T.D kaebus Maksu- ja Tolliameti 08.05.2023 vastutusotsuse nr 13-7/01275-7 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – T.D, esindaja vandeadvokaat Toomas Kõiv Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Karin Kask
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 10.11.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 08.01.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) kohustas 08.05.2023 vastutusotsusega nr 13-7/01275-7 T.D tasuma OÜ Botyrna Maslinowa maksuvõla kogusummas 51 984,79 eurot, millest 29 812,03 eurot on põhivõlg ja 22 172,76 eurot intress (edaspidi: VO). 08.05.2023 seisuga on OÜ Botyrna Maslinowa maksuvõlg 54 218,53 eurot, millest põhivõlg on 29 949,53 eurot ja intressivõlg 24 766,79 eurot. OÜ-l Botyrna Maslinowa on tasumata maksustamisperioodi 06.2018 sotsiaalmaks 123,13 eurot, erijuhtude tulumaks 0,05 eurot, käibemaks 29 688,85 eurot ning maamaks 137,50 eurot. OÜ-l Botyrna Maslinowa on tasumata 20.12.2022 koostatud intressinõue nr 13-3/150368 kogusummas 22 269 eurot.
OÜ Botyrna Maslinowa deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuste sissenõudmiseks arestis MTA äriühingu arvelduskontod kõikides krediidiasutustes alates 24.07.2018 ning intressinõude osas alates 20.12.2022. Sissenõudmistoimingute tulemusena äriühingu ettemaksukontole laekumisi toimunud ei ole. Viimane laekumine äriühingu ettemaksukontole toimus 07.08.2018 ja seda tagastusnõude arvelt. Äriühingul puudub registervara, millele sissenõuet pöörata ning maksuhalduri nõuet rahuldada. OÜ Botyrna Maslinowa kustutati KMKR registrist 28.08.2018 ning viimane majandusaasta aruanne esitati 2018. a majandusaasta kohta. MTA hinnangul ei ole OÜ Botyrna Maslinowa tegutsev äriühing, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. OÜ Botyrna Maslinowa (endise ärinimega Kascon Grupp OÜ) registreeriti äriregistris 17.02.2017. T.D oli selle juhatuse liige perioodil 17.02.2017 kuni 13.08.2018 ehk äriühingu maksuvõla tekkeperioodil. Nimetatud perioodil oli kaebajal äriühingust ka 1/3 osa. 17.02.2017 kuni 29.05.2018 oli äriühingu juhatuse liikmeks ka D.I ning perioodil 17.02.2017 kuni 15.05.2018 W.D. Äriühing tegeles äriühing elamute ja mitteeluhoonete ehitusega. T.D juhatuse liikmeks oleku perioodil jättis Botyrna Maslinowa OÜ tasumata maksustamisperioodi 06.2018 maksukohustused kogusummas 29 812,03 eurot. Kaebaja kui OÜ Botyrna Maslinowa maksuvõla tekkeperioodi juhatuse ainus liige eelistas eraõiguslikke võlausaldajaid maksuhaldurile ning jättis seetõttu äriühingu maksukohustused täielikult ja tähtaegselt tasumata, kuigi äriühingul maksukohustuste täitmiseks oli piisavalt raha. Kui kaebaja ei oleks rikkunud juhatuse liikmena tasumiskohustust ning oleks korraldanud OÜ Botyrna Maslinowa rahaliste vahendite arvelt maksukohustuste täitmise proportsionaalselt teiste võlausaldajatega, oleks olnud võimalik OÜ Botyrna Maslinowa deklareeritud maksukohustuste täielik ja tähtaegne tasumine ning maksuvõlga ei oleks tekkinud. Seega esineb kaebaja toime pandud rikkumiste ja OÜ Botyrna Maslinowa maksuvõla vahel põhjuslik seos. Kaebaja jättis täitmata ka OÜ Botyrna Maslinowa rahalise kõrvalkohustuse, s.o arvestamata ja tasumata intressi deklareeritud maksukohustustelt. Kui ta ei oleks tekitanud äriühingule maksuvõlga, ei kuuluks sellelt ka arvestamisele ja tasumisele intress. Seega tuleb intressivõlg summas 22 172,76 eurot lugeda kaebaja tegevuse tulemuseks. Kaebaja suhtes rakendub VO väljastamisel viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. Varaseim VO-ga sissenõutav maksukohustus pärineb perioodist 06.2018 (TSD) ning varaseima maksusumma määramise tähtaeg saabub 10.07.2023. Seega ei ole möödunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise viieaastane tähtaeg.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 07.06.2023 T.D kaebus MTA 08.05.2023 vastutusotsuse nr 137/01275-7 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 18.07.2023 määrusega menetlusse. Sama määrusega rahuldas kohus kaebaja 03.07.2023 esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas vaidlusaluse VO täitmise edasiulatuvalt, lubades vastustajal teostada üksnes MKS § 130 lg 1 p-des 1-2 ja 4-5 sätestatud täitetoiminguid (resolutsiooni punkt 1).
KAEBAJA SEISUKOHAD
3.Antud juhul ei ole täidetud VO tegemise eeldused (MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1, § 96 lg 1; Riigikohtu otsus nr 3-19-1161/40, p 12) ning VO on tehtud aegumistähtaja rikkumisega. Kaebaja ei ole tegutsenud eesmärgiga jätta maksud tasumata. Maksud tuleb tasuda äriühingu vara arvelt ning juhul, kui äriühingu maksejõuetus ei ole tingitud juhatuse liikme kohustuste rikkumisest, pole alust VO teha. Seega on oluline kindlaks teha, kas äriühingu juhatus on täitnud oma juhtimiskohustust
korraliku ettevõtja hoolsusega (äriseadustiku § 187 lg 1) või jätnud õigusvastaselt talle pandud kohustused täitmata.
4.MTA ei ole soovinud kogu vastutusmenetluse käigus välja selgitada tegelikke asjas tähtsust omavaid asjaolusid, majanduslikku olukorda ja põhjuseid, vaid on talitanud nii, nagu tal oleks kiirem ja mugavam oma tegeliku eesmärgini jõuda – väljastada igal juhul äriühingu endisele juhatuse liikmele VO. Senine menetluse käik on tõestanud, et ärakuulamisõiguse tagamine on olnud üksnes näiline, uurimispõhimõtet ei ole järgitud, rahuldamata on jäetud kõik kaebaja esitatud taotlused jne.
5.On teada, et sama järjekoha võlausaldajate nõuded rahuldatakse proportsionaalselt pankrotimenetluses, samas täitemenetluses aga hoopis vastavalt nõuete esitamise järjekorrale (prioriteedipõhimõte). Mõlemal juhul lähtutakse seaduses sätestatud selgest ja arusaadavast eriregulatsioonist. MTA küll tunnistab, et äriühingu juhatuse liikmel ei ole seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele, kuid ta peab mõistliku ettevõtja hoolsusstandardi raamidesse jäädes täitma oma kohustusi proportsionaalselt võimalustega ning erinevate võlausaldajate huve arvestades. Isegi proportsionaalse nõuete rahuldamise korral ei ole eelduslikult võimalik täita ühtegi nõuet 100%-liselt, st ebaloogiline ning täiesti vale on MTA järeldus, et siis oleks olnud võimalik maksukohustuse täielik täitmine ning maksuvõlga ei oleks tekkinud. Järelikult MTA siiski eeldab, et ka tavasituatsioonis tuleb maksuhaldurit eelistada teistele võlausaldajatele. See aga ei ole seaduslik ega loogiline, kuna MTA tunnistab ka ise, et Kascon Grupp OÜ (hilisem ärinimi OÜ Botyrna Maslinowa) näol ei olnud tegemist makseraskustesse sattunud äriühinguga.
6.Kaebaja on esitanud vastutusmenetluse käigus oma 26.02.2023 kirjalikus vastuses taotluse G.Lilt ütluste võtmiseks (teabe andmise nõudmiseks). Sama taotlust korrati 17.04.2023 kaebaja esindaja poolt. MTA poolt on jäetud kõik kaebaja taotlused järjekindlalt rahuldamata. 09.08.2018 sõlmiti müüjate ja ostja Autobella OÜ (juhatuse liige G.L ) vahel osaühingu osade müügileping. Müügilepingu punktides 2.1.8 ja 2.3.3 sisalduvad notari poolt kontrollitud ja tõestatud lepingu osaliste tahteavaldused selle kohta, et müüjad on avaldanud ostjale kogu informatsiooni äriühingu majandusliku ja finantsilise olukorra, samuti varaliste õiguste ja kohustuste kohta ning ostja on teadlik 30 170 euro suuruse maksuvõla olemasolust lepingu sõlmimise päeva seisuga, kuid vaatamata sellele soovib tehingu teha lepingus sätestatud tingimustel.
7.MTA on küll viidanud, et pöördus 13.09.2018 korralduse nr 9-1/3630 alusel OÜ Botyrna Maslinowa poole maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla tasumise võimaluste kohta, kuid äriühing jättis tema suhtes väljastatud korralduse täitmata. Samuti pöördus MTA 17.10.2018 korralduse nr 9-1/3630-321 alusel D.I ning 17.10.2018 korralduse nr 9-1/3630-2 alusel OÜ Ordveks poole ning täiendavate asjaolude kindlakstegemiseks pöörduti ka Swedbank AS ning SEB Pank AS poole. Seda ei ole aga tehtud kaebaja suhtes läbi viidud vastutusmenetluse ajal (s.o. alates 10.02.2023). Seega tuleb need asjaolud ilmtingimata välja selgitada kohtumenetluses, kus põhiküsimus on selles, kas kaebaja vastutab solidaarselt äriühingu maksukohustuste eest või mitte.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, jäädes kõigi VO-s esitatud seisukohtade juurde. Käesoleval juhul on juhatuse liikme vastutuse eeldused täidetud. Kaebaja on Kascon Grupp OÜ (hilisema ärinimega OÜ Botyrna Maslinowa) juhatuse liikmena tahtlikult rikkunud kohustust korraldada esindatava tasumiskohustus. Selle kohustuse rikkumise tulemusel tekkis äriühingul maksuvõlg ning põhivõla mittetasumine tõi kaasa ka intressivõla tekke.
9.Ilmselgelt väär on kaebuse esitaja väide, nagu oleks ärakuulamisõiguse tagamine olnud üksnes näiline. Maksuhaldur on andnud kaebajale võimaluse seletuse andmiseks vastutusmenetluses ning
saatnud talle ka VO projekti, võimaldades vastuväidete ja taotluste esitamist. VO-s analüüsis maksuhaldur kaebaja seisukohti ja taotlusi ning vastas neile. Maksuhalduri mittenõustumine kaebaja väidetega või tema taotluste rahuldamata jätmine ei tähenda, et kaebaja ärakuulamisõigust oleks rikutud. Kaebaja esindaja üritab jätta muljet, nagu oleks maksuhaldur põhjustanud selle, et kaebaja pidi kaebuse esitamisega kiirustama. Vaidlust ei ole, et kaebaja sai VO e-maksuameti vahendusel kätte juba 08.05.2023 ning asjaolu, et kaebaja sellest enda esindajat ei informeerinud, ei ole etteheidetav maksuhaldurile.
10.Kaebaja ei ole väitnud, et äriühing oleks olnud maksukohustuse täitmata jätmise ajal makseraskustes. Seega jääb selgusetuks, miks poleks tema hinnangul võimalik olnud nõudeid 100%-liselt täita. Maksuhaldur ei eelda, et maksuhaldurit tuleks teistele võlausaldajatele eelistada. Olukorras, kus makseraskustesse sattunud äriühing peab täitma kohustusi erinevate võlausaldajate ees, ei ole juhatuse liikmel seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele, kuid ta peab mõistliku ettevõtja hoolsusstandardi raamidesse jäädes täitma oma kohustusi proportsionaalselt võimalustega ning erinevate võlausaldajate huve arvestades (Riigikohtu otsus nr 3-19-1161/40, p-d 16.3 ja 16.5 ja seal viidatud varasem praktika). Praegusel juhul aga ei nähtu, et kaebaja juhitud äriühing oleks maksuvõla tekkimise ajal üldse olnud makseraskustes. Maksuhaldur analüüsis põhjalikult äriühingu laenukohustusi ja nende täitmist, samuti äriühingu vara müügist saadud tulusid ja nende kasutamist, et selgitada välja, kas kaebajal oleks olnud võimalik paralleelselt teiste kohustustega täita ka äriühingu maksukohustusi. Maksuhaldur jõudis järeldusele, et äriühingu majanduslik seis maksuvõlgade tekkimise ajal oli selline, et tal oleks olnud võimalik täita kõigi võlausaldajate nõuded, sealhulgas ka maksunõuded. Ka kaebaja ise ei väida, et äriühingul puudusid vahendid maksuvõla tasumiseks, samas ei ole kaebaja esitanud vähimaidki põhjendusi, miks sellises olukorras maksukohustused täitmata jäeti. Eelneva põhjal saab järeldada, et kaebaja jättis äriühingu juhatuse ainuliikmena tahtlikult äriühingu maksukohustused täielikult täitmata ja lahkus juhatusest ning seejärel äriühing võõrandati.
11.Maksuhaldur on VO-s viidanud kohtupraktikast tulenevale seisukohale, et äriühingu võõrandamise ja juhatuse liikme kohalt lahkumise eesmärgiks saab pidada vastutuse vältimist maksuvõla tasumata jätmise eest. Seega tuleb järeldada, et äriühingu juhtimisest kõrvaleastumine toimus vastutuse välistamiseks. Maksuhaldur on asjakohaselt leidnud, et kaebaja suhtes kuulub kohaldamisele viieaastane maksusumma määramise tähtaeg aegumistähtaeg. On ilmne, et kaebaja ei ole nõuetekohaselt täitnud kaasaaitamiskohustust, kuna jättis maksuhalduri 10.02.2023 korralduse sisuliselt täitmata, esitades põhjenduseks, et ta ei oma mingisugust infot OÜ Botyrna Maslinowa kohta. VO-s on asjakohaselt märgitud, et 10.02.2023 korralduses oli nimetatud ka OÜ Botyrna Maslinowa varasem ärinimi Kascon Grupp OÜ, mis ei saanud kaebajale tundmatu olla, lisaks oli korralduses välja toodud võla tekkimise aeg ja summa. Ka kaebajale esitatud küsimustest nähtus, et temalt sooviti informatsiooni selle aja kohta, mil ta oli äriühingu juhatuse liige. Kaebaja esitatud vabandus oli otsitud ning tegelikult hoidis kaebaja teadlikult maksuhaldurile teabe andmisest kõrvale.
12.Maksuhaldur on VO-s põhjendanud ka seda, miks ei pea vajalikuks G.L-ilt , D.I-lt ega W.Dlt seletuse võtmist. Kaebaja kui äriühingu juhatuse liikme vastutuse tuvastamise seisukohalt ei oma tähendust, millised olid Autobella OÜ (mille juhatuse liige on G.L ) motiivid äriühingu omandamisel. Maksuhaldur annab VO-s hinnangu võlgade tekkimise ajal äriühingut juhtinud isiku tegevusele. Ka D.I ja W.D ei olnud vaatlusalusel perioodil äriühingu juhatuse liikmed. Nii ei ole nimetatud isikute ülekuulamine tunnistajatena vaidluse lahendamise seisukohalt vajalik.
13.Asjaolu, et äriühingu maksuvõlg oli osade müügilepingus välja toodud, ei mõjuta kaebaja vastutust maksuvõla eest. Maksuhalduri etteheited kaebajale ei puuduta deklareerimiskohustust ning maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud deklareeritud maksukohustuse õigsust. Küll aga leiab maksuhaldur, et kaebaja on rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada esindatava tasumiskohustus.
14.Vastuseks kaebaja väitele, et maksuhaldur viitab tõendite kogumisele enne vastutusmenetlust, märgib vastustaja, et maksumenetluses on teistest menetlustest saadud tõendite kasutamine täiesti lubatav. Maksuhaldur on kaebaja vastutusmenetluses kogunud piisavalt tõendeid (sh teistest menetlustest), mis võimaldasid anda hinnangu, et kaebaja tegevus äriühingu juhtimisel ja äriühingu maksuvõlgade tekkimine on põhjuslikus seoses ning et seetõttu on kaebaja on vastutav äriühingu maksuvõlgade eest.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Halduskohus analüüsib kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama vastutusotsuse põhjendusi. HKMS § 165 lg 2 kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Vastutusotsus on põhjendatud piisaval määral, mistõttu lasub maksukohustuslasel MKS § 150 lg 1 kohaselt maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Uurimispõhimõtet maksumenetluses rikutud ei ole. Kohtumenetluses esitatud kaebaja väited ja kogutud tõendid ei ole lükanud ümber vastutusotsuses tehtud järeldusi.
16.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja või tegevjuht rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Seega äriühingu juhatuse liige ei vastuta solidaarselt maksukohustuslasega isiklikult oma varaga mitte igasuguse äriühingu maksuvõla eest, vaid teeb seda üksnes siis, kui ta on rikkunud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest ning selle tagajärjel on tekkinud maksuvõlg (Riigikohtu otsus nr 3-19-1161/40, p 12 ja seal viidatud varasem praktika). Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-37-13 leiti, et äriühingu juhatuse liikme tegevus äriühingu sisesuhtes ja sellest tulenevad rikkumised saavad tuua kaasa vastutusotsuse tegemise üksnes erandjuhul, kui tuvastatakse, et juhatuse liikme tegevuse eesmärk oli jätta maksud tasumata. Seega on Riigikohus leidnud, et ka äriühingu sisesuhtes tehtud eraõiguslikud otsustused võivad teatud juhtudel kaasa tuua juhatuse liikme vastutuse äriühingu maksuvõla eest.
17.MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse juhatuse liikme süü vormide (tahtlus, raske hooletus, hooletus) tuvastamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-tes 3-5 sätestatust. VO-s asus MTA seisukohale, et kaebaja rikkus MKS §-s 8 sätestatud kohustusi tahtlikult (VÕS § 104 lg 5). Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje soovimine), kuid hooletus on valdavalt seotud objektiivsete tunnustega, s.o kohaste nõuete mittejärgimine. Kui isik teab temal lasuva kohustuse (MKS § 8 lg 1) olemasolust või peab seda kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades teadma ja jätab kohustuse täitmata, siis ei saa olla eluliselt usutav, et ta ei tahtnud õigusvastast tagajärge, s.o maksuvõla teket (Riigikohtu otsus nr 3-20-1415/25, p 12.2 ja seal viidatud varasem praktika).
18.Juhatuse liige peab pidevalt jälgima äriühingu majanduslikku olukorda ning on MKS § 8 lg 1 järgi kohustatud korraldama majandustegevuse viisil, mis peab silmas äriühingul lasuvat avalik-õiguslikku kohustust täita täielikult ja tähtaegselt maksukohustus. Olukorras, kus makseraskustesse sattunud äriühing peab täitma kohustusi erinevate võlausaldajate ees, ei ole juhatuse liikmel seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele, kuid ta peab mõistliku ettevõtja hoolsusstandardi raamidesse jäädes täitma oma kohustusi proportsionaalselt võimalustega ning erinevate võlausaldajate huve arvestades (Riigikohtu otsus nr 3-19-1161/40, p-d 16.3 ja 16.5 ja seal viidatud varasem praktika).
19.Kontrolliperiood oli 2018. aasta juunikuu, sellel ajal ehk äriühingu maksuvõla tekkeperioodil oli juhatuse ainus liige T.D (juhatuse liige 17.02.2017 kuni 13.08.2018). Maksuvaidlus on lepingu 1 üle (esimese ridaelamuboksi võõrandamisest tekkinud maksuvõlg), lisaks on lepingud 2 ja 3 (korterite võõrandamised D.I-le ja W.D-le). Nendest tekkinud maksuvõlad aga VO-s ei kajastu, kuna sellel ajal ei olnud kaebaja enam Kascon Grupp OÜ juhatuse liige.
20.Kascon Grupp OÜ endised juhatuse liikmed D.I (juhatuse liige 17.02.2017 kuni 29.05.2018) ja W.D (juhatuse liige 17.02.2017 kuni 15.05.2018) nimetasid end istungil passiivseteks investoriteks: mõlemad laenasid äriühingule raha, ent ehkki olid ühtlasi juhatuse liikmed, ei tegelenud juhtimisotsustega. Enda kinnitusel said nad tagasi oma investeeringu ning mõlemad kinnitasid istungil ühtlasi, et „kahjumisse nad ei jäänud“. D.I kohtuistungil antud kinnituste kohaselt investeeris ta Kascon Grupp OÜ-sse 150 000 euro ringis, kuid kirjalikuslaenulepingus on laenusumma 100 000 eurot. Korteri ostis ta 170 000-ga tasaarvelduse teel. D.I kinnitas istungil, et „mingit tulu ta sealt sai“. W.D kinnitusel oli ta andnud kaks laenu: ühe eraisikuna ja teise oma äriühingu Ordvex OÜ nimel. Ordvex OÜ kokku laenas 80 000 eurot. W.D ise laenas 65 000 ja tema äriühing Alakas OÜ täiendavalt 20 000 eurot, seega kokku 165 000 eurot. W.D väitis, et tal on raske öelda, kas ta sai oma raha tervikuna tagasi või tuli kerge miinus, kuna ta sai küll korteri hinnatuna 185 000 eurole, kuid võõrandas ise selle hiljem 165 000 euroga. W.D kinnitas, et äriühing talle siiski võlgu ei jäänud, kuna võlga korteriga tasaarveldades arvestati talle võlasummast 15 000 eurot rohkem. Seega said endised juhatuse liikmed oma nõuded täies ulatuses rahuldatud ning tõenäoliselt ka mingi kasumi (pärast Kivi tn 18-3 müügist toimunud laekumist tagastati Ordveks OÜ-le laen kogusummas 131 000 eurot ja W.D-le tagastas Botyrna Maslinowa OÜ laenu 16 000 eurot ja laenu summas 10 000 eurot OÜ-le Alakas), samas kui maksuvõlga ei vähendanud äriühing üldse. Müügilepingutes on märgitud ka käibemaks, müüjal Kascon Grupp OÜ-l pidi aga olema lepingu sõlmides arusaadav, et seda käibemaksu riigile ei ole võimalik tasuda. Kascon Grupp OÜ müügi ajal oli maksuvõlg 30 170 ja korterite müükidelt D.I-le ning W.D-le lisandus käibemaksukohustus ca 60 000 eurot.
21.T.D pidi aru saama, et müües korterid tasaarvelduse teel D.I-le ja W.D-le, jäävad äriühingu olemasolevad ja tulevased maksuvõlad tasumata, kuna nendeks lihtsalt ei jätku enam raha. Kaebaja müüs Kascon Grupp OÜ G.L ja X.X abil, kes on tuntud äriühingute likvideerijad. Äriühingul ei olnud sellel hetkel enam vara, küll oli üle 30 000 euro suurune maksuvõlg. G.L kinnitusel ta äriühingu dokumente endale ei saanud, tema roll piirdus äriühingu omandiõiguse ülemineku vormistamisega.
22.Kaebaja ei ole väitnud, et Kascon Grupp OÜ oleks olnud maksukohustuse täitmata jätmise ajal makseraskustes. Seega jääb selgusetuks, miks poleks tema hinnangul võimalik olnud nõudeid 100%-liselt täita. Olukorras, kus makseraskustesse sattunud äriühing peab täitma kohustusi erinevate võlausaldajate ees, ei ole juhatuse liikmel seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele, kuid ta peab mõistliku ettevõtja hoolsusstandardi raamidesse jäädes täitma oma kohustusi proportsionaalselt võimalustega ning erinevate võlausaldajate huve arvestades (Riigikohtu otsus nr 3-19-1161/40, p-d 16.3 ja 16.5 ja seal viidatud varasem praktika). Praegusel juhul aga ei nähtu, et kaebaja juhitud äriühing oleks maksuvõla tekkimise ajal üldse olnud makseraskustes. Maksuhaldur on analüüsinud Kascon Grupp OÜ laenukohustusi ja nende täitmist, samuti äriühingu vara müügist saadud tulusid ja nende kasutamist, et selgitada välja, kas kaebajal oleks olnud võimalik paralleelselt teiste kohustustega täita ka äriühingu maksukohustusi. Ka kaebaja ise ei väida, et äriühingul puudusid vahendid maksuvõla tasumiseks, samas ei ole kaebaja esitanud adekvaatseid põhjendusi, miks sellises olukorras maksukohustused täitmata jäeti. Eelneva põhjal saab järeldada, et kaebaja jättis äriühingu juhatuse ainuliikmena tahtlikult äriühingu maksukohustused täielikult täitmata ja lahkus juhatusest ning seejärel äriühing võõrandati.
23.T.D juhatuses oleku ajal võõrandati Kascon Grupp OÜ Awudu Ogunniyi OÜ-le (endise ärinimega Autobella OÜ). Maksuhaldur on õieti järeldanud, et Kascon Grupp OÜ võõrandati professionaalsetele firmade likvideerijatele. Äriühingu võõrandamise ja juhatuse liikme kohalt lahkumise kõige tõenäolisem eesmärk vastutuse vältimine maksuvõla tasumata jätmise eest. Seega järeldus, et äriühingu juhtimisest taandumine toimus vastutuse välistamiseks, on asjakohane. Seetõttu on maksuhaldur ka õigesti kohaldanud kaebaja suhtes kuulub kohaldamisele viieaastane maksusumma määramise tähtaeg aegumistähtaeg.
24.Kaebaja kinnitusel oleks tegelik rahateenimine oleks pidanud tulema Rootsi turult ning Eestis oli vaja vaid püsivat töökohta, kus mehed saaksid omale püsiva töökoha, kuna Rootsis üle 180 päeva ei saanud korraga olla ja töömehi oli vaja neid lähetada. Kohus ei välista, et see võis aastal 2017 isegi nii olla. Kascon Grupp OÜ 2017. aasta majandusaasta aruandes ei ole küll Rootsi projektide kordagi mainitud (seal on põhitegevuseks Kivi kinnisvaraobjekti ehitus), ent müügitulu jaotuses tegevusalade lõikes on kajastatud ka tööjõu rent (98,1% müügitulust on ajutise tööjõu rendist). Vaidlust ei ole selles, et 2017. aastal on Kascon Grupp OÜ pangakonto väljavõtetele laekunud regulaarselt Ardis Ehitus OÜ-lt (kaebaja selgitustel seoses Rootsi projektidega), kuid seda 2017. aastal ja mitte enam 2018. aastal. Seega ei ole tõsiseltvõetavad kaebaja selgitused, et viimase kahe ridaelamuboksi (rahata) võõrandamise hetkel 2018. aastal oli äriühingul saada Ardis Ehitus OÜ-lt ca 300 000 eurot.
25.Sellises olukorras ei saa pidada MKS § 8 lg 1 sätestatud kohustuste täitmiseks seda, et investoritele tagastatakse nende raha ja makstakse isegi veidi boonust, samas kui maksukohustus kavatsetaksegi jätta tasumata. Siin ei ole küsimus selles, et maksuhaldurit oleks pidanud teistele võlausaldajatele eelistama. Kui Kascon Grupp OÜ oleks kasvõi osaliselt maksuvõla tasunud ja jätnud selleks osa võlga D.I-le tasumata, saaks olukorda pidada maksuhalduri seisukohalt rahuldavaks. Siin aga on ilmselgelt eelistatud äriühingu endisi juhatuse liikmeid/investoreid maksuhaldurile, kuna viimase nõue jäi tervikuna tasumata. Kaebaja pidi seda olukorda mõistma ja seetõttu tahtma tekkinud tagajärgi (maksuvõla tasumata jätmist) või äärmisel juhul olema selles osas raskelt hooletu.
26.Kaebaja on ka selgitanud, et oli vaja, et Kascon Grupp OÜ jätkaks Rootsis ehitamist, seega oli vaja, et see äriühingu nimi jätkab, ning selleks äriühing uutele omanikele müüdigi. Samas esimesel võimalusel peale äriühingu võõrandamist ikkagi vahetati Kascon Grupp OÜ ärinimi ära OÜ-ks Botyrna Maslinowa, mis ei lähe kokku kaebaja selgitustega, et Rootsis ehitamise tarbeks pidi sama äriühingu nimi Eesti poolsel lepingupartneril säilima. OÜ Botyrna Maslinowa kustutati KMKR registrist 28.08.2018 ning viimane majandusaasta aruanne esitati 2018 a. majandusaasta kohta, seega ei jätkunud sisuline äriühingu tegevus. Meie hinnangul ei ole OÜ Botyrna Maslinowa tegutsev äriühing, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Kaebaja kinnitas istungil, et lootis lepingute 2 ja 3 tegemise hetkel, et talle laekub tasumata arvete eest 300 000 eurot, ometi seda ei juhtunud, taolisi laekumisi ei ole tulnud. Kaebaja kinnitus, et lepingute 2 ja 3 tegemise hetkel ei olnud rahalisi probleeme, samas järgmisel kuul olid need äkki tekkinud, ei ole veenvad. Tõepoolest oli juunis 2018 Kascon Grupp OÜ-l veel kinnisvara (kaks viimast ridaelamu boksi), kuid kaebaja juhendamisel võõrandati need reaalset raha saamata. Selliselt asetas kaebaja Kascon Grupp OÜ olukorda, kus olemasolevate ja ka viimase kahe ridaelamuboksi müügist tekkivate maksuvõlgade (kokku ca 90 000 eurot) tasumine ei olnud enam võimalik. Laekumata arveid 2018. aastal Rootsi ettevõtlusest haldusasja materjalidest näha ei ole.
27.Kohus ei nõustu kaebuse esitaja protsessuaalse vastuväitega, nagu oleks ärakuulamisõiguse tagamine vastutusmenetluses olnud üksnes näiline. Maksuhaldur on andnud kaebajale võimaluse seletuse andmiseks vastutusmenetluses ning saatnud talle ka VO projekti, võimaldades vastuväidete ja taotluste esitamist. VO-s analüüsis maksuhaldur kaebaja seisukohti ja taotlusi ning vastas neile. Maksuhalduri mittenõustumine kaebaja väidetega või tema taotluste rahuldamata jätmine ei tähenda, et kaebaja ärakuulamisõigust oleks rikutud. Kaebaja esindaja üritab jätta muljet,
nagu oleks maksuhaldur põhjustanud olukorra, et kaebaja pidi kaebuse esitamisega kiirustama. Vaidlust ei ole, et kaebaja sai VO e-maksuameti vahendusel kätte juba 08.05.2023 ning asjaolu, et kaebaja sellest enda esindajat ei informeerinud, ei ole etteheidetav maksuhaldurile.
28.On ilmne, et kaebaja ei ole nõuetekohaselt täitnud kaasaaitamiskohustust, kuna jättis maksuhalduri 10.02.2023 korralduse sisuliselt täitmata, esitades põhjenduseks, et ta ei oma mingisugust infot OÜ Botyrna Maslinowa kohta. VO-s on asjakohaselt märgitud, et 10.02.2023 korralduses oli nimetatud ka OÜ Botyrna Maslinowa varasem ärinimi Kascon Grupp OÜ, mis ei saanud kaebajale tundmatu olla, lisaks oli korralduses välja toodud võla tekkimise aeg ja summa. Ka kaebajale esitatud küsimustest nähtus, et temalt sooviti informatsiooni selle aja kohta, mil ta oli äriühingu juhatuse liige. Kaebaja esitatud vabandus oli otsitud ning tegelikult hoidis kaebaja teadlikult maksuhaldurile teabe andmisest kõrvale.
29.Eeltoodud põhjustel on vastutusotsus õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu. Kaebus jääb rahuldamata.
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.