Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 7. detsember 2023, Tartu 3-21-1011
Haldusasi
P V S Grupp OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 5. jaanuari 2022. a otsuse nr 126/22/5 osaliseks ja 12. aprilli 2021. a vaideotsuse nr 121/21/415-2 täielikuks tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks ja toetuse väljamaksmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2022. a otsus P V S Grupp OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – P V S Grupp OÜ Vastustajad - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. oktoobri otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja taotlused istungi korraldamiseks ning tõendite kogumiseks rahuldamata.
3.Tagastada kaebajale apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid.
4.Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 8. jaanuar 2024).
P V S Grupp OÜ taotles 2020. aasta eest Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) muuhulgas mahepõllumajandusega jätkamise toetust. PRIA 27. jaanuari 2021. a otsusega rahuldati taotlus osaliselt ning määrati toetust summas 11 628 eurot. Otsuse kohaselt oli P V S Grupp OÜ taotlenud toetust kokku 96,44 hektarile, ent kohapealse
kontrolli tulemusena leidis PRIA olevat toetuskõlbulikuna vaid 20,22 hektarit. Ülejäänud põldudel kogupindalaga 76,22 hektarit ei olnud toetustataotluses märgitud söödakultuurid valdavad. Lisaks oli rohumaade hulgas ka põlde, mis ei kvalifitseerinud 3-aastasteks rohumaadeks ning mahekohustuse ülevõtmine oli toimunud nõudeid rikkudes. Seda otsust muutis PRIA 5. jaanuari 2022. a otsusega nr 12-6/22/5 ja määras toetusesummaks 11 390,40 eurot, kuna tuvastas, et lisaks eeltoodule oli põllul nr 209 heintaimi kasvatatud lubatust kauem.
2.Pärast edutut kohtueelset menetlust (vaie jäeti rahuldamata 12. aprilli 2021. a vaideotsusega nr 12-1/21/415-2) esitas P V S Grupp OÜ kaebuse toetuse osalise määramise otsuse tühistamiseks teda puudutavas osas (sama otsusega lahendati korraga 323 isiku taotlused) ning vaideotsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on toetus rühvelkultuuride kasvatamise eest jäetud ebaõigesti määramata. EL-i õiguse järgi ei ole toetuse saamine seotud toodanguga. Need toetused, mis on seotud toodetava kogusega, on eraldi reguleeritud. PRIA seisukoht, et toetusetaotluses märgitud kultuurid peavad olema põllul valdavad, ei põhine õigusnormidel. Kaebaja on põllukultuurid tähtaegselt põldudele külvanud. Mahetootja saak ongi tavatootjaga võrreldes enamasti väiksem. Umbrohu kasvamine on paratamatu, kuna mahepõllumajanduses ei tohi kasutada keemilisi umbrohutõrje vahendeid.
3.Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2022. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamise eelduseks ei ole deklareeritud põllukultuuride kasvatamine ja saagikuse tagamine, vaid põllumaa ettevalmistamine külviks ja külvikohustuse täitmine. „Eesti maaelu arengukavas 20142020“ (arengukava) rõhutatakse, et meetme eesmärgiks on mahepõllumajandust arendada ning selle konkurentsivõimet tugevdada. Mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus tugineb määruse nr 1305/2013 artiklile 29 lg-le 1, mis näeb ette võimaluse anda toetust põllumajandustootjatele, kes vabatahtlikult lähevad üle määruses nr 834/2007 määratletud mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele või jätkavad nendega ning kes on aktiivsed põllumajandustootjad määruse nr 1307/2013 art 9 tähenduses. Toetuse eesmärgiks on hüvitada tootmistegevusega kaasnevad lisakulud ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud tootja vabatahtlikult võetud kohustuse täitmisest põllumajandusmaal. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrusega nr 53 kehtestatud „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (määrus nr 53) § 8 lg 1 p 1 järgi on toetusõiguslik maa põllumaa, millel kasvatatakse teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri (edaspidi koos põllukultuur), köögivilja, maasikat või lisas nimetatud ravim- või maitsetaimi. Samuti on toetusõiguslik maa, millel kasvatakse heintaimi või mis on määruse nr 53 § 8 lg 1 p-des 2 ja 5 nimetamata rohumaa (määrus nr 53 § 8 lg 1 p-d 2, 5, 6). Toetuse ühikumäärad on sätestatud määruse nr 53 §-s 4, mis oluliselt erinevad lähtuvalt sellest, millist põhikultuuri kasvatatakse. Eeltoodust nähtub, et mahepõllumajandusega jätkamise toetust antakse, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul ettevõtte mahepõllumajandusmaal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid. Toetuse saamiseks ei ole piisav üksnes külvikohustuse täitmine, vaid ka põllukultuuride nõuetekohane kasvatamine. Toetuse saamiseks peab taotleja olema võimeline põllukultuuri nõuetekohaselt olemasolevates tingimustes kasvatama. Vastupidisel juhul ei oleks toetuse eesmärk saavutatav, sest toetuse saamiseks piisaks vaid põllukultuuride külvamisest ning hilisem tegevus kultuuride kasvatamisel ning põllumaade hooldamisel muutuks ebaoluliseks.
3.2.Taotlejal on võimalik valida, millist konkreetset põllukultuuri ta kasvatab ning millistes tingimustes ta seda teeb. Taotleja peab asjakohased põllukultuurid külvama ja kasvatama viisil, et tagatud oleks toetustaotluses märgitud põllukultuuride valdav osakaal põllul. Kui maa ettevalmistamisel ja külvamisel ning hilisemal põllu hooldamisel esinenud puudujäägid põlluharimises tingivad olukorra, kus toetustaotlusel märgitud põllukultuur ei ole valdav ning see
on suures osas segunenud teiste taimedega, siis ei ole maa toetusõiguslik olenemata sellest, et põldudel võib olla ka toetustaotluses märgitud põllukultuure. Mahepõllumajandusega tegelemisel ei saa kulude tekkimist põhjendada üksnes põllukultuuri tähtaegse külvamisega, vaid ka põllukultuuri nõuetekohase hooldamisega õigete agrotehniliste võtetega viisil, mis tagab põllukultuuri domineeriva seisundi toetustaotlusega hõlmatud põllul. Kui toetustaotluses märgitud põllukultuur ei ole põllul domineeriv, ei saa seda pidada ka kultuuriks, millele toetust taotletakse ja antakse (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 7. septembri 2021. a otsus asjas nr 3-20-770 (p 14) ja 24. mai 2022. a otsus asjas nr 3-20-703 (p 27).
3.3.Seoses kaebaja seisukohaga, et senine kohtupraktika ei arvesta piisavalt muuhulgas asjaoluga, et EL-i õiguses ei ole seatud toetuse saamist sõltuvusse lõpptoodangu mahust, märkis kohus, et EL-i õigusaktides ei ole mahepõllumajandusega tegelemisel tõepoolest sätestatud kindlaid piirmäärasid saagikusele, kuid see ei tähenda, et põllukultuuri kasvatamine ning maa harimise suunitlus deklareeritud põllukultuuri lõpptoodangu saamisele on väheoluline. Kui asuda seisukohale, et toetuse saamiseks on oluline üksnes põllumaa külvamiseks ettevalmistamine ja põllukultuuri külvamine konkreetseks tähtajaks ning edasine tegevus põllumaa hooldamisel ja põllukultuuri kasvatamisel ei oma mingit tähtsust, siis muutuks määruse nr 1307/2013 sõnastuses kasutatud põllukultuuri kasvatamise nõue sisutühjaks.
3.4.Toetust ei anta üksnes osade põllukultuuri kasvatamisega seotud toimingute tegemiseks, vaid mahepõllumajandusega tegelemise normide täitmiseks, mis eelduslikult muudavad põllukultuuri kasvatamise raskemaks ja õigustavad sellega seonduvate kulude ning saamata jäänud tulu hüvitamist.
3.5.Kaebajale ei heideta ette mitte seda, et ta ei saavutanud põllukultuuride kasvatamisel kindlas koguses lõpptoodangut ehk saaki, vaid etteheidetav on see, et põldudel on deklareeritud põllukultuurist oluliselt rohkem ühikumääragruppi mittekuuluvaid teisi rohttaimi ja seega pole toetuse eesmärki (ühikumääragruppi kuuluva põllukultuuri, millest sõltub ka konkreetne toetusmäär, kasvatamisega seotud kulude ja sellega seonduva saamata jäänud tulu hüvitamine) sisuliselt saavutatud. Kui nõustuda kaebaja lähenemisega, et deklareeritud põllukultuur ei pea olema põllul valdav ja piisab vaid teatud ulatuses selle põllukultuuri külvamisest ja hiljem saagi koristamisest, siis puuduks ka vajadus määruses nr 53 erinevate ühikumääragruppide ja toetusmäärade eristamiseks.
3.6.Vastupidist ei nähtu ka maaeluministri kirjas ja vastuses esitatud seisukohtadest. Asjaolu, et kaebaja kannab ka põldude rajamisega ja põllukultuuride külvamisega kulusid, ei anna veel õigust saada toetust, kui lõpptulemus ei vasta tingimustele. Vastupidisel juhul ei oleks pärast põllukultuuride külvamist edasine tegevus üldse toetuse saamise eesmärgiga hõlmatud, sh saagikoristus. Ometi rõhutab ka kaebaja ise saagikoristusega seoses kantavaid kulusid.
3.7.Kaebaja lähtub sisuliselt põhimõttest, et kui ta põllu üles kündis ja sellele põllukultuuri külvas, siis ei oma toetuse andmisel sisulist tähtsust, millises ulatuses põllukultuurid kasvama läksid ja milline oli lõpptulemus. Selline lähenemine ei ole õige, sest seab kvalifitseerimise sõltuvusse üksnes algsest kavatsusest (kasutada maad põhikultuuri kasvatamiseks) ega omista mingit tähendust sellele, milline oli tulemus.
3.8.Kaebaja väidab, et mahepõllumajanduses on kahjuri ja umbrohu tõrje raske ning põldude hooldamiseks polegi väga midagi teha. Kohus märkis, et mahepõllumajandusega tegelejal pole siiski keelatud kasutada orgaanilisi väetisi ja looduslikke taimekaitsevahendeid, samuti on võimalik ebasoovitavaid taimi põldude hooldamisel kõrvaldada.
3.9.Kaebaja ei ole rahul PRIA poolt kontrolli läbiviimise viisiga ning ka sellega, et PRIA ei määra kindlaks asjakohaseid agrotehnilisi võtteid nõuetekohase tulemuse saavutamiseks. Teisalt peab kaebaja ise põldude nõuetele vastavuse tõendamiseks piisavaks peaasjalikult üksnes põllukultuuri külvamise fakti ja põllukultuuri kasvamist mõjutada võivatele asjaoludele üldsõnalist viitamist ning soovib laiendada paari põllu kohta esitatud tõendusmaterjali kõikidele põldudele. Seega omistab kaebaja vastustajale tunduvalt ulatuslikuma tõendamiskoormise kui endale.
3.10.PRIA-l ei ole igal üksikjuhtumil võimalik ette kirjutada, milliseid konkreetseid hooldusvõtteid tuleks põldude harimisel kasutada. Nende valik on jäetud põllumaa harija otsustada. 3.11 Kaebaja ei ole PRIA-t teavitanud enne kontrolli teostamist sellest, et põhikultuuri kasvatamist mõjutasid erandlikud asjaolud.
3.12.Kaebaja ei väljendanud kontrollaruande allkirjastamisel ega vaides vastuväiteid kontrolli teostamise aja kohta ning hakkas alles kaebuse täienduses väitma, et põlde oleks tulnud kontrollida võimalikult hilises faasis. Kohus selle väitega ei nõustunud, viidates, et kontrolli tegemise aeg oli kooskõlas määruse nr 809/2014 regulatsiooniga. Kontrollis tehtud fotodelt nähtuvalt oli taimede kasv piisavalt ulatuslik, et võimaldada põldude olukorda hinnata.
3.13.Kasutatud visuaalne hindamismeetod oli asjakohane ning kooskõlas kohtupraktikaga.
3.14.Esitatud fotomaterjal kinnitab PRIA järelduste õigsust. Fotod kinnitavad, et põldudel ei esinenud valdava kultuurina toetustaotluses märgitud kultuure ja põllud olid rohkem rohumaale iseloomuliku taimestikuga. Kohtumenetluses on kaebaja esitanud tõendusmaterjale osade põldude kohta. Neist fotod, mis kajastavad põldude ettevalmistamist ja kevadkülvi, ei oma asjas tähtsust, sest põldude ettevalmistamise ja külvamise üle vaidlust pole. Fotod põllust nr 206, mis näitavad saagikoristust, ei ole piisavad, lugemaks sellel põllul kasvatatud põllukultuuri valdavaks. Fotod kajastavad põllust vaid väikest osa.
3.15.Põlluga nr 255 seoses esitatud fotode kohta möönis kohus, et neil on näha kasvatatavat põllukultuuri oluliselt enam kui PRIA fotodelt, kuid näha on ka rohttaimi ning põllukultuuride laiguti kasvamist. Samuti pole kaugemal kultuuri kasvamist näha. Peamiselt on fotodelt näha aga põld, mis ei olnud 2020. a toetusetaotluses märgitud.
3.16.Ka põldude nr 255 ja 256 seisundi kirjeldamiseks esitatud videos on kajastatud vaid osa põllust. Ning ka see video kajastab peaasjalikult põldu, mis ei olnud toetusetaotlusel märgitud. Teine esitatud video kajastab põllu seisu mitte vaidlusalusel 2020. aastal, vaid 2021. aastal. Eelneva tõttu leidis kohus, et kaebaja videomaterjal ei lükka PRIA tuvastatut ümber.
3.17.Kohus leidis, et PRIA on veenvalt põhjendanud, miks ta jättis osad põllud kuni kolmeaastasteks külvikorras olevateks rohumaadeks arvestamata.
3.18.Kaebaja oli ka mahepõllumajanduslikku kohustust ebaõigesti suurendanud, kuna ei esitanud selle kohta PRIA-le nõuetekohast teavitust. Seega ei olnud tegemist kohustuse ülevõtmisega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.P V S Grupp OÜ apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Põllukultuuride kasv ei sõltu ainult põllupidaja tegevusest, vaid ka asjaoludest, mida ta mõjutada ei saa, nt temperatuur, sademed, päikesepaiste, tuul, mullastiku omadused, kahjurite levik jne. Põllupidaja võib teha kõik vajalikud ja õiged toimingud põllukultuuride kasvatamiseks, kuid kuna ta ei saa garanteerida, et taimed ka hästi kasvama lähevad, siis ei sõltu toetuse saamine või sellest ilma jäämine tegelikult põllupidaja tegevusest. Sellistel alustel toetuse määramine ei ole õiguspärane.
4.2.Määruse nr 53 kohaselt on toetus ette nähtud kultuuride kasvatamise eest (taotleja tegevus), mitte kasvamise eest (taimede tegevus).
4.3.Euroopa ühise põllumajanduspoliitika raames antavad toetused ei ole seotud saagiga. Toetuse eesmärgiks on tagada põllupidajate sissetuleku stabiilsus ja maandada keskkonnatingimustest tulenevaid riske. Mahepõllumajandusega jätkamise toetus on tegevuskulude toetus, enamik kasvatamisega seotud kulusid ongi tehtud külvamisega ja sellele eelnenud töödega.
4.4.PRIA lähenemine viib kaebaja jaoks ebaproportsionaalselt kahjuliku olukorrani, ta jääb ilma jooksva aasta toetusest ning tagasi küsitakse kolme eelmise aasta toetused. Samas pole tuvastatud ühtegi kaebajapoolset rikkumist, ta ei ole esitanud valeandmeid ega teinud põldudel midagi valesti.
4.5.Määruse nr 53 § 8 lg 1 järgi on toetusõiguslik maa, millel taimi „kasvatatakse“. Määrus ei sätesta nõudeid sellele, milliseks peab taim kasvama.
4.6.Pärast maa külviks ettevalmistamist (kündmist või randaalimist) toimub külv (võib toimuda koos allakülviga) ning pärast seda polegi võimalik taotlejal enam muud majanduslikult mõistlikku teha. Tuleb loota, et ilmastikutingimused on soodsad ning oodata saagi valmimist. Mahepõllumajanduses ei tohi kasutada keemilisi umbrohu ja kahjurite tõrjevahendeid, seega pole midagi teha, kui umbrohi vaatamata allakülvi tegemisele siiski põllul kasvama hakkab, ilmuvad kahjurid, päike seemne ära kõrvetab või õigel ajal vihma ei tule. Halduskohus on pisendanud külvamise tähtsust.
4.7.PRIA pole näidanud ühtegi konkreetset külvile järgnevat ja saagikoristusele eelnevat tegevust, mida kaebaja oleks pidanud oma põldudel tegema ja mis oleks taganud teistsuguse tulemuse.
4.8.Mehhaaniline umbrohu tõrje ei ole kaebaja söödakultuuri põldudel võimalik.
4.9.Halduskohus jättis õigusvastaselt hindamata 2021. aastal põllust nr 250 tehtud video.
4.10.Määruse nr 53 järgi on taotleja ainus kohustus tagada see, et põllumajanduskultuurid oleksid külvatud hiljemalt kohustuseaasta 15. juunil.
4.11.Põllukultuuri saagi tagamise nõue ei ole proportsionaalne, st pole sobiv ega vajalik olukorras, kus ühise põllumajanduspoliitika toetused on toodetavatest kogustest lahti seotud. Samuti pole see mõõdukas. Proportsionaalsuse põhimõte maaelu arengu toetuste määramisel tähendab, et mida rangem tagajärg, seda tõsisem peab olema rikkumine. Kaebaja jäeti ilma kogu toetusest ning talle määrati märkimisväärne halduskaristus rikkumise eest (põllukultuuri ülekaaluka kasvu tagamine), mis õigusaktidest selgesõnaliselt ei tulene. Kaebaja oli vähese saagi tõttu niigi halvas olukorras.
4.12.Toetuste vähendamine ja taotleja karistamine on mõeldud selliste olukordade jaoks, kus taotleja on hooletusest tulenevalt või tahtlikult taotluse esitamisel PRIA-le valetanud.
4.13.Kaebaja ei pea tõendama, kuidas konkreetselt igal tema põllul 2020. aastal keskkonnatingimused põllukultuuride kasvu mõjutasid. Selle üle, et keskkonnatingimused taimede kasvu mõjutavad, ei saa olla vaidlust. Taimede kasv oli kehvem tavapäraste riskide realiseerumise tulemusel, mitte erandlike asjaolude tõttu.
4.14.Kultuuride ülekaalu tuvastamisel ei saa arvesse võtta allakülvi taimi. Kaebaja kasutaks allakülviks heintaimi ja seega pididki heintaimed põllul kasvama.
4.15.Põllul kultuuride kasvu kontrollimiseks tuleb seda teha ajal, mil need on saavutanud oma täiskasvu. Allakülvi taimed kasvavad alguses kiiremini kui põhikultuuri taimed.
4.16.Väidetav visuaalne sarnasus rohumaaga ei väära seda, et tegemist oli põldudega, millel kasvatati söödakultuure.
4.17.Põllud olid nõuetekohaselt hooldatud. Umbrohu ulatuslikku levikut ei ole kaebajale ette heidetud ega tuvastatud.
4.18.Tegemist ei olnud üledeklareerimisega määruse nr 640/2014 art 19 ja 19a mõttes, kuna kaebaja kasvatas vaidlusalustel põldudel söödakultuure allakülviga. See, kui taimed ei lähe piisavalt hästi kasvama, ei ole üledeklareerimine.
4.19.Varasemale kohtupraktikale ei saa tugineda, kuna kaebaja tõstatas asja lahendamisel mitmeid küsimusi, mida varasemas kohtupraktikas polnud arvesse võetud.
4.20.Istungi korraldamata jätmisega rikuti võimalust tõendeid vahetult istungil uurida.
4.21.Halduskohus ei võtnud arvesse, et PRIA fotod on tehtud augusti alguses, mil põldudel kasvav söödakultuur ei olnud veel oma täiskasvu saavutanud. Kaebaja väide, et söödakultuurid valmivad tõepoolest alles hilissügisel, on tõendatud põlluraamatu väljavõtetega (silotegu toimus oktoobris) ning fotode ja videotega saagi koristamise aja kohta. Augusti alguses pididki olema allakülvi taimed ehk rohttaimed põhikultuuri taimedega segamini.
4.22.Alles kontrollaktist, mis koostati kaks kuud hiljem pärast augusti alguses toimunud kontrolli, selgus, milliste põldudega PRIA arvates probleem on. Seetõttu ei olnud kaebajal mingisugust võimalust PRIA-ga samaväärseid tõendeid koguda.
4.23.Kaebaja esitatud fotod on asjakohased ning tõendavad põldude nõuetekohast hooldamist.
4.24.Osadele põldudele heitis PRIA ette, et need on muutunud püsirohumaadeks, kuid tegelikult olid need 2019. aastal üles küntud ning neile oli külvatud söödakultuure rohutaimede allakülviga.
4.25.Kaebaja ei olnud mahekohustust suurendanud, kuna vaidlusalused maad olid juba varasemalt toetusõiguslikud maad.
5.PRIA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Mahepõllumajandusega jätkamise toetust on põhjendatud maksta kultuuride nõuetekohase kasvatamise eest. Kui toetuse saamiseks piisaks üksnes kultuuride külvamisest ja edaspidine tegevus tähtsust ei omaks, siis ei oleks ette nähtud ka kohapealsete kontrollide läbiviimist põldudel, sest sellel poleks enam mingit eesmärki.
5.2.Määrusest nr 53 tulenevalt on toetuse saamine igal juhul seatud sõltuvusse just nimelt põllukultuuride kasvatamisest. Olukord, kus rohttaimed on selges ülekaalus võrreldes taotlusel märgitud kultuuriga, osutab sellele, et isik ei ole kasutanud vajalikke agrotehnilisi võtteid ning vastavalt ei ole ta ka kandnud nende võtetega kaasnevaid lisakulusid. Kehtivast õigusest ei tulene küll täpselt, milliseid agrotehnilisi võtteid konkreetses olukorras kasutada, kuid määruse nr 53 § 12 lg 1 p 1 orienteerib kasutama kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid.
5.3.Kui tootja ei ole kasutanud mahekultuuride kasvatamisel kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, ei ole tal tekkinud ka sellises ulatuses lisakulutusi ja saamata jäänud tulu, mida toetustega kompenseeritakse.
5.4.Kui kasvatatav kultuurtaim ei ole põllul enamuses ning ülekaalu on saanud umbrohi, ei saa rääkida ka kultuurtaimede nõuetekohasest kasvatamisest.
5.5.Äärmiselt ebaõiglane oleks teiste taotlejatega võrreldes see, kui isikule makstaks toetust üksnes mingis koguses põllukultuuri seemne soetamise ja maa ettevalmistamise eest, kui kultuuri kasvatamise nõue jäetakse täitmata.
5.6.PRIA saab järeldada, et kuna kaebaja külvab seemne otse rohukamarasse koos ülekaaluka heintaimede allakülviga, siis järelikult ei sobi kaebaja valitud võtted põllukultuuride kasvatamiseks kaebaja põldude tingimustes. Tulemus on igal aastal sama – rohumaa sarnane põld, millel leidub üksikuid põhikultuuri taimi.
5.7.Kontrollaruande järgi külvas kaebaja põldudel 4,5 kg/ha põhikultuuri ja 10-12 kg/ha muude liblikõieliste taimede juurdekülvi. Sellises külvivahekorras on muudel rohttaimedel jõudsamad kasvutingimused.
5.8.Allakülvimeetod pole keelatud, kuid senine praktika on näidanud, et toetuse saamise nõuetele vastavat kultuuri sellise meetodi kasutamisel ja seemne kogustel kaebaja põldudel kasvatada ei õnnestu. Kaebaja pole oma praktikas midagi muutnud, et tulemust parandada. Kaebaja ja teiste kaebaja juhatuse liikme ettevõtete puhul ei seisne kultuuride kasvatamise ebaõnnestumise korduvus mitte ebasoodsates ilmastikuoludes, vaid kaebaja soovimatuses taimekasvatuse võtetes midagi muuta (nt muuta maa ettevalmistust, suurendada seemne kogust jne).
5.9.Mahepõllumajanduses on samuti kasutusel põllukultuuride hooldamiseks ette nähtud tegevused, nt külvieelne mullaharimine, kasvuaegne mullaharimine ja äestamine, kuid selleks on esmalt vajalik kultuurid külvata selliselt, et põllukultuurid kasvaksid ridadena ja reavahesid oleks võimalik hooldada. Kaebaja kasutab korrapäratut külvitehnikat, mis tähendab, et taimed ei kasva ridadena ja seega nende vaheltharimine võimalik ei ole. Umbrohutõrjet saab mahepõllumajanduses teha läbi külviaja õige valiku, optimaalsete kasvutingimuste loomise ning kasvatatavate liikide ja sortide valiku.
5.10.Rühvelkultuure kasvatatakse reeglina laia reavahega, et oleks võimalik reavahede harimine ja harimiseks on olemas vastavad seadmed. Enamik põllumehi nii teebki ning nende põllud on umbrohuvabad.
5.11.Kaebaja ajab põhjendamatult oma ebaõnnestumised keskkonnatingimuste süüks. Kõik andmed viitavad sellele, et kaebaja tegevus ei soosi rühvelkultuuride kasvamist, kuna ta külvab põllule väheses koguses põhikultuuri segus heintaimedega ja vahepealne harimine korrapäratu külviviisi tõttu võimalik pole, mistõttu pole lootagi, et põllul kasvaksid valdavalt rühvelkultuurid.
5.12.PRIA-le taotlusi esitanud mahetoetuse taotlejatest on peamiselt kaebaja seadusliku esindaja J. Metsalliku ettevõtted sellised, kellel ei õnnestu aastast aastasse järjepidevalt kultuure nõuetekohaselt kasvatada. Nende ettevõtetega on kohtutes pooleli või lõppenud kümmekond kohtumenetlust, milles on üheks põhiliseks vaidlusküsimuseks sööda- ja teraviljakultuuride kasvatamine.
5.13.„Kasvatamise“ ja „kasvamise“ mõistete eristamine pole põhjendatud, kuna põllukultuuri kasvatamine saabki seisneda üksnes kultuuri kasvatamises.
5.14.Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud video ei ole asjakohane tõend, kuna see ei ole tehtud 2020. aastal, vaid 2021. aastal.
5.15.PRIA ei kontrolli saagi koguseid, kuid taotluses märgitud kultuur peab olema ka põllul tuvastatav põhikultuurina.
5.16.Arengukava järgi on mahepõllumajandusega jätkamise toetuse eesmärk kompenseerida mahepõllumajandusliku tootmisega kaasnevad täiendavad kulud ja saamatajäänud tulu. Mahetoetuse saajatele on ette nähtud kõrgemad ühikumäärad, kuna neil tuleb teha lisakulutusi. Selliste kulude tekkimist ei saa põhjendada üksnes põllumajanduskultuuri tähtaegse külvamisega, vaid ka põllumajanduskultuuri tähtaegse hooldamisega õigete võtetega viisil, mis tagab kultuuri domineeriva seisundi põllul.
5.17.Halduskaristus tuleneb määruse nr 640/2014 art-st 19. Kuna see säte ei jäta PRIA-le võimalust erinevate õiguslike tagajärgede vahel valida ega anna kaalutlusruumi, siis pole võimalik seda rakendamata jätta või rakendada väiksemas ulatuses. See norm ei reguleeri kindlasti üksnes sellist olukorda, kus isik teadlikult või hooletusest esitab taotluses ebaõigeid andmeid.
5.18.Kontrolli läbiviimine augustikuus ei ole liiga varajane. Kontrollaruanne saadeti kaebajale viis päeva pärast kontrolli lõppemist, mitte kaks kuud hiljem.
5.19.Kui kaebaja soovis 2020. aastal põldude eest saada toetust kuni 3-aastaste külvikorras rohumaade eest, siis oleks pidanud ta rohumaa põldudel katkestama ja seal põllukultuure kasvatama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et kaebaja on sisuliselt samasugustel asjaoludel kohtuvaidlusi algatanud ka varem. Haldusasjas 3-20-770 käis vaidlus kaebaja poolt 2019. aastal mahepõllumajandusega jätkamise toetuse määramise toetuse üle väga sarnastel asjaoludel. Ka selles asjas oli kaebaja väidetavalt kasvatanud söödakultuure, mida põldudel kas ei tuvastatud või mis ei olnud seal enamuses. Ka seal väitis kaebaja, et kontroll viidi läbi liiga vara (vrd allpool) ning vaidlus käis ka selle üle, kas kultuur peab olema põllul enamuses. Halduskohus ja ringkonnakohus jätsid selles asjas kaebuse rahuldamata ning Riigikohus kaebaja kassatsioonkaebusele menetlusluba ei andnud. Asjas 3-20-769 oli kaebajaks kaebaja juhatuse liige J. Metsallik FIE-na (ärinimi Metsalliku Mesindustalu), kus vaidlus käis samuti osaliselt mahepõllumajandusega jätkamise toetuse üle ning kus PRIA oli samuti määranud toetuse vaid osaliselt seetõttu, et väidetavad söödakultuurid ei olnud põldudel enamuses. Ka selles asjas jätsid alama astme kohtud kaebuse rahuldamata ning Riigikohus kaebaja kassatsioonkaebust ei menetlenud. Seega on samasuguseid küsimusi nagu käesolevas asjas kohtupraktikas varem käsitletud ning kaebaja seisukohad ei ole viinud kaebuse rahuldamiseni. PRIA on viidanud ka teistele haldusasjadele, kus on kaebajateks on olnud teised isikud ning kus samadel asjaoludel on kaebused rahuldamata jäänud (haldusasjad nr 3-18-496, 3-20-703). Kaebaja hinnang, et varasemale kohtupraktikale ei saa tugineda seetõttu, et käesolevas asjas on tõstatatud varem käsitlemata jäänud
küsimusi, ei anna alust varasema kohtupraktika ignoreerimiseks. Olulised asjaolud ning ka kaebajate põhilised väited on siiski samad ning kaebuste rahuldamata jätmine varasemates asjades kinnitab selliste väidete põhjendamatust.
8.Ringkonnakohus analüüsib alljärgnevalt kaebaja väiteid konkreetsemalt, käsitledes kõigepealt põhikultuuri domineerivuse nõuet (osa I), seejärel vaidlusaluste küsimuste tõendatust käesolevas asjas (osa II), lühiajaliste rohumaade eest toetuse määramist (osa III) ning mahekohustuse ülevõtmist (osa IV). Viimasena lahendab ringkonnakohus menetluslikud küsimused (osa IV). I Taotluses näidatud põhikultuuri domineerivuse nõue
9.Kaebaja üheks põhiseisukohaks on, et mahepõllumajanduses on toetuse saamiseks piisav see, kui põld külviks ette valmistada ja seeme külvata, külvatud kultuuri domineerivus põllul ning saagikus ei ole toetuse saamisel enam määravad. Sarnaselt halduskohtu ja vastustajaga ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. Ringkonnakohus nõustub täielikult halduskohtu põhjendustega, mille järgi ei ole mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamise eelduseks mitte lihtsalt põllumaa ettevalmistamine külviks ja külvikohustuse täitmine, vaid ka põllukultuuride saagikuse tagamine. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb see piisavalt selgelt juba asjaolust, et määruse nr 53 § 2 lg 1 järgi antakse mahepõllumajandusega jätkamise toetust mahepõllumajandusliku tootmise ning sellega seonduvate tegevuste elluviimise eest. Tegevus, kus ettevõtja külvab küll seemne maha, kuid ei tee seda viisil, mis aitaks tagada põllukultuuri saagikust või jätab tegemata muud toimingud, mis saagikust tagada aitaksid, ei ole käsitatav enam põllumajandusliku tootmisena. Sellisel juhul on isiku tegevuse eesmärgiks pigem lihtsalt toetuste saamine (võimalikult kõrges toetusmäära grupis), mitte enam niivõrd põllumajanduslik tootmine, st vastava põllukultuuri saagi (toodangu) saamine ise. Tootmise puhul on ilmne, et isik püüab rakendada põlluharimisel võtteid, mis tagaksid võimalikult hea saagikuse. Lihtsalt seemnekülviga piirduva isiku puhul võib aga järeldada, et tema puhul on toodangu saamine juba teisejärguline, põhiline on toetuste saamine. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kui põhikultuuri domineerivuse nõudest loobuda, siis tekib koheselt küsimus, millal saab üldse rääkida sellest, et põllumajandustootja on oma kohustused mahetoodangu kasvatamisel täitnud. Tagantjärgi ei olekski siis võimalik tuvastada, kas põllupidaja üldse põldu haris ja seemet külvas, kui külvatud põhikultuuri ei peagi põllul kontrolli ajal näha olema. On ilmne, et nii muutuks mahepõllumajandusega seotud toetuste määramine ja nende saamise tingimuste täitmise kontrollimine äärmiselt keeruliseks. Taimede valdavuse nõue on seepärast igati asjakohane nõue, sest aitab kohapealse kontrolli ajal veenvalt kindlaks teha, kas põllupidaja on oma kohustused täitnud ja põldu vajalike võtetega harinud või mitte.
10.Kaebaja on rõhutanud seda, et põllukultuuride kasv ei sõltu ainult põllupidaja tegevusest, vaid ka paljudest erinevatest ilmastikunähtustest, mullastiku omadustest, kahjurite levikust jne. Iseenesest on see väide õige. Samas märgib ringkonnakohus siin esiteks seda, et kaebaja ei ole vaevunud vähimalgi määral selgitama seda, millised ebasoodsad ilmastikunähtused või muud asjaolud esinesid 2020. aastal, mis kaebaja põldusid negatiivselt mõjutasid. Vastupidi, kaebaja on asunud apellatsioonkaebuses hoopis väitma, et ta ei peagi tõendama, kuidas konkreetselt tema põldudel 2020. aastal keskkonnatingimused põllukultuuride kasvu mõjutasid. Selline väide ei lisa usaldusväärsust kaebaja seisukohale, et kehv taimestiku kasv kaebaja põldudel oli põhjustatud
ilmastikust. Pigem on alust arvata, et kaebaja viide ilmastikule on lihtsalt otsitud ja abstraktne ettekääne ning tegelikult mingeid tavapärasest erinevaid ilmastiku- vms tingimusi kaebaja põldudel sel aastal ei esinenud.
11.Kaebaja väitel võib põllupidaja teha kõik vajalikud ja õiged toimingud põllukultuuride kasvatamiseks, kuid kuna ta ei saa tagada, et taimed ka hästi kasvama lähevad, siis ei sõltu toetuse saamine enam põllupidaja tegevusest. Sellisest kaebaja väitest võib järeldada seisukohta, justkui oleks ta ise vaidlusalustel põldudel teinud kõik õigesti. Samas on PRIA selgitanud, et kaebaja poolt kasutatud tehnikad põllupidamisel ei pruugi olla õiged. Kaebaja taotles toetust erinevate rühvelkultuuride (söödakapsas, söödaraps, söödaredis, söödanaeris) kasvatamise eest, kuid põhikultuuri külvimahuks oli 3,5 kg/ha, samas kui juurdekülvina (allakülvina) oli külvatud liblikõielisi 10-12 kg/ha (tl 11p-12, kd I). PRIA märkis vastuses apellatsioonkaebusele, et sellises külvivahekorras on muudel rohttaimedel jõudsamad kasvutingimused ja põhikultuur ei ole võimeline valdavaks kasvama. Senine praktika on näidanud, et niiviisi kaebaja põldudel toetuse saamiseks vajalikel tingimustel põhikultuuri kasvatada ei saa. Kui heintaimede seemneid on kordades rohkem võrreldes põllukultuuride seemnetega ja külv tehakse otse rohukamarasse, siis kultuurtaimed ei jõua rohttaimedega võistelda ja tulemuseks on rohumaale sarnane põld. Mahepõllumajanduses kasutatakse põllukultuuride hooldamiseks muuhulgas külveelset mullaharimist, kasvuaegset mullaharimist ja äestamist, mis eeldab põllukultuuride kasvatamist ridadena, et reavahesid oleks võimalik hooldada. Kaebaja kasutab korrapäratut külvitehnikat, mis tähendab, et põllukultuurid ei kasva ridadena ja nende vaheltharimine ei ole võimalik. Üldjuhul kasvatavadki taotlejad põllukultuure ridadena, et hooldamine oleks võimalik ja seetõttu on enamiku taotlejate põllud umbrohuvabad (vt vastus apellatsioonkaebusele, p 23). Eelnevat arvestades on asjakohatu kaebaja väide, justkui oleks mahepõllumajandus niivõrd erandlik valdkond, et seal ei olegi võimalik tagada seda, et põhikultuur kasvaks põllul valdavana. Tulemusliku mahepõllumajandustootmise eelduseks on õiged agrotehnilised võtted, sh kasvatatava kultuuri valimine kasvukohaga sobivalt, põllumaa korrektne ettevalmistamine külviks, õiged külvimahud ning külvamis- ja kasvatamisviisid.
11.2.Kaebaja on küll apellatsioonimenetluses täiendavates seisukohtades asunud väitma, et ta ei kasvatanudki rühvelkultuure (st vaheltharimist nõudvaid kultuure), vaid söödakultuure (söödanaeris, söödaredis, söödakapsas, söödaraps), mida ei kasvatata nagu tüüpilisi vaheltharitavaid kultuure (kartul, peet) ja mille puhul vaheltharimist ei kasutatagi. Siiski ei õnnestu kaebajal neid põllukultuure kasvatada nii, et põhikultuur oleks põllul valdav. See näitab, et kaebaja kasutatavad agrotehnilised võtted selliste kultuuride kasvatamiseks ei ole piisavad.
11.3.Kaebaja nimetab apellatsioonimenetluse täiendavates seisukohtades valeks ja tõendamata väiteks PRIA poolt väljatoodut, et kaebaja külvab seemne otse rohukamarasse. Samas on kaebaja ise apellatsioonkaebuses öelnud, et kui põld on sobivas seisus, on võimalik teha otsekülvi ka rohukamarasse (apellatsioonkaebuse p 3.6).
11.4.Seoses kaebaja poolt apellatsioonimenetluse täiendavates seisukohtades esitatud etteheitega, justkui oleks vale ja tõendamata PRIA arusaam, et kaebaja kasutab liiga vähe põhikultuuri seemet ja liiga palju allakülvi seemet, märgib ringkonnakohus, et ka kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et niisugune külvivahekord ja -meetod oleks põhjendatud agrotehniline võte. Kaudselt kinnitab aga PRIA seisukoha paikapidavust see, et kaebaja ei ole suutnud suurel osal oma põldudest seda metoodikat edukalt ellu viia, sest põhikultuur ei ole põllul kujunenud valdavaks.
11.5.Ringkonnakohus peab vajalikuks siinkohal märkida seda, et kaebaja ise on valinud mahepõllumajandusliku tootmise ning otsustanud mahepõllumajanduslikult toota neid söödakultuure just selliste agrotehniliste võtetega, nagu ta väidab end kasutavat. Kaebajal võib olla selleks erinevaid kaalutlusi, kuid ringkonnakohus märgib, et erinevad kohtuasjad nii 2019. kui 2020. a toetustega seoses viitavad sellele, et kaebaja lähenemine ei sobitu kehtivate õigusaktidega mahepõllumajandustoetuste määramisel, kuna selliste võtetega ei õnnestu tal toota neid kultuure selliselt, et täidetud oleks kultuuri valdavuse nõue. Kaebajal võib olla mõistlik muuta enda lähenemist põllukultuuride kasvatamisele. Samuti märgib ringkonnakohus, et kaebaja taotles toetust rühvelkultuuride grupis, millel on määruse nr 53 § 4 lg 1 järgi üks kõrgemaid toetusemäärasid (210 eurot hektari kohta). Rühvelkultuur on vaheltharitav kultuur, näiteks kartul või juurvili (http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rühvelkultuur). Samas on võimalik PRIA kodulehelt aru saada, et rühvelkultuuride gruppi on loetud ka söödakapsas ja köögiviljad, mida kasvatatakse loomasöödaks (https://www.pria.ee/sites/default/files/202204/P%C3%B5llumajanduskultuuride%20loetelu%202022.pdf). Seega on võimalik aru saada, et rühvelkultuuride grupis maksab PRIA toetust väga erinevate taimede eest, mille kasvatamisel tehtavad tööd ja vastavalt ka kulutused võivad olla väga erinevad (vrd nt tüüpilist vaheltharitavat kultuuri kartulit ja söödataime, millest tehakse üksnes maapealsest osast silo). Kaebaja on valinud kasvatamiseks taimed, mille kasvatamisel kulutused on muude rühvelkultuuridega võrreldes pigem madalamad (silotaimed). Siiski ei ole ta suutnud ka neid taimi kasvatada selliselt, et tagatud oleks nende valdavus põllul. Ringkonnakohus märgib siiski ka seda, et kui söödakultuurid ei oleks samas toetusgrupis rühvelkultuuriga, siis ei oleks käesolevat vaidlust ilmselt üldse tekkinud.
12.See, et Euroopa ühises põllumajanduspoliitikas on loobutud toetuste maksmisest seonduvalt kasvatamise saagikusega, ei tähenda, et põllumajandustootmises ei olegi enam nõutav tulemuslik ja tõhus tootmine, mida enne saagikoristust peegeldab kõige paremini see, kas kasvatatav kultuur on põllul valdav või mitte. Nagu ülal märgitud, makstakse toetust siiski mahepõllumajandusliku tootmise eest. Seetõttu ei tähenda saagi ja toetuste omavahelisest seotusest loobumine seda, et isik ei peagi tegelema tootmisega ning võib piirduda lihtsalt seemnete külviga.
13.Kaebaja arvates pole põllukultuuri kasvatamisel saagi tagamise nõue ka proportsionaalne, st pole sobiv ega vajalik olukorras, kus toetused on toodetavatest kogustest lahti seotud. Ringkonnakohtu hinnangul tähtsustab kaebaja üle seda, et kunagi (kuni 2003. aastani) olid Euroopa Liidus põllumajandustoetused seotud saagikusega ning pärast seda enam mitte. Toetuste lahtisidumine saagikusest ei tähenda seda, et põllumajandusliku tootmisena või põllukultuuride kasvatamisena oleks hakatud aktsepteerima olukordi, kus isik ei suuda tagada isegi seda, et väidetav põhikultuur oleks tema põllul enamuses. Sellist tegevust, kus isik ei suuda isegi tavapärastes ilmastikuoludes ning erakorraliste negatiivsete mõjurite puudumisel tagada seda, et tema põllul oleks kasvatatav põhikultuur enamuses, ei saa pidada põllumajanduslikuks tootmiseks ja põllukultuuride kasvatamiseks.
14.Kaebaja rõhutab, et tulemuseks on tema jaoks ebaproportsionaalselt kahjulik olukord, kus ta jääb ilma 2020. a toetusest ning tagasi nõutakse ka varem makstud toetused, kuigi ta pole esitanud valeandmeid ega teinud põldudel midagi valesti. Ringkonnakohus möönab, et vaidlusaluse otsuse tagajärjed on kaebajale kindlasti negatiivsed ning võivad omada suurt mõju. Samas ei näe asjakohased õigusaktid ette seda, et toetuse määramise
tingimuste rikkumise võib jätta tähelepanuta siis, kui sellest tekkiv kahjulik tagajärg isikule on suur. Lisaks ei saa nõustuda kaebaja väitega, et ta ei ole teinud põldudel midagi valesti. Nagu ülal märgitud, ei ole kaebaja kasutanud põldudel õigeid võtteid.
15.Kaebaja viitab määruse nr 53 lg 1 p-le 1, mille järgi on toetusõiguslik maa, millel kasvatatakse põllukultuure, ning toonitab, et määrus ei sätesta nõudeid sellele, milliseks peab taim kasvama. Ringkonnakohus nõustub ka selle seisukohaga. Samas ei saa sellest asjaolust teha järeldust, nagu soovib kaebaja, st et taimekasvatuse tulemus ei olegi üldse oluline. Vastupidi, ringkonnakohus leiab, et ka viidatud normist tuleneb tegelikult, et kasvatatav kultuur peab olema põllul enamuses. Vastasel juhul, st siis, kui väidetav põhikultuur ei ole põllul enamuses, ei kasvatata ju põllul mitte niivõrd seda põhikultuuri, kuivõrd hoopis muid taimi (st põhikultuuriks mitteolevaid taimi). Ei saa rääkida ju põllul millegi kasvatamisest, kui see taim ei moodusta põllul isegi enamust.
16.Kaebaja kirjeldab enda nägemust mahepõllumajandusest ning leiab, et kõige tähtsam on külvi tegemine ja pärast pole midagi majanduslikult mõistlikku põllul teha. Iseenesest on jällegi õige kaebaja seisukoht, et põllukultuuri kasvatamisel ja põllumajanduslikul tootmisel on üks kaalukamaid või isegi kõige tähtsam tegevus seemne külvamine. Oluline on aga see, et külv oleks tehtud ka õigete võtetega, st õige külvitihedusega, õigesti ettevalmistatud maale ning arvestusega, et kasvamise ajal ei muutuks põllul valdavaks muud taimed. Nagu eelnevalt on välja toodud, ei ole vastustaja sõnul kaebaja erinevalt teistest mahetootjatest enda rühvelkultuure niiviisi kasvatanud ning kaebaja on selliselt käitunud läbi aastate. Kaebaja ei ole soovinud neile asjaoludele üldse tähelepanu pöörata.
17.Kaebaja väitel pole PRIA näidanud ära toiminguid, mida ta oleks pidanud teistsuguse tulemuse saavutamiseks tegema. Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga, et PRIA ülesandeks ei olegi igale põllumajandusettevõtjale selle selgitamine, kuidas nad peaksid tõhusaks tootmiseks täpselt oma põldusid harima. Sellist kohustust PRIA-le kuskilt ei tulene. Samas on PRIA vähemalt vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud igati põhjalikult, milles seisneb kaebaja põllumajandusvõtete erinevus võrreldes teiste tootjatega, kes suudavad mahepõllumajandusega jätkamise toetuse nõudeid korrektselt täita (vt ülal).
18.Kaebaja väitel pole mehhaaniline umbrohutõrje kaebaja söödakultuuri põldudel võimalik, kuna see oleks kallis ning söödakultuur saaks ise tallamise käigus kahjustada. Samas on kaebaja ise valinud sellise taimede kasvatusviisi, kus nõuetekohase tulemuse saavutamine ei õnnestu. Kaebajal ei olnud keelatud kasvatada teisi kultuure, kus umbrohutõrje olnuks võimalik (nt vaheltharimisega) või siis kasvatada valitud kultuure teistsugusel viisil, mis oleks viinud parema lõpptulemuseni.
19.Kaebaja väitel on määruse nr 53 järgi taotleja ainus kohustus see, et põllumajanduskultuurid oleksid külvatud hiljemalt kohustuseaasta 15. juunil. Selle seisukohaga ringkonnakohus ei nõustu. Ringkonnakohus selgitas juba ülal, et toetuse saamine eeldab mahepõllumajandusliku tootmisega tegelemist (määruse nr 53 lg 2 p 1). Seega ei piirdu isiku kohustus üksnes seemne külvamisega, vaid külvamise eesmärk peab olema ka tootmisega tegelemine (saagikuse tagamine).
20.Kaebaja arvates ei saa kultuuri ülekaalu tuvastamisel arvesse võtta allakülvi taimi. Kuna kaebaja kasutas allakülviks heintaimi, siis pididki heintaimed põllul kasvama. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu aga sellele, et toetusi ei taotlenud ta mitte heintaimede kasvatamise eest, vaid rühvelkultuuride kasvatamise eest. Seega pidid viimatinimetatud taimed moodustama põllul enamuse, mitte heintaimed. Küsimus, kas heintaimed sattusid põllule looduslikult või läbi allakülvi, ei ole enam oluline.
21.Kaebaja väitel viidi kontroll põllul läbi liiga vara, mil põhikultuuri taimed polnud oma maksimaalset kasvu saavutanud. Võimalik on aru saada, et kaebaja arvates tuleks analoogia korras juhinduda määruse nr 639/2014 art-st 40 ja viia kontroll läbi sel ajal, kui kultuur on saavutanud oma täiskasvu. Kaebaja põldudel viidi kontrollid läbi 6.-10. august ja 21.-22. september 2020 (tl 30p, kd I). Vaidlusalustele põldudele oli kaebaja külvid teinud 24.-29. mai 2020 (tl 31-31p, kd I). Seega oli külvide ja esimese kontrolli vahe enam kui kaks kuud ning hilisema kontrolli puhul peaaegu neli kuud. Ringkonnakohus ei pea usutavaks seda, et rohkem kui kaks kuud ja isegi neli kuud hiljem pole võimalik tuvastada põhikultuuri taimede osakaalu põllul seetõttu, et nende areng on veel liiga varajases järgus. Kaebaja väidet ei kinnita ka kontrollides tehtud fotod, kus mõnel pildil, kus on võimalik tuvastada mõni kaebaja kasvatatud põhikultuuri taim, ei saa rääkida sellest, et taim oleks väike või väga varajases arengujärgus (vt nt tl 126, 127, 132, kd I). Ringkonnakohus märgib, et probleemiks kaebaja põldude puhul pole mitte niivõrd taimede väiksus kontrollide ajal, vaid see, et nad polnud põllul valdavad, st muid taimi (umbrohtu ja heintaimi) oli põllul rohkem kui kaebaja kasvatatud põhikultuuri taimi. See, et kaebaja teostas saagikoristuse vaidlusalustel põldudel alles oktoobris 2020 (tl 178, kd I) ei tõenda seda, et augustis ja septembris toimunud kontroll toimus liiga vara. Lisaks on kaebaja esitanud pildid saagikoristusest, mis kajastavad üksnes silo tegemist põllul nr 206 (tl 178 ja 198199, kd I). Piltidel on näha silopallid ja niidetud põld. Sellel põllul kasvas söödaraps (tl 31, kd I). Ringkonnakohus ei välista, et söödarapsi ja heintaimede segust on ka võimalik silo teha, kuid see ei tõenda, et söödaraps oli sellel põllul valdav. Samuti puuduvad asjas tõendid saagikoristusest muude kaebaja poolt väidetavalt kasvatatud kultuuride kohta (söödakapsas, söödanaeris ja söödaredis) ning võimalik pole hinnata saagi kogust nende kultuuride puhul. Kokkuvõttes ei näe ringkonnakohus, et asjas oleks jõutud ebaõige tulemuseni seetõttu, et kontrolli teostati liiga vara.
22.See, et vastustaja on nimetanud kaebaja põlde visuaalselt sarnaseks rohumaaga, ei oma asjas määravat tähtsust. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks üksikasjalikult analüüsida kaebaja väiteid seoses sellega, mida tähendab rohumaa mõiste.
23.Kaebaja väide, et põllud olid nõuetekohaselt hooldatud ja et umbrohu ulatuslikku levikut ei olnud kaebajale ette heidetud, ei väära seda, et põldudel kasvasid valdavalt heintaimed ning väidetava põhikultuuri osakaal põldudel oli ilmselgelt väiksem. Seda kinnitavad fotod, kust on piisavalt selgelt näha, et põldudel olid valdavaks heintaimed (sh ka umbrohi nagu ohakad, putked jms) ning väidetud söödakultuure oli näha kasvamas kas harvalt või üksikute laikudena või üldse mitte (tl 123-146, kd I).
24.Kaebaja arvates ei ole käesolevas olukorras toimunud üledeklareerimist määruse nr 640/2014 art 19 ja 19a mõttes, kuna kaebaja kasvatas enda põldudel põllukultuure. Kaebaja arvates on
toetuste vähendamine ja halduskaristuse kohaldamine mõeldud olukordade jaoks, kus isik on esitanud PRIA-le valeandmeid. Kaebaja tegevuse tulemusena kujunes olukord, kus ta deklareeris põllukultuure suuremal pinnal, kui kultuurid tegelikult kasvasid. Määruse nr 640/2014 art 18 lg 6 järgi tuleb juhul, kus deklareeritud pindala ületab määratud pindala, lähtuda toetuse arvutamisel määratud pindalast. Sama määruse art 19 lg 2 sätestab, et kui deklareeritud ja kindlaksmääratud pindalade erinevus on 50%, siis toetust ei anta ning kohaldatakse lisakaristust. Olukorras, kus vaidlusaluste põldude puhul tuvastati, et neil ei moodusta väidetavalt kasvatatav põllukultuur taimestikus enamust, ei saa lugeda, et neil põldudel oleks toimunud mahepõllumajanduslik tootmine ning põllukultuuride kasvatamine määruse nr 53 § 2 lg 1 ja § 8 lg 1 mõttes. Seega oli toimunud üledeklareerimine. Viidatud regulatsioon lükkab ümber ka kaebaja selle väite, et toetuse vähendamine ja taotleja karistamine on mõeldud vaid selliste olukordade jaoks, kus isik on esitanud PRIA-le valeandmeid. Sellest regulatsioonist nähtub selgelt, et nii see ei ole, toetuse määramata jätmine ning halduskaristuse kohaldamine on ette nähtud ka siis, kui deklareeritud ja kindlaksmääratud pindalade suhe ületab 50% piiri. II Tõendamine
25.Seoses põldudel esinenud olukorra tõendamisega on kaebaja teinud etteheite, et kaebaja sai alles kontrollaktist aru, milliste põldudega PRIA arvates probleem oli. Ning kuna kontrollakt esitati alles kaks kuud pärast augusti alguses toimunud kontrolli, ei olnud kaebajal võimalik koguda PRIA-ga samaväärselt tõendeid. PRIA on selgitanud, et kontrollaruanne esitati pärast kaheetapilise kontrolli (6.-10. august ja 21.22. september 2020) lõppemist juba viie päeva pärast, st 28. septembril 2020. On siiski tõsi, et nii jäi augustikuise kontrolliga võrreldes kontrolliaruande saamiseni võrdlemisi pikk ajavahemik, kuid ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, mis takistas kaebajal koguda vajalikke tõendeid kohe augustis, kui PRIA oli esimese kontrolli läbi viinud. Juba kontrolli läbiviimise fakt pidi kaebajale märku andma, et PRIA võib tuvastada põllul puudusi ning ettenägelik käitumine oleks olnud kindlustada end omapoolsete tõenditega juhuks, kui PRIA kontroll viib toetuse vähendamiseni ning kaebaja soovib seda vaidlustada. Seetõttu ei ole kaebaja etteheide PRIA-le tõsiseltvõetav. Omapoolsete tõendite kogumata jätmine võib viidata hoopiski sellele, et kaebajal polnudki selliste tõendite kogumine võimalik, sest PRIA oli fotodega tuvastanud kõik asjaolud õigesti.
26.Omapoolsete tõenditena esitas kaebaja kohtumenetluses fotod 16. mail 2021 (tl 25-29, kd I) ja
22.märtsil 2022 (tl 197-199). Halduskohus on ringkonnakohtu hinnangul neid fotosid põhjalikult analüüsinud ning selgitanud, miks need fotod ei tõenda kaebaja väiteid (otsuse p-d 38-39). Seoses apellatsioonkaebuse väidetega nende fotode osas märgib ringkonnakohus järgmist.
26.1.Fotod, millel on pilt kevadisest musta mullapinnaga (haritud) põllust (tl 25 ja 197, kd I) ei oma asjas tähtsust, kuna vaidluse all on põhikultuuri ja heintaimede osakaal põldudel augustisseptembris.
26.2.Foto nr 4 (tl 28, kd I, dtl 38) kajastab olukorda põllul nr 211, mille PRIA luges nõuetekohaseks. Kaebaja püüab sellega tõendada seda, et ta ei teinud selle põlluga midagi teisiti võrreldes teiste söödaredise põldudega, mida nõuetekohaseks ei loetud.
Ringkonnakohtu jaoks ei ole selline väide piisavaks tõendiks. On teadmata, kas kaebaja tegi midagi põllul nr 211 paremini või teistmoodi võrreldes teiste põldudega. Igal juhul ei ole ainuüksi pilt nõuetekohasest põllust ning väide, et seal tehti kõik samamoodi nagu teistel põldudel, piisavaks tõendiks, mis kinnitaks, et ka teised põllud olid nõuetekohased või et teiste põldude nõuetele mittevastavus oli kaebaja tegevusest sõltumatu. Kaebaja peaks sellisel juhul selgitama, mis olid need tema tahtest sõltumatud asjaolud, mis esinesid teistel põldudel ja mille tõttu neil põldudel kultuuri kasvatamine ebaõnnestus, samal ajal kui põllul nr 211 see õnnestus. Kaebaja pole seda teinud.
26.3.Seoses põlluga nr 206 on halduskohus selgitanud, et esitatud fotod kajastavad põllust vaid väga väikest osa ning et PRIA fotod põllust haaravad palju suurema pinna. Samuti juhtis halduskohus tähelepanu, et ka kaebaja esitatud fotodel on tegelikult näha rohttaimi (otsuse p 38). Kaebaja kordab apellatsioonkaebuses enda väidet, et rohttaimed pididki põllul tänu allakülvile kasvama, ent ei arvesta järjekordselt sellega, et põhikultuur pidi siiski moodustama põllul enamuse, kuid seda ei olnud juhtunud. Seda kinnitavad PRIA fotod ning kaebaja esitatud fotod üksikutest kohtadest põllul seda ümber ei lükka.
26.4.Seoses põldudega 255 ja 256 esitatud fotodega kordab kaebaja jälle sama väidet – et neil põldudel tegi kaebaja kõik samamoodi nagu põllul nr 15 (Metsalliku Mesindustalu põld), mis sai toetuse. Kaebaja üritab jälle väita, et kultuuri kasv ei sõltu vaid taotleja tegevusest. Siingi kordab ringkonnakohus vastuseks, et on teadmata, kas kaebaja tegi kõigil nimetatud põldudel kõik toimingud täpselt samamoodi ning põldude ettevalmistuse tase oli sama. Ainuüksi paljasõnaline väide seda asjaolu ei tõenda. Lisaks on vastustaja välja toonud, et Metsalliku Mesindustalu põld nr 15 ei olnud 2020. aastal kontrollivalimis ning teadmata on, kas see oleks nõuetele vastanud või mitte.
26.5.Seoses 22. märtsil 2022 esitatud videoga jätab kaebaja apellatsioonkaebuses tähelepanuta selle, et halduskohus põhjendas selle video asjassepuutumatust eeskätt sellega, et see video kajastab peaasjalikult seisundit sellel põllul, mis ei olnud kaebaja toetusetaotlusel märgitud. Seetõttu ei ole see video põldude nr 255 ja 256 seisundi hindamiseks asjakohane (otsuse p 40).
26.6.Teine kaebaja poolt esitatud video ei kajasta olukorda põllul mitte vaidlusalusel 2020. aastal, vaid 2021. aastal. Seetõttu pole see video kuidagi asjakohane ka näitlikustava materjalina.
27.Kaebaja on ka seisukohal, et istungi korraldamata jätmisega halduskohtus rikuti kaebaja võimalust tõendeid vahetult istungil uurida. Ringkonnakohus ei näe, et see oleks viinud asjas ebaõigele tulemusele. Asja materjalid on mahukad (kolm toimikut paberkandjal). Kaebaja on saanud oma seisukohti halduskohtus esitada korduvalt. Samuti on ta esitanud täiendavaid tõendeid, millest kõigi osas on halduskohus seisukoha võtnud. Apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja suutnud ära näidata, mida oleks istungi korraldamine asja lahendamisele juurde andnud või kuidas tänu tõendite vahetu uurimise ärajäämisele oli halduskohus jõudnud ekslikule otsusele. III Lühiajaliste rohumaade toetus
28.Kaebaja taotles toetust ka kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa eest. Määruse nr 53 § 8 lg 1 p-st 5 tuleneb, et toetusõiguslik on põllumaa, millel kasvatatakse kuni kolmel järjestikusel aastal heintaimi ja hiljemalt heintaimede kasvatamisele kolmandale järjestikusele aastale järgneval kohustuseaastal kasvatatakse seal muud põllukultuuri. PRIA leidis, et põllud olid 2020. aastaks
muutunud püsirohumaaks, kuna kaebaja väitel oli ta seal 2019. aastal kasvatanud küll rühvelkultuure, kuid asjakohastel põldudel ei leidnud see 2019. aastal kohapealses kontrollis ega hilisemas kohtuasjas nr 3-20-770 tõendamist ja seega oli tegemist 2019. aasta seisuga püsirohumaadega ning need ei saanud olla 2020. aastal lühiajaliseks rohumaaks määruse nr 53 § 8 lg 1 p 5 mõttes (kuna püsirohumaaks olek ei olnud katkenud). Kaebaja väitel puudub vaidlus selles, et ta kündis 2019. aastal vaidlusalused põllud üles ja külvas neile põllukultuure heintaimede allakülviga. See, kui hästi kultuurid kasvama läksid, ei oma kaebaja arvates õiguslikku tähendust. Isegi kui kaebaja väide maa kündmise kohta paika peab, ei arvesta kaebaja, et kuskilt ei tulene, et püsirohumaaks oleku katkestab maa kündmine. Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga, et kuna kultuuride kasvatamine 2019. aastal vaidlusalustel põldudel ei ole tõendatud, siis ei saa lugeda, et nende põldude staatus püsirohumaana oleks katkenud. Seetõttu jättis PRIA õiguspäraselt käsitamata need põllud lühiajaliste rohumaadena. Need põllud olid jätkuvalt püsirohumaad. III Mahekohustuse üleandmine
29.Kaebaja deklareeris 2020. aastal toetuse saamiseks ka kaks põldu (nr 245 ja 247), mille osas tal varem mahepõllumajanduslik kohustus puudus. Kaebaja hinnangul oli tegemist kohustuse ülevõtmisega määruse nr 53 § 18 tähenduses. PRIA on samas selgitanud, et kohustuse ülevõtmise korral tuleb määruse nr 53 § 22 lg 3 ja 4 järgi nii kohustuse üleandjal kui kohustuse ülevõtjal väljendada kohustuse muutmise tahet. Tõepoolest sätestab määruse nr 53 § 22 lg 3 loetelu andmetest, mida peab esitama kohustuse üleandja (üleandja nimi ja registri- või isikukood ning kohustuse ülevõtja nimi ja registri- või isikukood, samuti andmed põllu ja põllumassiivi kohta) ning § 22 lg 4 sätestab kohustuse ülevõtjale nõude esitada andmed selle kohta, et ta võtab kohustuse üle. Kaebaja ei pööra tähelepanu sellele, et käesolevas asjas pole kohustuse üleandja esitanud PRIA-le mingeid andmeid. Ning kohustuse ülevõtja, st kaebaja, ei esitanud PRIA-le samuti teadet kohustuse ülevõtmise kohta. Kaebaja leiab lihtsalt, et need andmed on kaebaja poolt esitatud taotlusest näha ning PRIA-l on samuti näha andmed selle kohta, kelle kasutuses põllud varem olid. Kaebaja lähenemine muudaks määruse nr 53 § 22 lg-d 3-4 täielikult sisutuks, sest sellisel juhul ei peakski seda regulatsiooni justkui keegi järgima. Kaebaja väide, et avalduse esitamist määrus nr 53 ette ei näe, ei arvesta sellega, et kirjeldatud andmeid ei olegi võimalik üheseltmõistetavalt esitada muul moel kui eraldiseisva avaldusena. Ka PRIA saatis kaebajale e-kirja, milles teatas, et kohustuse ülevõtmise kohta tuleb esitada avaldus, kuid kaebaja seda ikkagi ei teinud, hoolimata sellest, et PRIA oli teada andnud, et avalduse esitamata jätmisel ta nende põldude osas toetust ei saa (vastus apellatsioonkaebusele, p 42). Kaebaja väidab, et kohustuse ülevõtjana ei saa ta vastutada selle eest, kas kohustuse üleandja täidab §-s 22 lg-s 3 sätestatud nõudeid. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohustuse üleandmine eeldab nii üleandja kui ülevõtja ühist tahet ning ülevõtja huvides on tagada see, et ka üleandja käitub nõuetekohaselt. Lisaks, nagu äsja märgitud, jättis kaebaja ka endapoolse avalduse esitamata hoolimata sellest, et PRIA oli selle esitamise vajadusest talle teada andnud. Seega on PRIA õiguspäraselt leidnud, et mahekohustuse ülevõtmine oli lubamatu. IV Menetluslikud küsimused
30.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (4132,34 eurot) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
31.Kaebaja on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse, kus palub kohustada PRIA-t esitama kontrollaktid, otsused, fotod jms kõikide teiste taotlejate kohta, kes said karistuse „kultuuride erinevuse“ eest, et neid saaks võrrelda kaebaja suhtes tehtud otsusega. Samuti palub ta PRIA-l ja kohtul panna kirja, mis seaduse alusel muutis PRIA ära tema põldudel kasvava kultuuri. See taotlus jääb rahuldamata, kuna ringkonnakohus ei näe, et sellise taotluse rahuldamine aitaks kaasa asja õigemale lahendamisele.
32.Kaebaja esitas apellatsioonkaebusega koos täiendavate tõenditena video, kus kaebaja seaduslik esindaja esitab oma seisukohti põllukultuuride kasvatamise kohta, ning PRIA poolt kasutatava hindamismaatriksi, mis arvestab rikkumiste korral rikkumise raskust. Mõlemad tõendid kuuluvad kaebajale tagastamisele, kuna need ei oma tähtsust asja lahendamisel. Video kaebaja selgitustega on kaebaja subjektiivne arusaam ega ole käsitatav tõendina. Hindamismaatriksi puhul on PRIA selgitanud, et seda ei rakendata siis, kui rikutakse toetuse saamise nõudeid. Siis toetust üldse ei määrata. Sellise rikkumise puhul ei ole võimalik hinnata rikkumise raskusastet, kestust ja ulatust, mida hindamismaatriksis kasutatakse.
33.Taotlus asjas kohtuistungi korraldamiseks jääb rahuldamata. HKMS § 131 lg 1 p 2 järgi võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Ringkonnakohus möönab, et kaalul võivad olla kaebaja jaoks olulised õigushüved (toetus), aga vaidluse olemus on ringkonnakohtu hinnangul selline, kus istungi korraldamine pole mõistlik ega vajalik. Asja materjalid on mahukad ning kaebaja on saanud esitada oma seisukohti korduvalt. Väga mahukas on ka apellatsioonkaebus. Kuigi asja ei lahendatud istungil ka halduskohtus, ei nähtu kaebaja argumentidest, et seetõttu oleks halduskohus jõudnud eksliku lõpptulemuseni. Ringkonnakohus märgib, et tänu kaebaja poolt varasemalt algatatud kohtumenetlustele on sisuliselt samasugustes küsimustes toimunud kohtuvaidlusi ka varem, kus asju on arutatud ka istungitel, sh ringkonnakohtu istungil (haldusasi nr 3-20-769). Vaidluse olemuses on suurem osakaal õiguslikel küsimustel (eeskätt kas põhikultuur peab olema põllul valdav ning sellega seotud argumendid), mitte niivõrd faktilistel küsimustel. Neid asjaolusid arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et istungi korraldamata jätmise eeldused on täidetud. Asja lahendamine kirjalikus menetluses võimaldab lahendada asja ka oluliselt kiiremini, kuna puudub vajadus leida kõigile menetlusosalistele sobiv istungiaeg, samuti hoiab see menetlusosaliste jaoks ära täiendavate menetluskulude tekkimise ning on seega kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.