Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.09.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1744
Haldusasi
X. X kaebus Tallinna Vangla 02.06.2022 käskkirja nr 5-2/22/217 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 04.12.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
riigi
kanda
ja
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 10.10.2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-22-1744 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-22-1744 4479 nähtub, et 13.05.2022 kella 11.03 paiku keeldus X. X jalutuskäigult tulles läbiotsimisest. Kaebaja on talle etteheidetava teo toime pannud ning ei nähtu selliseid asjaolusid, mis seaksid vanglaametniku ettekandes ja täiendavates selgitustes kajastatud teabe usaldusväärsuse kahtluse alla. Arvestades, et kaebaja viibib Tallinna Vanglas alates 28.12.2020 ning igakordselt teostatakse jalutuskäigu järgselt kõigi kinnipeetavate läbiotsimine, ei saanud kaebajale juba ainuüksi seetõttu jääda korraldus arusaamatuks. Kuna VangS-st ega vangla sisekorraeeskirjast ei tulene kinnipeetavale õigust ja seaduslikku alust oma äranägemisel valida, millal ta vanglaametniku korraldust täidab, ei ole rikkumise toimepanemise seisukohast oluline, et kaebaja allus hiljem täielikule läbiotsimisele. Vanemvalvur JR 13.05.2022 ettekande nr 1-22-4479 kohaselt ütles kinnipeetav pärast läbiotsimist ametnikule: „Tahad näha, edaspidi hakkad asju tegema, nagu mina ütlen“. Ilmselgelt sisaldab selline lause üleolevat suhtumist ning on üheselt käsitatav ebaviisakusena kodukorra p 1.13.1 tähenduses. Kaebajat ei ole karistatud ühe ja sama asja eest kaks korda. VangS § 63 ei piira mitme distsiplinaarkaristuse määramist mitme erineva rikkumise eest. Kaebajat on karistatud selle eest, et ta ei allunud vanglaametniku korraldusele alluda läbiotsimisele ning hiljem pärast täielikku läbiotsimist suhtles vanglaametnikuga ebaviisakalt. Tegemist on kahe erineva rikkumisega, mille eest võis kaebajale määrata distsiplinaarkaristuse. Ametniku korraldus lasta ennast läbi otsida tuli kaebajal täita põhjendamatu viivituseta, mida kaebaja ei teinud. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et tal puudub subjektiivne õigus ametnikult enne tema läbiotsimist igakordselt kinnaste vahetamist nõuda. Kohustust enne iga läbiotsimist kindaid vahetada (või üleüldse kindaid kanda), ei tulene ühestki õigusaktist ning ka hügieeninõuete järgimise seisukohast ei ole vajadust pärast iga kinnipeetava riietega läbikompamist kindaid vahetada.
3-22-1744 oleks olnud ilmselgelt ebaproportsionaalne. Distsiplinaarkaristuse valikut on vaidlustatud haldusaktis piisavalt põhjendatud. Kirjeldatud väljendi (lause) kasutamises ei ole vaidlust. Tegemist ei olnud kahe karistuse määramisega ühe rikkumise eest, sest viisakusreeglitele mittevastava väljendi kasutamine toimus esimese korruse laoruumis aset leidnud täieliku läbiotsimise raames, kusjuures esialgsest läbiotsimisest keeldumise ning hilisemalt toimunud täieliku läbiotsimise vahel oli arvestatav ajavahemik. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-22-1744 Kohustus vahetada kindaid pärast iga kinnipeetava läbiotsimist kompamise teel ei tulene ka kaebaja 06.07.2025 menetlusdokumendis tsiteeritud õigusaktidest. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ebahügieenilise läbiotsimisega oleks ohtu seatud tema tervis. Vanglaametniku seadusliku korralduse täitmata jätmise eest määratud 3-päevane kartserikaristus oli proportsionaalne, arvestades, et 03.02.2022 oli kaebajale juba määratud noomitus samalaadse rikkumise eest ning teiste VangS § 63 lg-s 1 sätestatud karistuste kohaldamine ei oleks vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud erinevatel põhjustel olnud tulemuslik.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.