X kaebus Tallinna linna kohustamiseks otsustada kaebaja eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise üle enne kaebaja vanglast vabanemise tähtaega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Angela Reinlaid
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus. Kohustada Tallinna linna otsustama kaebaja eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise üle enne kaebaja vanglast vabanemise tähtaega.
2.Mõista Tallinna linnalt Eesti Vabariigi kasuks välja kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja ees- ja perekonnanimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 5. veebruaril 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 31. augustil 2023 Tallinna Kesklinna Valitsusele avalduse enda arvele võtmiseks eluruumi üürimist taotleva isikuna (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 39-40) (avaldus registreeritud 4. septembril 2023 nr-ga 9-12/224-1). Kaebaja selgitas, et ta vabaneb vanglast 12. aprillil 2024 ning vabaduses tal elukoht puudub.
2.Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjon arutas kaebaja elamispinna probleemiga seonduvat (korraline koosolek toimus e-kirja vahendusel vahemikus 21. – 27. september 2023). Eluasemekomisjoni protokolliga nr 10 otsustati mitte võtta kaebajat arvele Tallinna linna omandis oleva munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna Tallinna Linnavolikogu
17.oktoobri 2002. a määruse nr 56, lisa 3, p 3.1.3 alusel (dtl 38).
3.Tallinna Kesklinna Valitsus selgitas kaebajale 3. oktoobri 2023. a kirjas nr 9-12/23/224-2, et käesoleval hetkel puudub õiguslik alus kaebaja arvele võtmiseks, sest kaebaja viibib kinnipidamisasutuses (dtl 8). Pärast vabanemist ja juhul kui Tallinna Kesklinna linnaosas endisesse elukohta asumine on võimatu, siis on õigus esitada uuesti avaldus munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmiseks.
4.Kaebaja esitas 22. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tallinna Kesklinna Valitsust koostöös Tartu Vanglaga tagama kaebajale alates 12. aprillist 2024 elukoht Tallinnas, kuhu kaebajal oleks pärast vabanemist võimalik koheselt elama asuda. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
5.Tartu Halduskohus võttis 23. oktoobri 2023. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna linna ja kohustas vastustajat esitama vastus kaebusele (dtl 22-24). Sama määrusega vabastas kohus kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
6.Tallinna linn esitas 10. novembril 2023 vastuse kaebusele (dtl 34-37).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja taotleb Tallinna linna kohustamist otsustada kaebaja eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise üle enne kaebaja vanglast vabanemise tähtaega, põhjendades kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) Kaebaja vabaneb Tartu Vanglast 12. aprillil 2024. 2) Kaebaja rahvastikuregistri järgne elukoht on määratud praegu linnaosa täpsusega – Tallinna Kesklinn. 3) Kaebaja on üles kasvanud lastekodus, seega on tal õigustatud ootus saada elamispind riigi poolt. 4) Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 5 lg 1 sätestab, et isikule on kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse (KOV) üksus. SHS § 41 lg 1 järgi on eluruumi tagamine KOV üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. 5) KOV üksus ei andnud suunist, kuhu kaebaja peaks pöörduma. Millisest endisest eluruumist on jutt, kui kaebajale ei ole seda kunagi võimaldatud? 6) Tallinna Ringkonnakohus on 19. augustil 2021. a teinud lahendi nr 3-21-1346 analoogses vaidluses.
3-23-2362
8.Tallinna linn vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad on järgnevad. 1) SHS § 15 lg-s 2 sätestatud tervikliku lähenemise põhimõte tähendab, et isikule tuleb anda abi, mis on vajalik, mitte tingimata aga abi, mida taotleja soovib. 2) Tallinna Linnavolikogu 17. oktoobri 2002. a määruse nr 56 lisa 3 „Tallinna linna omandis olevate eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise korra” (edaspidi kord) p 3.1 kohaselt võetakse eluruumi mitteomavatena arvele isikud, kelle Tallinna linnas asuv eluruum on muutunud kasutamiskõlbmatuks või varisemisohtlikuks, kuulub lammutamisele või sundvõõrandamisele, orvud või vanemlike hoolitsuseta isikud, kinnipidamise kohast vabanenud, tagastatud eluruumide üürnikud, üksinda elavad vanurid või vanurite paarid, kelle eluruumides ei ole võimalik nende hooldust korraldada, vähekindlustatud sotsiaalteenuseid vajavad pered ja teistel mõjuvatel sotsiaalsetel asjaoludel. 3) Korra p 3.1.3 alusel võetakse eluruumi mitteomava isikuna arvele isikud, kes on vabanenud kinnipidamisasutusest, kuid endisesse eluruumi asumine on võimatu. Enne kinnipidamiseasutusse sattumist oli kaebaja elukoht määratud kesklinna linnaosa täpsusega ja täpsed andmed elukoha kohta puudusid. On ilmselge, et kaebaja ka perioodil 29. juunist 2012 kuni 29. novembrini 2021 kuskil elas. Kaebaja oli viimati Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna vaateväljas 2020 aasta alguses (kui kasutas Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse Männiku sotsiaalmajutusüksuses hinnatud abivajadusele vastavat resotsialiseerismisteenust). Juunis 2020 aidati kaebaja KOV üksuse sotsiaaltoetuse abil elama vabaturult üüritud korterisse Tallinna Lasnamäe linnaosas. Alates sellest ajast ei ole vastustajal kaebajaga kokkupuuteid ega kontakte olnud. Aastal 2023 on võimatu ette näha, kas pärast kinnipidamisekohast vabanemist on kaebajal võimalik asuda endisesse eluruumi või on tema sotsiaalne olukord selline, et ta ei vajagi KOV-lt elamispinda. Kaebaja viibib 2024. aasta aprillini kinnipidamisasutuses, seega on talle tagatud elementaarsed vajadused. Sellest tulenevalt puudus Tallinna linnal õiguslik alus kaebaja eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmiseks. 4) Käesoleval hetkel puudub õiguslik alus kaebaja arvele võtmiseks, sest ta ei vasta eluruumide üürimist vajavate isikute kriteeriumitele. Kui aastal 2024 selgub, et kaebaja vabaneb kinnipidamisasutusest, abivajadus vahetult enne kinnipidamisasutusest vabanemist on tuvastatud, ta asub elama Tallinnas ning tema endisesse elukohta asumine on võimatu, siis on tema elukoha probleemi võimalik lahendada sotsiaalmajutusüksuse baasil ning juhul kui olustik muutub, on pärast kaebaja kinnipidamisasutusest vabanemist võimalik uuesti arutada tema arvelevõtmist munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Käesolevas asjas taotleb kaebaja Tallinna linna kohustamist otsustada kaebaja eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise üle enne kaebaja vanglast vabanemise tähtaega.
10.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
11.Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lg 1 teine ja kolmas lause sätestavad, et Eesti kodanikul on õigus saada puuduse korral riigilt abi. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid. SHS 2. peatüki „Kohaliku omavalitsuse korraldatav abi“ 2. jaos on sätestatud sotsiaalteenused, mille osutamise
3-23-2362 korraldamise kohustus on KOV üksustel. Eluruumi tagamine on KOV üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mida reguleerivad SHS §-d 41–43. Teenuse eesmärgiks on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine inimesele, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama (SHS § 41 lg 1).
12.Volituse kohalikule omavalitsusele eluruumi või selle kasutusõigust mitteomavate, samuti elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute arvestuse korra ning munitsipaalomandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamiseks annab elamuseadus (§ 8 p-d 1 ja 2). Tallinna linnas reguleerib eluruumide üürile andmist ning linna ja linnaosa eluasemekomisjonide tööd Tallinna Linnavolikogu 17. oktoobri 2002. a määrus nr 56 ning selle lisad, Tallinna Linnavalitsuse 7. mai 2003. a määrus nr 39 ning selle lisad ja Tallinna Linnavalitsuse 20. aprilli 2022. a määrus nr 18. Nendest õigusaktidest nähtub, et eluruumi üürile andmine toimub kahes etapis. Esmalt võetakse isik arvele eluruumi üürimise taotlejana ning seejärel tuleb isikul taotleda konkreetse munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürimist.
13.Vastustaja on leidnud, et käesoleval hetkel puudub õiguslik alus kaebaja arvele võtmiseks, sest kaebaja viibib 2024. a aprillini kinnipidamisasutuses.
14.Kohus leiab, et praeguse asja lahendamisel on asjakohane Tallinna Ringkonnakohtu
19.augusti 2021. a määruses analoogses asjas nr 3-21-1346 (p 13) välja toodud seisukoht, et Rae Vallavolikogu 20. oktoobri 2015. a määruse § 3 lg 1 p 3 tõlgendamine viisil, et kinnipeetavat saab eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtta alles pärast kinnipidamiskohast vabanemist, võib põhjendamatult piirata isiku õigust saada seaduses sätestatud hüve, s.t KOV tagatavat eluruumi kohe või mõistliku aja jooksul (vt Riigikohtu
10.aprilli 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-91-13, p 17). Võib eeldada, et KOV ei saa eluruumi tagada viivitamata pärast isiku eluruumi taotlejana arvelevõtmist, vaid aega kulub ka eluruumi üürile andmise korraldamiseks. Kinnipeetava iseseisvale toimetulekule ei saa seega kaasa aidata olukord, kus puudub võimalus juba enne kindlaks määratud vabastamistähtaega saavutada KOV-lt enda arvele võtmist eluruumi üürimist taotleva isikuna ja nii tagada eluruum, kuhu vahetult pärast kinnipidamisasutusest vabanemist elama asuda. Nendest ringkonnakohtu seisukohtadest tulenevalt leiab kohus, et vastustaja argument kaebaja eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise keeldumiseks ei olnud õiguspärane.
15.Kohtu hinnangul võib kaebaja vastata SHS § 41 lg-s 1 toodud tingimustele. Sotsiaalsete ja majanduslike tegurite koosmõju tõttu ei ole kaebaja suuteline ilmselt ise eluaset ostma või vabaturult üürima. Nagu vastustaja on oma vastuses selgitanud kasutas kaebaja varasemalt Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse Männiku sotsiaalmajutusüksuses hinnatud abivajadusele vastavat resotsialiseerismisteenust. Kaebaja on väitnud, et ta on kasvanud lastekodus, talle ei ole eluruumi kunagi võimaldatud.
16.KOV omandis olevate ruumide kasutusse andmise küsimuste üle otsustamisel on KOV-il kaalutlusõigus. Seetõttu ei saa kohus kohustada vastustajat kaebajale soodsa haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks. Küll aga saab kohus kohustada vastustajat lahendama kaebaja taotluse eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmiseks enne kaebaja vanglast vabanemise tähtaega (vt riigivastutuse seaduse § 6 lg-d 4 ja 5 ja HKMS § 41 lg 3). Kohustamiskaebuse rahuldamise viisi valib HKMS § 41 lg 3 kohaselt kohus.
17.Tulenevalt eespool märgitust rahuldab kohus kaebuse. Kuna vastustaja peab kaebaja taotluse uuesti lahendamisel kohaldama kaalutlusõigust ja kohus ei saa seda teha haldusorgani
3-23-2362 eest (HKMS § 158 lg 3), siis kohustab kohus vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama (HKMS § 41 lg 3).
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 neljas lause). Pooled ei ole kohtule menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente esitanud. Kohus vabastas 23. oktoobri 2023. a määrusega kaebaja kaebuse esitamisel 20 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest. HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Selle sätte alusel mõistab kohus Tallinna linnalt riigituludesse 20 eurot. Poolte võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.
19.Kuna otsus kajastab kaebaja eraelulisi andmeid, siis tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.