Teenistussuhted › Vabakutselised ametipidajad

09.11.2020 täitmisavalduse alusel läbi täitemenetluse 014/2020/2339. Täitmisavaldusele oli täitedokumendina lisatud digitaalallkirja konteineris, ent digitaalallkirjaga allkirjastamata Harju Maakohtu 14.03.2020 kohtumäärus tsiviilasjas 2-19-3217.

▪

▪

▪ ▪

kaebaja rikkus raskest hooletusest täitemenetluse seadustiku (edaspidi „TMS“) § 23 lõikest 1 tulenevat kohustust veenduda, et täitmisele esitatud täitedokument vastab täitedokumendile esitatud nõuetele, kuna antud juhul puudus asjaomasel kohtumäärusel kohtuniku allkiri aga ka mistahes märge selle jõustumise kohta; rikkumine ei ole vabandatav, kuna täitmiseks esitatud kohtumääruse pinnalt oli lihtne veenduda, et see ei ole allkirjastatud ning asjaolu, et nõue saadeti kohtutäiturile täitmiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vahendusel avaliku võimu kandja nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise korra alusel ei võtnud kohtutäiturilt täitedokumendi nõuetekohasuse kontrollimise kohustust, samuti ei olnud täitmisavaldusele lisatud allkirjastamata kohtumääruse näol tegemist täitedokumendi koopiaga kohtutäiturimäärustiku (edaspidi „KTM“) § 171 tähenduses, kuna sellelt ei nähtunud kohtuniku allkirja ega jõustumismärget; tegemist on keskmise raskusega süüteoga, kuna a) kaitstav õigushüve (võlgniku õigused, eelkõige omandiõigus) on väga oluline, b) rikkumise tagajärjed olid väga olulised (täitemenetlus piiras võlgniku õigusi, võlgnik kaotas alusetu täitemenetluse vältel töökoha ning esitas talle tekitatud kahju eest hüvitamisnõude) ning c) süü vormiks on raske hooletus; vastutust kergendavaks asjaoluks on see, et kohtutäituril puudub kehtiv distsiplinaarkaristus ning sarnasele rikkumisele ei ole tulnud varasemalt kaebaja tähelepanu juhtida; rikkumist ei saa pidada väheoluliseks ega süüd väikeseks, mistõttu on välistatud karistuse määramata jätmine, raskest hooletusest toime pandud keskmise raskusastmega süütegude puhul, millega kaasnesid olulised tagajärjed või kõrge oht, on põhjendatud keskmise suurusega rahatrahvi (25-50% maksimummäärast) määramine, ent eelpool nimetatud vastutust kergendavat asjaolu arvesse võttes on põhjendatud vähendada sellise rikkumise eest ette nähtud maksimaalset rahatrahvi 1/3 võrra ehk määrata kokku 2133 euro suurune trahv;

Selle tsiviilasja sisuks oli täitemenetluses 014/2020/2339 võlgnikuks olnud isiku kaebus kohtutäituri tegevuse peale.

haldamiseks, ent käesoleval juhul oli täitedokumendiks kohtulahend, mille ehtsust ei saanud kohtutäitur eeldada sissenõudjaks olnud MTA infosüsteemi väljavõtte pinnalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebus tuleb rahuldada, sest ametikohustuste rikkumine, mille eest vastustaja kaebajat karistas, tuleb käesoleva vaidluse aluseks olevatel asjaoludel lugeda vabandatavaks, kuna kaebajale ette heidetava teo toimepanemise ajal ei olnud kohtutäituri ametitegevust reguleerivad õigusnormid täitemenetluse läbiviimise eelduste kontrollimise kohustuse sisu ja ulatuse osas selged. Ühelt poolt nõustun küll vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei oleks tohtinud sissenõudja poolt esitatud dokumentide (täitmisavaldus, allkirja ja jõustumismärketa 14.03.2020 kohtumäärus ja sissenõudja poolt 12.11.2020 esitatud dokumendid) pinnalt eeldada nõuetekohase ja kehtiva täitedokumendi olemasolu ning oleks pidanud kontrollima, kas täitedokumendina esitatud dokumendi näol oli tegemist jõustunud kohtumäärusega. Teisalt leian aga, et kõnealuse kohustuse rikkumine võis olla tingitud sellest, et täitemenetluse seadustiku ja KTMi sätted on vastavas küsimuses vähemalt ebaselged ning kohtutäituri poolt eelkõige KTM § 171 lõikele 4 antud tõlgendust saab tagantjärgi küll pidada vääraks, ent see ei olnud ilmselgelt meelevaldne. Sellises olukorras ei ole kohtutäituri karistamine lubatav ning vaidlustatud käskkirjas võetud seisukoht, et kaebaja pani süüteo toime raskest hooletusest, on põhjendamatu. Lisaks sellele on vastustaja karistusotsuse tegemisel teinud ilmse kaalutlusvea, asudes vaidlustatud käskkirjas seisukohale, et rikkumisel olid väga olulised tagajärjed.

Vastustajal on õigus selles, et TMS § 23 lõikest 1 tuleb kohtutäituri kohustus veenduda enne täitemenetluse alustamist täitemenetluse lubatavuses. Viidatud sätte esimese lause kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Sellest sättest tuleneb kohtutäiturile kohustus enne võlgniku või kolmandate isikute suhtes mistahes täitetoimingute tegemist kontrollida, et esineb täitemenetluse alus, mis hõlmab eelkõige selle kontrollimist, kas kohustus, mille täitmisele pööramist sissenõudja kohtutäiturilt taotleb, tuleneb kehtivast täitedokumendist. Käesoleval juhul esitas sissenõudja täitedokumendina digitaalallkirja konteineri, kus sisaldus tekstifail (kohtumäärus tsiviilasjas 2-19-3217), ent kus puudus digitaalallkiri. Kohtumääruse tekstifail (kaebuse lisa 30) nägi välja nagu harilik kohtumäärus ning selle lõpus oli märge, et see on digitaalselt allkirjastatud. Vaidlust ei ole ka selles, et jõustumismärget sellel dokumendil ei olnud. Sisuliselt ei ole vaidlust ka selles, et kaebaja ei astunud ühtki sammu selleks, et kontrollida, kas täitedokumendina esitatud kohtumäärus on ehtne ning kas see on jõustunud. Kaebaja eeldas täitedokumendi ehtsust ja jõustumist vastavalt KTM § 171 lõikele 4.

Kaebaja tõlgendas KTM § 171 lõiget 4 siiski valesti. Nimetatud sättest tuleneb, et TMS § 231 lõike 1 alusel kehtestatud korraga hõlmatud nõuete täitmisele saatmisel võib sissenõudja esitada täitmiseks täitedokumendist koopia või täitedokumendi andmete väljavõtte sissenõudja infosüsteemist, mille õigsust eeldatakse. Kohtutäitur võib nõuda sissenõudjalt täitedokumendi koopia või selle andmete väljavõtte ametlikku kinnitamist. Vaidlust ei ole selles, et nõue, mille täitmisele pööramiseks MTA 09.11.2020 kaebaja poole pöördus, oli TMS § 231 lg 1 alusel kehtestatud korraga hõlmatud nõue (edaspidi „avaliku võimu kandja nõue“). KTM § 171 lg 4

eesmärk on lihtsustada avaliku võimu kandja nõuete täitmisele pööramist ning selle sätte sõnastamisel on lähtutud tõdemusest, et avalik-õiguslike sissenõudjate puhul ei pea kohtutäitur kartma, et sissenõudja võib olla täitedokumendi võltsinud.

Esmalt tuleb käsitleda KTM § 171 lõikes 4 nimetatud koopiaga seonduvat. Lähtudes aga kohtutäituri üldisest kohustusest tagada täitemenetluse õiguspärasus ja eelkõige täitemenetluse läbi viimine seda õigustava täitedokumendi alusel, tuleb KMT § 171 lõikes 4 sätestatut tõlgendada pigem kitsalt ning mõista seda nii, et kohtutäitur ei pea kahtluse alla seadma täitedokumendi koopia ja sellele tehtud märgete vastavust originaalile. Seevastu ei saa seda sätet tõlgendada nii, et kohtutäitur võib sissenõudja poolt esitatud koopia alusel lugeda täidetuks ka need täitemenetluse lubatavuse eeldused, mille kohta esitatud koopia iseenesest teavet ei anna. See tähendab, et saades sissenõudjalt näiteks valguskoopia kohtulahendist, kuhu on füüsiliselt kantud jõustumismärge ja kohtuniku allkiri (või seda asendav kohtu kantselei kinnitus), ei või kohtutäitur nõuda avaliku võimu kandjast sissenõudjalt originaaldokumendi esitamist selleks, et veenduda koopia ehtsuses. Seevastu juhul kui koopialt ei nähtu, kas kohtulahend on allkirjastatud või kas see on jõustunud, siis ei või kohtutäitur ilma täiendava kontrollimiseta eeldada, et need tingimused on täidetud. Teisisõnu – kohtutäitur võib eeldada, et originaaldokument on samasugune nagu talle esitatud koopia. Kui koopiast ei nähtu allkirja – digitaalallkirjastatud dokumendist paberkoopia esitamise korral saab see nähtuda digitaalallkirja kinnituslehelt – ei saa kohtutäitur eeldada, et allkiri dokumendil on. Kui kohtulahendi koopial puuduvad kohtulahendi jõustumisele viitavad andmed, ei või kohtutäitur KTM § 171 lg 4 kohaselt eeldada, et kohtulahend on jõustunud. KTM § 171 lg 4 ei näe ette erandit TMS § 12 lõigetest 1 ja 3 tulenevat kohtutäituri kohustust võtta täitmisele üksnes jõustumismärkega kohtulahend, välja arvatud juhul kui kohtutäitur saab lahendi jõustumist tehniliselt turvaliselt kontrollida muul viisil. Tõlgendus, mille kohaselt võib kohtutäitur, kes saab KTM § 171 lõikes 4 nimetatud puhul sissenõudjalt koopia kohtulahendi tekstist, eeldada, et tegemist on nõuetekohaselt allkirjastatud ja jõustunud kohtulahendiga, tähendaks seda, et avaliku võimu kandja nõuete korral ei vastuta kohtutäitur üldse vastutuses täitemenetluse lubatavuse eest. Selline tõlgendus ei ole kohtutäituri funktsiooni ja üldise vastutusega kooskõlas. KTM § 171 lg 4 lubab eelkõige menetlusökonoomia huvides eeldada, et avalikõiguslikud sissenõudjad ei võltsi dokumente, küll aga ei luba see lugeda koopialt välja andmeid, mida seal ei ole. Sellest tuleneb, et ka avaliku võimu kandja nõude puhul peab kohtutäitur mõistlikult veenduma selles, et täitedokumendina esitatud dokument on nõuetekohane ja kehtiv. Kohtulahendi puhul on selle kehtivuse esmaseks eelduseks selle allkirjastamine. Allkirjastamata dokument ei ole kohtulahend ka siis mitte, kui selle sisu on selline, et see võiks olla kohtulahend ja isegi mitte siis, kui see on kohtute infosüsteemis registreeritud ja menetlusosalistele kätte toimetatud. Kohtuniku allkiri pole pelk formaalsus, vaid allkirja andmisega kinnitab kohtunik, et tema kui seadusest tuleneva õigusemõistmise pädevusega ametikandja on vastava otsuse teinud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda allkirjastamist asendada dokumendi registreerimisega kohtute infosüsteemis ega selle kätte toimetamisega menetlusosalistele.

Mis puudutab KTM § 171 lõikes 4 nimetatud teist alternatiivi ehk „täitedokumendi andmete väljavõt[et] sissenõudja infosüsteemist“, siis ka selles osas tuleb vastavat sätet tõlgendada kitsalt ning nõustuda vastustaja poolt kohtuistungil esitatud seisukohaga, et seejuures on peetud silmas üksnes selliseid olukordi, kus sissenõudja rolli täitev avaliku võimu organ on ise olnud vastava

täitedokumendi koostajaks. Täitedokumendi andmete väljavõte sissenõudja infosüsteemist kujutab enesest sisuliselt sissenõudja väidet, et on olemas vastav kehtiv ja nõuetekohane täitedokument. Sellist väidet saab dokumendi endaga samaväärseks pidada olukorras, kus sissenõudja väidab, et ta on ise sellise täitedokumendi koostanud. Tõlgendus, mille kohaselt võib avaliku võimu kandja kohtulahendi täitmisele saatmisel piirduda üksnes sellega, et esitab kohtutäiturile kohtulahendit puudutavad andmed iseenda infosüsteemist ja mille kohaselt võib või peab kohtutäitur eeldama, et selles infosüsteemis kajastatud andmed täitedokumendiks oleva kohtulahendi kohta on õiged ja et kohtulahend on jõustunud, tähendaks jällegi seda, et kohtutäitur ei vastuta täitemenetluse lubatavuse eest. Selline eeldus on põhjendatud juhul, kui sissenõudjaks ja täitedokumendi koostajaks on sama organ, muudel juhtudel aga mitte. Seega ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et MTA poolt võlgnikule ja kaebajale 12.11.2020 saadetud e-kirjale (kaebuse lisad 6-7) lisatud dokumendid olid käsitatavad KTM § 171 lg 4 mõistes täitedokumendi andmete väljavõttena sissenõudja infosüsteemist, mille pinnalt oleks kaebaja võinud eeldada, et Harju Maakohus on 14.03.2020 teinud tsiviilasjas nr 2-19-3217 kohtumääruse, millega on võlgnikult sissenõudja kasuks välja mõistetud 60 euro suurune summa. Seetõttu ei ole vajalik analüüsida ka kohtuistungil kaebaja esindaja poolt esitatud argumente, mis puudutasid seda, millisest hetkest tuleb lugeda täitemenetlus alanuks. Täitemenetluse lubatavuse eelduste kontrollimise kohustuse seisukohast oleks antud juhul olukord täpselt samasugune ka siis, kui sissenõudja oleks 12.11.2020. aastal saadetud dokumendid esitanud koos täitmisavaldusega 09.11.2020.

puudutava väljakujunenud kohtupraktikaga. Käesoleval juhul saab asuda seisukohale, et TMS § 23 lg 1 ja 4 koosmõjus KTM § 171 lõikega 4 ei reguleeri kohtutäituril lasuvat täitedokumendi ehtsuse ja kehtivuse kontrollimise kohustuse sisu ja ulatust piisavalt selgelt ning kaebaja poolt eelkõige KTM § 171 lõikele 4 antud tõlgendus on küll väär, mitte aga selle sätte sõnastust ja asjassepuutuva väljakujunenud kohtupraktika puudumist arvestades meelevaldne või mõeldamatu.

mõeldav tõlgendus see, et digitaalallkirja kandva algdokumendi korral tuleb esitada koopia, kust nähtuvad selgelt ka digitaalallkirja tehnilised andmed. Tõlgendus, et dokumendi tekstis olevast märkuselt „allkirjastatud digitaalselt//Enely Sepp//Kohtunik“ saab eeldada, et nimetatud kohtunik on selle dokumendi digitaalselt allkirjastanud, ei ole mõeldamatu. Segadust suurendab veelgi KTM § 171 lõikes 4 nimetatud teine alternatiiv ehk võimalus esitada andmete väljavõte sissenõudja infosüsteemist. Kuigi seda tuleb mõista eespool punktis 9 selgitatud viisil, tuleb siiski tõdeda, et selline tõlgendus ei ole ainumõeldav. Seda eeskätt põhjusel, et KTM § 17 1 lõike 4 sõnastus ei piira otseselt infosüsteemi andmete väljatrüki esitamise võimalust üksnes sissenõudja enda koostatud täitedokumentidega ega välista üheselt mõistetavalt sellise lahenduse kasutamist ka näiteks kohtulahendi puhul. Vastustaja seletus, et KTM § 171 lõike 4 sõnastamisel peeti silmas eelkõige erinevaid väärteoasjades tehtud kohtuvälise menetleja otsuseid, on ilmselt õige, ent sätte sõnastusest see otseselt ei tulene ehk säte ei ole sedavõrd selge, et kaebajat saaks selle väärtõlgendamise tagajärjel aset leidnud ametikohustuse rikkumise eest distsiplinaarkorras karistada. Siinkohal tuleb korrata, et kohustus, mille rikkumise eest kaebajat karistati, tuleneb vaidlustatud käskkirja kohaselt TMS § 23 lõikest 1 ehk paragrahvist, mis reguleerib – nagu selle pealkirigi ütleb – täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamist ning selle sama paragrahvi lõikes 6 sisalduva volitusnormi alusel on kehtestatud ka ebamäärase sisu ja ulatusega KTM § 171 lg 4. Neil asjaoludel ei olnud ilmselgelt põhjendamatu või selgelt sõnastud ja üheselt mõistetava õigusnormiga vastuolus kaebaja seisukoht, et sissenõudja poolt esitatud dokumendi (määruse tekstifail digitaalallkirja konteineris) pinnalt saab eeldada, et selline täitedokument tõepoolest olemas on.

tegevuse objektiivne õigusvastasus võib kaasa tuua järelmid täitemenetluses, näiteks täituri otsuse tühistamise, täitemenetluse lubamatuks tunnistamise vms. Täituri karistamine on võimalik ent üksnes juhul, kui vastava õigusvastase tegevusega rikkus täitur süüliselt selgest ja üheselt mõistetavast õigusnormist tulenevat kohustust. Nagu eespool näidatud, see käesoleval juhul nii ei olnud. Selleks, et suunata kas asjaomast kohtutäiturit või kohtutäitureid üldisemalt tõlgendama nende tegevust reguleerivaid ebaselgeid õigusnorme õigesti, ei ole selliste normide väärtõlgendusest tingitud objektiivse rikkumise eest karistamine ei vajalik ega lubatav.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.