2.Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 04.12.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav X. Xle määrati Tallinna Vangla 02.06.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/217 distsiplinaarkaristuseks vangistusseaduse § 67 lg 1 rikkumise eest kartserikaristus 3 ööpäevaks ja Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.13.1 rikkumise eest noomitus. Rikkumine seisnes selles, et 13.05.2022 kella 11.03 paiku nõudis kinnipeetav X. X jalutuskäigult tulles, et vanemvalvur vahetaks kummikindad ära. Vanemvalvur selgitas, et kindad on tema kaitseks ja neid kinnipeetava nõudmise peale ei vaheta. Kinnipeetav jätkuvalt keeldus läbiotsimisest. Seega vanemvalvur teostas kinnipeetav X. Xle täieliku läbiotsimise 1 korruse laoruumis (ilma kaamerata). Kinnipeetav ütles vanemvalvurile „Tahad näha, edaspidi hakkad asju tegema nagu mina ütlen“.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 16.08.2022 (postitatud 15.08.2022) X. X kaebus Tallinna Vangla 02.06.2022 käskkirja nr 5-2/22/217 tühistamise nõudes. Kaebusele oli lisatud ka Tallinna Vangla
15.07.2022 vaideotsus nr 5-15/22/190-3, millega jäeti X. X 08.06.2022 esitatud vaie täies ulatuses rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohus jättis 17.08.2022 määrusega kaebuse käiguta ning andis tähtaja ettenähtud riigilõivu tasumiseks. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt on kaebuselt 20 euro suurune riigilõiv tasutud.
4.Tallinna Halduskohus võttis 07.09.2022 määrusega kaebuse menetlusse. Vastustaja esitas oma seisukoha 07.10.2022.
5.Tallinna Halduskohus määras 26.09.2023 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning andis protsessiosalistele tähtajad täiendavate taotluste või menetlusdokumentide esitamiseks. Ühtlasi määrati kindlaks ka kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg.
6.Kaebaja esitas 03.11.2023 oma täiendava seisukoha ja 05.11.2023 taotluse Justiitsministeeriumilt välja nõuda kaebajale 18.02.2022 saadetud haldusakt nr.11-7/1145-2. Haldusakt sisaldab vastust, et ametnik on kohustatud vahetama kindaid peale igat kinnipeetava läbiotsimist.
7.Tallinna Vangla esitas 24.11.2023 vastuse kaebaja täiendavatele seisukohtade osas.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
8.Kaebaja on seisukohal, et olukorras kus ta alguses küll keeldus läbiotsimisest, sest valvur ei vahetanud kindaid ega desinfitseerinud käsi, kuid nõustus täieliku läbiotsimisega, ei ole ta tegelikult läbiotsimisest keeldunud vaid saavutas kokkuleppe. Kaebaja ei nõustu sellega, et väljend „Tahad näha, et edaspidi hakkad asju tegema nagu mina ütlen“ on ähvardav. Kaebaja selgitas valvurile, et kinnaste vahetamise ja käte desinfitseerimise nõudmisel tugines ta Justiitsministeeriumilt saadud juhistele ja see ei olnud isiklik arvamus. Kaebaja ei ole rikkunud vangla kodukorra punkti 1.13.1.
9.Täiendavas 03.11.2023 seisukohas, leiab kaebaja jätkuvalt, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane ja peaks kuuluma tühistamisele. Vaidlusaluse käskkirjaga on kaebajale määratud ühe juhtumi eest kaks karistust. Lisaks eelnevale on kaebajat ilmselgelt karistatud alusetult, sest kõikidest materjalidest nähtuvalt allus kaebaja ametniku korraldusele astuda kõrvale ning läbis ka täieliku läbiotsimise protseduuri peale seda, kui ametnik vahetas ära kummikindad. Ebaõige on vangla seisukoht, et kaebajal ei ole õigust nõuda ametnikult kummikinnaste vahetamist või nende desinfitseerimist ehk elementaarsete hügieeninõuete täitmist enne tema läbiotsimist peale teiste kinnipeetavate läbiotsimist. Isegi kui oletada, et kaebaja oma tervise kaitseks keeldus algselt läbiotsimisest, siis sellises olukorras kartserikaristuse määramine on ilmselgelt ebaproportsionaalne.
10.Täiendavalt esitas kaebaja 05.11.2023 taotluse, et kohus nõuaks Justiitsministeeriumilt välja kaebajale saadetud 18.02.2022 haldusakti nr.11-7/1145-2. Haldusakt sisaldab vastust, et ametnik on kohustatud vahetama kindaid peale igat kinnipeetava läbiotsimist.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Vastustaja on seisukohal, et Tallinna Vangla 02.06.2022 käskkiri nr 5-2/22/217 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja käitumine oli tahtlik ning kaebaja õigusvastast käitumist ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
12.Vaidlusaluse käskkirjaga karistati kaebajat distsiplinaarkorras selle eest, et ta 13.05.2022 kella 11.03 paiku peale jalutuskäiku ei allunud vanglaametniku korraldusele läbiotsimiseks ning suhtles vanglaametnikuga viisakusreegleid eirates. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 nr „Järelevalve korraldus vanglas“ (JärelevK) § 32 p 52 kohaselt on vanglasisesel saatmisel kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik. Arvestades, et jalutuskäigud toimuvad selleks ettenähtud aladel väljaspool eluosakonda, on vanglaametnikul vastavalt JärelevK § 32 p-le 5 kohustus kinnipeetav peale jalutuskäigu lõppemist läbi otsida. Käesoleval juhul nähtub vanemvalvur Y. Y 13.05.2022 ettekandest nr 1-22-4479, et 13.05.2022 kella 11.03 paiku keeldus X. X jalutuskäigult tulles läbiotsimisest. Kaebaja on talle etteheidetava teo toime pannud ning ei nähtu selliseid asjaolusid, mis seaksid vanglaametniku ettekandes ja täiendavates selgitustes kajastatud teabe usaldusväärsuse kahtluse alla. Arvestades, et kaebaja viibib Tallinna Vanglas alates 28.12.2020 ning igakordselt teostatakse jalutuskäigujärgselt kõigi kinnipeetavate läbiotsimine, ei saanud kaebajale juba ainuüksi seetõttu korraldus arusaamatuks jääda. Kuna VangS-st ega vangla sisekorraeeskirjadest ei tulene kinnipeetavale õigust ja seaduslikku alust oma äranägemisel valida, millal ta vanglaametniku korraldust täidab, ei ole rikkumise toime panemise seisukohast oluline, et kaebaja hiljem täielikule läbiotsimisele allus. Vanemvalvur Y. Y 13.05.2022 ettekandest nr 1-22-4479 nähtuvalt ütles kinnipeetav peale läbiotsimist ametnikule „tahad näha, edaspidi hakkad asju tegema nagu mina ütlen“. Ilmselgelt selline lause sisaldab üleolevat suhtumist ning on üheselt käsitatav ebaviisakusena kodukorra p 1.13.1 tähenduses.
13.Täiendavas 24.11.2023 seisukohas leiab vastustaja, et kaebaja 03.11.2023 seisukoht ning 05.11.2023 taotlus on esitatud pärast kohtumääruses antud tähtpäeva möödumist, mistõttu palub vastustaja kaebaja esitatud täiendavad dokumendid tähelepanuta jätta.
14.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et teda on karistatud ühe ja sama asja eest kaks korda. VangS § 63 lg 3 teine lause sätestab, et ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. VangS § 63 ei piira mitme distsiplinaarkaristuse määramist mitme erineva rikkumise eest. Praegusel juhul on kaebajat karistatud selle eest, et ta ei allunud vanglaametniku korraldusele (alluda läbiotsimisele) ning peale hiljem teostatud täielikku läbiotsimist suhtles vanglaametnikuga ebaviisakalt („tahad näha, edaspidi hakkad asju tegema nagu mina ütlen“). Tegemist on kahe erineva rikkumisega, millede eest võis kaebajale määrata distsiplinaarkaristused.
15.Vastustaja ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et kuna ta lõpuks lasi ennast täielikult läbi otsida, ei olnud tegemist allumatusega VangS § 67 p 1 tähenduses. Ametniku korraldus lasta ennast läbi otsida tuli kaebajal täita põhjendamatu viivituseta, mida kaebaja aga antud juhul ei teinud.
16.Kaebajale on korduvalt selgitatud, et tal puudub subjektiivne õigus ametnikult enne tema läbiotsimist igakordselt kinnaste vahetamist nõuda (Tallinna Vangla 07.10.2022 vastuse lisa 2). Kohustust enne igat läbiotsimist kindaid vahetada (või üleüldse kindaid kanda), ei tulene ühestki õigusaktist ning ka hügieeninõuete järgimise seisukohast ei ole vajadust peale iga kinnipeetava riietega läbikompamist kindaid vahetada.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Vangla 02.06.2022 käskkirja nr 5-2/22/217 ja taotletud selle tühistamist. Nimetatud käskkirjaga nr 5-2/22/217 karistati kaebajat vangistusseaduse § 67 p 1 rikkumise eest 3-päevase kartserikaristusega ning vangla kodukorra punkti 1.13.1 eiramise eest noomitusega. Vastavalt vangistusseaduse § 67 punktile 1 on kinnipeetav kohustatud julgeoleku
tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vangla sisekorraeeskirjade nõudeid Tallinna Vanglas on täpsustatud Tallinna Vangla kodukorraga. Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.13.1 kohaselt oli kinnipeetav kohustatud käituma vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega viisakalt ja järgima suhtlemisel kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kohtumisel teenistujatega ning vanglat külastavate ametiisikutega peab kinnipeetav neid tervitama püsti seistes. Üheski vestluses, pöördumises ega muus kontekstis ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed.
18.Vaidlustatud distsiplinaarkaristused määrati seetõttu, et kaebaja nõudis 13.05.2022 kella 11.03 paiku jalutuskäigult tulles, et vanemvalvur vahetaks ära oma kummikindad ning keeldus läbiotsimisest. Peale mõnevõrra hiljem aset leidnud läbiotsimist esimese korruse laoruumis oli kaebaja öelnud vanemvalvurile, et edaspidi hakkab ta tegema asju nagu tema ütleb.
19.Seaduslikule korraldusele allumata jätmise eest karistati kaebajat kartserikaristusega ning viisakusreeglite järgimata jätmise eest noomitusega.
20.Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt peab kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vastavalt vangistusseaduse § 63 lg 1 punktidele 1 ja 4 võib vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusena noomitust ning kuni 45 ööpäevaks kartserisse paigutamist, kusjuures distsiplinaarmenetluse läbiviimise osas kohaldub vangistusseaduse § 64. Seega taandub vaidlusalune küsimus peamiselt sellele kas distsiplinaarsüüteod on tõendatud ja kas distsiplinaarmenetlus on nõuetekohaselt läbi viidud.
21.Vangistusseaduse § 64 lg 4 kohaselt määratakse distsiplinaarkaristus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Sama seaduse ja paragrahvi kolmandas lõikes on sätestatud, et distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse ja protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Vastustaja on 30.05.2022 koostatud distsiplinaarmenetluse protokolli haldusasja materjalide juurde esitanud. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on kaebajale kätte toimetatud 03.06.2022. Selle kohta on esitatud haldusasja materjalide vastav väljatrükk.
22.Distsipliinirikkumised on fikseeritud vangla teise üksuse vanemvalvuri Y. Y 13.05.2022 ettekandega nr 1-22-4479. Distsipliinirikkumisest on kaebajat vastavalt vangistusseaduse § 64 lg 2 informeeritud vastava teatisega, millele kaebaja oli keeldunud allkirja andmast. Nimetatud keeldumise on fikseerinud inspektor-kontaktisikud E. E ja K. K oma allkirjadega 17.05.2022. Kaebaja ei ole soovinud distsipliinirikkumiste kohta selgitusi anda ning see on fikseeritud inspektorkontaktisiku J. J 23.05.2022 protokolliga.
23.Distsiplinaarmenetluse protokolliga on võimaldatud kaebajal tutvuda 30.05.2022, mille allkirjastamisest oli kaebaja keeldunud ja mille kohta on inspektor-kontaktisikud J. J ning K. K teinud protokollile sellekohase märke. Karistamise põhjust on kaebajale suuliselt siiski selgitatud. Samas on kaebajal olnud võimalik esitada oma vastuväiteid vaidemenetluse raames ja kaebaja on seda ka teinud. Seega ei ole vastustaja selgitamis- ja ärakuulamiskohustust või omapoolset uurimispõhimõtet eiranud. Seda, et käskkirjas kirjeldatud rikkumise toimumises kui sellises vaidlust võiks olla, haldusasja materjalist ei nähtu, kuid kaebaja arvates oli määratud talle ühe juhtumi eest kaks karistust, kusjuures ta ei keeldunud läbiotsimisest vaid saavutas kokkuleppe ja nõustus (ka) täieliku läbiotsimisega. Veel on kaebaja seisukohal, et isegi sel juhul kui oletada, et ta algselt siiski
keeldus läbiotsimisest, oli kartserikaristuse määramine taolises situatsioonis ebaproportsionaalne. Lähtuvalt eeltoodust ei saa asuda seisukohale, et distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks ettenähtud korda ei oleks põhimõtteliselt järgitud või et distsiplinaarsüütegu ei oleks tõendatud.
24.Vastustaja on vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramisel osundanud käskkirjas põhjendatult asjaolule, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele, et korraldustele allumise kohustus on oluline korra tagamiseks vanglas ja et nende eiramist loetakse küllalt raskeks rikkumiseks. Vastustaja eelnimetatud seisukohaga ei ole põhjust mitte nõustuda. Vangla peabki taolistele juhtumitele reageerima, sest sisekorraeeskirjade eiramise või korraldustele allumata jätmise puhul on tegemist vangla üldist julgeolekut ohustava rikkumisega. Vanglateenistuse ametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse (kui vastupidine ei ole ilmselge) ning kinnipeetav on kohustatud talle antud korralduse täitma sõltumata oma subjektiivsest arusaamast ja arvamusest korralduse seaduslikkuse kohta. Antud juhul ei saanud rikkumist õigustada ka asjaolu, et kaebaja arvates oli vaja enne läbiotsimist kindaid vahetada. Selles mõttes ei oleks ka Justiitsministeeriumi 18.02.2022 haldusakt, millele kaebaja seonduvalt kinnaste vahetamise (väidetava) kohustuslikkusega osundab, asjassepuutuv. Eesmärgi saavutamiseks pidi kasutama õiguspäraseid viise.
25.Vangla on karistanud kaebajat kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks, arvestades seejuures rikkumise iseloomu. Vastavalt vangistusseaduse § 63 lg 1 punktile 4 võib vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Seega ei saa käesoleva vaidluse ja rikkumise raskuse konteksti arvestades asuda seisukohale, et vangla ilmselgeid kaalutlusvigu oleks teinud ja et taolise kartserikaristuse puhul oleks olnud tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse meetmega. Distsiplinaarkaristuse valikut on vaidlustatud haldusaktis piisavalt põhjendatud. Mis puutub sellesse, et kaebaja ei kasutanud suhtlemisel üldtunnustatud viisakusreegleid ja selle eest noomituse määramisse, siis on märgitud vaidlustatud käskkirjas, et esimese suhtlemiseeskirjade rikkumise eest noomituse määramine oli sobiv ja ka mitte liiga intensiivne karistus. Vastustaja sellekohase tõlgendusega ei ole alust mitte nõustuda. Väljendi (lause) kasutamises kui sellises nähtuvalt haldusasja materjalist vaidlust olla ei saa. Kaebaja ei ole pidanud seda ähvardavaks, aga selles ei olnudki põhiküsimus. Vastustaja on suhtunud sellesse pigem nii, et üldtunnustatud viisakusreegleid ei järgitud. Vastustajaga võib nõustuda ka selles, et tegemist ei olnud kahe karistuse määramisega ühe rikkumise eest, sest viisakusreeglitele mittevastava väljendi kasutamine toimus esimese korruse laoruumis aset leidnud täieliku läbiotsimise raames, kusjuures esialgsest läbiotsimisest keeldumise ning hilisemalt toimunud täieliku läbiotsimise vahel oli arvestatav ajavahemik.
26.Kaebaja on esitanud 05.11.2023 seisuga veel taotluse, et kohus nõuaks Justiitsministeeriumilt välja 18.02.2022 haldusakti nr.11-7/1145-2, millest peaks järelduma ametniku kohustus vahetada peale iga kinnipeetava läbiotsimist kindaid. Nimetatud taotlus jääb rahuldamata. Haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramisel antud tähtaegade raamistikus võis teise menetlusosalise taotlustele ja menetlusdokumentidele soovi korral vastata veel kuni 24.11.2023, kuid mitte enam uusi omapoolseid taotlusi esitada. Omapoolseid taotlusi võis esitada kuni 26.10.2023. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kajastab kohus selle taotluse rahuldamata jätmist ka käesoleva lahendi resolutsioonis.
27.Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust, sest distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks ettenähtud korda on järgitud, distsiplinaarsüüteod on tõendatud ning karistusmeetmete valiku puhul ei saa täheldada ka põhimõttelisi kaalutlusvigu. Tegemist ei ole olnud ebaproportsionaalsete karistustega.
28.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 esimeses lõikes on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on see kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste menetluskulud või võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.