Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 5. detsember 2023, Tartu 3-23-1543 X kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks X määruskaebus Tartu Halduskohtu 28. augusti 2023. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X määruskaebus Tartu Halduskohtu 28. augusti 2023. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale.
2.Tagastada X määruskaebus Tartu Halduskohtu 28. augusti 2023. a määruse resolutsiooni punktide 3 ja 6 peale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 9. juulil 2023 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 2000 eurot väljamõistmiseks seoses inimväärikuse alandamise, tervise kahjustamise, elu ja tervise ohtu seadmise ning mittevaralise kahju tekitamisega. Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise nõuded seoses tervise kahjustamise, kaitsjale helistamise mittevõimaldamise ning ka vangistusseaduse (VangS) § 23 lg-te 1 j 2 rikkumisega, kuid pole siiani vanglalt kirjalikku vastust saanud. Kaebaja 2000 eurosest kahjunõudest moodustub 500 eurot mittevaraline kahju, 500 eurot inimväärikuse alandamine ja 1000 eurot tervise kahjustamine. Tervise kahjustamisena peab kaebaja silmas vangla süül Covid-19 viirusega nakatumist. Koos kaebusega esitas X menetlusabi taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
2.Tartu Halduskohus tagastas 28. augusti 2023 a. määrusega X kaebuse osas, milles ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist Covid-19 viirusesse nakatumise eest (resolutsiooni p 1), jättis X taotluse kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3) ja jättis X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 6).
2.1.Halduskohus selgitas, et mõistab kaebaja kaebust selliselt, et kaebaja soovib Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et 21. aprillil 2023 ei saanud kaebaja helistada oma kaitsjale, millega alandati tema inimväärikust, ning kaebaja nakatus vangla süül kaks korda koroonaviirusesse, millega kahjustati tema tervist.
2.2.Kuna Tartu Vangla andmetel ei ole kaebaja esitanud vanglale kahju hüvitamise nõuet seoses koroonaviirusesse nakatumisega, on kaebajal selle nõude osas kohtueelne menetlus läbimata ning kohus tagastab X kaebuse osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist koroonaviirusesse nakatumise eest halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel.
2.3.Kuivõrd kaebaja taotleb advokaadile helistamise mittevõimaldamise ja sellest tuleneva inimväärikuse alandamise eest hüvitist summas 1000 eurot, tuleb kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 30 eurot. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest perioodi 9. märts 2023 kuni 8. juuli 2023 kohta nähtub, et sissetulek oli 355,30 eurot, millest kuulub maha arvamisele 173,58 eurot ning menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 90,86 eurot. Kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ületab summa, mida kaebaja peaks kaebuse esitamisel riigilõivuna tasuma ning seetõttu jääb X taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
2.4.Kohus saab aru, et kaebaja eesmärk on saada riigi õigusabi talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas. Kohus rõhutab, et selgitab kaebuse edasiseks menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Puuduste kõrvaldamiseks, s.t riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tasumise kohta andmete esitamiseks ei ole kaebajal vaja õigusalaseid teadmisi. Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik, kuna on eelnevalt esitanud halduskohtule hulgaliselt kaebusi vangla vastu. Seega on kaebaja iseseisvalt ilma riigi õigusabi määramiseta võimeline halduskohtumenetluses osalema, kuna halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip kompenseerib kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist. Lähtudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-st 1 jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
28.augusti 2023. a määruse resolutsiooni punktide 1, 3, 6 tühistamist, riigilõivu tasumisest vabastamist ja advokaadi andmist. Määruskaebuses märgib kaebaja, et tõele ei vasta halduskohtu järeldus, et kaebaja keskmine sissetulek on 90,86 eurot kuus, kuna tema sissetulekutest arvestatakse maha 70% täitemenetluskuludeks. Kaebaja oli vahistatu ja sai sissetuleku 100% kätte. Halduskohtule riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitamise ajaks oli kaebaja süüdimõistetu ja alates
4.juulist 2023 arvestatakse tema sissetulekutest 70% maha. Viimase viie aasta jooksul on mõned inimesed kaebajat rahaliselt toetanud aga nad ei ole kohustatud seda tegema. Kui kaebaja kahju hüvitamise nõue summas 2000 eurot tundub kohtule ebamõistlikult suurena, siis mõista vanglalt välja summa, mis kohtu äranägemisel on õiglane hüvitis.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohtu hinnangul kuulub Tartu Halduskohtu 28. augusti 2023. a määruse peale esitatud määruskaebus tagastamisele.
5.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
6.Kaebaja taotles halduskohtu kaudu Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmist, kuna vangla ei võimaldanud helistada kaitsjale ja vangla süül nakatus kaebaja koroonaviirusega. Halduskohus selgitas välja kohtueelse menetluse asjaolud ja vastavatest materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole viimase kolme aasta jooksul esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust seoses vangla süül koroonaviirusesse nakatumisega. Kahju hüvitamise nõude esitamisele sätestab vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohustusliku kohtueelse menetluse, mis antud juhul on kaebajal jäänud läbimata. Kuna kaebaja ei ole esmalt taotlenud kahju hüvitamist vanglalt ja jätnud sellega kohtueelse menetluse läbimata, tagastas halduskohus kaebaja nõude mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks seoses koroonaviirusesse nakatumisega HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õiguspäraselt. Määruskaebuses ei ole kaebaja nimetatud asjaolu millegagi põhjendanud ega toonud välja, miks tema arvates halduskohtu poolt kaebuse osaline tagastamine oli ebaõige.
7.Kaebaja esitas riigilõivust vabastamise taotluse halduskohtule koos esialgse kaebusega
9.juulil 2023. Halduskohus võttis õigesti kaebaja kahekordse keskmise sissetuleku arvutamisel arvesse kaebaja vanglasisese konto väljavõtte perioodi 9. märts 2023 kuni 8. juuli 2023 kohta. Samuti leidis halduskohus õigesti, et kaebaja sissetulek sel perioodil oli 355,30 eurot, maha arvamisi sai teha summa 173,58 euro ulatuses ning kahekordne keskmine sissetulek enne menetlusabi taotluse esitamist oli 90,86 eurot kuus. Kuna kaebuse esitamisel oli ette nähtud 30 eurose riigilõivu tasumine, oli kaebajal võimalik tema kontol toimunud rahalisi liikumisi arvestades nimetatud summa kaebuse esitamisel tasuda. Määruskaebuses toodud väited seoses kaebaja sissetulekute ja mahaarvamistega (täitemenetluskuludega) ei ole aluseks halduskohtu määruse tühistamiseks. Kinnipeetava keskmine ühe kuu sissetulek arvutatakse HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud valemi alusel ja sealjuures ei oma tähendust, kas kinnipeetav on vahistatu või süüdimõistetu staatuses. Kaebuse esitamine halduskohtule eeldab seadusega sätestatud riigilõivu tasumist ning kui kaebajal on kaebuse esitamise ajal rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks olemas, puudub kohtul võimalus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastada.
8.Halduskohus jättis õigustatult RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Praeguses menetlusstaadiumis, kui halduskohus ei ole kaebaja kaebust menetlusse võtnud, puudub kaebajal vajadus esindaja järele. Samuti on asja materjalidest nähtuvalt kaebaja võimeline iseseisvalt oma seisukohti ja probleeme kohtule selgitama.
9.Eeltoodud asjaolusid arvestades ning olukorras, kus määruskaebuses puuduvad kaalukad argumendid halduskohtu määruse tühistamiseks, on X võimalus ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene.
10.Eeltoodu alusel tagastab ringkonnakohus X määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28. augusti 2023. a määruse resolutsiooni p-de 1, 3 ja 6 peale HKMS § 207 lg 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.