Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.12.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-225
Haldusasi
OÜ Tarkin kaebus viivistasu otsuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.03.2023 otsus
Menetlusosalised
Kaebaja OÜ Tarkin (rg-k 11338802) Vastustaja AS Ühisteenused (rg-k 11052490), esindaja AT Vastustaja Tallinna linn, esindaja TE
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna linna apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Tallinna linna apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.03.2023 otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Tarkin kaebus rahuldamata.
3.Mõista OÜ-lt Tarkin välja Tallinna linna kasuks menetluskulu katteks 20 eurot. Poolte ülejäänud menetluskulu mõlemas kohtuastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.01.2024 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.AS Ühisteenused parkimiskontrolör koostas 24.11.2021 viivistasu otsuse nr 0053064861, kuna sõiduk Renault registreerimisnumbriga XXXXXX oli aadressil Aia tn 7, Tallinn pargitud parkimistasu maksmata. Liiklusseaduse (LS) § 188 lg 1 p 1 ja lg 8 alusel tuleb tasuda Tallinna linnale viivistasu 31 eurot.
2.Tallinna Transpordiamet jättis 30.12.2021 käskkirjaga nr 213127 (vaideotsus) OÜ Tarkin vaide rahuldamata.
3.OÜ Tarkin esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 24.11.2021 viivistasu otsuse nr 0053064861 ja Tallinna Transpordiameti 30.12.2021 vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja ei parkinud aadressil Aia tn 8 Rimi poe ees, vaid peatas sõiduki selleks, et prügi ära visata. Auto mootor töötas ja tuled põlesid. Parkimiskontrolör nägi, kuidas kaebaja naasis oma sõidukisse ja sõitis ära. Viivistasu otsust sõidukile ei kinnitatud.
AS Ühisteenused ja Tallinna linn palusid jätta kaebuse rahuldamata.
Sõiduk ei peatunud LS § 2 p 52 mõistes. Fotodelt pole võimalik selgelt tuvastada, et sõidukijuht oleks peatunud sõitjate või veose peale võtmiseks või mahalaadimiseks. Fotod tõendavad, et juhti ei olnud sõiduki juures. Juht käis kaebuse kohaselt prügi ära viskamas ja viibis eemal vähemalt 2,2 minutit. Ka sõiduki parkimisel võib mootor ja tuled töötada. Parkimise algusaeg oli fikseerimata ja parkimistasu maksmata.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 09.03.2023 otsusega kaebuse, tühistas viivistasu otsuse ja vaideotsuse ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja 20 eurot menetluskulu katteks. LS-i normid seostavad parkimist ja peatumist üksnes sõitjate peale või maha minekuga või veose laadimisega, mis ei saagi hõlmata kõiki olukordi, mis praktikas võivad tekkida. Kõrvale ei saa jätta mõistlikkuse aspekti. Üldise arusaama kohaselt ei ole parkimisega tegemist siis, kui sõiduki mootor jäetakse töötama. Näiteks peab olema võimalik minna ostma parkimispiletit. Hea haldustavaga ei ole kooskõlas olukorda, kus sõidukijuht on parkimiskontrolöri vaateväljas, kes ei pea vajalikuks midagi küsida, selgitada või täpsustada ja selle asemel pildistab kiirkorras mitmel korral sõidukit, sealhulgas ära sõitvat sõidukit. Asjaolu, et parkimiskontrolör ei jõudnud kinnitada viivistasu sõidukile, kinnitab, et tegemist oli pigem peatumisega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.AS Ühisteenused palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.03.2023 otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Sõiduki peatumise korral toimub aktiivne tegevus sõiduki juures – kauba, esemete jne maha või peale laadimine – ja sõiduki juht viibib vahetult sõiduki juures, korraldades vajalikke tegevusi. Kaebaja on ise väitnud, et ta lahkus sõiduki juurest seoses prügi äraviimisega. Juhi lahkumisega sõiduki juurest algas sõiduki parkimine. Juht jättis teadlikult mootori tööle ja tuled põlema, et jätta muljet, nagu sõiduk peatus, mitte aga ei parkinud. Kohtu toodud näited mõistlikkuse kohta ei ole asjakohased, nt parkimispiletit ostma minnes on võimalik 15 minutiks tähistada tasuta parkimise algusaeg. Vastustaja pole rikkunud head haldustava. Viivistasu otsus koostati ajal, kui juhti ei olnud sõiduki juures ehk ajal, kui sõiduk oli pargitud. Viivistasu otsuse teist
2(4)
3-22-225 eksemplari ei saanud kontrolör sõidukile kinnitada või juhi kätte anda põhjusel, et sõiduk lahkus enne teise eksemplari väljatrükki printerist.
AS Ühisteenused palub apellatsioonkaebus rahuldada.
OÜ Tarkin palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Vastuolulised ja ajas muutuvad on vastustaja väited selle kohta, kas viivistasu otsus oli välja prinditud ja sõidukile kinnitatud. Vastatud pole kaebaja taotlusele saada foto väljatrükist. Vastustaja sõnul pole piltidelt näha, et autojuht on sõiduki vahetus läheduses, kuid mõni hetk hiljem on tehtud foto ära sõitvast sõidukist. Kaebaja pole saanud selgitusi parkimiskontrolörilt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata.
10.LS §-dest 187 ja 188 tuleneb, et viivistasu otsuse tegemise eelduseks on asjaolu, et sõiduk on pargitud. Kui tegemist on sõiduki peatumisega, ei saa viivistasu otsust teha. Seega on asjas oluline, kas vaidlusaluse sündmuse ajal oli sõiduk pargitud või peatunud. LS § 2 p-d 49 ja 52 defineerivad parkimise ja peatumise mõisted järgmiselt. Parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks (p 49). Peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel (p 52).
11.Esiteks pole vaidlust selles, et sõiduk oli seisma jäetud kooskõlas juhi tahtega, s.o LS § 2 p 49 mõistes ettekavatsetult. Seda kinnitab asjaolu, et kaebuses on kaebaja ise väitnud, et juht läks prügi ära viskama, s.o ta jättis sõiduki seisma ja väljus sõidukist. Kaebaja pole väitnud, et sõiduk jäi seisma liiklusvoos, liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel või sõitjate peale või maha minekuks või veose laadimiseks. Ka halduskohus pole tuvastanud, et see oleks olnud nii. Miski ei viidanud sellele, et oleks toimunud veose laadimine. Auto oli avalikul tasulisel parkimisalal, selle uksed olid kinni ning viited veose laadimisele puudusid. Järelikult ei saanud seaduse mõistes olla tegemist muu kui parkimisega.
12.Ainuüksi töötav mootor ei viita peatumisele (veose laadimisele). Kui juht on mootori tööle ja tuled põlema jätnud, võib see teatud juhtudel viidata sellele, et juhil on plaanis kiiresti naasta või peagi sõitma hakata, kuid see ei oma seaduses toodud definitsioonide järgi tähtsust peatumise ning parkimise eristamisel. Olukorras, kus seadusega on mõistetele antud kindel tähendus, ei saa neid tõlgendada laiendavalt, nagu halduskohus tegi. Kui lugeda mootori tööle ja tulede peale jätmist alati sõiduki peatumise tunnuseks, võimaldaks see kuritarvitusi (sõiduki pikemaks ajaks seisma jätmist parkimistasu maksmata). Kui juhil on vaja sõiduk lühiajaliselt seisma jätta prügi äraviskamiseks või muuks kiireks toiminguks, saab ta tähistada parkimise algusaja parkimiskellaga või muul viisil ning see annab õiguse tasuta parkida 15 minuti jooksul (LS § 187 lg 4). Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka LS § 13 lg-le 5, mille kohaselt õuealal ja lähemal kui kümme meetrit elamust ei tohi peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui kaks minutit. Selles sättes on seadusandja selge sõnaga pidanud võimalikuks, et pargitud sõidukil töötab mootor. Seega ei saa mootori töötamine olla LS tähenduses parkimist välistav asjaolu.
13.Viivistasu otsust ei anta kaalutlusõiguse alusel ning see määratakse juhul, kui täidetud on seaduses sätestatud eeldused. Kaevatav viivistasu otsus tugineb seaduslikule alusele (LS § 188 3(4)
3-22-225 lg 1 p 1) ja selle sissenõudmine ei ole vastuolus hea halduse põhimõttega. Viivistasu otsuse väljatrükiga seonduv ei mõjuta seda, kas viivistasu otsus ise oli õiguspärane. Samuti ei mõjuta kaevatava haldusakti õiguspärasust asjaolu, et kaebaja ei saanud kohtueelses menetluses vastustajalt kaebaja soovitud andmeid parkimiskontrolöri kohta.
14.HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb apellandi apellatsioonimenetluse menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) välja mõista kaebajalt. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kannab kaebaja oma menetluskulu (riigilõiv halduskohtule kaebuse esitamisel) ise. Rohkem kulude kandmist pole pooled väitnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.