C.B kaebus Märjamaa Vallavalitsuse toimingu (tegevusetus) õigusvastasuse tuvastamiseks C.B poolt 30.12.1997 esitatud Põllu elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemisel (eeltoimingute mitte tegemine mõistliku aja jooksul) ja Märjamaa Vallavalitsuselt C.B kasuks mittevaralise kahju välja mõistmiseks kohtu õiglasel äranägemisel Kaebaja – C.B , esindaja vandeadvokaat Kelli Ristal
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Märjamaa vald, esindajad Merilin Ojasaar ja Epp Lumiste Kohtuistung 26.09.2023
RESOLUTSIOON
1.Tuvastada, et Märjamaa Vallavalitsus on õigusvastaselt viivitanud C.B poolt 30.12.1997 esitatud Põllu elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemisel (eeltoimingute tegemisel) perioodidel 10.11.2001 kuni 28.08.2003; 20.04.2004 kuni 01.10.2017; 02.11.2017 kuni 10.10.2022 ja 02.02.2023 kuni 25.09.2023.
2.Mõista Märjamaa Vallavalitsuselt kaebaja kasuks välja mittevaraline kahju summas 2000 eurot.
3.Mõista Märjamaa Vallavalitsuselt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 4505,07 eurot, sh kulutused õigusabile summas 4092,75 eurot (koos käibemaksuga), tasutud riigilõiv summas 350 eurot ja tunnistajatasu summas 62,32 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.02.2024.
1.C.B (kaebaja) esitas 30.12.1997 Loodna Vallavalitsusele avalduse Märjamaa vallas, Sipa külas asuvate hoonete (elamu ja abihooned) juurde maa ostueesõigusega erastamiseks suurusega ca 3 ha. Põllu elamu asub endise 1940. a Karja A-39 talu (endine kinnistu nr 4666) maal.
2.Vabariigi Valitsuse 11.07.2002 määrusega nr 228 muutus haldusterritoriaalne korraldus, mille järel ühinesid Loodna vald, Märjamaa alev ja Märjamaa vald ning moodustati uus omavalitsusüksus Märjamaa vald.
3.Märjamaa Vallavalitsuse 29.10.2003 korraldusega nr 949 määrati Märjamaa vallas, Sipa külas asuva Põllu elamu (endine Sipa elamu nr 42) teenindusmaaks 20 000 m2.
4.Märjamaa Vallavalitsuse (vastustaja) litsentseeritud maamõõtja M.T koostas 20.04.2004 Põllu katastriüksuse plaani, mille kohaselt on katastriüksuse suuruseks 2,93 ha.
5.2017. aastal asus kaebaja uurima, miks tema maa erastamise menetlus seisab ning pöördus septembris 2017. a Märjamaa Vallavalitsuse vanemmaakorraldaja P.H poole ning sellele järgnevalt veel ka oktoobris ja novembris 2017. P.H vastas kaebajale 29.11.2017 e- kirjaga järgmiselt: „Plaan on olemas, vormistamine uue valla tingimustes võtab aega. Katusega hooned tuleks ehitisregistris arvele võtta, praegu ainult elamu arvel“.
6.OÜ HEK Maamõõdubüroo on teostanud uue Põllu katastriüksuse mõõdistamise 20.10.2017.
7.Kaebaja pöördus 15.02.2018 e- kirjaga taas P.H poole, kuid sai automaatvastaja vastuse, et isiku teenistussuhe on lõppenud. Seetõttu pöördus kaebaja 15.02.2018 e- kirjaga uue maakorraldaja K.K poole, kes vastas 15.02.2018, et uurib Põllu erastamise teemat, kuid sellele järgnevalt ei edastanud keegi kaebajale infot.
8.Sellele järgnevalt halvenes kaebaja tervis oluliselt. 2022. aastal kaebaja tervis taastus niivõrd, et kaebaja asus taas vastustajalt 3.10.2022 teabenõudega uurima, kui kaugel on Põllu maaüksuse erastamise menetlus. 09.10.2022 täiendava teabenõudega palus kaebaja vastustajal esitada ka kõik erastamisega seotud dokumendid.
9.Vastustaja 11.10.2022 e-kirjaga edastati kaebajale Põllu maa ostueesõigusega erastamise toimik ning muud seotud materjalid. Sellele järgnevalt esitas vastustaja 09.11.2022 e-kirjaga kaebajale teate maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamise kavatsuse kohta ning andis tähtaja eelnõu osas seisukoha esitamiseks 30 päeva jooksul alates teate ja eelnõu kättesaamisest. 10.Tutvudes nimetatud eelnõuga sai kaebaja teadlikuks, et teda informeerimata oli märtsis 2020 moodustatud kaks uut katastriüksust Põllu ja Põlluriba (katastritunnused vastavalt 50301:001:0549 ja 50301:001:0538), pindalad 7001m2 ja 2,13 ha. 11.Kaebaja pöördus täiendava info saamiseks 22.11.2022 teabenõudega Maa-ameti poole. Maaameti 25.11.2022 kirjast sai kaebaja teadlikuks, et maakatastris registreeriti 19.03.2020 Märjamaa vallas 330 katastriüksust, mis moodustati kohaliku omavalitsusega koostöös välja selgitatud piiriandmetele tuginedes. Teise hulgas moodustati ka Põllu ja Põlluriba katastriüksused esmakandena kaardimaterjalil Maa-ameti peadirektori 04.12.2019 korralduse nr 17/19/3147 alusel ja kanti 19.03.2020 katastrisse märkega, et pindala on ebatäpne ja omandi ulatus on selgitamisel. Lisaks selgus Maa-ameti vastusest, et vastustaja on andnud 28.10.2020 korraldusega muuhulgas nõusoleku Sipa külas asuva Põlluriba jätmiseks riigi omandisse ning teavitanud Maa-ametit 21.04.2021, et nimetatud maaüksuse osas puuduvad lahendamata taotlused maaüksuse omandamiseks tagastamise või ostueesõigusega erastamise korras.
12.22.12.2022 saabus Tallinna Halduskohtusse kaebaja poolt esitatud kaebus Märjamaa Vallavalitsuse 28.10.2020 korralduse nr 2-1-1/482 punkti 1.33 tühistamiseks, Märjamaa 2(13)
Vallavalitsuse toimingu (tegevusetus) õigusvastasuse tuvastamiseks C.B poolt 30.12.1997 esitatud Põllu elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemisel (eeltoimingute mitte tegemine mõistliku aja jooksul), Märjamaa Vallavalitsuselt C.B kasuks mittevaralise kahju välja mõistmiseks kohtu õiglasel äranägemisel seoses ebamõistliku viivitamisega C.B 30.12.21997 esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse osas eeltoimingute tegemisel ja Märjamaa Vallavalitsuse kohustamiseks viima lõpule Põllu elamu ja abihoonete juurde maa erastamise eeltoimingud kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest käesolevas haldusasjas. 13.Tallinna Halduskohus võttis oma 02.01.2023 määrusega menetlusse kaebuse nõudes Märjamaa Vallavalitsuse toimingu (tegevusetus) õigusvastasuse tuvastamiseks C.B poolt 30.12.1997 esitatud Põllu elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemisel (eeltoimingute mitte tegemine mõistliku aja jooksul); Märjamaa Vallavalitsuselt C.B kasuks mittevaralise kahju välja mõistmiseks kohtu õiglasel äranägemisel seoses ebamõistliku viivitamisega C.B 30.12.21997 esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse osas eeltoimingute tegemisel ja Märjamaa Vallavalitsuse kohustamiseks viima lõpule Põllu elamu ja abihoonete juurde maa erastamise eeltoimingud kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest käesolevas haldusasjas. Kohus tagastas kaebuse nõudes Märjamaa Vallavalitsuse 28.10.2020 korralduse nr 2-1.1/482 punkti 1.33 tühistamiseks. 14.Tallinna Halduskohus luges oma 24.07.2023 määrusega kaebuse nõudes Märjamaa Vallavalitsuse kohustamiseks viima lõpule Põllu elamu ja abihoonete juurde maa erastamise eeltoimingud kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest käesolevas haldusasjas esitatuks tähtaja rikkumisega. Kohus otsustas jätta kaebaja avalduse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-22-2679 vastavas nõudes. Nimetatud määrus jõustus 05.12.2023.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
15.Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 15.1 29.10.2003 korraldus nr 949, millega määrati Põllu elamu teenindamiseks vajalikuks maaks 20 000 m2 on kehtiv. Seega olid vastustajale reformimata riigimaa piirid teada, sest ta oli tellinud kahel korral litsentseeritud maamõõtjatelt Põllu katastriüksuse plaani. Kuid ei 2004 ega 2017 ei esitatud kaebajale piiride kulgemise ettepanekut, et kaebaja saaks tellida katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult kolme kuu jooksul. Sellele vaatamata otsustas vastustaja mõõdistatud Põllu maaüksuse kaheks jagada. Maa-amet on kinnitanud oma 25.11.2022 vastuses, et kuna Põllu ja Põlluriba katastriüksustel maareformi läbiviimiseks kogutud andmed on vastuolulised, ei ole Maa-ametil hetkel võimalik teha otsuseid sellel maa-alal maareformi läbiviimiseks. 15.2 Avalduse esitamise hetkel oli elamu kasutuses ja selles elas 6 perekonda ning 2001 väljastati elamule ka kasutusluba. Kaebaja poolt esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldus on tänaseks juba 25 aastat lahendamata, selleks vajalikke eeltoiminguid ei ole vastustaja siiani lõpule viinud. Vastustaja ei teinud mistahes erastamise toiminguid, mistõttu ei saanud kaebaja teha omalt poolt nõutavaid toiminguid. Samal ajal kui vastustaja lihtsalt viivitas toimingute tegemisega, algas korduv Põllu elamu rüüstamine ja lõhkumine. Elamu on siiani kujult ja mahult piiritletav, kuigi seal hetkel keegi ei ela ja seda on korduvalt kurjategijate poolt rüüstatud ja lõhutud. 15.3 Kaebaja ei ole kunagi saanud täita maa ostueesõigusega erastamise korra p 13 1 teises lõigus toodud kohustust ja tellida piiride kulgemise ettepanekut, sest vastustaja ei ole talle mitte kunagi esitanud piiride kulgemise ettepanekut ega teinud ka teisi vajalikke eeltoiminguid. 3(13)
15.4 Märkimist väärib, et Maa-ameti 07.05.2020 kirjas kohustati vastustajat muuhulgas teostama hindamist Põllu katastriüksusel asuvate ehitiste vastavuse osas MaaRS nõuetele kahe kuu jooksul alates kirja saamisest. Maa-ameti 25.11.2022 kirjast selgub, et vastustaja ei vastanud Maa-ameti kirjale ega teinud kahe kuu jooksul ka mistahes otsust. Vastustaja jätkas viivitamist eeltoimingute tegemise läbi viimisel ka siis kui selleks kohustas teda ametliku kirjaga Maa-amet. 15.5 Ka Maa-amet ei ole ise talle pandud ülesandeid mõistliku aja jooksul täitnud ega ole kontrollinud vastustaja tegevust maareformi läbiviimisel ega teinud sellekohaseid ettekirjutusi olukorras kus kohaliku omavalitsuse üksus ei täida tähtaegselt talle õigusaktidega antud ülesannet. Maa-amet ei ole ülesande täitmise õigust üle võtnud. Kui vastustaja ei kavatsenud ka 2020 aastal maa ostueesõigusega erastamise toiminguid teha, kuigi Maa-amet teda selleks kohustas, siis millised võimalused said selleks olla kaebajal, kes korduvalt helistas ja kirjutas vastustajale, et uurida, millal tema avaldus lahendatakse. Eeltoodust tulenevalt taotleb kaebaja vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses ebamõistlikult pika haldusmenetlusega, mis siiani kestab. 15.6 Ebamõistlikult pika haldusmenetlusega kaasneb nii isiku väärikuse alandamine kui ka tema tervise kahjustamine. Kui kaebaja uuris intensiivselt 2017. a, miks tema ostueesõigusega erastamise avaldus on lahendamata, siis anti talle teada, et katastriüksuse plaan on moodustatud, kuid kohalikul omavalitsusel läheb veel aega, et talle piiride ettepanek teha ja muud eeltoimingud lõpule viia. Kaebaja ootas, kuid mingit teavet vastustajalt ei tulnud. Kaebaja haigestus raskelt. Välistada ei saa, et raske haiguse põhjustas või selle kulgu raskendas ka närveerimine maa erastamise viibimise pärast, mistõttu võib kaebajale olla tekkinud RVastS § 9 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju. Kaebaja leiab, et puuduvad mistahes mõistlikud asjaolud, mis takistasid vastustajal tegemast maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid mõistliku aja jooksul. 15.7 Vastustaja on kaebaja maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamisel olnud kas raskelt hooletu või lausa tahtlikult viivitanud, mis lõppkokkuvõttes on põhjustanud ebamõistliku viivituse asja otsustamisel. Keskmised Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt välja mõistetud hüvitised haldusmenetluse läbiviimisega ebamõistlikult viivitamisel on jäänud vahemikku 600025 000 eurot. 15.8 Vastustaja etteheited seoses kaebaja erastamise avalduses esinevate puudustega on otsitud ja esitatud eesmärgiga õigustada oma 25 aastat kestnud viivitust ja haldussuutmatust. Dokumendid toimikus ei ole nummerdatud, mistõttu puudub vähimgi teave selle kohta, kas vastustaja esitas kõik dokumendid, mis toimikus on. Toimik pole 25 aastat tagasi koostatud toimiku moodigi. Tegelik toimik on ilmselt kas varastatud või kadunud või seda varjatakse. Kaebaja leiab seetõttu ka, et ehitiste omandiõigust tõendavad dokumendid esitati koos avaldusega. Kui seda tehtud ei oleks, oleks Loodna Vallavalitsus avaldust vastu võttes sellele ka kohe viidanud ja andnud tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et Loodna Vallavalitsus või Märjamaa Vallavalitsus oleks kordagi nende aastate jooksul pöördunud kaebaja poole põhjusel, et avaldus on puudulik või hoonete omandiõigus lahtine või mingid muud dokumendid esitamata. 15.9 Vastustaja ei ole kordagi alates 1997 aastast kahtluse alla seadnud, et kaebaja ei ole hoonete omanik. Isegi veel 9.11.2022 kaebajale arvamuse avaldamiseks esitatud eelnõus kinnitab vastustaja, et kaebaja on Põllu elamu omanik. 15.10 Koos Põllu elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise avaldusega esitas kaebaja veel kolm maa ostueesõigusega erastamise avaldust Loodna Vallavalitsusele. Nimetatud avaldustes on märgitud kaebaja passi number, mistõttu pidi kaebaja esitama ka oma passi. Kolme maaüksuse 4(13)
puhul on kaebaja maa ostueesõigusega erastamise avaldused rahuldatud ja hoonete alune maa kinnistatud. 15.11 Kui vastustaja on seisukohal, et kaebaja avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks ei ole võimalik rahuldada, siis tekib küsimus, miks vastustaja ikkagi jätkuvalt viivitab eeltoimingute tegemisega. Juhul, kui vastustaja leiab, et ehitiste seisukord ei võimalda maa ostueesõigusega erastamise avaldust rahuldada, tuleb vastustajal menetlus lõpetada. Vastustaja aga viivitab sellega. 15.12 Asjas menetluse ajal kogutud tõendid kinnitavad üheselt, et 2017.aastal ei liikunud Põllu elamu maa ostueesõigusega erastamise toimik Märjamaa Vallavalitsuse poolt Rapla Maavalitsusse ega tulnud sealt eitava vastusega ka tagasi. Vastustaja seisukoht
16.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 16.1 Kaebaja esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldus ei vasta nõuetele, mistõttu tuleb kaebaja tuvastamiskaebus jätta rahuldamata. Seega ei ole viivitus menetlustoimingu läbi viimisel tingitud vastustajast. Nagu nähtub kaebuse lisaks 9 olevalt Põllu toimiku 1 pdf failist, siis on esitatud avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks. Kaebaja on märkinud ehitiste omandamise viisina „ostetud“. Muid dokumente esitatud ei ole. Lisatud ei ole ostu-müügilepingu koopiat, mis peab olema varasem kui 1997. Seega ei vasta avaldus nõuetele. Seega ei ole kaebaja tõendanud, et ta on Põllu elamu omanik nagu ta on 1997.a avalduses märkinud. 16.2 Kuigi dokumente, mida ei olnud võimalik avaldusele lisada võib lisada ka hiljem, siis puuduvad käesoleval hetkel jätkuvalt toimikus omandiõigust tõendavad dokumendid. Ehitisele on väljastatud kasutusluba 2001. aastal, mis tähendab, et kasutusluba ei saanud olla 1997. aastal. Kasutusloal on viide, et tegemist on hoonestusõigusega. Kasutusluba ei tõenda omandiõigust. 16.3 Maa ostueesõigusega erastamise avalduse juures ei ole kaebaja passi koopiat. Lisatud on ID kaardi koopia. Märjamaa vallasekretär on ID kaardi koopia kinnitanud alles 05.01.2006, ehk 8 aastat pärast maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamist. Kuivõrd kaebaja 31.12.1997 esitatud avaldus oli puudustega, mis takistasid selle menetlemist siis esimesel 8 aastal ei olnud vastustajal võimalik avaldust selles esinevate puuduste tõttu menetleda. 16.4 Kaebaja avaldust Põllu elamu ning abihoonete juurde maa ostueesõigusega erastamiseks ei ole võimalik rahuldada. Ei saa olla vaidlust selles, et Põllu elamu ja abihooned on kasutusest välja langenud. Ajaperioodil 2011-2017 (mil jõustus MaaRS § 6 lg 3 1) on hoone seisnud ja lagunenud. Kaebaja ei ole elamut ja abihooneid parandanud. Ühtlasi ei ole kaebaja täitnud vastustaja nõudeid kanda abihooned ehitisregistrisse. Seega ei ole kaebaja ise olnud piisavalt hoolas. Tulenevalt seadusandja soovist ja eesmärgist, mis on kajastatud MaaRS seletuskirjas, tuleb asuda seisukohale, et kaebaja on lõplikult minetanud võimaluse erastamise õiguse taastamiseks. Vastustaja poolt tehtud fotodelt on näha, et abihooned on kokku kukkunud ning elamu lagunenud. MaaRS § 6 lg 3 tähenduses, kui maaüksusel puuduvad ehitised, siis puudub kaebajal igasugune õigus nimetatud maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks. Arvestades nii kaebuse lisas 10 olevat paikvaatluse protokolli, sellele lisatud fotosid ja vastustaja vastusele lisatud fotosid, on selge, et Põllu elamu ja abihooned on kasutusest välja langenud ning tegemist on lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitistega MaaRS § 6 lg 3 tähenduses. Seega ei asu Põllu maaüksusel enam hooneid, mis annaksid õiguse maad ostueesõigusega erastada. Ainsaks eeltoiminguks, mida vald teha saab teha on otsus lõpetada maa ostueesõigusega erastamise menetlus. 5(13)
16.5 Kahju hüvitamise nõue on alusetu ja põhjendamata. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi selgitust, milles tema raske haigestumine seisnes või tõendeid haigestumise kohta, rääkimata seosest maa erastamise viibimise ja haiguse vahel. Isegi kui kaebajal tekkis stress ja unehäired, siis ei õigusta need veel mittevaralise kahju rahas hüvitamist. Kaebaja ei ole ka esitanud tõendeid, et tema haigestumine ei olnud põhjustatud tema tavapärasest eluriskist. 16.6 Mittevaralise kahju eest hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada, et kaebaja ei ole väga pika aja jooksul tundnud huvi oma avalduse vastu. Avaldus on küll esitatud 1997. a, kuid kaebaja asus alles 2017 uurima, mis seisus tema menetlus on. Seega on ca 20 aastat hoopiski kaebaja tegevusetu olnud. 16.7 Kaebaja väide, mille kohaselt peaks hüvitise suurus olema vähemalt 30 000 eurot, on ilmselgelt ülepaisutatud ega vasta kohtupraktikas tunnustatud põhimõttele. Hüvitise suuruse määramisel ei ole oluline EIK praktika. Eesti õigustraditsioonis on peetud pigem tavapäraseks mittevaralise kahju suurust suurusjärgus 1000-2500 eurot. Ühelgi juhul ei ole õigustatud hüvitise välja mõistmine suuremas ulatuses kui 2000 eurot. 16.8 Kaebaja on oma 11.08.2023 menetlusdokumendis sisuliselt vaidlustanud toimingut, mis seisnes selles, et vastustaja on 02.02.2023 informeerinud kaebajat halduskohtu menetluse ajaks maa ostueesõigusega erastamise lõppenuks lugemise menetluse peatamisest. Vastustaja informeeris kaebajat, et ta ei võta enne halduskohtu menetluse lõppemiseni vastu otsust maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõppenuks lugemise osas, kuna vastustaja hinnangul ei ole mõistlik menetlusega jätkata enne kui pole selgunud halduskohtu otsus käesolevas asjas. 16.9 Võttes arvesse, et 2004. a on maamõõtja mõõdistanud Põllu elamu juurde maa, siis pidi selle mõõdistamise taotlema kaebaja. Mõõdistamist (mis on katastriüksuse moodustamise eelduseks) sai kaebaja tellida üksnes siis kui kohalik omavalitsus oli talle esitanud piiride kulgemise ettepaneku. Ainuüksi eelnev tõendab, et kaebaja väited selle kohta, et talle ei ole piiride kulgemise ettepanekut esitatud, on ebaõiged. Kuna katastriüksuse mõõdistamise tööd pidi tellima kaebaja, siis oli kaebaja kohustus veenduda, et maamõõtja annab tööd üle vallavalitsusele katastriüksuse moodustamiseks. Vallavalitsusele ei ole maamõõtja 2004 ega ka 2017 töid üle andnud, mistõttu moodustati katastriüksus 2020 masskande alusel.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohus leiab, et kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
18.Poolte vahel on vaidlus selles, kas vastustaja on õigusvastaselt viivitanud kaebaja poolt 30.12.1997 Loodna Vallavalitsusele esitatud Märjamaa vallas, Sipa külas asuvate hoonete (elamu ja abihooned) juurde maa ostueesõigusega erastamisel. Juhul, kui menetluses leiab tuvastamist, et vastustaja on menetluse läbi viimisega õigusvastaselt viivitanud, siis on vaidlus selles, kas ja millises ulatuses on vastustaja kohustatud hüvitama kaebajale viivitusega tekitatud mittevaralise kahju.
19.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja esitas 30.12.1997 Loodna Vallavalitsusele avalduse Märjamaa vallas, Sipa külas asuvate hoonete (elamu ja abihooned) juurde maa ostueesõigusega erastamiseks suurusega ca 3 ha. Puudub vaidlus ka selles, et vastustaja poolt on avaldus lahendamata.
20.Kuivõrd kaebaja poolt esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldus on lahendamata, tuleb esmalt hinnata, kas vastustaja on põhjendamatult viivitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamisel.
21.MaaRS § 22 lg 1 järgi saavad maad ostueesõigusega erastada mh isikud, kellel on õigus osta maad ehitiste omanikuna vastavalt MaaRS-le. Maa ostueesõigusega erastamise täpsem 6(13)
korraldus on sätestatud Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 „Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine“ (määrus nr 267) ja Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998.a määruses nr 144 „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra kinnitamine“ (määrus nr 144).
22.Maa ostueesõigusega erastamise menetlus algab määruse nr 267 punkti 8 kohaselt avalduse esitamisega maa asukohajärgsele omavalitsusele. Määruse punktis 9 on toodud teave, mida taotluse esitaja peab avalduses märkima. Määruse nr 267 p 4 järgi teeb kohalik omavalitsus maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja määruses nr 267 sätestatud eeltoiminguid, selgitades välja kõik maa ostueesõigusega erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Seega on maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute tegemine vastustajale õigusaktidega pandud kohustus.
23.Kohus leiab, et olukorras, kus kohalik omavalitus leidis avalduse saamisel, et avalduses esineb puuduseid või avalduses ei ole kajastatud kõik vajalikud andmed, tuli taotlejat sellest informeerida ja anda taotlejale täiendav tähtaeg avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, sh täiendavate dokumentide esitamiseks. Vastava kohustuse sätestab sõnaselgelt 01.01.2002 jõustunud haldusmenetluse seaduse §-s 6 sätestatud uurimispõhimõte ja § 15 lg 2. Samad printsiibid kehtisid ka enne haldusmenetluse seaduse jõustumist. Vastustaja ei saa 2022 aastal, st 25 aastat peale maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamist enam tugineda väitele, et maa ostueesõigusega erastamise menetluse viibimine on tingitud kaebaja avalduses esinevatest puudustest. Olukorras, kus vastustaja leidis, et omandiõigus on tõendamata või et lisatud ei ole kõiki nõutavaid dokumente, oleks kohalik omavalitsus pidanud juhtima sellele kaebaja tähelepanu ja nõudma täiendavate dokumentide esitamist. Nimetatust tulenevalt peab kohus kohatuks vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud väidet, mille kohaselt takistasid kaebaja poolt maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemist avalduses esinenud puudused. Kohtu hinnangul on väide otsitud ning esitatud vaid kohtumenetluses oma väidete õigustamise eesmärgil. Nimetatut kinnitab ilmekalt asjaolu, et vastustaja ei ole 29.10.2003 korraldust nr 949 vastu võttes leidnud, et avalduses esineks puuduseid ning on pidanud võimalikuks ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramist. Samuti on maa ostueesõigusega erastamise toimikus ehitise kasutusluba, millel on märkus, et ehitise omandiõiguse dokumendid on vallale üle antud 01.11.2001 (dtl 72). Seega on väidetav puudus 01.11.2001 igal juhul kõrvaldatud. Toimikus on ka kaebaja ID kaardi koopia, mis on vastustaja poolt kinnitatud 05.01.2006 (dtl 73). Vastustaja ei ole toimiku kohaselt nõudnud kaebajalt passi esitamist.
24.Määruse nr 267 p 4 järgi teeb kohalik omavalitsus maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja määruses nr 267 sätestatud eeltoiminguid, selgitades välja kõik maa ostueesõigusega erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Juhul, kui erastamisele kuulub ehitise teenindamiseks vajalik maa, määratakse ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määruses nr 144 sätestatu kohaselt. Olukorras, kus kohalik omavalitsus on teinud teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku ning taotleja on esitanud sellele vastuväited, näeb määruse nr 144 p 9 ette, et ettepaneku tegija koostab kas uue ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku või informeerib taotlejat kirjalikult vastuväidetega mittearvestamisest, näidates ära vastuväidete arvestamata jätmise põhjendused. Määruse nr 144 p 12 järgi määrab linna- või vallavalitsus ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid ning otsus peab sisaldama vähemalt ehitise nimetust, selle kasutamise otstarvet, pindala ja asukohta. Otsusele lisatakse ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek. Otsus koos lisaga lisatakse erastamise toimikusse ning see on aluseks katastriüksuse moodustamisele. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise säte võib sisalduda ka linna- või vallavalitsuse tehtavas maa ostueesõigusega erastamise otsuses.
25.Märjamaa Vallavalitsuse 29.10.2003. a korraldusega nr 949 (dtl 75) on otsustatud määrata Märjamaa vallas Sipa külas asuva Põllu elamu (end Sipa elamu nr 42) teenindusmaaks 20 000 m 2. 7(13)
Maa ostueesõigusega erastamise toimikus on Põllu katastriüksuse plaan kuupäevaga 10.04.2004, millel on Märjamaa Vallavalitsuse pitsat ja ilmselt maakorraldaja allkiri (dtl 76). Korralduses on märgitud, et Põllu elamu asub endisel 1940. a Karja A-39 talu (endine kinnistu nr 4666) maal, millele Märjamaa Vallavalitsuse andmetel õigustatud subjekte ei ole. Kaebaja poolt on koos kaebusega esitatud aprillis 2004 mõõdistatud ja 20.04.2004 koostatud Põllu Katastriüksuse plaan, mille kohaselt on katastriüksuse suuruseks 2,93 ha (dil 14). Samas on kaebaja kohtule selgitanud, et vastava korralduse vastu võtmisest sai kaebaja teadlikuks alles 11.10.2022, mil Märjamaa Vallavalitsuse maakorralduse spetsialist G.M 11.10.2022 vastas kaebaja teabenõudele ja edastas kaebajale maa ostueesõigusega erastamise toimiku sisu ja muud materjalid. Vastustaja ei ole tõendanud, et vastav korraldus ja plaan oleks kaebajale edastatud varem. Samuti ei ole aru saadav nimetatud korralduse nagu ka aprillis 2004 mõõdistatud ja 20.04.2004 M.T poolt allkirjastatud maaüksuse plaani õiguslik tähendus. Nimetatud dokumendid küll tõendavad, et vastustaja tegi mingeid toiminguid kaebaja maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamisel, kuid need ei tõenda seda, et kaebajal tekkis nimetatud dokumentide alusel kohustus tellida katastriüksuse mõõdistamine. Maaüksuse plaan ei ole vastustaja poolt allkirjastatud ning ka Maa-amet on oma 25.11.2022 vastuses kaebaja pöördumisele (dtl 43-44) selgitanud, et kohalik omavalitsus on Põllu maaüksuse piiride väljaselgitamisel kaardirakendusse märkinud, et ehitise teenindamiseks vajalik maa on määratud vallavalitsuse 29.10.2003 korraldusega nr 949, kuid Maa-ameti andmetel ei ole korraldusele lisatud maa asendiplaani, mistõttu puudub Maa-ametil info, millised on kõnealuse korraldusega ettenähtud ehitise teenindamiseks vajaliku maa piirid. Maa-amet selgitas, et neile ei ole ka teada, mille alusel moodustati kaks eraldi katastriüksus. Maaamet selgitas, et katastriüksuste lõplikud piirid selgivad pärast maareformi toimingute läbiviimist, mille käigus selgitatakse välja ehitiste seisukord ja omandiõigus, vajadusel koostatakse piiride kulgemise ettepanek või määratakse ehituse teenindamiseks vajalik maa. Nendesse toimingutesse kaasatakse õigustatud isik (ehitise omanik, maa taotleja). Samuti selgitab Maa-amet, et pärast Märjamaa Vallavalitsuse poolt maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute läbi viimist selgub, millistes piirides praegustel reformimata Põllu ja Põlluriba maadel maareformi läbi viiakse. Seega ei vasta kohtu hinnangul tegelikkusele vastustaja väide, mille kohaselt oli maaüksus mõõdistatud ja katastriüksuse toimik jäänud esitamata kaebaja tegevusetuse tõttu. Kuivõrd plaan on allkirjastamata ning puuduvad andmed selle edastamise kohta kaebajale, ei saa väita, et tegemist oleks määruse nr 144 punktis 7 toodud ehituse teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanekuga, mis oleks saadetud kaebajale arvamuse ja vastuväidete avaldamiseks. Samuti ei ole kohtu hinnangul õiguslikult võimalik, et plaani koostamine järgneb hoonete teenindusmaa määramisele. Pigem peaks see olema vastupidi. Kohtu jaoks ei ole aru saadav, milline plaan oli 29.10.2003. a korralduse aluseks, kuna maa ostueesõigusega erastamise toimikus vastav plaan puudub. Praegusel juhul on kohtu jaoks pigem usutav, et 2004. aasta plaani puhul oli tegemist projektiga, mida ei ole vastustaja ametnikud kunagi allkirjastanud ega ka kaebajale selle tegemise järgselt edastanud. Puuduvad ka andmed, et vastav plaan oleks koostatud kaebaja taotlusel, nagu on kohtumenetluses asunud väitma vastustaja. Kohus nõustub kaebajaga, et nimetatud plaani puhul ei ole tegemist piiride kulgemise ettepanekuga määruse nr 267 p 13 tähenduses.
26.Kohus kuulas kohtuistungil üle aastatel 2009 kuni 2017 Loodna valla maakorraldajaks olnud P.H. Isik ei teadnud midagi 2004 aastal koostatud plaanist ning oli teadmises, et 12 aasta jooksul enne tema maakorraldajaks saamist ei olnud Põllu maaüksuse erastamisel midagi tehtud ning asi seisis. Asi hakkas tunnistaja väidete kohaselt taas edasi liikuma alles 2017. Nimetatu kinnitab omakorda, et 2004. aastal ei tehtud kaebajale piiride kulgemise ettepanekut ning maa ostueesõigusega erastamine ei viibinud kaebajast tulenevate asjaolude tõttu.
27.Järgmine plaan, mis on asja materjalide juures on OÜ HEK Maamõõdubüroo poolt 22.10.2017. a mõõdistatud Põllu katastriüksuse plaan (dtl 15). Plaani joonestajana on märgitud A.K. Maaüksuse pindalaks on kokku 28 930 m 2 ning see ühtib välise vaatluse põhjal 2002. aastal 8(13)
koostatud plaaniga. Kohtu jaoks on usutav, et nimetatud plaan koostati põhjusel, et kaebaja oli 2017 aasta sügisel hakanud aktiivselt uurima, kui kaugel on Põllu maaüksuse maa ostueesõigusega erastamise menetlus. Kaebaja on saatnud vastustajale mitmeid e- kirju ning saanud vastused valla maakorraldajalt P.Hlt ja teistelt isikutelt (dtl 16-27). Kohus kuulas P.H tunnistajana üle kohtuistungil. Tunnistaja selgitas, et kaebaja avalduse menetlemisel ei olnud enne 2017 aasta pöördumisi tehtud tema teada midagi. Ta ise oli valla maakorraldaja ja isik, kellel oli ainsana õigus teha piiride kulgemise ettepanekuid alates 2009. aastast kuni tema lahkumiseni nimetatud ametikohalt 2017 (00:19:21). Tunnistaja selgitas, et erastamise menetlusega hakati edasi tegelema alles 2017. aastal. Kohtu jaoks ei ole usutav tunnistaja väide, mille kohaselt tellis 2017. aasta mõõdistamise kaebaja. Kaebaja on vastavat asjaolu üheselt eitanud. Tunnistaja väitis esmalt sõnaselgelt et plaani tellis kaebaja maamõõtjalt (00:23:56). Plaanil on mõõdistamise kuupäevaks märgitud 22.10.2017. Samas on kaebaja veel oma 30.10.2017 e- kirjas P.Hle (dtl 16) tundnud huvi, et millal toimub maa mõõtmine ning palub infot maa mõõtmise ja mõõtmise tulemuste kohta. Kuna 30.10.2017 kirjale vastust ei tulnud, siis 28.11.2017 pöördus kaebaja uuesti P.H poole ja uuris uuesti, kus on maamõõtja poolt väljamõõdetud maa plaan, mida 02.11.2017 telefoni teel lubati saata (dtl 17). Viimasele e-kirjale vastas P.H 29.11.2017 e-kirjaga, et plaan on olemas, vormistamine uue valla tingimustes võtab aega. Katusega hooned tuleks ehitisregistris arvele võtta, praegu ainult elamu arvel (dtl 19). Seega veel 28.11.2017 ei olnud kaebajale teada, kas ja millistes piirides on katastriüksuse plaan Põllu maaüksuse juurde koostatud. Seega ei ole kohtu jaoks usaldusväärne tunnistaja väide, mille kohaselt tellis kaebaja 2017. aastal katastriüksuse plaani, mis mõõdistati 22.10.2017. Kaebaja on ka veel veebruaris 2018 tundnud huvi maa erastamise toimingute vastu, kuid selgeid vastuseid saanud ei ole (dtl 21). Eelnevast järelduvalt puuduvad asjas tõendid selle kohta, et kaebaja oleks tellinud 2017 aasta sügisel OÜ-lt HEK Maamõõdubüroo katastriüksuse plaani koostamise ning et erastamise eeltoimingute tegemine viibis alates 2017 aasta sügisest seetõttu, et kaebaja ei tellinud katastriüksuse moodustamist. Asja materjalidest nähtub pigem, et kaebaja sai vastava plaani olemasolust teadlikuks alles peale seda, kui talle edastati Märjamaa Vallavalitsuse 11.10.2022 kirjaga Põllu maaüksuse ostueesõigusega erastamise toimik, mis muu hulgas sisaldab ka nimetatud 2017. aasta plaani.
28.Tunnistaja P.H selgitas istungil, et peale 22.10.2017 katastriüksuse mõõdistamise teostamist edastati toimik Rapla Maavalitsusse, kust see aga tagastati vallale põhjusega, et maatükk on liiga suur (00:23:34). Sellele järgnevalt tema tööl oleku ajal midagi edasi ei tehtud ja asi jäi seisma. Samas ei kinnita asjas ükski esitatud tõend seda, et toimik oleks liikunud Rapla Maavalitsusse ning saadetud sealt vastustajale tagasi ettepanekuga korrigeerida erastatava maa piire. Kaebaja on püüdnud saada selle kohast teavet nii Rahvusarhiivilt kui Maa-ametilt, kuid vastavat infot ei ole suudetud leida (dtl 463-471). Seega on kohtu jaoks pigem usutav, et toimikut maavalitsusse ei saadetud, vaid asi jäi taas lihtsalt seisma. Seega on tunnistaja ütlustega üheselt tuvastatud, et perioodil 2009 kuni oktoober 2017 ei teinud vastustaja mitte ühtegi erastamise eeltoimingut. Vastustajale ei saa heita ette tegevusetust perioodil 04.09.2017 (kaebaja väidetav pöördumine vastustaja poole) kuni 01.11.217 (plaani joonestamise kuupäev), mil ilmselt tegeldi plaani koostamisega. Asjas ei ole aga ühtegi tõendit selle kohta, et vastustaja oleks teinud toiminguid perioodil 02.11.2017 kuni 11.10.2022, mil vastustaja ametnikud viisid väidetavalt läbi paikvaatluse Põllu katastriüksusel, et tuvastada ehituste seisukord. Viide paikvaatluse läbi viimisele sisaldub vastustaja 09.11.2022 e-kirjas, milles vastustaja andis teada kavatsusest lõpetada maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud. Kirjale on lisatud paikvaatluse protokoll ja fotod (dtl 28-40). Vastustaja palus kaebajal esitada seisukoht ja ettepanekud 30 päeva jooksul alates teate saamisest. Kaebaja on vastavat õigust kasutanud ning esitanud oma vastuväited 10.01.2023, millele järgnevalt teatas vastustaja oma 02.02.2023 kirjas, et ei võta vastu lõplikku haldusakti ostueesõigusega erastamise lõppenuks lugemise ja ehituste kõrvaldamiseks tähtpäeva määramise kohta enne kohtuvaidluse lõppemist käesolevas haldusasjas. Vastustaja ei ole peale 9(13)
nimetatud vastuse saatmist teinud sisulisi toiminguid maa ostueesõigusega erastamise menetluses kuni kohus suunas pooli 25.09.2023 kohtuistungil astuma samme kompromissi sõlmimiseks. Kompromissiläbirääkimiste käigus on vastustaja muu hulgas suhelnud aktiivselt Maa-ameti, kui maa ostueesõigusega erastamise korraldajaga seonduvalt maa ostueesõigusega erastamise võimalikkusega. Nimetatud suhtlus on osa maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingutest, kuivõrd vastustajale ei saa ette heita, et ta soovib saada Maa-ameti eelhinnangut küsimuses, kas fotodel kajastatud seisukorras ehitiste juurde on maa ostueesõigusega erastamine õiguslikult võimalik. Seega leiab kohus, et viivitus maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute tegemisel algas 02.02.2023 ning lõppes 25.09.2023, kui vastustaja asus aktiivselt tegelema maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingutega seonduvate küsimustega.
28.Tallinna Ringkonnakohus on oma otsuses haldusasjas nr 3-18-600 selgitanud, et ebamõistlikult pika haldusmenetlusega võib kaasneda nii isiku väärikuse alandamine (nt isikut koheldakse kui menetluse objekti, mitte selle subjekti) kui ka tema tervise kahjustamine (nt pikaajalisest närveerimisest ja muretsemisest tingitud stress, väsimus, unehäired jmt). Kaebaja on praeguses asjas toonud välja, et aastatepikkune närveerimine maa erastamise viibimise pärast on põhjustanud tema tervise halvenemise. Kaebaja ei ole küll tõendanud, et esineb seos kaebaja haigestumise ja haiguse kulu ning vastustaja tegevuse vahel, kuid kohtu hinnangul ei saa selliste kannatuste esinemist välistada, mistõttu võib kaebajale olla tekkinud RVastS § 9 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.
29.Puudub vaidlus selles, et kaebaja poolt 30.12.1997. a esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldus on käesoleva hetkeni lahendamata. Kohtu hinnangul ei saa vastustajale ette heita õigusvastast viivitust kaebaja avalduse lahendamisel perioodil 30.12.1997 kuni 09.11.2001. a, kuivõrd nimetatud perioodil võis tõepoolest esineda takistusi erastamise avalduse menetlemisel seonduvalt ehitiste omandiõiguse tõendamisega. Vastavad takistused on aga kõrvaldatud 09.11.2001, mil vastavad dokumendid on kohalikule omavalitsusele üle antud. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks teinud mingeid toiminguid perioodil 10.11.2001 kuni 29.10.2003 korralduse vastu võtmiseni. Kui eeldada, et korralduse ette valmistamine võis võtta aega 2 kuud (maksimaalselt), siis on viivitus kestnud 10.11.2001 kuni 28.08.2003. Sellele järgnevalt on ilmselt toimunud maa mõõdistamise korraldamine, aprillis 2004 selle mõõdistamine ja 20.04.2004 Põllu katastriüksuse plaani koostamine, millele järgnevalt ei teostanud vastustaja enne 2017. aasta oktoobrit ühtegi maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingut. Samuti ei ole teostatud toiminguid alates uue 01.11.2017 plaani koostamisest kuni 11.10.2022, mil maaüksusel viidi läbi paikvaatlus ehitiste seisukorra tuvastamiseks. Seega viivitus kestis 02.11.2017 kuni 10.10.2022. Sellele järgnevalt oli vastustaja viivituses maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute tegemisel 02.02.2023 kuni 25.09.2023. Seega on vastustaja õigusvastaselt viivitanud kaebaja poolt esitatud maa ostieesõigusega erastamise avalduse menetlemisel ca 21 aastat. Kohus tuvastas eelnevalt, et selline viivitus ei ole tingitud kaebajast. Tunnistaja P.H selgitas kohtuistungil üheselt, et kaebaja avalduse menetlemine seisis väga pikka aega ning vastustaja üldine praktika oli see, et isikut taga ei otsitud ning menetleti isiku avaldust, kes ise asja vastu rohkem huvi tundis. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul panna vastutust vastustaja tegevusetuse eest kaebajale, kuivõrd kaebaja on perioodiliselt tundnud huvi oma avalduse menetlemise vastu. Vastustaja on aga olnud tegevusetu ilma igasuguse mõjuva põhjuseta. Kohus juhtis ka kohtuistungil tähelepanu asjaolule, et vastustajal on kohustus kaebaja avaldus lahendada sõltumata sellest, milline on menetluse tulemus, st menetlus võib lõppeda ka haldusaktiga, millega jäetakse kaebaja poolt esitatud avaldus rahuldamata põhjusel, et maatükil ei asu selliseid ehitisi, mis annaksid õiguse maad ostueesõigusega erastada. Vastustaja ei ole aga teinud ei kaebaja jaoks positiivset ega negatiivset otsust. Kuivõrd kaebaja taotles vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist alates kolme 10(13)
kuu möödumisest maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, siis kuulub kaebaja poolt esitatud tuvastamisnõue rahuldamisele osaliselt.
30.Mittevaralist kahju saab hüvitada isikule, kelle õigusi on kahju tekitamisel rikutud (nt Riigikohtu 06.06.2002 otsus nr 3-3-1-27-02, p 14). Kaebaja õigusi on rikutud perioodi jooksul, mille osas kohus eelnevalt tuvastas, et vastustaja on õigusvastaselt viivitanud kaebaja poolt esitatud avalduse menetlemisega. Kuna toimiku materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks perioodil 15.02.2018 kuni 09.10.2022 tundnud mingit huvi maa erastamise avalduse lahendamise vastu, ei saa seetõttu pidada usutavaks, et Tallinna linna viivitus oleks sellel perioodil põhjustanud kaebajale märkimisväärseid (st rahalise hüvitise väljamõistmist õigustavaid) kannatusi. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et kaebaja ei ole teinud midagi selleks, et ehitiste lagunemist takistada. Ülejäänud õigusvastase viivituse perioodi osas on selliste üleelamiste esinemine tõenäoline.
31.Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust (RVastS § 9 lg 2). Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb kohtul teha kõiki asjaolusid arvestades ja oma siseveendumuse kohaselt individuaalne otsus, mis tagab õiglase hüvitise, arvestades sealjuures RVastS § 9 lg-t 2, samuti RVastS §-s 13 sätestatud kriteeriume (nt Riigikohtu 10.10.2013 otsus nr 3-3-1-38-13, p 21). Kohtu hinnangul on vastustaja olnud kaebaja avalduse lahendamisel raskelt hooletu (VÕS § 104 lg 4), mis on põhjustanud ebamõistliku viivituse asja otsustamisel. Maa erastamise toimiku aastateks seisma jätmise sai põhjustada üksnes avalike ülesannete täitmisel vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Asjaolu, et vastustaja asjaga ei tegelenud kinnitas üheselt ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja P.H. Hea halduse põhimõttega ei ole kooskõlas avaldusele tähelepanu päramine vaid olukorras, kus isik kohalikule omavalitsusele n.ö peale käib ja avalduse lahendamise osas korduvaid järelepärimisi teeb. Toimiku materjalidest nähtub, et vastustaja tegi minimaalsed toimingud vaid olukorras, kus kaebaja vastavad päringud esitas ning ka sellisel juhul ei edastatud menetluse käigus vastu võetud otsuseid ja plaane kaebajale. Esitatud andmete põhjal ei ole kohtul alust pidada vastustaja käitumist tahtlikuks, kuivõrd ilmselt vastustajal ilmselt puudus kavatsus kaebajale tahtlikult ebameeldivusi valmistada. Tunnistaja ütlustest ilmnes, et taolisel viisil käitus vastustaja kõigi isikutega, kelle erastamise avalduste menetlus oli pooleli. Kohus leiab, et RVastS § 13 lg-tes 1 ja 3 sätestatud vastutuse piiramise aluseid ei esine.
32.Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist ning palub kohtul mõista vastustajalt välja mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel. Samas leiab kaebaja, et välja mõistetav hüvitis ei tohiks kindlasti jääda alla 30 000 euro. Vastustaja leiab, et nõue ei ole põhjendatud. Samuti toob vastustaja välja, et kaebaja märgitud hüvitis 30 000 eurot on ilmselgelt ülepaisutatud ega vasta kohtupraktikas tunnustatud nõuetele. Vastustaja hinnangul võiks hüvitis jääda 1000-2500 euro vahele.
33.Kohus võtab hüvitise suuruse määramisel arvesse Riigikohtu 06.06.2002 otsuses nr 3-3-1-2702 antud juhiseid, mille puhul mõistis Tallinna Ringkonnakohus 31.10.2002 otsusega nr 23/529/02 vara tagastamise õigustatud subjekti kasuks Tallinna linnalt välja 40 000 krooni (2556,47 euro) suuruse hüvitise ebamõistliku viivitusega tekitatud mittevaralise kahju eest. Kõnealuses vaidluses oli õigustatud subjektiks tunnistamise otsusest möödunud üle seitsme aasta ning kuigi selle aja jooksul oli tehtud viiel korral otsused vara tagastamise kohta, tunnistati need kõik kohtute poolt seadusevastaseks ja seetõttu oli avaldus endiselt lahendamata. Kuigi viidatud asjas ei kuulunud kohaldamisele RVastS § 9, vaid kahjunõue lahendati PS § 25 alusel ning praegusel juhul ei ole tegemist vara tagastamise, vaid ostueesõigusega erastamisega, on iseenesest tegemist analoogse vaidlusega. Praeguses asjas oli viivitus kokkuvõttes küll oluliselt pikem, kuid suure osa sellest moodustas ajavahemik, mil mittevaralise kahju rahas hüvitamist tingivate kannatuste esinemine ei ole tuvastatav. Samuti võtab kohus hüvitise suuruse määramisel arvesse asjaolu, et ehitised on 11(13)
esitatud fotode põhjal lagunenud. Olukorras, kus kaebaja hingelised üleelamised oleksid olnud väga suured, oleks ta ilmselt tundnud huvi ka ehitiste seisukorra vastu ning taganud, et nende seisund ei oleks ajas halvenenud. Kohus peab asjaolusid arvestades kohaseks hüvitiseks 2000 eurot. Ehkki kaebaja on viidanud, et keskmised Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt välja mõistetud hüvitised kohtuotsuste täitmisega viivitamise eest jäävad vahemikku 6000–25 000 eurot, tuleb arvestada üksikjuhtumi asjaoludega ja hüvitise suurus ei ole kaebaja viidatuga võrreldes ebamõistlikult väike (vrd Riigikohtu 15.04.2020 otsus nr 3-18-360, p 16).
MENETLUSKULUD
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.
35.Praeguses asjas jäid kohtu menetlusse tuvastamisnõue ja hüvitamisnõue. Mõlemad nõuded on võrdse kaaluga. Kohus tagastas 02.01.2023 määrusega kaebuse nõudes Märjamaa Vallavalitsuse 28.10.2020 korralduse nr 2-1.1/482 punkti 1.33 tühistamise nõudes; luges oma 24.07.2023 määrusega, et kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja jättis kaebaja poolt esitatud tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata; otsustas 08.12.2023 määrusega mitte anda kaebajale luba kaebuse muutmiseks selle täiendamise teel täiendavate nõuetega vastavalt kaebaja 11.08.2023 avaldusele.
36.Kuivõrd kaebaja nõudis kahju hüvitamist, jättes hüvitise suuruse kohtu otsustada, siis ei mõjuta välja mõistetava hüvitise suurus kaebaja kasuks välja mõistetava riigilõivu suurust. Seega tuleb vastustajalt mõista kaebaja kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 350 eurot.
37.Kaebaja õigusabi kulud on vastavalt 26.09.2023 esitatud menetluskulude nimekirjale 4905 eurot ja vastavalt 21.12.2023 menetluskulude nimekirjale 2520 eurot, st kokku on kaebaja õigusabi kulud 7425 eurot (koos käibemaksuga). Kohtu hinnangul vastavad kaebaja poolt esitatud dokumendid HKMS § 109 lg 1 nõuetele. Samas nõustub kohus vastustajaga, et kulutused õigusabile ei ole kogu ulatuses põhjendatud. HKMS § 108 lg 4 kohaselt ei saa kaebaja nõuda menetluskulude hüvitamist osas, milles kohus kaebuse tagastas või lõpetas menetluse. Arve nr 20220528 kohaselt kulus kaebajal kaebuse koostamisele kokku aega 6 tundi. Kuivõrd kohus tagastas kaebuse ühe nõude osas ja lõpetas oma 24.07.2023 määrusega menetluse kohustamisnõude osas, siis ei ole põhjendatud jätta vastustaja kanda kulutusi 4 tunni ulatuses. HKMS § 108 lg 1 kohaselt jäävad kaebaja kanda ka kulutused, mis on seotud määruskaebuste koostamisega ja mille koostamise kuludeks on arvel nr 20230303 märgitud 2 tundi, arvel nr 20230372 2 tundi ja arvel 20230463 3 tundi. Viimase puhul ei ole ringkonnakohus lahendit veel teinud, mistõttu ei saa kohus nimetatud kuludega hetkel arvestada. Samuti jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse seonduvalt arvel nr 20230313 sisalduva nõudega kaebuse muutmiseks. Seega ei ole põhjendatud vastava taotluse koostamisele kulunud aeg 3,3 tundi. Seega tuleb kaebaja menetluskulusid nimetatud põhjusel vähendada 2610 euro võrra (14,5 x 150 +20%). Lisaks eeltoodule jättis kohus osaliselt rahuldamata kaebaja poolt esitatud tuvastamisnõude. Kaebaja hinnangul oli vastustaja viivituses ca 26 aastat, kuid kohus leidis, et viivitus kestis ca 21 aastat. Nimetatust tulenevalt tuleb menetluskulusid vähendada lisaks 15 % võrra, st (7425-261015%) kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja kulutused õigusabile summas 4092,75 eurot (koos käibemaksuga). Kaebaja kasuks tuleb välja mõista ka riigilõiv summas 350 eurot ja kaebaja poolt ette tasutud tunnistajatasu summas 62,32 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg-te 2 ja 4 alusel tema enda kanda.
38.Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute tegemine kuulub kohaliku omavalitsuse otseste 12(13)
kohustuste hulka, mistõttu ei ole nimetatud kohustuse täitmata jätmisest tekkinud vaidluse puhul tegemist vaidlusega, mis väljuks haldusorgani igapäevase tegevuse raamidest. Samuti on oluline märkida, et käesolevas asjas olid asja lahendamisel olulised faktilised asjaolud ning nimetatud asjaolude esitamiseks ei olnud vastustajal hädavajalik kasutada välist õigusabi. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 14.08.2025 KOHTUOTSUSEGA.
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.