X kaebus Märjamaa Vallavalitsuse toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, Märjamaa Vallavalitsuse vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja Märjamaa Vallavalitsuse kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Kelli Ristal Vastustaja Märjamaa vald, esindajad vandeadvokaadid Merilin Ojasaar ja Epp Lumiste
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.07.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24.07.2023 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale menetlusse. Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24.07.2023 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5 ja § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X omandisse kuuluvad vallasvarana Märjamaa vallas, Sipa külas asuvad hooned (elamu ja abihooned), mis asuvad Põllu maaüksusel.
2.X esitas 30.12.1997 Loodna Vallavalitsusele avalduse Põllu elamu (endine Sipa elamu nr 42) juurde maa ostueesõigusega erastamiseks 3 ha ulatuses.
3-22-2679
3.Märjamaa Vallavalitsuse 29.10.2003 korraldusega nr 949 määrati Märjamaa vallas Sipa külas asuva Põllu elamu (endine Sipa elamu nr 42) teenindusmaaks 20 000 m2.
4.Märjamaa Vallavalitsus lasi 20.04.2004 koostada litsentseeritud maamõõtjal MTl Põllu katastriüksuse plaani, mille kohaselt on katastriüksuse suuruseks 2,92 ha.
5.X uuris 2017. a septembris, oktoobris ja novembris vallalt, miks tema maa erastamise menetlus seisab.
6.Märjamaa Vallavalitsus tellis 22.10.2017 OÜ HEK Maamõõdubüroolt uue Põllu katastriüksuse mõõdistamise, kuid kaebajale ei tehtud piiride kulgemise ettepanekut.
7.Märjamaa vald vastas Xle 29.11.2017 e-kirjaga, et plaan on olemas, kuid vormistamine võtab aega. Lisaks selgitati, et katusega hooned tuleb ehitisregistris arvele võtta.
8.X pöördus 15.02.2018 kirjaga valla poole. Kaebajal on pooleli temale kuuluva Põllu elamu juurde kinnistu moodustamine ja Sipa Saekoja kinnistu jagamine kaheks. Kaebaja edastab talle saadetud päringu uuesti valla automaatvastuses näidatd uutele aadressidele ja jääb ootama vastust.
9.Valla töötaja KK vastas 15.02.2018 Xle, et Põllu elamu erastamise teemat uuritakse ning praegu pole sellele küsimusele vastust.
10.Märjamaa Vallavalitsus andis 28.10.2020 korralduse nr 2-1.1/482 p-ga 1.33 nõusoleku jätta Sipa maaüksus riigi omandisse, kuna tegemist on reformimata maaga.
11.X esitas 03.10.2022 vallale teabenõude, milles selgitas, et Põllu elamu erastamise osas lubas KK teemat uurida, kuid temaga ei ole rohkem kontakti võetud ning puudub teave, mis on vallavalitsuses Põllu elamu erastamisega edasi tehtud. Lisaks palus edastada temale teave, kas Põllu elamu juurde on kinnistu juba moodustatud või millal moodustatakse.
12.X palus 09.10.2022 esitatud teabenõudega vallal esitada kõik Põllu elamuga seotud dokumendid.
13.Märjamaa Vallavalitsuse 11.10.2022 e-kirjaga edastati Xle Põllu maa ostueesõigusega erastamise toimik ning muud seotud materjalid.
14.Märjamaa Vallavalitsus edastas 09.11.2022 Xle teate maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamise kavatsuse kohta ja andis tähtaja esitada eelnõu kohta seisukoha 30 päeva jooksul.
15.X pöördus täiendava info saamiseks 22.11.2022 teabenõudega Maa-ameti poole.
16.X lepinguline esindaja esitas Märjamaa Vallavalitsusele taotluse ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamise kavatsuse kohta seisukoha esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 10.01.2023, mille vald rahuldas.
17.Kaebaja esitas 22.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Märjamaa Vallavalitsuse 28.10.2020 korralduse nr 2-1-1/482 p 1.33 tühistamiseks, Märjamaa Vallavalitsuse toimingu (tegevusetuse) õigusvastasuse tuvastamiseks kaebaja poolt 30.12.1997 esitatud Põllu elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemisel (eeltoimingute mitte tegemine 2(8)
3-22-2679 mõistliku aja jooksul), Märjamaa Vallavalitsuselt kaebaja kasuks mittevaralise kahju välja mõistmiseks kohtu õiglasel äranägemisel seoses ebamõistliku viivitamisega maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute tegemisel ja Märjamaa Vallavalitsuse kohustamiseks viima lõpule Põllu elamu ja abihoonete juurde maa erastamise eeltoimingud kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
18.Tallinna Halduskohus võttis 02.01.2023 määrusega menetlusse kaebuse Märjamaa Vallavalitsuse toimingu (tegevusetuse) õigusvastasuse tuvastamiseks kaebaja poolt 30.12.1997 esitatud Põllu elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemisel (eeltoimingute mitte tegemine mõistliku aja jooksul), Märjamaa Vallavalitsuselt kaebaja kasuks mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmiseks kohtu õiglasel äranägemisel seoses ebamõistliku viivitamisega kaebaja 30.12.1997 esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse osas eeltoimingute tegemisel ja Märjamaa Vallavalitsuse kohustamiseks viima lõpule Põllu elamu ja abihoonete juurde maa erastamise eeltoimingud kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest käesolevas haldusasjas.
19.Vastustaja taotles vastuses menetluse lõpetamist kohustamisnõude osas, kuna see nõue pole esitatud tähtaegselt. Vastustaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja tõi kaebuses esile, et esitas maa ostueesõigusega erastamise avalduse 30.12.1997 ehk 25 aastat tagasi ega pidanud 20 aasta jooksul taotluse esitamisest arvates vajalikuks uurida oma taotluse menetluslikku staatust. Seega on kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg möödunud juba 2018. aastal, kui kaebaja asus intensiivselt uurima oma avalduse menetluslikku staatust. Isegi kui kaebaja 2017. aasta pöördumisi saaks käsitada uute avalduste või taotlustena toimingute tegemiseks, siis oleks kohustamiskaebuse tähtaeg jätkuvalt möödunud, sest kaebaja oleks pidanud mõistma, et menetluses on tekkinud viivitus, hiljemalt 2018. a esimeses pooles, kui KK ei vastanud kaebaja järelepärimistele; 2) kuna avaldus toimingu tegemiseks on esitatud oktoobris 2017, siis kooskõlas HKMS § 46 lg-ga 2 saabus kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg oktoobris 2019. Kaebaja pöördus kohtusse 30.12.2022 ehk 3 aastat peale kaebetähtaja saabumist.
20.Kaebaja asus vastuses seisukohale, et kohustamisnõue on esitatud tähtaegselt kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebetähtaeg ei ole möödunud. Vastustaja kinnitas 09.11.2022 kirjaga ja esitatud eelnõuga, et menetleb jätkuvalt kaebaja avaldust. Kaebaja taotles pärast vastuse saamist, et vastustaja viiks viivitamatult lõpule maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud. Vastustaja ei ole nimetatud taotlust siiani lahendanud ehk on selle lahendamisega viivituses. HKMS § 46 lg 2 kohaselt on sellisel juhul kohustamiskaebust õigus esitada kahe aasta jooksul haldusakti või toimingu taotlemisest arvates, mis tähendab, et kaebus ei ole aegunud, sest kaebaja esitas taotluse menetluses, mis on veel pooleli. Alternatiivselt palub kaebaja kaebetähtaja ennistada; 2) kaebaja palub tunnistajana üle kuulata Märjamaa Vallavalitsuse endine maakorraldaja Paul Helliste, kes saab anda selgitusi selle kohta, et kaebaja on korduvalt nende aastate jooksul pöördunud tema poole seoses Sipa küla Põllu maaüksuse erastamise menetlusega. Samuti saab tunnistaja anda selgitusi selle kohta, et kuigi ta teostas mitmel korral eeltoiminguid, et viia erastamine lõpuni, takistati teda „kõrgemalt poolt“ asjaga tegelemast.
21.Tallinna Halduskohus luges 24.07.2023 määrusega kaebuse nõudes Märjamaa Vallavalitsuse kohustamiseks viima lõpule Põllu elamu ja abihoonete juurde maa erastamise eeltoimingud kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest esitatuks tähtaja rikkumisega ning jättis kaebaja avalduse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas menetluse haldusasjas eelnimetatud nõudes kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjendustel:
3(8)
3-22-2679 1) HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral, vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Viidatud sätte kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele; 2) kohustamiskaebuse esitamise vältimatuks eelduseks ei ole haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumine või haldusmenetluse lõpetamine, vaid kohustamiskaebuse võib esitada ka haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral enne lõpplahendi tegemist. Haldusorgani tegevusetus ja viivitus haldusakti vastu võtmisel on jätkuv toiming. Ka Riigikohus on 30.11.2016 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-23-16 leidnud, et viivituse vaidlustamiseks ei pea viivitus olema lõppenud. HKMS § 46 lg 2 teine lause sätestab, et haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral võib kohustamiskaebuse esitada ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, võib kohustamiskaebuse haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral esitada kahe aasta jooksul haldusakti või toimingu taotlemisest arvates. HKMS § 283 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan viivitab või on tegevusetu enne HKMS-i jõustumist taotletud haldusakti andmisel või toimingu tegemisel, võib kohustamiskaebuse esitada kahe aasta jooksul HKMS-i jõustumisest arvates. HKMS jõustus 01.01.2012; 3) poolte vahel puudub vaidlus, et kaebaja esitas 30.12.1997 avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks Põllu elamu juurde. Puudub vaidlus, et vastustaja ei ole nimetatud taotlust lahendanud. Kaebusest tulenevalt soovib kaebaja jätkuvalt maa ostueesõigusega erastamist Põllu maaüksusel paikneva elamu juurde. Kaebaja on aastatel 2017 ja 2018 edastanud vastustajale korduvalt järelepärimisi seonduvalt maa ostueesõigusega erastamise võimalikkusega. Kaebaja on 30.10.2017 esitanud maakorraldaja PHle päringu seoses maa mõõtmisega (dtl 16) ning saanud 29.11.2017 vastuse, et plaan on vormistamisel, kuid see võtab aega (dtl 19). Kaebaja on edastanud pöördumisi ka veebruaris 2018, kuid asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja pöördumistele oleks vastatud (dtl 21 ja 22). 03.10.2022 on kaebaja edastanud vastustajale teabenõude informatsiooni saamiseks seoses maa ostueesõigusega erastamisega Põllu elamu juurde (dtl 26 ja 27) ning saanud 09.11.2022 kirjaga vastuse, milles informeeriti kaebajat asjaolust, et vastustaja on vastu võtmas korraldust, millega loetakse maa ostueesõigusega erastamise menetlus lõppenuks. Kirjale oli lisatud korralduse eelnõu (dtl 27 ja 28); 4) kuna kaebaja esitas avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks 30.12.1997, siis tulenevalt HKMS § 283 lg-st 2 saabus kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg 01.01.2014. Kuivõrd kaebaja esitas kohustamiskaebuse kohtule alles 30.12.2022, siis on kaebus esitatud tähtaja rikkumisega. Viivitus on kestnud ligemale 8 aastat. Kaebaja hilisemad päringud aastatel 2017 kuni 2018 ei muuda tähtaja kulgemist, kuivõrd kaebaja eesmärgiks on maa ostueesõigusega erastamine ning sellekohane taotlus on esitatud 30.12.1997. Eeltoodu tähendab, et kohustamisnõue on esitatud tähtaja rikkumisega; 5) asja materjalidest nähtub, et vastustaja on teinud toiminguid maa ostueesõigusega erastamise menetluses aastatel 2017 ja 2018. Nimetatud ajaks aga oli juba möödunud kohustamisnõude esitamise tähtaeg. Peale tähtaja saabumist tehtud toimingud ei anna alust kaebetähtaega ennistada. Kaebaja ei ole ka välja toonud ühtegi asjaolu, mis takistas tal enne 01.01.2014 kaebuse esitamist. Kaebusest tulenevalt on Märjamaa Vallavalitsuse viimane toiming maa ostueesõigusega erastamise menetluses tehtud 20.04.2004, mil litsentseeritud maamõõtja koostas Põllu katastriüksuse plaani, mille kohaselt on katastriüksuse suuruseks 2,93 ha, kuid sellele järgnevalt ei esitanud Märjamaa Vallavalitsus kaebajale maa ostueesõigusega erastamise piiride kulgemise ettepanekut ega teinud muid maa ostueesõigusega erastamise kohustuslikke toiminguid. Kaebaja asus uurima erastamismenetlusega seonduvat alles 2017. aastal.
4(8)
3-22-2679 Nimetatud ajaks oli kaebuse esitamise tähtaeg aga juba möödunud. Kaebaja tervise väidetav halvenemine 2017. aastal ei oma tähtsust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
22.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjendustel: 1) kohustamisnõue on esitatud tähtaegselt. Vastustaja jätkuvalt menetleb kaebaja maa ostueesõigusega erastamise avaldust ning on teinud sellega seoses menetlustoiminguid ka pärast 2014. aastat, sh 2022. ja 2023. a-l. Puudub vaidlus, et kaebaja esitas 30.12.1997 Loodna Vallavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks Põllu elamu juurde. Vastustaja ei ole senini teinud kaebaja taotluse lõplikuks lahendamiseks vajalikke maa ostueesõiguse erastamisega seotud eeltoiminguid. Vastustaja tellis OÜ-lt HEK Maamõõdubüroo uue Põllu katastriüksuse mõõdistamise 22.10.2017, kuid midagi muud ei teinud. Vastuseks kaebaja 03.10.2022 teabenõudele edastas Märjamaa Vallavalitsus 09.11.2022 e-kirjaga kaebajale maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamise kavatsuse ning andis kaebajale võimaluse esitada eelnõu suhtes seisukoha 30 päeva jooksul. Kaebaja esitas 10.01.2023 oma seisukoha eelnõu suhtes. Vastustaja peatas 02.02.2023 kirjaga kaebajale tutvumiseks saadetud korralduse eelnõu „Maa ostueesõigusega erastamise lõppenuks lugemine ja ehitiste kõrvaldamiseks tähtpäeva määramine (Sipa küla, Põllu)“ menetluse ning maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute lõpule viimise kuni Tallinna Halduskohtu otsuseni käesolevas asjas. Kaebaja ja tema esindaja said kirjast teada 13.07.2023; 2) kuigi kaebaja esitas 30.12.1997 avalduse Loodna Vallavalitsusele, ei kuulu maa ostueesõigusega erastamise otsustamine enam kohaliku omavalitsuse pädevusse, sest alates 01.01.2018 korraldab maa ostueesõigusega erastamist Maa-amet ning kohaliku omavalitsuse ülesandeks on teostada üksnes seaduses sätestatud eeltoiminguid. Kaebaja ei ole halduskohtule esitanud vastustaja vastu kohustamisnõuet otsustada Põllu elamu juurde maa ostueesõigusega erastamine ehk lahendada 30.12.1997 esitatud avaldus. Kaebaja on halduskohtule esitanud kohustamisnõude, et vastustaja viiks lõpule Põllu elamu ja abihoonete juurde maa erastamise eeltoimingud. Kaebaja 03.10.2022 teabenõude, mille sisuks oli ka küsimus, kas Põllu elamu juurde on kinnistu juba moodustatud või millal moodustatakse, on käsitatav taotlusena teha maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud. Vastustaja sai sellest taotlusest ka nii aru, kuna asus teostama eeltoiminguid ja saatis 09.11.2022 teate ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamise kavatsuse kohta. Alles vastustaja 09.11.2022 teate põhjal selgus kaebajale, et vastustaja tegevusetus tuleb vaidlustada. Kohustamisnõude esitamise kaebetähtaega tuleb hakata arvestama kaebaja 03.10.2022 taotluse esitamisest. Seega pole kaebuse esitamise nõude tähtaeg möödunud; 3) kaebaja ei pidanud eeldama, et vastustaja ei kavatsegi tema maa ostueesõigusega erastamise avalduse osas eeltoiminguid teha mõistliku aja jooksul. Vastustaja oli jätnud ka teiste isikute maa ostueesõigusega erastamiseks vajalikud eeltoimingud tegemata. Avaldused seisavad aastaid ja keegi ei tegele nendega; 4) halduskohtu loogika järgi kui vastustaja eeltoimingud siiski teeb või otsustab lõpetada Põllu elamu osas ostueesõigusega erastamise menetluse, siis kaebaja saab küll halduskohtule esitada nõude nimetatud korralduse tühistamiseks, kuid ei saa enam esitada nõuet kohustada vastustajat uuesti otsustama ja tegema maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid, sest kaebetähtaeg möödus selles osas 2014. a-l. Kui menetlus on pooleli ja isik esitab taotlusi, mida haldusorgan menetleb, siis ei saa kaebetähtaeg olla möödunud olukorras, kus menetlustoiminguid on tehtud 3 ja isegi 9 aastat pärast kaebetähtaja möödumist;
5(8)
3-22-2679 5) kaebetähtaja ennistamine ei kahjusta ühtegi õigushüve, sest vastustaja kohustus teha maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ei ole lõppenud ja õiguskindlust pole tekkinud. Kaebetähtaja ennistamine ei riiva kolmandate isikute õigusi.
23.Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjendustel: 1) halduskohtu määrus on õiguspärane. HKMS § 283 lg 1 kohaselt tuli kohustamiskaebus esitada hiljemalt 01.01.2014. Puudub vaidlus, et vastustaja oli viivituses soovitud menetluse läbiviimisega HKMS-i jõustumise ajal. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja ei pöördunud kohtusse 2012. ega ka 2014., vaid alles 2022. a-l. Kaebaja enda tegevuses on vähemalt 13aastane lünk. Pelgalt asjaolu, et määruskaebuse esitaja saatis 8 aastat pärast kaebetähtaja möödumist vastustajale teabenõude, ei muuda olematuks asjaolu, et kaebaja ei esitanud kohustamiskaebust tähtaegselt. Kui kaebaja hinnangul olid menetluses tehtud viimased toimingud 2004. a-l, siis oli 2012. a-l menetluses tekkinud viivitus, mis kestis HKMS-i jõustumise ajal. Kaebuse tähtaegsust ei mõjuta asjaolu, et alates 2018. a-st ehk 4 aastat pärast kohustamiskaebuse esitamise tähtaja möödumist on muutunud maa ostueesõigusega erastamise korraldaja. Neli aastat pärast kohustamiskaebuse tähtaja möödumist tekkinud asjaolu ei saanud mõjutada seda, et kaebaja jätab oma õigused maksma panemata; 2) kui kaebaja nõue oli viia lõpule maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud, siis on selline taotlus esitatud hilinemisega. Kui Maa-amet muutus erastamise korraldajaks 2018. a-l, siis möödus kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg hiljemalt 2020. a-l. Kaebaja esitas kaebuse 30.12.2022 ehk umbes kolm aastat pärast kohustamiskaebuse tähtaja möödumist; 3) teabenõue ei ole käsitatav taotlusena HMS-i mõttes. HMS § 14 lg 3 kohaselt peab taotlus sisaldama selgelt sõnastatud sisu. Kaebuse lisa 7 teabenõude sõnastusest „Palun edastage mullet teave, kas Põllu elamu juurde on mulle kinnistu juba moodustatud või millal moodustatakse“ tuleneb, et tegemist ei ole taotlusega teha maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud; 4) halduskohus on kaebetähtaja õigesti ennistamata jätnud. Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi kaalukat, olulist ja kestvat asjaolu, mis oleks takistanud kaebajal kohtusse pöörduda ja mis võiksid õigustada kaebetähtaja ennistamist; 5) kaebetähtaja ennistamata jätmine on põhjendatud ka seetõttu, et kohustamiskaebust ei ole võimalik menetluses rahuldada. Kaebaja teadvalt eirab maareformi seaduse § 6 lg-t 31, mille kohaselt ei käsitata ehitistena kasutusest välja langenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Seadusandja on selgelt seletuskirjas märkinud, et lagunenud ehitis ei ole kunagi andnud isikule erastamisõigust; 6) kaebaja eksitab kohut. Vastustaja 13.07.2023 menetlusdokumendi lisa 2 tõendab, et aadressile XXX saadetud e-kiri on kohale jõudnud (staatus on saadetud). Järelikult kaebaja pidi igal juhul olema teadlik 03.02.2023 kirjast, kuid teadvalt jätab kohtule vastupidise mulje.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 124 lg-d 2-4).
25.Kaebaja määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega korda kõiki põhjendusi (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
26.Asjas on vaidluse all, kas kohustamisnõude esitamise kaebetähtaeg hakkas kulgema 03.10.2022 pöördumise esitamisest või HKMS § 283 lg 2 kohaselt alates 01.01.2012.
6(8)
3-22-2679
27.Kohustamisnõude esitamise kaebetähtaeg ei hakanud kulgema kaebaja 03.10.2022 esitatud pöördumisest. Kaebaja soovis esitatud avalduses üksnes teavet Põllu elamu erastamismenetluse käigu kohta ja et talle edastataks teave, kas Põllu elamu juurde on kinnistu juba moodustatud või millal moodustatakse. Esitatud pöördumisest ei järeldu, et kaebaja taotles vastustajalt maa ostuõigusega erastamise eeltoimingute tegemist.
28.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja esitas 30.12.1997 Loodna Vallavalitsusele avalduse Põllu elamu juurde maa ostueesõigusega erastamiseks 3 ha ulatuses. Maa ostueesõigusega erastamise täpsem korraldus on sätestatud Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määruses nr 267 „Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine“. Kohalik omavalitsus tegi maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja määruses nr 267 sätestatud eeltoiminguid, selgitades välja kõik maa ostueesõigusega erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Korra p 19 kohaselt oli kohalik omavalitsus kohustatud teostama kõik maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud kolme kuu jooksul maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise päevast arvates. Nimetatud korra p 13 alap 1 kohaselt kuulus eeltoimingute hulka maa ostueesõigusega erastamise toimiku ja katastriüksuse toimiku avamine ning esitatud dokumentide ja andmete õigsuse kontrollimine linnavalitsuse poolt avaldaja esitatud dokumentide ja andmete alusel. Sama korra p 16 kohaselt pidi kohalik omavalitsus edastama katastriüksuse moodustamise toimiku koos oma vastavasisulise kirjaliku avaldusega riigi maakatastri pidajale katastriüksuse registreerimiseks.
29.Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja 30.12.1997 esitatud avaldus Põllu elamu juurde maa ostueesõigusega erastamiseks 3 ha ulatuses hõlmab ka nõuet teha selleks vajalikud eeltoimingud. Vastustaja on kinnitanud vastuses määruskaebusele, et vastustaja oli viivituses erastamismenetluse läbiviimisega juba HKMS-i jõustumise ajal. Seega sattus vastustaja viivitusse haldusakti andmisel ja menetlustoimingute tegemisel juba enne uue HKMS-i jõustumist 1. jaanuaril 2012.
30.Kui menetluses ei ole pikka aega tehtud ühtegi menetlustoimingut, on kaebajal õigus vaidlustada eraldiseisvalt menetluses esinevat viivitust. Kestva tegevusetuse või viivituse kui haldusorgani jätkuva toimingu (HKMS § 6 lg 2) vaidlustamiseks ei pea tegevusetus või viivitus olema lõppenud (vt Riigikohtu 30.11.2016 otsus nr 3-3-1-23-16, p 27). Haldusorgani viivituse korral kohtusse pöördumise lubatavust reguleeriva HKMS § 283 lg 2 kohaselt, kui haldusorgan viivitab või on tegevusetu enne HKMS-i jõustumist taotletud haldusakti andmisel või toimingu tegemisel, võib kohustamiskaebuse esitada kahe aasta jooksul HKMS-i jõustumisest arvates. HKMS-i eelnõu seletuskirjast (seletuskiri HKMS-i eelnõu 755 SE juurde, lk 58) nähtuvalt on HKMS § 283 lõige 2 üleminekusäte, mille eesmärgiks on reguleerida enne uue HKMS-i jõustumist tekkinud haldusorgani viivituse või tegevusetuse vaidlustamist HKMS-i jõustumise järel. Kuna enne 01.01.2012 kehtinud HKMS-s ei olnud haldusorgani tegevusetuse või viivituse vaidlustamiseks tähtaega ette nähtud, siis soovis seadusandja kindlustada kõigile isikutele võimaluse vaidlustada oma juba enne 01.01.2012 tekkinud subjektiivsete õiguste rikkumist ühtsetel ja HKMS § 46 lg-s 2 sätestatust soodsamatel tingimustel.
31.Eeltoodust lähtudes reguleerib praegusel juhul kaebaja kohustamisnõude viia lõpuni Põllu elamu ja abihoonete juurde maa ostueesõiguse erastamise eeltoimingud esitamise tähtaega HKMS § 283 lg 2 ning selle erinormi kohaselt pidi kaebaja kohustamiskaebuse esitama hiljemalt 01.01.2014. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 30.12.2022. Seega on kaebus halduskohtule esitatud ilmselgelt pärast edasikaebamise tähtaja möödumist.
32.Kaebaja nimetatud asjaolud, et vastustaja jätkuvalt menetleb kaebaja maa ostuõigusega erastamise avaldust ja vastustaja on teinud menetlustoiminguid pärast 2014. ja 2022. a, ei 7(8)
3-22-2679 mõjuta seaduses sätestatud kohustamisnõude kaebetähtaja kulgemist. Kaebetähtaeg kohtusse pöördumiseks ei saa sõltuda HKMS § 283 lg-s 2 nimetamata asjaoludest. Sõltumata sellest, kas vastustaja on mõne menetlustoimingu teinud ka pärast 01.01.2012, tuli kaebus kohustamisnõudes esitada menetluse osas, mis oli alanud taotluse esitamisega enne 01.01.2012, hiljemalt 01.12.2014 (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2016 määrus asjas nr 3-16-1099, p 9).
33.Halduskohus on põhjendatult jätnud kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
34.HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus menetlusosalise avalduse alusel möödalastud menetlustähtaja, kui tähtaega ei järgitud mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12). Tähtaja ennistamist õigustavad üldjuhul objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Erandjuhtudel võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes (Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08). Mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (Riigikohtu 16.10.2002 otsus nr 3-3-1-41-02 p 11). Tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad.
35.Halduskohus on põhjendatult leidnud, et mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks ei nähtu. HKMS § 283 lg 2 sätestab haldusorgani viivituse vaidlustamiseks piisava aja selleks, et hoolsuskohustust järgiv ja mõistlikult talitav isik saaks otsustada oma õiguste kohtuliku kaitse vajaduse üle (vt Riigikohtu 12.12.2017 määrus asjas nr 5-17-10, p 61). Vastustaja tegi kohustusliku menetlustoimingu erastamismenetluses 2004. a-l, kuid kaebaja hakkas menetluse vastu huvi tundma alles 2017. a-l. Kaebaja ei saanud eeldada, et kohustamisnõude esitamine on võimalik määramata aja jooksul. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi mõjuvale asjaolule, mis takistas tal enne 01.01.2014 esitada kohustamisnõuet Põllu elamu ja abihoonete juurde maa erastamise eeltoimingute teostamiseks. Ennistamiseks ei anna alust väide, et erastamismenetlus on pooleli või et vastustaja küsis kaebajalt seisukohta kavandatava menetluse lõpetamise kohta 2022. a-l. Ka valla ametnikele 2017. a e-kirjade saatmine ei ole piisav, et õigustada kaebetähtaja ennistamist. Vastustaja poolt eksitavate lubaduste andmist praeguses asjas ei nähtu. Kaebusest ei nähtu seega objektiivseid ega subjektiivseid takistusi kohustamiskaebuse tähtaegseks esitamiseks.
36.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kaebetähtaja ennistamine ei kahjusta ühtegi õigushüve. HKMS § 283 lg 2 tagab põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguskindluse põhimõtte järgimist, andes haldusmenetluse osalistele ja haldusorganitele kindluse, et menetluse tulemusena kujunenud õigussuhteid kaebetähtaja möödumisel kohus enam ei muuda ning samuti on kaebuste ebamõistlikult hilise esitamise välistamise eesmärgiks vältida haldusorganite ja halduskohtute tarbetut koormamist, st tagada menetlusökonoomia (vt Riigikohtu 12.12.2017 määrus asjas nr 5-17-10, p 58).
37.Kui vald peaks võtma vastu otsuse kaebajale maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamise kohta, on kaebajal õigus see vaidlustada ning lisaks selle otsuse tühistamisnõudele esitada ka kohustamisnõue jätkata maa ostueesõigusega erastamise menetlusega.
38.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.