Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000526079, 50000527741, 50000527743, 50000526065, 50000526067, 50000526063, 50000526069 Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, seaduslikud esindajad Farištamo Eller ja Liina Steinberg Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Kaisa Laidvee ja Martin Triipan Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esindaja Indrek Lillo Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde www.planeerimine.ee lehelt alates 30.08.2012 kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2030+“.
2.Jätta Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus rahuldamata.
4.Rahuldada kolmanda isiku Riigimetsa Majandamise Keskuse taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõista kaebajalt tema kasuks välja menetluskulud 600 eurot.
Jätta menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.12.2022. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet registreeris Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) taotlusel Pärnu maakonna Pärnu linna riigimetsa katastriüksustel 56801:005:0277 ja 56801:005:0143 järgmised metsateatised: Raie
Reg. kuupäev
50000527741 56801:005:0277
LR
Metsateatis vastab 23.12.2021 22.12.2022 metsaseaduse (edaspidi MS) §41 lg 81 nõuetele.
50000527743 56801:005:0277
LR
23.12.2021 22.12.2022
Metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele.
50000526079 56801:005:0277
HR2
17.12.2021 16.12.2022
Metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele.
50000526067 56801:005:0143
HR
17.12.2021 16.12.2022
Metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele.
50000526063 56801:005:0143
HR
22.12.2021 21.12.2022
Metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele.
50000526065 56801:005:0143
HR
17.12.2021 16.12.2022
Metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele.
50000526069 56801:005:0143
HR
17.12.2021 16.12.2022
Metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele.
Metsateatis
Katastritunnus
Kehtiv kuni
Otsuse põhjendus
2.Päästame Eesti Metsad MTÜ (edaspidi ka PEM või kaebaja) esitas 17.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, kus vaidlustati ca 300 metsateatise ja metsakaitseekspertiisi akti registreerimine (haldusasi nr 3-22-124). Teiste seas taotles kaebaja, et kohus tühistaks otsuse punktis 1 loetletud metsateatised ning peataks nende kehtivuse esialgse õiguskaitse korras.
3.Tallinna Halduskohtu 19.01.2022 määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajale tähtaeg kaebuse korrastamiseks ning liitkaebustelt riigilõivude tasumiseks. Samuti rahuldas kohus kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas ajutiselt, s.o kuni 18.02.2022, taotletud 265 metsateatise ja 4 metsakaitseekspertiisiakti kehtivuse.
lageraie harvendusraie
2 (15)
4.Kaebaja korrastas 14.02.2022 esitatud menetlusdokumentidega 17.01.2022 esitatud kaebuse nõuded ning grupeeris esitatud kaebused liitkaebustena. Halduskohtu 18.02.2022 määrusega otsustas kohus korrastada liitkaebused selliselt, et 17.01.2022 esitatud kaebusest eraldati iseseivaks kaebuseks kaebaja nõuded tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000521125, 50000521161, 50000513933, 50000521343, 50000521151, 50000521153, 50000460009, 50000521333, 50000527741, 50000527743, 50000513975, 50000513967, 50000510123, 50000516587, 50000521339, 50000510111, 50000516607, 50000521337, 50000521325, 50000521347, 50000521323, 50000521329, 50000510113, 50000521427, 50000513971, 50000521331, 50000523929, 50000513965, 50000526079, 50000513949, 50000524293, 50000526067, 50000526063, 50000460007, 50000526065, 50000510119, 50000526069, 50000510117, 50000506277 ning tuvastada metsateatiste nr 50000513937, 50000521345, 50000510095, 50000510097, 50000515263, 50000510099, 50000513977, 50000526077, 50000510103, 50000513969, 50000510105, 50000510107, 50000510109, 50000513941, 50000526085, 50000510121, 50000510121, 50000513947, 50000513945, 50000454609 ja 50000462969 õigusvastasus. Lisaks taotles kaebaja tühistada metsateatis nr 50000513987 või alternatiivselt tuvastada selle õigusvastasus. Haldusasja numbriks jäi 3-22-358.
5.Tallinna Halduskohtu 23.03.2022 määrusega tagastas kohus osa kaebuse nõudeid ning võttis kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000526079, 50000524293, 50000526065, 50000510119, 50000510117, 50000521125, 50000521161, 50000513933, 50000521151, 50000521153, 50000521333, 50000521343, 50000527741, 50000527743, 50000513975, 50000513967, 50000510123, 50000516587, 50000521339, 50000510111, 50000516607, 50000521337, 50000521325, 50000521347, 50000521323, 50000521329, 50000510113, 50000521427, 50000513971, 50000521331, 50000523929, 50000513949, 50000513965, 50000526067, 50000526063, 50000526069, 50000506277. Määrus jõustus 13.04.2022.
6.Keskkonnaamet ja kolmas isik vastasid kaebusele 09.05.2022 ning taotlesid, et kohus hindaks menetlusse võetud metsateatiste (v.a metsateatised nr 50000526079, 50000527741, 50000527743, 50000526065, 50000526067, 50000526063, 50000526069) osas kaebuse tähtaegsust ning lõpetaks menetluse kaebetähtaja rikkumisele viidates.
7.Tallinna Halduskohtu 12.10.2022 määrusega leidis kohus, et kaebus on metsateatiste nr 50000524293, 50000510119, 50000510117, 50000521125, 50000521161, 50000513933, 50000521151, 50000521153, 50000521333, 50000521343, 50000513975, 50000513967, 50000510123, 50000516587, 50000521339, 50000510111, 50000516607, 50000521337, 50000521325, 50000521347, 50000521323, 50000521329, 50000510113, 50000521427, 50000513971, 50000521331, 50000523929, 50000513949, 50000513965, 50000506277 tühistamise nõuetes esitatud kaebetähtaega rikkudes ning lõpetas nende osas haldusasja menetluse. Määrus jõustus 02.11.2022.
8.Pärast Tallinna Halduskohtu 23.03.2022 ja 12.10.2022 määruseid on halduskohtu menetluses kaebus nõuetes tühistada metsateatised nr 50000526079, 50000527741, 50000527743, 50000526065, 50000526067, 50000526063, 50000526069 (edaspidi ühiselt vaidlustatud metsateatised).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3 (15)
9.Kaebaja seisukoht
9.1.MS § 2 sätestab metsaseaduse eesmärgina metsa säästva majandamise kohustuse. Vaidlustatud metsateatised asuvad metsise, kes on II kaitsekategooriasse kuuluv ohustatud linnuliik, elupaiga lähedal. Samuti kuulub metsis Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.11.2009 direktiivi 2009/147/EÜ, loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) lisa I kaitsealuste liikide hulka. Linnudirektiivi artiklist 4 tulenevate nõuetega arvestatud ei ole. Linnudirektiivi I lisasse kantud liikide puhul tuleb arvestada liikide väljasuremisohtu, liikide tundlikkust elupaigas tehtavate muutuste suhtes, samuti arvukuse arengutendentse ja muutumist. Vastustaja ei ole metsise elupaika ja teiste liitkaebuste esemesse puutuvalt metsise elupaiga ümbrusse metsateatiste registreerimisel arvesse võtnud mitte ainsatki neist asjaoludest.
9.2.Metsised kasutavad küllaltki suurt maa-ala ning nende keskmine hajumiskaugus, st vahemaa koorumiskoha ja esimese registreeritud pesitsuskoha vahel, on 10 km. Hajumiskaugust arvestades peaks vastustaja hindama mõjusid kumulatiivselt ja võtma arvesse üsnagi suure ala, kuid seda ei ole tehtud.
9.3.Harvendusraie on metsistele potentsiaalne ohutegur, kuna selle eesmärk on metsa väärtuse tõstmine ja see suurendab metsise pesa rüüsteretki. Ka Riigikohus selgitas asjas 3-20-605, et harvendusraied metsise elupaigas võivad minna vastuollu LKS isendikaitse sätetega. Seega tuleks harvendusraieid metsise elupaikades vältida või siis teha kindlaks, et ulatuslike raiete teostamisega elupaikades ja nende piirkonnas ei kaasne negatiivset mõju metsise elupaikadele. Lageraielangid põhjustavad metsa fragmenteerumist maastikus, lõhuvad mänge ja sunnivad linde otsima uut mänguala või elupaika, kuna röövloomade arvukuse tõus tekitab survet ka metsise pesadele ja tibudele. Ka Eestis tehtud ulatuslik uuring kinnitas, et vähemalt tibude perioodil väldivad metsised metsi, kus on viimase 10 aasta jooksul teostatud harvendusraieid. Tegemist on märkimisväärselt pika perioodiga, mil elupaik on harvendusraie tulemusel metsistele sisuliselt sobimatu. Täiendavalt tuleb välja tuua, et tegemist ei ole ainsate raietega antud piirkonnas. Vastustaja on registreerinud raieid antud piirkonnas varemgi ning teeb seda tõenäoliselt ka tulevikus. Seega on suur tõenäosus, et ulatuslikud mitut liiki raied, sh lage-, harvendus- ja sanitaarraied võivad muuta elupaiga liigi elutingimusteks sobimatuks. Kui aastate jooksul tehakse pidevalt raieid kokku väga suurel alal ning metsised sellist ala pikka aega väldivad, siis jääb metsisele sobiv ala oluliselt väiksemaks, millel on omakorda negatiivsed tagajärjed metsise populatsioonile. Seda kinnitab metsise arvukuse üldine ja järjepidev vähenemine Eestis.
9.4.Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet, kuna välja jäeti selgitamata olulise tähtsusega asjaolu, milleks on konkreetsete raiete mõju metsistele. Samuti ei ole metsateatistes ära toodud kaalutlusi, mis lubatud raieid õigustaksid ning puudub arutluskäik, mis loogiliselt viiks järelduseni, et õiguspärane on metsise elupaikadesse ja nende ümbrusse suurel hulgal metsateatisi registreerida. Metsise elupaiga, sh metsisekanade sigimisala võimalik hävimine või kahjustumine ulatusliku lageraie, harvendusraie ja sanitaarraie tõttu, kujutaks endast pöördumatut muutust keskkonnas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 22 tähenduses. Vastustaja on juba metsise elupaikades intensiivseid raieid lubanud, sh on osa metsateatisi realiseeritud. Kui elupaiga lähipiirkonnas sobivad elupaigad raietega rikutakse, ei ole algsest rikutud elupaigast metsisel kusagile ümber asuda.
9.5.Metsateatised nr 50000527741, 50000527743, 50000526079, 50000526065 asuvad Paikuse valla rohevõrgustiku alal. Rohevõrgustik koosneb tugialadest ehk tuumaladest ja koridoridest. Paikuse valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) kohaselt on rohevõrgustiku koridorides metsade
4 (15)
majandamine valikraie põhimõttel lubatud. Ka tugialadel on raied lubatud, kuid säilitada tuleb tugialade terviklikkus ning haruldased taimekooslused ja elupaigad. Rohevõrgustike ekspert, bioloog ja maastikuökoloog L. Klein analüüsib oma eksperthinnangus rohevõrgustikega seonduvat ning leidis, et selleks, et inimtegevusega ei ületataks loodusliku taastumisvõime piire, peaks vaid inimesele kasu tootev majandus, sh nn looduse varustav hüve (puit, maavarad, ulukid jne), sh ka nn majandusmetsad, mahtuma ühe kolmandiku ruumi sisse. Kaebaja hinnangul viitab see järelikult sellele, et rohevõrgustike metsade kasutamine majandusmetsana viib ökoloogilise tasakaalu paigast ära, sh kahjustab inimestele ja teistele liikidele vajalike rohevõrgustike toimimist.
9.6.Metsateatistele kehtib põhjendamiskohustus (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, punkt 9), kuid põhjendusi, miks rohevõrgustiku aladel raieid lubatakse, ei nähtu. Metsaregistrist nähtuvalt on vaidlustatud metsateatiste piirkonda antud hulganisti raielube ning jätkuvate lubade väljastamine kahjustab oluliselt maastiku ilmet, sidusust ja metsaökosüsteemi. Lageraie, mida vastustaja on mh rohevõrgustiku aladel ulatuslikult lubanud, on väga intensiivne metsamajandamise viis, millega raiutakse reeglina maha kõik kasvavad puud, v.a seemne- ja säilikpuud (Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021 otsus nr 3-20-245, punkt 21, ja 14.07.2021 määrus nr 3-21-1187, punkt 14).
9.7.Vastustaja ei ole võtnud arvesse metsateatiste väljastamisel kehtiva üldplaneeringu piiranguid ega kaalunud mh raiete mõju rohevõrgustiku eesmärkidele ja võrgustiku funktsioneerimisele, sh kumulatiivset mõju koos igat liiki lubatud raietega ning muude metsist ja rohevõrgustikku ohustavate tegevustega nagu näiteks maavara kaevandamine või maaparandussüsteemide rekonstrueerimine (metsa kuivendamine). Viimast on Põllumajandus- ja Toiduamet vastustaja nõusolekul samas piirkonnas ulatuslikult lubanud. Järelikult on metsateatiste registreeringud vastuolus kehtiva üldplaneeringuga ja sellest tulenevalt õigusvastased. Lisaks on kolmas isik ühel ja samal päeval esitanud erinevaid metsateatisi ning need on vastsutaja poolt ka samal ajal registreeritud. Ei ole eluliselt usutav, et nii lühikese ajaga jõudis vastustaja kaaluda raiete vastavust üldplaneeringule ja mõjusid metsisele, sh kumulatiivseid mõjusid koos teiste menetluses olevate ja olemasolevate raielubade jm haldusaktidega nagu kaevandamisload jne.
9.8.Metsateatised on igal juhul õigusvastased, kuna tehisintellekti poolt haldusaktide koostamine eeldab põhiseadusest tulenevat selget legitimatsiooni ehk selgelt arusaadavat ja piiritletud seaduslikku alust ning tehisintellekt ei saa teha kaalutlusotsustusi, veel vähem saab ta neid teha keskkonnavaldkonnas, mis eeldab hinnangute andmist, väärtuste kaalumist ja erinevate õiguste tasakaalustamist. Teiste sõnadega tähendab vastustaja n-ö legitimeeriv „kinnitus“ tehisintellekti poolt väljastatud metsateatise õiguspärasuse kohta seda, et see „kinnitus“ kinnitab metsateatiste õigusvastasust. MS § 41 lg-test 7 ja 8 tulenevalt on metsateatise registreerimine kaalutlusotsus, mille tegemisel on Keskkonnaametil kohustus kaaluda kõiki olulisi asjaolusid, st Keskkonnaamet pidi kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2).
10.Vastustaja seisukoht
10.1.Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
10.2.Metsateatiste väljastamisel ei tulnud arvestada linnudirektiivi nõuetega, kuna direktiiv ei ole otsekohalduv ning vaidlusalused metsateatised ei asu metsise elupaikades, kaitsealadel (sh Natura
5 (15)
aladel) ega püsielupaikades. Kaebaja väited metsist puudutavalt on üldised ning neist ei nähtu, kas ja kuidas vaidlustatud metsateatiste alusel tehtav raie nõudeid rikub või ülemäärast negatiivset mõju omab. Lisaks on kaebaja väited seotud eeldusega, et metsateatised väljastati metsiste elupaika, aga see on väär. Metsateatised ei ohusta metsiseid ning need ei asu metsise elupaikades (sh püsielupaikades) ja kaitsealadel. LKS § 48 lg 4 kohaselt rakendub piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse. Väljaspool elupaiku LKS-ist tulenevaid rangemaid nõudeid järgima ei pea, mistõttu ka metsateatistesse vastavaid lisatingimusi ei seatud.
10.3.Vastustaja lähtub raiete lubamisel peadirektori 30.12.2016 käskkirjaga nr 1-1/16/449 kehtestatud juhisest, mille eesmärgiks on tööprotsesside ühtlustamine ja metsade kaitse korraldamisel ühtsete põhimõtete järgimine. Antud juhendi pinnalt seatakse ka metsateatistele vajalikke looduskaitselisi piiranguid. Viidatud juhendi tabeli järgi moodustatakse keskkonnaregistrisse kantud metsise elupaik kuni 3 km raadiuses ümber metsise mängupaiga olevatest, metsise poolt eelistatud kasvukohatüüpidest, mis on omavahel ühendatud terviklikuks alaks. Seega piiriteltakse elupaigad terviklike aladena, mis sisaldavad ka puhvertsooni. Aladel, mis jäävad elupaikadest ja kaitsealadest väljapoole, täiendavate piirangute kehtestamine metsateatistes vajalik ei ole. Eestis viimasel aastakümnel läbiviidud elupaigakasutuse uuringute (telemeetria, metsisetalgute vaatlused) järgi kasutavad metsised kuni 3 km raadiusega tsooni ümber mängukeskme. Praegu kehtivatest kaitsekorralduslikest põhimõtetest lähtuvalt on metsise elupaikade mängupaigad nii püsielupaikades kui kaitsealadel kavandatud reeglina sihtkaitsevöönditesse või projekteeritavatesse sihtkaitsevöönditesse, kus majandustegevus, sh raied on keelatud. Vähem esinduslikke elupaikasid kaitse alla ei võeta ja seal rakendatakse isendikaitset ehk tagatakse häirimatu pesitsemine raietele ajaliste piirangute seadmisega kooskõlas LKS § 55 lõigetega 6 ja 61. Kindlasti ei ole kogu metsisele sobivaks modelleeritud pindala osas vajalik rakendada õiguslikke kaitsemeetmeid, vaid osaliselt on võimalik kaitsta metsiseid ka majandusmetsades, milleks RMK juhatus on kinnitanud strateegia „RMK metsise kaitsestrateegia aastani 2030“, kusjuures lähtekohaks on samuti põhimõte, et metsise asurkonda saab tõhusalt kaitsta vaid maastiku tasemel (3 km raadius ümber mängukeskme).
10.4.Kaebaja leiab, et kuna vaidlustatud metsateatised jäävad rohevõrgustiku alale, siis kahjustab metsade kasutamine selle toimimist. Vastustaja sellega ei nõustu. Konkreetsed tingimused rohevõrgustiku toimimiseks ning nendest tekkivad kitsendused määratakse üldplaneeringuga (planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 punkt 10). Seega ainuüksi rohevõrgustiku olemasolu teatud alal ei sea konkreetseid kitsendusi vastava ala kasutamisele. Samuti ei ole need alad kaitsealad ega muude looduskaitseliste piirangutega alad. Metsateatiste registreerimisel arvestati kõikvõimalikke piiranguid, sh rohevõrgustikust ja planeeringutest tulenevaid ning neid võeti asjakohaselt arvesse. Kaebaja esitatud L. Kleini arvamus ei tõenda raiete negatiivset mõju ning tegemist on ühe eksperdi subjektiivse seisukohaga, mille lähtekohaks on võetud vaid looduskaitselised huvid ning asutud seisukohale, et need peavad igas olukorras prevaleerima muu tegevuse ees. Ka ekspert ise möönab, et tema nägemus ei kattu üldise lähenemisega ega ka looduskaitseliste regulatsioonidega.
10.5.Kaebaja on asunud justkui vaidlustama kehtivate seaduste regulatsioone, kuna leiab, et need ei kaitse loodust piisavalt. See on aga õiguspoliitiline küsimus ega seondu haldusotsuste õiguspärasusega. Vastustaja ei saa metsateatiste menetlustes võtta endale laiema ruumilise planeerimise pädevust ega asuda kohtades, kus raie on lubatud, metsaraiet piirama. Küsimus on selles, kas ÜP tingimused lubavad metsateatiste alusel raiet ellu viia või mitte. Oluline on seega seadusest ja konkreetsest planeeringust tuleneva regulatsiooni tõlgendamine. ÜP-st nähtub, et selle kehtestaja eesmärgiks ei olnud rohealadel metsaraiete keelamine. Nii näeb ÜP ette, et tugialadel ja koridorides on metsakategooriaks üldjuhul tulundusmets ja seal võib arendada 6 (15)
majandustegevust, v.a väärtuslikel märgaladel, veekogude kallastel, vääriselupaikades, kaitsealadel, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades ja teistel seadusest tulenevate piirangutega aladel. Samuti nähtub ÜP-st selgelt, et rohevõrgustiku toimimist on hinnatud ning vajalikud tingimused selle säilimise tagamiseks kehtestatud. Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks näeb ÜP ette ka maakonnaplaneeringuga võrreldes täiendavad tingimused. Näiteks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialadel langeda alla 90%, samuti nähakse ette täiendavad tingimused rohealadel ehitamiseks, sh on seatud tingimusi seoses maardlatega. Samal ajal ei seata üldplaneeringuga aga rohevõrgustiku tuumaladele, kuhu ka vaidlustatud metsateatised väljastati, ühtegi täiendavat tingimust seoses metsaraietega. Lisaks tuleb tähele panna, et ÜP punkti 1.2.3 kohaselt tuleb rohelise võrgustiku koridoride alal metsade raiumisel lähtuda valikraie printsiibist, kuid vaidlusalused metsateatised ei asu mitte rohevõrgustiku koridoride alal, vaid tuumalal, kus eeltoodud piirang ei kehti.
10.6.Metsateatiste registreerimine automatiseeritud menetluses on õiguspärane ning nende väljastamisel ei kasutata tehisintellekti, mis teostaks kaalutlusotsuseid ametniku asemel. Tegu on andmetöötluse poolautomaatse vormiga, kus ametnikud määravad konkreetsed kriteeriumid, mille alusel kontrollitakse raie vastavust õigusaktide ja planeeringute nõuetele ning need alluvad Keskkonnameti vahetule kontrollile. Keeldu, et raiete õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimine ei võiks vähemalt osaliselt olla infotehnoloogiliselt automatiseeritud, kehtestatud ei ole. Automatiseeritud menetlust on pidanud õiguspäraseks ka õiguskantsler.
10.7.Metsateatiste registreerimise menetlust kirjeldab dokument „BR07 Kontrollid metsateatiste esitamisel“ (edaspidi kontrollijuhend), kus tuuakse välja kontrolltoimingud, mis teostatakse metsateatiste esitamisel metsaportaali kaudu. Üheks kontrolltoimingu võimalikuks tagajärjeks on aga ka teatise suunamine tavamenetlusse ametnikule. Näiteks suunatakse teatis tavamenetlusse juhul, kui metsaeraldisega seotud tööala kattub Eesti Looduse Infosüsteemi3 objektiga (edaspidi EELIS, sh on hõlmatud sisuliselt kõik kihid – hoiualad, püsielupaigad, üksikobjektid, kaitsealad, kohalikud objektid, kaitsealused taimed, seened, samblikud, loomad). Sel juhul toimub lõplik hindamine metsateatise registreerimise lubatavuse osas ametniku poolt ning on tagatud, et ametnik teostab kaalutluse ja teeb otsuse.
10.8.Keskkonnaamet ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Halduskohus on käesoleva asjaga sarnastest asjades sedastanud, et vastustajal puudub õigusaktidega vastuolu puudumisel kaalutlusruum metsateatise registreerimata jätmiseks ja metsateatis tuleb registreerida. Sellest tulenevalt on Keskkonnaameti kaalutlusõigus ja sellega seonduvalt ka põhjendamiskohustus metsateatistega kavandatavate raiete registreerimisel erinev. Metsateatise registreerimine on soodustava haldusakti andmine, mille põhjendamiskohustus ja -ulatus on erinev haldusakti andmisest keeldumisest (HMS § 56 lg 4). Riigikohus on haldusasjas 3-20-580 ka välja toonud, et elektroonilise haldusakti puhul tuleb arvestada dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (HMS § 55 lg 3). Kuna metsateatis registreeritakse, kui see vastab õigusaktide nõuetele, siis ei ole vajalik sellele kanda infot, et milliste õigusaktide nõuetele see vastab. Küll aga kantakse metsateatisele vajaduspõhiselt põhjendused ja tingimused, mis on konkreetse metsateatise andmisel olulised. Need hõlmavad nii veekaitsega seotud teemasid, lindude pesitsusajaga seotud teemasid kui ka looduskaitselistest piirangutest tulenevaid tingimusi. Ehk juhtudel, kus metsateatise registreerimise põhjendus oleks midagi muud kui „metsateatis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele ja seega on põhjendatud selle registreerimine“, kantakse põhjendused ka
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
7 (15)
metsaregistrisse. Vastustaja on seisukohal, et metsateatiste puhul ei rikuta kuidagi põhjendamiskohustust.
11.Kolmanda isiku seisukoht
11.1.Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
11.2.Vastustaja ei pidanud arvestama linnudirektiivi nõuetega, kuna see ei ole otsekohalduv. Lisaks ei ole vaidlustatud metsateatised väljastatud metsise elupaika. Metsise elupaikadega seoses tuleb eristada metsise elupaiku ja püsielupaiku. Viimased on kaitse alla võetud keskkonnaministri 13.01.2022 määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ ning mille kohaselt kehtib püsielupaigas kaitsekord määruse erisustega. Elupaikades, mille puhul ei ole tegemist püsielupaikadega, kehtib LKS § 48 lg 4 kohaselt isendi kaitse.
11.3.Metsateatised ei ole ÜP-ga vastuolus. ÜP kohaselt eristatakse kolme rohelise võrgustiku komponenti: tugialad ehk tuumalad, millele süsteemi funktsioneerimine toetub; koridorid, mis on tugialasid ühendavad rohelise võrgustiku elemendid; ja nullalad, mida võib vaadelda kui eelisalasid põhisüsteemi, s.o võrgustiku koridoride arendamiseks. Tugialadel ja koridoridel on metsakategooriaks üldjuhul tulundusmets ja seal võib arendada majandustegevust. Seejuures tuleb rohelise võrgustiku koridoride aladel metsade raiumisel lähtuda valikraie printsiibist. See ei tähenda, et teostada tuleks valikraiet.
11.4.Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas harvendusraie teostamine kahjustab olemasoleva rohevõrgustiku säilimist ja toimimist. Kehtivate õigusaktide kohaselt ei peeta harvendusraieid selliseks keskkonnaohtlikuks tegevuseks, millega võiks kaasneda oluline keskkonnamõju või oluline ebasoodne mõju eelkõige Natura 2000 alale. RMK leiab, et nimetatud põhimõte on kohaldatav ka rohevõrgustiku aladele. Kuivõrd harvendusraie ei oma olulist negatiivset mõju Natura 2000 alale, ei saa harvendusraie omada olulist negatiivset või ebasoodsat mõju ka rohevõrgustiku alale. Seda enam, et rohevõrgustiku alad on üldjuhul tunduvalt suuremad kui Natura 2000 alad. Ka lageraiete osas on kaebaja väited üldised ning sidumata konkreetsete raietega. Lageraie järgselt ei jää raiesmik tühjaks, vaid MS § 29 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt säilitatakse nii seemnepuid kui ka säilikpuid. Lisaks istutab RMK praktikas lageraie järgselt raiesmikule uued puud, soodustades seeläbi uue metsa kasvu. Seega tagab ka lageraie teostamine rohevõrgustiku säilimist ja selle toimimist.
11.5.Kaebaja esitatud L. Kleini arvamus on käsitatav erialaspetsialisti arvamusena, mis ei saa olla aluseks metsateatiste õiguspärasuse hindamisel. Samuti on kaebaja tõlgendus Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2021 määrusest nr 3-21-1187 väär, kuna selles asjas oli küsimus esialgse õiguskaitse kohaldamisest. Asjakohatu on ka viide Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021 otsusele nr 3-20-245, kuna vaidluste asjaolud on väga erinevad.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et:
8 (15)
− vaidlustatud metsateatised4 ei asu metsiste elupaigas ega püsielupaigas; − vaidlustatud metsateatised ei jää üldplaneeringuga kehtestatud kaitsemetsadesse; − metsateatised nr 50000527741, 50000527743, 50000526079, 50000526065 asuvad Paikuse valla rohevõrgustiku alal5.
13.MS eesmärk on MS § 2 lg 1 kohaselt tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. MS § 2 lg 2 täpsustab, et metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. MS kohaselt on harvendusraie hooldusraie liik, mille eesmärgiks on metsa väärtuse tõstmine, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimine ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamine (MS § 28 lg 7 punkt 2). Lageraie on aga uuendusraie liik, mille eesmärgiks on raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest raiuda kõik puud, v.a seemne- ja säilikpuud (MS § 28 lg 4 punkt 1 ja § 29). MS ning selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.01.2009 määrus nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ (edaspidi määrus nr 2), samuti LKS ja selle alusel kehtestatud kaitse-eeskirjad, annavad üksikasjalikud juhendid, kuidas ja millistel tingimustel võib raiet teostada, mistõttu on osa kaalutlust teinud ära juba seadus- või määrusandja ning puudub alus väita, et MS-iga ja määrusega nr 2 kooskõlas olevad raied oleksid vastuolus MS §-s 2 sätestatud eesmärgiga.
14.Kaebaja heidab vastustajale ette nii metsateatiste automaatset registreerimist - seejuures leiab kaebaja, et ainuüksi automaatse menetluse kasutamine muudab vaidlustatud metsateatised õigusvastaseks - kui ka sel põhjusel uurimiskohustuse rikkumist ning kaalutlusõiguse teostamata jätmist. Samuti leiab kaebaja, et metsateatised on põhjendamata. Kohus kaebajaga ei nõustu.
15.Metsateatis on haldusakt, mille väljastamist reguleerib MS § 41 ning selle lg 6 alusel antud keskkonnaministri 11.08.2017 määrus nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (edaspidi määrus nr 28). Nii MS kui ka määrus nr 28 kehtestavad, et Keskkonnaamet kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. Kui kavandatav raie on õiguspärane ja riigil on olemas vajalik teave, lahendab metsateatise taotluse metsaregister 15 tööpäeva jooksul tuginedes registriandmetele. Sama kehtestab lakoonilises vormis ka MS § 41 lg 81, mille kohaselt registreerib Keskkonnaamet kavandatud raie metsaregistris, kui see vastab õigusaktide nõuetele. Seega õigusaktidega vastuolude puudumisel ei ole Keskkonnaametil kaalutlusruumi, vaid metsateatis tuleb registreerida. Samuti ei nähtu metsateatise registreerimist reguleerivatest õigusnormidest, et Keskkonnaamet peaks metsateatiste menetlemisel igakordselt kohaldama ametniku tasandil kaalutlusõigust ja et õigusaktide nõuetele vastavuse hindamiseks ei võiks kasutada automatiseeritud menetlust, mille seadistamisel on Keskkonnaamet võtnud arvesse kehtivast õigusest tulenevad õigused ja piirangud.
Metsateatis nr 50000526079 (dtl 103–104), 50000527741 (dtl 49–50), 50000527743 (dtl 51–52), 50000526065 (dtl 535–536), 50000526067 (dtl 527–528), 50000526063 (dtl 529–530), 50000526069 (dtl 539– 540) 5 Loetelu aluseks on kaebaja väited esitatud kaebustest.
9 (15)
16.Kaebaja ei väida, et Keskkonnaamet oleks mõne olulise parameetri jätnud metsaregistri automaatsesse süsteemi lisamata. Keskkonnaamet esitas kohtule metsaregistri kontrollijuhendi 5 , millest nähtub, kuidas metsaregistrisse edastatavate metsateatiste automaatne menetlus toimib. Kontrollijuhendist nähtub, et Keskkonnaameti etteantud parameetrite alusel töötleb arvuti läbi registrid ja andmed, mille vastustaja ametnikud peaksid muidu kontrollima n-ö käsitsi. Tegemist ei ole tehisintellektiga. Tehisintellekti on selgitatud näiteks kui modelleeritud ajuprotsessidest tulenevat arvuti suutlikkust jäljendada inimese vaimset tegevust.6 Tehisintellekti all mõeldakse üldjuhul masina inimlaadseid võimeid, nagu mõtlemine, õppimine, planeerimine ja loovus. Selliseid võimeid metsaregistril ei ole. Ka nähtub kontrollijuhendist, et automaatses menetluses toimub esmalt metsateatise vastuvõtmisel selle nõuetekohasuse kontroll, mille tulemusel on võimalik teatis kas tagasi lükata või edastada lihtsustatud menetlusse. Lihtsustatud menetluses on võimalik teatis suunata tavamenetlusse ametnikule või lihtsustatud menetluses automaatse otsuse tegemisse. Tavamenetlus rakendub, kui tuvastatakse õigusaktidest tulenevad piirangud ning tekib vajadus, et metsateatise vastavust õigusaktide nõuetele hindaks ametnik. Andmed, mida õigusaktidest lähtuvalt kontrollida, on ette andnud vastustaja ning kohtul puudub alus arvata, et vajadusel neid andmeid ei täpsustata. Seega allub metsateatiste väljastamise otsustusprotsess ka automaatse menetluse korral vastustaja kontrollile.
17.Võttes aluseks vaidlustatud metsateatiste esitamise aja ning nende registreerimise aja, siis on ilmne, et need on antud automatiseeritud menetluses. Selle viitab asjaolu, et need on registreeritud esitamisega samal päeval. Ka vastustaja ei väida, et metsateatiste väljastamine oleks toimunud tavamenetluses ametniku tasandil. Seega oli tegemist automatiseeritud menetlusega, mille puhul tuleb kohtul sisuliselt kontrollida metsateatiste formaalset õiguspärasust kui ka sisulist õiguspärasust, ehk seda, kas metsateatiste väljastamisel esinesid vastuolud õigusaktidega, mistõttu oleks vastustaja pidanud teostama kaalutlusõigust ning MS § 41 lg 8 alusel keelduma metsateatiste registreerimisest.
18.Kohus ei nõustu kaebajaga, et metsateatised on põhjendamata. MS § 41 lg 8 kohaselt on Keskkonnaametil kohustus põhjendada metsateatise registreerimata jätmist. Sama põhimõte, et soodustavat haldusakti põhjendama ei pea, tuleneb ka HMS § 56 lg-st 1. Ehkki kaebaja viitab metsateatiste põhjendamiskohustuse rikkumisel Riigikohtu 28.10.2020 määruse nr 320-580 punktile 9, kus märgitakse, et elektrooniline süsteem tuleks kujundada selliselt, et täidetud oleksid haldusmenetluse seaduses isikute kaitseks sätestatud olulised nõuded (HMS §-d 56 ja 57), siis ei saa sellest järeldada, et vastustaja peaks vastupidiselt õigusaktides nõutule asuma soodustavat haldusakti põhjendama. HMS § 56 ei koosne üksnes esimesest ja teisest lõigust, vaid sätestab lõikes 4, et haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Lisaks jätab kaebaja tähelepanuta hilisema kohtupraktika, kus on loetud piisavaks vaide- ja kohtumenetluses esitatud selgitusi (Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus nr 3-20-605, punkt 20), mistõttu saab kohus võtta asja lahendamisel aluseks vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjendused.
19.Vaidlustatud metsateatised on formaalselt õiguspärased. Need sisaldavad endas nii nende andmise faktilist alust (taotluse andmed) kui ka õiguslikku viidet ning otsustust, et metsateatised vastavad MS § 41 lg 81 nõuetele. Samuti on esitatud nende vaidlustamise viide.
Kaebuse vastuse lisa 13, dlt 1747–1785 „Eesti keele seletav sõnaraamat“, 2009, veebis: https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tehisintellekt&F=M
10 (15)
Seega on haldusakti põhjendamise kohustuse minimaalsed nõuded täidetud ning õigusaktidest ei tulene, et täiendavalt peaks metsateatistest nähtuma, mida kontrolliti ja miks jõuti järeldusele, et nende väljastamine on kooskõlas kehtiva õigusega (sh ÜP-ga) ning et nende väljastamine ei riku II kaitsekategooria linnuliigi metsise eluolu.
20.Kuna formaalselt on metsateatised õiguspärased, siis peab kohus hindama, kas Keskkonnaamet on õigesti tuvastanud, et metsateatised vastasid õigusaktide nõuetele või on automaatsüsteemi kasutamine välistanud ametniku kontrolli ning viinud kaalumisreeglite rikkumiseni. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis on automaatse süsteemi toimimiseks vajalikud andmed sisestanud vastustaja ning arvestades kontrollijuhendit, siis süsteem, mida vastustaja kasutab automatiseeritud menetluses, ise kaalutlusõigust teostada ei suuda. Süsteemi ülesandeks on üksnes tuvastada, kas esitatud teatis on kehtiva õigusega kooskõlas ning kui selgub vastuolu, siis suunata probleemne teatis ametniku lauale tavamenetlusse. Niisiis võib probleem tekkida juhul, kui süsteem ei suuda tuvastada sellist olukorda, mille puhul peaks metsateatise tavamenetlusse suunama. Seega tuleb kindlaks teha, kas vaidlusaluste metsateatiste registreerimisel võis süsteemi kasutamine viia ekslikult olukorrani, kus kaalutlusõiguse teostamist vajavaid registreeringuid ei menetletud tavamenetluses.
21.Kaebaja leiab, et metsateatised nr 50000527741, 50000527743, 50000526079, 50000526065 on vastuolus ÜP-ga ning välistavad koostoimes teiste väljastatud metsateatistega rohevõrgustiku toimimise. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et ÜP on haldusakt, millega kavandatud raie lubatavuse hindamisel on Keskkonnaametil kohustus arvestada ning metsateatis peab olema ÜPga kooskõlas (MS § 41 lg-d 7 ja 8). ÜP-ga võib metsaraieid suunata ja piirata erinevatel alustel, nt määrates rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused (PlanS § 75 lg 1 punkt 10) või väärtuslike rohealade, maastike ja looduskoosluste kaitse- ja kasutustingimused (PlanS § 75 lg 1 punkt 14), piiritledes puhke- ja virgestusalad (PlanS § 75 lg 1 punkt 20), moodustades kohalikke kaitsealasid (PlanS § 75 lg 1 punkt 16) või seades lageraie puhul piiranguid langi suurusele ja raievanusele, kaitsmaks asulat või ehitist õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või vähendamaks tuleohtu või tõkestamaks metsatulekahju levikut (PlanS § 75 lg 1 punkt 21). Loetletud alustel võib seada tingimusi mh raiete liigile, raielangi suurusele, raievanusele või raiete tegemise ajale (vt ka PlanS § 74 lg 3). Küll aga tuleb tähele panna, et kui kohalik omavalitsus ei ole otsustanud suunata ega ka piirata erinevatel alustel raieid, siis kohalduvad üldised õigusaktidest tulenevad piirangud ning nende järgmisel ei ole raie planeeringuga vastuolus.
22.Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebaja omistab rohevõrgustiku aladele tähenduse, mida seadusandja ega ka ÜP koostaja ei ole teinud. Rohevõrgustiku alad ei ole kaitsealad ning kui ÜP koostaja ei ole pidanud täiendavaid piiranguid raiele vajalikuks kohaldada, siis kehtivad raietele õigusaktidest tulenevad nõuded (nt et enne raiesmiku uuenemist ei tohi teha uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel, välja arvatud juhul, kui raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa MS § 29 lõikes 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset pindala7). Nagu vastustaja selgitas, siis rohevõrgustik on PlanS § 6 punkti 17 järgi eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslike ja poollooduslike koosluste kogum, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest
MS § 29 lg 9
11 (15)
rohekoridoridest. Rohevõrgustike olemust on selgitatud ka üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“, mis kehtestati Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Üleriigilise planeeringu punktis 6 selgitatakse rohevõrgustiku olemust ning mööndakse, et selle struktuuri, sidusust ja osatähtsust võib pidada heaks ning et selle säilitamise meetmed tuleb kehtestada üldja maakonnaplaneeringutes. Lisaks märgitakse üleriigilises planeeringus, et rohevõrgustiku kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas ega ka vajalik, kuna see muudaks asustuse püsimise ja arengu maapiirkondades küsitavaks, oleks vastuolus rohevõrgustiku eesmärgiga ja integreeritud ruumilise planeerimise põhimõtetega. Seega pole rohevõrgustik ala, mille puhul oleks lageraiete tegemine keelatud ning rohevõrgustiku säilimise tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne.
23.Kaebaja ei ole põhistanud, et rohevõrgustik, mille osaks on ka mets, kuhu metsateatised väljastati, ei toimi, või et selle toimimine oleks ohus. Seda ei nähtu ka eksperthinnangutest, mida kaebaja tsiteerib ning millest tehtud järeldused on deklaratiivset laadi. Samuti märgib kohus, et nõustub vastustaja ja kolmanda isiku etteheidetega L. Kleini arvamusele8, kuna see irdub kehtivast õigusest ning seda möönab arvamuse koostaja ka ise. Asjaolu, et eksperdid või keskkonnaorganisatsioonid soovivad rohevõrgustiku alasid enam kaitsta, on küll mõistetav, aga seda ei saa teha metsateatiste lausalise vaidlustamise kaudu. Selleks tuleb leida muu meetod koostöös kohaliku omavalitsusega.
24.Kaebaja ei ole vaielnud vastu vastustaja väitele, et kõik vaidlustatud metsateatised asuvad üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku tuumalal. ÜP 9 punktis 1.2.3. käsitatakse rohelise võrgustiku alasid ning üldplaneeringu kohaselt on roheline võrgustik osa ökoloogilisest võrgustikust, mis on planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini eristatav kui nn roheluse domineerimisega ala. Lisaks on ÜP-s välja toodud nõuded rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks. Piirangud, mille üldplaneering rohelise võrgustiku aladele seab, on järgmised: − Tugialadel ja koridoridel on metsakategooriaks üldjuhul tulundusmets ja seal võib arendada majandustegevust, v.a väärtuslikel märgaladel, veekogude kallastel, vääriselupaikadel, kaitsealadel, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades ja teistel seadusest tulenevate piirangutega aladel; − Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldiselt lubatud; − Rohelise võrgustiku koridoride alal tuleb metsade raiumisel lähtuda valikraie printsiibist. Lisaks on maakonna teemaplaneeringust tulenevalt määratud soovitused rohelise võrgustiku tugialadele T6–T9.
25.Kaebaja ei väida ning ka kohtule ei nähtu, et vaidlustatud metsateatised asuksid aladel, kus metsade majandamine oleks üldplaneeringu kohaselt välistatud. Samuti ei nähtu kohtule, et metsateatiste realiseerimine soovitud viisil tooks kaasa kuidagi tugialade terviklikkuse kadumise, kuivõrd ka metsateatise realiseerimise järgselt jääb maakasutus samaks. Lisaks ei ole kaebaja toonud välja ka neid asjaolusid, et lubatud raied oleksid vastuolus MS-ga ning selle ja LKS alusel kehtestatud raieid piiravate õigusaktidega. Kohus nõustub haldusasjas nr 3-21-1187 tehtud Tallinna Halduskohtu 09.11.2021 otsuse punktis 14 tooduga 10 , mille kohaselt: „Kuigi rohelise võrgusiku eesmärk on valla looduskeskkonda säilitada, ei ole dtl 280–285 dtl 199–278
Seisuga 30.11.2022 on Tallinna Halduskohtu otsus jõustumata. 12 Vt vastustaja 20.10.2022 seisukoht ja selle lisa (dtl 1815–1820)
12 (15)
planeeringute kohaselt tegemist metsaga, mida tuleb säilitada muutumatul kujul. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustades leidnud, et lageraie võib kahjustada rohevõrgustiku toimimist ning selle järel võtaks metsa tegelik uuenemine aega aastakümneid (Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2021 määrus nr 3-211187, p 14). Sellest seisukohast ei tulene aga, et igasugune lageraie rohevõrgustiku alal kahjustaks rohelise võrgustiku eesmärgipärast toimimist või oleks põhimõtteliselt keelatud. Lageraie on küll intensiivne ning pikaajaliste mõjudega metsamajandamise viis, kuid see ei muuda metsateatiste registreerimist õigusvastaseks.“.
26.Kuna rohevõrgustiku tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ning seda korraldatakse ÜP kaudu, siis ei saa vastustaja metsateatiste menetluses asuda kohaliku omavalitsuse asemel selles osas õigusruumi kujundama. Keskkonnaamet saab metsateatisi registreerides arvestada vaid üldplaneeringus ja teistes õigusaktides kehtestatud piirangutega. Samuti ei saa vastustaja asuda metsateatiste menetluses tõlgendama planeeringulisi eesmärke selliselt, et vaatamata keelu puudumisele oleks siiski kogu rohevõrgustiku tuumala või rohevõrgustik tervikuna raiekeelu all. Sellisel juhul rakendataks rohevõrgustiku aladele ette piiranguid, mida ei ole kehtestatud isegi kõigile LKS-is sätestatud kaitsealadele või elupaikadele.
27.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud metsateatised ei ole ÜP-ga vastuolus.
28.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et metsateatised oleksid õigusvastased metsiste kaitse aspektist vaadatult.
29.Vaidlustatud metsateatised ei asu kaitsealadel ega ka linnu- või loodusaladel, mis on arvatud Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. Samuti ei ole vaidlustatud metsateatised väljastatud metsise püsielupaika või elupaika. Vaidlustatud metsateatised jäävad metsiste elupaiga piiridest 130–490 meetri kaugusele12. Kuna kaebaja väited on esitatud enamalt jaolt aspektist, et vaidlustatud metsateatised on väljastatud elupaika, siis jätab kohus need väited tähelepanuta. Samuti jätab kohus tähelepanuta need väited, mis puututavad kaitsealasid või linnu- ja loodualasid, kuna vaidlustatud metsateatised sellistele aladele väljastatud ei ole. Kohus mõistab kaebaja eesmärki tagada metsise ja tema elupaikade (sh võimalike potentsiaalsete elupaikade) ulatuslikum kaitse, et tagada liigi soodne seisund. Ent tegemist on kaebaja subjektiivse sooviga, millest ei saa tuleneda vastustajale ja kolmandale isikule kohustusi ning omandiõiguse piiranguid.
30.Kaebaja ei ole vaielnud vastu vastustaja väitele, et metsise elupaigad on piiritletud terviklike aladena ja need sisaldavad ka puhvertsooni. Vaidlust ei ole, et metsis on II kaitsekategooria liik ning nagu kaebaja välja toob, siis LKS § 48 lg 2 järgi tagatakse II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Vastustaja tõi kohtumenetluses välja, et metsise EELIS-esse kantud elupaikadest (leiukohad) on 01.01.2021 seisuga arvatud kaitstavate alade koosseisu leiukohtade pindalast 79% ja koguarvust 74%, koos projekteeritavate kaitstavate aladega saab olema kaitstud vastavalt 82% ja 79%. Seega on metsise elupaiku kaitse all rohkem kui LKS § 48 lg 2 ette näeb, mistõttu on ka põhjendatud, et väljapoole kaitstavaid alasid jäävate metsiste kaitse tagatakse isendikaitsega (LKS § 55 lgd 6 ja 61). Seega on leitud, et II kaitsekategooria liikide osas peaks kaitsealade ja püsielupaikade võrgustik koostoimes isendikaitsega tagama liigi soodsa seisundi ning raie teostaja on kohustatud neid nõudeid (sh isendikaitse nõudeid) järgima.
13 (15)
31.Ehkki kaebaja esitatud arvamused annavad aluse järeldustele, et metsise kaitse võiks vajada täiendavaid meetmeid, siis ei saa sellest järeldada, et vaidlusaluste metsateatiste registreerimine oleks olnud õigusvastane. Metsiste kaitset korraldab õigusaktide tasandil eeskätt Vabariigi Valitsus ja Keskkonnaministeerium ning vastustaja pädevuses ei ole olemasolevate kaitsealade ning püsielupaikade laiendamine. Samuti ei saa vastustaja otsustada, et väljaspool kaitstavaid alasid tuleks LKS § 55 lg-te 6 ja 61 asemel kohaldada kaitstava ala reegleid. LKS § 10 lg 1 kohaselt otsustab ala kaitseala või hoiualana kaitse alla võtmise Vabariigi Valitsus ja LKS § 10 lg 2 kohaselt võtab ala püsielupaigana kaitse alla valdkonna eest vastutav minister. Keskkonnaamet ei saa omaalgatuslikult metsateatiste registreerimise menetluses asuda metsise kaitseks kaitsealuseid loodusobjekte faktiliselt laiendama. Põhjendamatu on nõuda, et mittekaitsealustel aladel kehtiks kaitsealuste loodusobjektidega samaväärsed või rangemad piirangud. Nt ei keela keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis harvendusraiet, kui see on vajalik liigi elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks (§ 4). Samuti ei ole piiranguvööndis keelatud lage- ja turberaie, ent tegevusele on seatud piirangud. Seega puudub igasugune põhjus eeldada, et elupaigast väljapoole jäävatel aladel harvendus- ja lageraie tegemine oleks sedavõrd invasiine tegevus, et see peaks metsise kaitse seisukohalt olema keelatud.
32.Kohus märgib täiendavalt, et kolmas isik on 01.09.2020 kehtestanud metsise kaitsestrateegia aastani 203011 ning kohtul puudub alus arvata, et kolmas isik oma tegevuse kujundamisel enda kehtestatud leevendusmeetmetest ei lähtu.
33.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on metsateatiste registreerimisel lähtunud õigusaktide nõuetest ega ole jätnud vajalikke asjaolusid uurimata ja kaalutlusi tegemata. Samuti on vaidlustatud metsateatised piisavalt põhjendatud.
34.Kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Seejuures tuleb menetluskulude hüvitamisel arvestada HKMS §-s 109 sätestatud põhimõtteid ning kooskõlas Riigikohtu 11.05.2022 otsusega nr 3-20-663 tuleb esindaja kulud välja mõista ilma käibemaksuta. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Esindajakulu (HKMS § 103 lg 1 punkt 1) väljamõistmiseks piisab tõendamisest, et menetlusosalisel on tekkinud asjaomase kulu kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11).
36.Vastustaja taotleb kaebajalt menetluskulude hüvitamist summas 2717 eurot (käibemaksuta). Kohus jääb 10.11.2022 määruses nr 3-22-364 väljendatud seisukohta juurde, mille kohaselt vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajalt ei ole põhjendatud. Kuna haldusasjas nr 322-364 olid samad menetlusosalised, siis ei pea kohus põhjendatuks eelviidatud määruses toodud seisukohti siinkohal üle korrata. Haldusorgan peab oma töö korraldamisel arvestama,
dtl 1836–1841
14 (15)
et sisuliselt võidakse vaidlustada iga tema haldusakt ning suutma sellest tulenevalt ka oma töö korraldada. Sel põhjusel ei ole õigustatud kalduda kõrvale ka seni kohtupraktikas väljendatud seisukohast, mille kohaselt ei saa vastustaja õigusabikulusid kaebajalt välja mõista (vt nt Riigikohtu 24.03.2021 otsuse nr 3-18-687 punkti 24; 28.06.2017 otsuse nr 3-3-1-73-16 punkti 48 ja seal viidatud kohtupraktikat).
37.Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude hüvitamist summas 2723,33 eurot (käibemaksuta). Sarnaselt nt asjadele 3-22-124, 3-22-364 peab kohus ka käesolevas asjas põhjendatuks, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab kaebaja osaliselt. Kohus jääb varem väljendatud seisukohale, et kolmandat isikut ei ole põhjendatud käsitada haldusorganina ning tema menetluskulusid ei saa jätta välja mõistmata põhjusel, et kolmandal isikul on olemas õigusosakond (vt halduskohtu määrus 3-22-364). Ka haldusasja 3-22-358 ei saa pidada keerukaks, ent selle muudab tavapäratuks kaebaja algselt esitatud kaebuse maht. Ehkki kohtule ei nähtu, et kolmanda isiku õigusabikulude osas oleks põhjendamatuid menetlustoiminguid ning seda ei väida ka kaebaja, siis nõustub kohus kaebajaga, et sellises ulatuses oleks õigusabi kulude väljamõistmine ebamõistlik ning võiks olla takistav tulevikus keskkonnaasjades kohtusse pöördumisel. Riigikohus selgitas 15.12.2014 kohtuotsuse nr 3-31-67-14 punktis 32.2, et keskkonnaasjades kohtusse pöördumise õigust käsitleb Århusi konventsiooni artikkel 9, mille 4. lõike järgi ei tohi kohtumenetlus olla takistavalt kallis. Århusi konventsiooni nõuete järgimist kontrolliv komisjon on asunud seisukohale, et konventsiooni artikli 9 lg 4 rikkumisena on käsitatav ka olukord, kus kaebajalt väljamõistetavad menetluskulud on ülemäära suured (kontrollikomisjoni tähelepanekud ja soovitused Ühendkuningriiki puudutava teate kohta ECE/MP.PP/C.1/2010/6/Add.2, 24. september 2010, p 44). Sellest ei saa aga järeldada, et kaebaja kanda ei võiks menetluskulusid ühelgi juhul jätta. Menetluskuludel ei tohi olla karistavat eesmärki ega ka seda, et nende väljamõistmise hirmus võiksid keskkonnaorganisatsioonid jätta oma kaebeõiguse kasutamata. Metsandussektoris aktiivselt tegutseval kolmandal isikul tuleb paratamatult arvestada võimalike kaebustega ning sellega kaasnevate kuludega. Kaebaja näol on tegemist keskkonnaorganisatsiooniga, kelle kaebeõiguse eesmärgiks ei ole mitte niivõrd enda subjektiivsete õiguste kaitse, kuivõrd laiemalt Eesti keskkonna kaitse. See aga ei tähenda, et menetluskulud tuleks tervikuna jätta kolmanda isiku kanda. Kohtusse pöördumisel peab ka keskkonnaorganisatsioon arvestama võimalike menetluskuludega. Kohtu hinnangul on praegusel juhul oluline arvestada asjaoluga, et kolmanda isiku menetluskulude suurus on suuresti tingitud kaebajast endast, kuivõrd metsateatiste suuremahulise ja valimatu vaidlustamisega suurendas kaebaja ka ise menetluskulusid. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebajalt tuleb kolmanda isiku kasuks mõista välja menetluskulud summas 600 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohtu hinnangul on sellisel juhul ka tagatud, et kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetavad menetluskulud ei oleks ebaõiglased, arvestades kaebaja põhikirjalisi eesmärke (HKMS § 108 lg 11).
(allkirjastatud digitaalselt)
15 (15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.