kohaldu haldusakti andmisele kohalduvad nõuded, sh haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 56 tulenev haldusakti põhjendamise kohustus, ning et toimingu tegemist ei tule ka otsustada eelneva haldusakti andmisega. Vastustaja on seisukohal, et toimingu põhjendused tuleb esitada isiku nõudmisel, toimingu õiguspärasuse kontrollimisel vaide- või kohtumenetluses. Vastustaja on selgitanud, et külastajate lahtiriietamisega läbiotsimine on vajalik tagamaks vangla julgeolek, tõkestades vanglasse keelatud esemete/ainete sattumine.
16.Kohus on seisukohal, et kuigi vastustaja ei pidanud läbiotsimist haldusakti kombel põhjendama, oli vastustaja kohustatud kaaluma julgeoleku tagamise meetme valikut, juhindudes konkreetse juhtumi asjaoludest ja proportsionaalsuse põhimõttest ning teostama
6(11)
3-23-1115
lahtiriietumisega läbiotsimist juhul, kui see vastustaja hinnangul asjaoludest tulenevalt oli põhjendatud. Kohtupraktikas on kujunenud kindel seisukoht, et vanglal puudub kaalutlusruum kas pikaajalisele kokkusaamisele saabuv või sealt lahtuv isik läbi otsida või mitte, ent vanglal on kaalutlusruum läbiotsimise viisi valikul (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022 otsus asjas nr 3-21-161, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 28.07.2023 otsus asja nr 3-22-311, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2023 otsus asjas nr 3-21-2616, p 9). Toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2). Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et läbiotsimist ei tohiks külastajate suhtes üldse läbi viia, vaid vaidlus on selles, kas konkreetsel juhul oli tegemist proportsionaalse meetmega vangla julgeoleku tagamise eesmärgi saavutamiseks.
17.Alasti läbiotsimine riivab intensiivselt inimese õigust nii kehalisele puutumatusele (põhiseaduse (PS) § 19 lg 1 ja § 26), väärikale kohtlemisele (PS § 18 lg 1) kui ka kinnipeetava ja tema külastaja õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele (PS § 26). Vastustajal tuleb läbiotsimise viisi valikul seega arvestada, et mida intensiivsem on isiku põhiõiguste piirang, seda kaalukamad ja enam põhjendatud peavad olema piirangut õigustavad asjaolud. Kui seadusandja ei ole ette näinud kinnipeetavat külastavate isikute alasti läbiotsimist iga kord, tuleb vanglal läbiotsimise viisi valikul pidada seda kui eriti intensiivset läbiotsimise viisi erandlikuks. Selline erandlik valik nõuab konkreetsete asjaoludega seostamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022 otsus asjas nr 3-21-161, p 11). Külastaja lahtiriietamisega läbiotsimise meetme erandlikkust ja selle faktiliste asjaoludega seostamise olulisust on lisaks Tallinna Ringkonnakohtu seisukohtadele kinnitanud ka Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT), õiguskantsleri ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukohad (nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022 otsuses asjas nr 3-21-161 p-des 15-20 viidatud ÕK seisukohad, EIK otsused asjades Wainwright vs. Ühendkuningriik, p 42 ja Bojar vs. Poola, nr 11148/18, p-d 15 ja 16). Eeltoodu tähendab, et vastustajal on lubatud külastajate suhtes lahtiriietumisega läbiotsimisi teostada vaid siis, kui see on konkreetse külastaja suhtes põhjendatud ja meetme valik tugineb konkreetsele ohuhinnangule. Külastajate läbiotsimine ei saa olla tavapärane igakordselt ja automaatselt kasutatav praktika, kuivõrd vastustajal on võimalus kaaluda võimaliku ohu vältimiseks teiste läbiotsimise viiside vahel (vt määruse nr 44 § 31 lg 5). Lahtiriietumisega läbiotsimisele tuleb eelistada teisi läbiotsimise viise. Võimalikku ohtu aitab tõrjuda ka kinnipeetava läbiotsimine pärast pikaajalist kokkusaamist (määruse nr 44 § 32 p 2), mida käesoleval juhul on ka tehtud.
18.Praegusel juhul ei ole vangla põhjendanud kaebajate lahtiriietamisega läbiotsimise vajadust konkreetse juhtumi asjaoludega. Vastustaja peamine argument lahtiriietumisega läbiotsimise igakordse teostamise suhtes on olnud läbivalt, sh ka teistes sarnastes kohtuvaidlustes, vangla üldise julgeoleku tagamine. Seega kohtule nähtub, et vastustajal puudus kaebajatest külastajate suhtes vastav ohuhinnang, millest oleks tuletatav nendest kaasnev oht või riskitase vangla julgeolekule. Vastustaja ei ole ka väitnud, et kaebajad oleksid külastustele tulles omanud keelatud esemeid/ained või et kaebajad oleksid toime pannud külastuse käigus õigusrikkumisi või tekitanud mistahes muul moel kahtlust selliste tegude toimepanemise võimalikkusest. Sealjuures tuleb vastustajal selliste ohujuhtumite korral külastajatest tingitud vangla julgeolekut mõjutatav teave registreerida ja säilitada (nt VangS § 53 lg 1 p-d 10, 16 ja 18). Vastustaja ei ole kaebajate kohta sellist teavet kohtule esitanud, mistõttu eeldab kohus, et kaebajate osas ohuhinnang ja juhtumipõhine info sootuks puudus. Vastustaja on kohustatud kontrollima iga külastuse järgselt ka kinnipeetavat, kuid vastustaja ei ole kinnitanud ega tõendanud, et kinnipeetavast külastatavalt oleks leitud vahetult pärast külastuse lõppemist keelatud esemeid/ained, mis oleks olnud seostatav kaebajate külaskäiguga.
7(11)
3-23-1115
19.Vastustaja on kohtule esitanud loetelu kinnipeetavaga seotud distsiplinaarkorda rikkuvatest intsidentidest, mis leidsid aset 05.10.2020, 03.12.2020, 04.12.2020, 05.12.2020, 05.05.2021, kuid ei ole esitanud tõendeid ega ka väitnud kinnipeetava tegelikku distsiplinaarkaristamist, vaid üksnes sedastanud sellistele korda häirivatele juhtumitele, eelkõige keelatud esemete/ainete omamisele. Vastustaja hinnangul näitab selline kinnipeetava käitumine korra eiramist ja kujutab potentsiaalset ohtu vangla üldisele julgeolekule. Arvestades selliste tegude ajalist toimumist, ei saa neid kohtu hinnangul siduda kaebajate konkreetsete külaskäikudega, kuivõrd 2020.a viimane külaskäik toimus kaebajatel 15.09.16.09. ning 2021.a külaskäik 25.05.-26.05. Kinnipeetava käitumine vanglas ei saa olla ülekantav tema lähedastele, kes kinnipidamisasutuses õigusrikkumise toime panemise eest ei viibi. Samuti ei saa kinnipeetava kuriteod (suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik grupiline käitlemine) olla seostatavad kaebajatest lähedastega ega anna alust pidada külastajast pereliikmeid õigusrikkujateks või automaatselt vangla julgeolekut ohustavateks. Kinnipeetavate lähedased on väga erineva taustaga inimesed ning on meelevaldne eeldada, et kõigi kinnipeetavate ja neid külastama tulnud lähedaste puhul on ühtviisi kõrgendatud oht keelatud esemete ja ainete vanglasse toimetamiseks. Kohus juhib ka tähelepanu, et lisaks abikaasast kaebajale külastasid kinnipeetavat ka 6- ja 2-aastane laps, kelle puhul ei ole võimalik kõrgendatud ohtu õigustatuks pidada. Seejuures ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks lastest kaebajate lahtiriietumisega läbiotsimise viisi valikul juhindunudd laste huvidest või nende heaolu tagamise põhimõttest (lastekaitseseadus (LasteKS) § 5 p 3, 21 lg 1, ÜRO lapse õiguste konventsioon). Pikaajalisele kokkusaamisele tulevaid isikuid ei ole üldjuhul karistatud õigusrikkumise eest, mistõttu on neist lähtuv korrarikkumise ohu tõenäosus väike. Kohtule ei nähtu haldusasjas esitatud asjaoludest, et nii abikaasa kui lapsed oleksid keelatud esemeid/aineid proovinud sisse tuua, et neid oleks sel eesmärgil ära kasutatud, et kinnipeetav oleks neid sellisele tegevusele kuidagiviisi mõjutanud.
20.Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et nii pikaajalised kui ka klaasist vaheseinaga eraldamata lühiajalised kokkusaamised on üheks reaalseimaks esemete vanglasse toimetamine viisiks, kuivõrd pikaajalised kohtumised toimuvad kaamerateta ruumides ning vaheseinaga eraldamata kohtumisel võimaldatakse kinnipeetavale külastajatega lähikontakti. Kohus nõustub, et nii pikaajaliste kui ka vaheseinata kohtumiste puhul esineb vangla üldise julgeoleku jaoks vahetu kontakti esinemise tõttu rohkem riske potentsiaalset ohtu vangla julgeolekule, kuid see ei õigusta iseenesest automaatset läbiotsimist lahtiriietumisega olukorras, kus vangla peab konkreetsest külastajast tulenevaid asjaolusid läbiotsimise viisi valikut kaaluma. Vangla julgeolekut ohustav keelatud esemete/ainete vanglasse toomine on abstraktne oht, mitte konkreetsetest kaebajatest lähtuv oht (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-22-311, p 18.3). Kohus märgib ka, et vaheseinaga eraldamata kohtumistel tuleb vanglal korraldada oma töö selliselt, et lahtiriietumisega läbiotsimist teostataks väga erandlikel juhtudel, kuivõrd lühiajalised kohtumised toimuvad vanglateenistuja järelevalve all ning ohukahtluse või rikkumise korral on teenistujal võimalik vastav olukord fikseerida, vajadusel saab kohtumise katkestada (vt VSKE § 31 lg 1, § 37 lg-d 5-6). Kohtu hinnangul ei ole nii pikaajaliste kui ka kindlasti mitte lühiajaliste kokkusaamiste raames, arvestades viimase ajalist kestust (3 h), lahtiriietumisega läbiotsimine, ilma konkreetsete asjaoludega seostamata proportsionaalne.
21.Vastustaja on selgitanud, et teised läbiotsimise viisid ei pruugi olla alati sama tõhusad kui lahtiriietamisega läbiotsimine. Teenistuskoer suudab tuvastada ained, mille tuvastamiseks on ta treenitud. Metalliotsija abil on võimalik leida teatud massi ületavat metallilist ainet sisaldavaid esemeid, kuid tavapärased ja lubatud asjad võivad seadet eksitada. Kompamise efektiivsus sõltub riiete materjaliomadustest ning kehaskänneri tehniline võimekus on piiratud. Röntgenseadet on võimalik kasutada külastaja riiete läbiotsimiseks, kui riided on seljast võetud. 8(11)
3-23-1115
22.Kohtu hinnangul ei saa neid meetmeid pidada selgelt ebapiisavateks, õigustamaks eranditeta lahtiriietumisega läbiotsimise valikut. Kui vastustaja leiab, et seadmete tehniline võimekus ei ole piisav, tuleb vastustajal muretseda vahendid, mille töötase vastab vastustaja tegevuse nõudlustasemele. Lahtiriietamisega läbiotsimine saab kohtu hinnangul olla põhjendatud üksnes juhul, kui muul viisil läbiotsimise (teenistuskoeraga, kompimise teel, metallidetektoriga jms) käigus jääb vastustajale põhjendatud kahtlus, et külastaja võib varjata keelatud esemeid. Eelkõige siis, kui külastaja juures on varem leitud keelatud esemeid/aineid või kelle puhul on vanglal eelnev teave või ohuhinnang konkreetse külastaja osas sellise rikkumise toimepaneku võimalikkusest.
23.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna vastustaja ei kaalunud kaebajate 18.– 19.06.2020, 23.–24.07.2020, 15.–16.09.2020 ja 25.–26.05.2021 pikaajalise ning 17.08.2020 klaasist vaheseinaga eraldamata lühiajalisel kokkusaamise eelselt läbiotsimise viisi valikut ning lahtiriietamisega läbiotsimiseks puudusid konkreetsed põhjused, oli vastustaja tegevus ebaproportsionaalne. Seega tuleb vastustaja tegevus lugeda õigusvastaseks. Kohtu hinnangul ei muuda vastustaja tegevust õiguspäraseks ka see, et kinnipeetava abikaasa andis lastega kokkusaamisele tulemisel läbiotsimiseks nõusoleku. Läbiotsimisest keeldumine toonuks kaebajatele kaasa kokkusaamisele mitte lubamise (VSKE § 37 lg 4), jättes kaebajad ilma neile ette nähtud kohtumisõigusest. II
24.Kohus tegi eelnevalt kindlaks, et vastustaja tegevus oli õigusvastane. Kohus leiab, et õigusvastase läbiotsimisega rikkus vastustaja kaebajate eraelu puutumatust ja alandas kaebajate väärikust. Kaebajad on selgitanud, et pärast iga külaskäiku tundsid nad piinlikkust, häbi ja end alandatuna, sh iseendi silmis, vastumeelsust läbiviidavate toimingute suhtes, ebameeldivuse ja vastikuse tunnet, kuna alasti läbiotsimise käigus vaadati nende intiimpiirkonda ja tundsid endi kohtlemist kurjategijatena. Seega saab RVastS § 9 lg st 1 tulenevalt eeldada, et kaebajatele tekkis mittevaraline kahju.
25.Kohus peab usutavaks, et võõras keskkonnas võõraste isikute juures alasti võtmine oli kaebajate jaoks ebameeldiv ja häiriv üleelamine, tekitas ebameeldivustunnet, ärevust, stressi, alandustunnet. Käesoleval juhul ei oma tähtsust, et kaebajad ei loobunud kinnipeetava külastamisest läbiotsimisega kaasnevast riivest sõltumata ning külastasid kinnipeetavat pikaajalistel ja klaasvaheseinaga eraldamata lühiajalisel kohtumisel, taludes läbiotsimist, kokku 5-l korral. Kaebajatele ei ette heidetav, et nad soovisid perekondlikke sidemeid hoida ja lähedast külastada, sest selleks oli neil õigus. Vastustaja kohustus on seevastu soodustada kinnipeetava vanglavälist suhtlemist, sh vältides kinnipeetava ja tema lähedastega sotsiaalsete sidemete katkemist (VangS § 23) ning vastustaja kohustub seda tegema õiguspäraselt. Kaebajatele ei ole ka ette heidetav, et nad vastustajale lahtiriietumisega läbiotsimise osas taotlusi või pretensioone ei esitanud. Kaebajad on selgitanud, et vanglaametnike käest läbiotsimise ajal küsisid nad lahtiriietumise vajadust, kuid vangla põhjendas seda eeskätt sisekorrareeglite järgimisega ning kaebajate võimalusega sellest keelduda, jäädes külastusõigusest ilma. Vastustaja kohtule esitatud selgitustestki nähtub, et lahtiriietumisega läbiotsimine oli vaidlusalusel perioodil vanglas kujunenud regulaarseks praktikaks, mida kohaldati ühetaoliselt kõigi külastajate suhtes. Juhul, kui kaebajad oleksid vastustaja poole pöördunud neile erandi tegemisega, ei pea kohus usutavaks, et vastustaja oleks vastava taotluse saamisel kaebajate osas oma regulaarset praktikat muutnud ega oleks jätnud neid lahtiriietumisega läbi otsimata. Seega ei oleks kaebajate eelnev pöördumine olnud suure tõenäosusega tulemuslik.
26.Kui vangla otsib regulaarselt kõik külastajad läbi, võtab ta endale teadlikult riski, et läbiotsitavate hulgas võib olla ka tavapärasest enam haavatavaid inimesi, kellele läbiotsimine
9(11)
3-23-1115
rängemalt mõjub. Vastustaja ei pea eluliselt usutavaks, arvestades kaebajate II ja III vanust, et nad kaebuses väidetud isiklike õiguste rikkumist sedastasid või alandust tundsid. Kohus sellega ei nõustu ning selgitab, et olukorras, kus lahtiriietamisega läbiotsimist peetakse erandlikuks, tuleb alaealiste laste läbiotsimist pidada äärmiselt erandlikuks meetmeks. Vangla peab laste turvakontrolli korraldama lapsesõbralikult, austades laste inimväärikust ja õigust privaatsusele, tagades laste psühholoogilise ja füüsilise turvalisuse. Kohtu hinnangul ei saa välistada alaealisest laste alandatuse tunnet olukorras, kus nad peavad lahti riietuma võõra isiku osavõtul, kes neid lähedalt läbi vaatab. Täiskasvanugi jaoks on lahtiriietumine võõra isiku ees raskesti talutav, väikeste laste jaoks võib see olla kordades keerulisem ning nende hingelist läbielamist on kõrvalseisja jaoks raske hinnata. Olukorras, kus vanglaametnik täidab sisekorrast tulenevaid reegleid kõigi külastajate suhtes ühetaoliselt, asetseb vanglaametnik võimupositsioonil. On paratamatu, et külastaja, kes soovib oma lähedasega kohtuda, on kohustatud läbiotsimist taluma ja on seetõttu haavatav, seega ei saa välistada kaebajate abituse või alandatuse tunnet.
27.Vastustaja võrdleb lahtiriietumisega läbiotsimist tavapärase spordiklubi/ujula riietus-või dušširuumis riietumisega, kus seda tehakse mitme võõra inimese juuresolekul täiesti alasti, või arsti juures lahtiriietamisega, kus võib kaasneda lisaks füüsiline kontakt, või koolis/lasteaias ühise riiete vahetamisega. Kohus sellega ei nõustu ning leiab, et vastustaja võrdlus on utreeritud. Spordiklubis ja ujulas käimine on nii täiskasvanu kui ka lapse jaoks meelelahutuslik tegevus, mille käigus puudub kohustus riiete vahetamiseks läheduses asuva võõra isiku ees ja jälgimisel. Riietumist on võimalik korralda ka kodustes tingimustes (nt panna trenniriided eelnevalt selga) või vahetada riideid privaatses kabiinis (selle puudumisel nt tualettruumis), kus võõras isik riiete vahetamise ajal ei viibi. Sealjuures ei jälgita avalikes spordiklubides/ujulates isiku alasti keha sellise põhjalikkusega, sh intiimpiirkonda, nagu seda tehakse vanglas. Arsti vastuvõttu korraldab üldjuhul üks ja kindel arst, kes vaatab üksnes vajadusel patsiendi keha alasti olekus läbi, üldiselt teostab arst kontrolli selliselt, et tõstetakse riideid vaid piirkondades, mida on parasjagu vajalik läbi vaadata. Nii kooli kui ka lasteaia tingimustes kui ka arsti vastuvõtul vajalik riiete vahetamine toimub tuttavas ja turvalises keskkonnas. Vanglat ei saa erinevatel julgeoleku kaalutlustel pidada vaba atmosfääriga keskkonnaks, seda eriti väikeste laste jaoks, mistõttu mõjub selline vahetus läheduses jälgimise all lahtiriietumine inimese emotsionaalsele seisundile rusuvalt.
28.Mittevaralise kahju rahas hüvitamise eelduseks on ka vastustaja süü (RVastS § 9 lg 1). Läbiotsimist võimaldav norm ei nõudnud seda, et läbiotsimine teostatakse just lahtiriietumise teel, vaid vastustajal oli läbiotsimise viisi valikul kaalutlusõigus, mille vastustaja jättis kaebajate puhul teostamata. Läbiotsimise viisi valiku kaalumata jätmine sai toimuda vähemalt raske hooletusega (RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 104 lg 4). Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul muid RVastS §-s 13 sätestatud vastutuse piiramise aluseid.
29.Kaebajad on soovinud vastustajalt mittevaralisekahju hüvitamiseks mõista välja 5000 eurot kaebaja kohta. Kohus leiab, et kaebajate soovitud hüvitise suurus ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hüvitise suuruse üle otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel, hinnates kõiki kaebuse asjaolusid kogumis. Kaebajad ei ole põhjendanud, et alasti läbiotsimine oleks mõjunud neile kuidagi eriliselt kahjustavalt, nt et kaebajatel tekkisid sedavõrd rasked ja kestvad psüühilised häired, meeleolu või unehäired, mis vajasid igakordset meditsiinilist sekkumist (nt diagnoos või määratud ravi). Kaebajad ei ole väitnud, et kõrvalistel isikutel oli läbiotsimise ruumile juurdepääs või et vanglaametnikud oleksid neid kuidagi eriliselt alandavalt enda käitumisega kohelnud (nt solvanud, mõnitanud, lubamatult puudutanud vms). Kohus võtab arvesse ka rikkumiste korduvust – 5 külastust, millele eelnes õigusvastane toiming. Kohus leiab, et käesoleval juhul on piisav hüvitis mittevaralise kahju korvamiseks kaebajale I 1000 eurot ning kaebajatele II ja III kummagi kohta 3500 eurot.
10(11)
3-23-1115
30.Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning mõistab vastustajalt kaebajate kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas kokku 8000 eurot, millest vastustajal tuleb 1000 eurot hüvitada kaebajale I ning 3500 eurot kaebajale II ja III. III
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda.
32.HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt – kaebaja I osas 20% ulatuses (kaebaja I taotles hüvitist suuruses 5000 eurot, kohus mõistab välja hüvitise suuruses 1000 eurot) ning kaebajate II ja III osas 70% ulatuses (kaebajad II ja III taotlesid hüvitist 5000 eurot, kohus mõistab välja 3500 eurot). Kaebajad tasusid kaebuse esitamisel riigilõivu kokku 450 eurot, iga kaebaja kohta 150 eurot. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni, tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista riigilõiv summas 240 eurot (150x0,2+150x0,7x2) eurot. Muude võimalike menetluskulude kandmise kohta ei ole kaebaja kohtule kuludokumente esitanud, seetõttu jäävad need kaebajate enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
33.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb kaebajate ja nende esindaja nimed avaldatavas otsuses tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 15. SEPTEMBRI 2025
KOHTUOTSUSEGA.
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.