Teenistussuhted › Vabakutselised ametipidajad

3-22-2315 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(10)

3-22-2315 õigushüve olulisust, süüteo tagajärge või ohtu sellele ja kohtutäituri süü suurust. Lisaks tuleb arvestada vastutust kergendavate asjaoludega ning karistuse eesmärkidega. Kuna täitemenetlus sekkub ulatuslikult võlgniku ellu, on kaitstavaks õigushüveks ennekõike omandiõigus (PS § 32). Kaitstav õigushüve tuleb lugeda väga oluliseks. Süüteo tagajärje osas tuleb arvestada, et võlgnik kaotas alusetu täitemenetluse vältel töökoha. Selle võis põhjustada ka võlgniku enda käitumine suhtluses tööandjaga, kuis siiski võib eeldada, et seda poleks juhtunud, kui alusetu täitemenetlus oleks jäänud algatamata ning võlgniku tööandjale poleks selle raames saadetud võlgniku sissetuleku arestimise akti. Võlgnik esitas kohtutäiturile ja Justiitsministeeriumile kahjunõude 2600 euro hüvitamiseks seoses sissetuleku kaotamisega ning nõude ravikulude kompenseerimiseks 1000 euro ulatuses. Kahjunõude perspektiivikust pole vaja siinkohal hinnata, kuid olukord, kus täitemenetlusest võrsub kahjunõue, ei ole üldse tavaline. Lisaks eelnevale olid täitemenetluse läbiviimisel põhjendamatult piiratud võlgniku õigused. Negatiivsed tagajärjed olid seega väga olulised. Kohtutäitur süüd tuleb käsitada raske hooletusena. Kohtutäitur ei ole esitanud enda tegevuse õigustamiseks selliseid asjaolusid, mis objektiivselt võinuks tema ametialast tegevust mõjutada. Arvestades kohtutäiturina töötamise aega (22 aastat), pidi täitur olema hästi kursis ametitegevuse nõuetega. Kõike eelnevat arvestades oli tegemist keskmise raskusega süüteoga. Tegemist oli esmakordse rikkumisega. Distsiplinaarkaristuse valikul tuleb lähtuda ka kohtutäiturite üle teostatava haldusjärelevalve eesmärkidest, milleks on tagada täitemenetluse läbiviimise kui olulise avalik-õigusliku funktsiooni tõhus ja õigusriigi põhimõtetega kooskõlas olev toimimine. Kohtutäituri distsiplinaarkorras karistamise eesmärgiks on esitada moraalne etteheide kohtutäiturile tema õigusvastase käitumise pärast. Eesmärgiks on mõjutada süüteo toime pannud kohtutäiturit ametitegevuse nõuetest kinni pidama ja vajadusel vaatama üle büroo korraldus. Samuti on karistamise eesmärgiks anda täituritele ja avalikkusele märku, et riik peab kohtutäituri ametitegevuse nõuete täitmist oluliseks ja hoolitseb kohtutäituri ametitegevuse kõrge professionaalse taseme ja hea maine eest; 7) KTS § 60 lg 1 näeb distsiplinaarkaristusena ette noomituse, rahatrahvi 64–16 000 eurot ja ametist tagandamise. Antud juhul ei saa kohtutäituri rikkumist pidada väheoluliseks ning kohtutäituri süüd väikeseks, mistõttu on karistuse kohaldamata jätmine välistatud. Ka noomitus ei ole piisav. Kuna distsiplinaarsüütegu leidis aset 2020. a-l, on asjakohane kohaldada tol ajal kehtinud trahvimäärasid (64–6400 eurot). Kuna tegemist oli keskmise raskusega rikkumisega, mis oli toime pandud raske hooletusega ning millel olid väga olulised tagajärjed, on põhjendatud määrata karistuseks rahatrahv keskmises määras ehk kuni 50% maksimummäärast (kuni 3200 eurot). Vastutust kergendava asjaoluna on põhjendatud arvestada, et kohtutäituril puudub kehtiv distsiplinaarkaristus ning tegemist on esmakordse rikkumisega. Seetõttu on põhjendatud vähendada sellise rikkumise eest ette nähtud maksimaalset rahatrahvi 1/3 võrra summani 2133 eurot. Karistus ei ole ebaproportsionaalne ega vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.

3(10)

3-22-2315 tohtinud juhtuda. Kaebaja ei olnud allkirja puudumisest teadlik, sest kohtulahend võis olla allkirjastatud ka paberil. Täiteasjas ei viidanud võlgnik, kes esitas muid pöördumisi ja kaebusi, kohtumääruse allkirja puudumisele. Kaebaja sai sellest teada alles tsiviilasja nr 2-21-12260 menetluses 2021. a augustis, samas kui võlgnik oli juba 10.03.2021 saanud Tallinna Ringkonnakohtu esimehelt kirja, kus märgiti, et Harju Maakohtu 14.03.2020 kohtumääruse näol ei pruugi tegu olla kehtiva kohtulahendiga. Veel 24.08.2021 väljastas maakohtu kantselei ametnik 14.03.2020 kohtumääruse koos jõustumismärkega kohtutäituri abile. Kohtutäitur ei saa olla vastutav kohtusüsteemist väljunud vigaste dokumentide eest. Maksu- ja Tolliamet edastas kaebajale kohtumääruse sellisel kujul nagu see oli e-toimikusse lisatud.

3-22-2315 ametikohustuse täitmata jätmine oli tingitud kohtutäituri poolt vastavat kohustust sätestavate õigusnormide väärast tõlgendusest, mis pole samas aga ilmselgelt meelevaldne. Ilmselgelt meelevaldseks tuleb pidada tõlgendust, mis on vastuolus selge õigusnormi sõnastusega või õigusnormi kohaldamist puudutava väljakujunenud kohtupraktikaga. Praegusel juhul saab asuda seisukohale, et TMS § 23 lg-d 1 ja 4 koosmõjus KTM § 171 lg-ga 4 ei reguleeri kohtutäituril lasuvat täitedokumendi ehtsuse ja kehtivuse kontrollimise kohustuse sisu ja ulatust piisavalt selgelt ning kaebaja poolt eelkõige KTM § 171 lg-le 4 antud tõlgendus on küll väär, mitte aga selle sätte sõnastust ja asjassepuutuva väljakujunenud kohtupraktika puudumist arvestades meelevaldne või mõeldamatu. KTM § 171 lg-s 4 on ette nähtud täitedokumendi koopia või täitedokumendi andmete väljavõtte õigsuse eeldus. Kaebaja tõlgendab seda sätet sisuliselt nii, et kui avaliku võimu kandjaks olev sissenõudja esitab täitmisele koopia kohtulahendi tekstist ning see koopia näeb välja nagu kohtulahend, ei ole kohtutäituril põhjust selle ehtsuses kahelda. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas märkinud, et koopia käsitletava sätte tähenduses on originaaliga täpselt ühtiv (identne) kirja, dokumendi vm kirjutise ärakiri või fotokoopia. On vähemalt vaieldav, kuidas sisustada mõistet „digitaalselt allkirjastatud elektroonilise dokumendi koopia“. Kaebaja tõlgendus, et digitaalallkirjaga dokumendi koopiaks KTM § 171 lg 4 mõistes saab lugeda digitaalallkirja konteineris oleva kohtulahendi tekstifaili väljatrükki, ei ole ilmselgelt mõeldamatu. Sätte sõnastusest ei tulene otseselt, et dokumendile peaks olema lisatud digitaalallkirja kinnitusleht, samuti ei sisalda KTM § 171 ühtki täpsustust täitedokumendi jõustumismärke kohta, erinevalt näiteks KTM § 17 lg-st 3, kus seda küsimust on käsitletud seoses avaldatud dokumentidega. Seega võis ka kogenud kohtutäiturile jääda KTM § 171 lg-st 4 mulje, et usaldusväärse sissenõudja poolt täitmisele esitatud avalikõigusliku nõude aluseks oleva täitedokumendi ehtsust ja kehtivust saab eeldada ega ole vaja tingimata üle kontrollida. Selline mulje on ekslik, ent sätte selline tõlgendus ei olnud ilmselgelt meelevaldne. Samamoodi näiteks olukorras, kus sissenõudja oleks täitedokumendina esitanud sellesama kohtumääruse teksti pdf-vormingus failina. Ka sel juhul oleks vähemalt mõeldav tõlgendus, et tegemist on koopiaga KTM § 171 lg 4 tähenduses. Dokumendis olevas tekstis on märgitud, et see on allkirjastatud digitaalallkirjaga. Digitaalallkiri ise sellisel koopial välja paista ei saa. Olukorras, kus KTM säte justkui lubab esitada algdokumendi (TMS § 23 lg 4 esimene lause) asemel koopia ja sätestab, et selle õigsust eeldatakse, ei olnud selle sätte ainus mõeldav tõlgendus see, et digitaalallkirja kandva algdokumendi korral tuleb esitada koopia, kust nähtuvad selgelt ka digitaalallkirja tehnilised andmed. Tõlgendus, et dokumendi tekstis olevast märkuselt „allkirjastatud digitaalselt//Enely Sepp//Kohtunik“ saab eeldada, et nimetatud kohtunik on selle dokumendi digitaalselt allkirjastanud, ei ole mõeldamatu. Segadust suurendab veelgi KTM § 171 lg-s 4 nimetatud teine alternatiiv ehk võimalus esitada andmete väljavõte sissenõudja infosüsteemist. Kuigi seda tuleb mõista eespool selgitatud viisil, tuleb siiski tõdeda, et selline tõlgendus ei ole ainumõeldav. Seda eeskätt põhjusel, et KTM § 171 lg 4 sõnastus ei piira otseselt infosüsteemi andmete väljatrüki esitamise võimalust üksnes sissenõudja enda koostatud täitedokumentidega ega välista üheselt mõistetavalt sellise lahenduse kasutamist ka näiteks kohtulahendi puhul. Vastustaja seletus, et KTM § 171 lg 4 sõnastamisel peeti silmas eelkõige erinevaid väärteoasjades tehtud kohtuvälise menetleja otsuseid, on ilmselt õige, ent sätte sõnastusest see otseselt ei tulene. TMS § 12 lg 1 kohaselt peab kohtumäärusel olema jõustumismärge. Juba eelpool esitatud põhjendustel peab kohtutäitur veenduma, et täitedokumendina esitatud kohtulahend on jõustunud ega või seda KTM § 171 lg 4 alusel eeldada. Tulenevalt aga KTM § 171 lg 4 sõnastusest ja eelkõige sellest, et seal on sõnaselgelt ja ilma täitedokumendi liigiti piiranguid sätestamata nähtud ette võimalus jätta kohtutäiturile algdokument esitamata ja piirduda koopia või lausa sissenõudja enda infosüsteemi väljavõttega, ei olnud ilmselgelt meelevaldne 5(10)

3-22-2315 ka kohtutäituri tõlgendus, et KTM § 171 lõikes 4 nimetatud eeldus hõlmab ka selle eeldamist, et täitedokument on jõustunud. Vastustaja viidatud kohtupraktikast ei saa järeldada, et kaebaja tõlgendus KTM § 171 lg-s 4 sätestatud täitedokumendi koopia või andmete väljavõtte õigsuse eelduse sisule või ulatusele oleks ilmselgelt väär. Vastustaja viidatud kohtulahendites, mis puudutavad kohtutäituri kohustust kontrollida jõustumismärke olemasolu ja täitedokumendi kättetoimetamist adressaadile, ei käsitleta kummaski KTM § 171 lõike 4 kohaldamist. Kohtuasjas nr 3-2-1-1-14 oli vaidlusaluseks täitedokumendiks üldse eraõiguslik leping. Kohtuasi nr 3-2-1-138-13 puudutas küll avaliku võimu kandja nõuet, ent selleski kohtuotsuses ei ole käsitletud KTM § 171 lg-t 4. Eeltoodud asjaoludel ei saa rääkida kaebaja süüst raske hooletuse vormis. Käskkirja on vääralt tuginetud kaalutlusele, et alusetu täitemenetluse tõttu saabunud negatiivseid tagajärgi tuleb lugeda väga oluliseks. Selline hinnang on käskkirjas esile toodud asjaolusid arvestades ilmne liialdus. Isegi kui oleks tõendatud, et vaidlusaluses täitemenetluses võlgnikuks olnud isik kaotas täitemenetluse ajal töökoha, ei ole käskkirjas esitatud ühtki veenvat selgitust ega tõendit selle kohta, et töökoha kaotuse põhjuseks oli täitemenetlus. Liialdusega on tegemist ka siis, kui arvestada vastustaja poolt kohtuistungil antud selgitust, et töösuhte lõppemine oli tingitud võlgniku ning tema tööandja vahelisest erimeelsusest, mis puudutas töötasu arestimise akti täitmist (mille kohta pole esitatud ühtegi tõendit). Täitemenetluses täitmisele pööratud nõude summa oli 60 eurot ning täitemenetlusega seotud tasud ja kohtutäituri tasu 84 eurot. Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, et vastustaja oleks tegelikult tuvastanud mingisuguse tõsise kahju tekkimise võlgnikule. Tagajärje olulisust ei kinnita ka käskkirjas nimetatud kahju hüvitamise nõuete esitamine võlgniku poolt. Käskkirjas ei ole tuvastatud, kas need nõuded olid üldse põhjendatud. Lisaks on tagajärje olulisust puudutavad vastustaja kaalutlused vastuolulised – loetledes üles tagajärje raskusele viitavad asjaolud (töökoha kaotamine ja kahjunõude esitamine), teeb vastustaja samas kohe möönduse, et need siiski ei pruugi olla väga kaalukad. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6(10)

3-22-2315 Arusaamatud on otsuses väljendatud seisukohad, mille järgi ei tulene KTM § 171 sõnastusest otseselt, et dokumendile peaks olema lisatud digitaalallkirjaga kinnitusleht. Selline halduskohtu seisukoht on üllatav, pealiskaudne ja eluvõõras. Kuidas muidu oleks võimalik tuvastada, et mingi dokument on tegelikult digitaalselt allkirjastatud, kui mitte digitaalkirja kinnituslehega tutvumise kaudu. Kohtulahendi allkirjastamine ei ole tuvastatav märkusest „allkirjastatud digitaalselt//Enely Sepp//Kohtunik“. Selline lähenemine ei ole tõsiseltvõetav. Ilmselgelt on tegemist kohtuniku isikliku arvamusega, mitte õiguslikult põhjendatud seisukohaga. Seega ei saa eeldada, et üle 20 aasta ametit pidanud kohtutäitur oleks tohtinud samale järeldusele jõuda. Õige pole ka halduskohtu lähenemine, et kuna KTM § 171 ei sisalda ühtki täpsustust täitedokumendi jõustumismärke kohta, võis kohtutäiturile jääda mulje justkui pole täitedokumendi ehtsust ja kehtivust vaja tingimata üle kontrollida. Kohus eiras fakti, et kogu asjakohane regulatsioon sundtäitmisele esitatava kohtulahendi vorminõuete kohta on leitav TMS § 12 lg-st 1 ja § 23 lg-st 4. KTM ei pea TMS-i dubleerima. KTM § 171 lg-s 4 nimetatud teine alternatiiv ehk võimalus esitada andmete väljavõte sissenõudja infosüsteemist, ei suurenda ega tekita antud asjas segadust. Antud juhul ei ole tegemist mingi abstraktse täitedokumendiga sissenõudja infosüsteemist, vaid kohtulahendiga. Seega ei ole KTM § 171 lg-s 4 nimetatud teise alternatiivi analüüsimine antud juhul üldse asjakohane. Õige pole halduskohtu seisukoht, et vastustaja poolt viidatud kohtupraktika ei ole asjakohane. Riigikohtu lahend nr 3-2-1-138-13 toetab kõiki vastustaja seisukohti. Sealhulgas ka seisukohta, et kaebajal lasuv täitemenetluse eelduste kontrollkohustus on universaalne ning kuulub rakendamisele ka autoriteetsete avalikõiguslike juriidiliste isikute nõuete puhul. Lahendit ei muuda asjakohatuks viite puudumine KTM § 171 lg-le 4. Tõendamist ei vaja, et ebaseadusliku täitemenetluse ja täitemenetluses võlgniku töökoha kaotamise vahel on selge põhjuslik seos. Kui vastustaja poleks ebaseaduslikku täitemenetlust alustanud ning võlgniku töötasu arestinud, ei oleks võlgnikul tekkinud tööandjaga erimeelsusi aresti täitmise pinnalt. On ilmne, et ebaseaduslik täitemenetlus aitas kaasa võlgniku töösuhte lõppemisele. Õige pole ka halduskohtu etteheide, et vastustaja ei tuvastanud mingisuguse tõsise kahju tekkimist võlgnikule. Riigikohus leidis asjas nr 3-19-1255, et KTS § 56 p 1 koosseis ei eelda üldse tagajärje saabumist. Lisaks on oluline, et distsiplinaarkaristuse määramisel tuvastatav kahju ei pea ilmtingimata olema tõsine, nagu halduskohus seda järeldas. Arvesse tuleb võtta ka süüteo tagajärge, mis võis seisneda nii varalise või mittevaralise kahju põhjustamises kui ka menetlusosalise õiguste rikkumises. Ei saa olla vaidlust, et alusetu täitemenetluse algatamine ja läbiviimine viis võlgniku õiguste ebaseadusliku ja põhjendamatu piiramiseni. Vastustaja ei ole käskkirjas esitanud vastuolulisi väiteid. Kohtupoolne vastustaja seisukohtade moonutamine ei ole asjakohane ega lubatav. Nimelt leidis vastustaja võlgniku kahjunõuete osas, et „Justiitsministeerium ei hakka nende nõuete perspektiivikust hindama, kuid olukord, kus täitemenetlusest võrsub kahjunõue, ei ole üldse tavaline.“. Töökoha kaotamise osas märkis vastustaja, et „sellesse võib sõltuda teatud reservatsiooniga, kuna seda võis põhjustada ka tema enda käitumine suhtluses tööandjaga. Siiski võib eeldada, et seda poleks juhtunud, kui alusetu täitemenetlus oleks jäänud algatamata ning võlgniku tööandjale poleks selle raames saadetud võlgniku sissetuleku arestimise akti.“. Kohus väidab vääralt, et vastustaja ei omistanud eelviidatud asjaoludele suuremat tähtsust. Vastupidiselt, vastustaja arvates omavad need asjaolud negatiivse tagajärje tuvastamisel suurt kaalu.

7(10)

3-22-2315 Kaebaja menetluskulud olid põhjendamatult suured. Vähemalt kaebuse koostamise osas on õigusabikulud ülepaisutatud. 11-leheküljelise kaebuse koostamiseks kulus kaebaja lepingulisel esindajal 13 tundi. Arvestades kaebuse vormistust ja sisu, ei ole selline aeg eluliselt usutav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-2315 jõustumismärge. E-toimikusse tehti nn linnuke lahtrisse, mille järgi on tegemist koheselt jõustuva määrusega, alles 24.08.2021. Eelnev poleks asendanud jõustumismärget ka siis, kui see oleks tehtud juba 14.03.2020. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 458 lg 2 kohaselt võib jõustumismärke elektrooniliselt väljastada kohtu kodukorras selleks ette nähtud isik, kes varustab selle oma digitaalallkirjaga. Eeltoodu ei saa olla kohtutäiturile teadmata. Kuigi võib mõista kohtutäituri usaldust kohtu poolt e-toimikusse kantud kohtulahendite nõuetekohasuse suhtes, ei vabasta see kohtutäiturit TMS-i nõuete järgimise kohustusest. Nõuetekohaselt käitudes oleks kaebaja saanud allkirjastamata ja jõustumata kohtulahendi täitmise ära hoida.

3-22-2315 Kuna vastustaja arvestas kaebajale karistuse määramisel muu hulgas sellega, et kaebaja rikkumisel olid väga olulised tagajärjed, lähtus ta asjakohatust kaalutlusest. Ringkonnakohus ei saa asuda vastustaja asemel hindama, kas kaalutlusvea tegemata jätmisel oleks vastustaja määranud kaebajale samuti karistuseks rahatrahvi 2133 eurot (HKMS § 158 lg 3). Seetõttu on halduskohus vaidlusaluse käskkirja õigesti tühistanud.

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.