Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.09.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1744
Haldusasi
X. X kaebus Tallinna Vangla 02.06.2022 käskkirja nr 5-2/22/217 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 04.12.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.12.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-1744 muutmata.
2.Jätta kaebajale antud menetlusabiga seonduvad kulud menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende endi kanda.
riigi
kanda
ja
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 10.10.2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-22-1744 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav X. X-i karistati Tallinna Vangla 02.06.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/217 „Kinnipeetavale X. X-ile distiplinaarkaristuse määramine“ vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks ja Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 rikkumise eest noomitusega. Käskkirja kohaselt nõudis X. X 13.05.2022 kella 11.03 paiku jalutuskäigult tulles, et vanemvalvur vahetaks kummikindad ära. Vanemvalvur selgitas, et kindad on tema kaitseks ja neid kinnipeetava nõudmise peale ei vahetata. Kinnipeetav jätkuvalt keeldus läbiotsimisest, misjärel vanemvalvur teostas X. X-ile täieliku läbiotsimise 1. korruse laoruumis (ilma kaamerata). Kinnipeetav ütles vanemvalvurile: „Tahad näha, edaspidi hakkad asju tegema, nagu mina ütlen“. Nii kinnipeetava allumatus seaduslikule korraldusele kui ebaviisaka ehk ähvardava sisuga väljendi kasutamine vanemvalvuri hirmutamise eesmärgil on vastuvõetamatu käitumine, mida ei saa aktsepteerida. Seaduslikule korraldusele mitteallumine seab otseselt ohtu vangla julgeoleku ning võib viia uute süütegude toimepanemiseni. Viisakusreeglite ning ühiskonnas heakskiidetud käitumisnormide kohaselt ei kasutata ametlikus vestluses ähvardavaid väljendeid. Ametnike suhtes ebaviisakas suhtlemine ja suhtumine ametnikesse, samuti ametnikuga vaidlemine ja korraldustest keeldumine teiste ees annab negatiivset eeskuju teistele kinnipeetavatele.
2.X. X esitas 08.06.2022 Tallinna Vanglale vaide 02.06.2023 käskkirja tühistamiseks, mis jäeti Tallinna Vangla 15.07.2022 vaideotsusega nr 5-15/22/190-3 rahuldamata.
3.X. X esitas 16.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse (hiljem täiendatud) Tallinna Vangla 02.06.2023 käskkirja nr 5-2/22/217 tühistamiseks. Kaebaja küll alguses keeldus läbiotsimisest, sest valvur ei vahetanud kindaid ega desinfitseerinud käsi, kuid nõustus täieliku läbiotsimisega. Seega ei ole kaebaja tegelikult läbiotsimisest keeldunud, vaid saavutas kokkuleppe. Väljend „Tahad näha, et edaspidi hakkad asju tegema, nagu mina ütlen“ ei ole ähvardav. Kaebaja selgitas valvurile, et kinnaste vahetamise ja käte desinfitseerimise nõudmisel tugines ta Justiitsministeeriumilt saadud juhistele ja see ei olnud isiklik arvamus. Kaebaja ei ole rikkunud vangla kodukorra p-i 1.13.1. Kaebajat on karistatud alusetult, sest kõikidest materjalidest nähtuvalt allus kaebaja ametniku korraldusele astuda kõrvale ning läbis ka täieliku läbiotsimise protseduuri pärast seda, kui ametnik vahetas ära kummikindad. Ebaõige on vangla seisukoht, et kaebajal ei ole õigust nõuda ametnikult kummikinnaste vahetamist või nende desinfitseerimist ehk elementaarsete hügieeninõuete täitmist enne tema läbiotsimist pärast teiste kinnipeetavate läbiotsimist. Isegi kui oletada, et kaebaja oma tervise kaitseks keeldus algselt läbiotsimisest, siis sellises olukorras kartserikaristuse määramine on ilmselgelt ebaproportsionaalne.
4.Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlusaluse käskkirjaga karistati kaebajat distsiplinaarkorras selle eest, et ta ei allunud pärast jalutuskäiku vanglaametniku korraldusele läbiotsimiseks ning suhtles vanglaametnikuga viisakusreegleid eirates. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) § 32 p 5 kohaselt on vanglasisesel saatmisel kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik. Kuna jalutuskäigud toimuvad selleks ettenähtud aladel väljaspool eluosakonda, on vanglaametnikul vastavalt määruse nr 44 § 32 p-le 5 kohustus kinnipeetav pärast jalutuskäigu lõppemist läbi otsida. Vanemvalvur JR 13.05.2022 ettekandest nr 1-222(5)
3-22-1744 4479 nähtub, et 13.05.2022 kella 11.03 paiku keeldus X. X jalutuskäigult tulles läbiotsimisest. Kaebaja on talle etteheidetava teo toime pannud ning ei nähtu selliseid asjaolusid, mis seaksid vanglaametniku ettekandes ja täiendavates selgitustes kajastatud teabe usaldusväärsuse kahtluse alla. Arvestades, et kaebaja viibib Tallinna Vanglas alates 28.12.2020 ning igakordselt teostatakse jalutuskäigu järgselt kõigi kinnipeetavate läbiotsimine, ei saanud kaebajale juba ainuüksi seetõttu jääda korraldus arusaamatuks. Kuna VangS-st ega vangla sisekorraeeskirjast ei tulene kinnipeetavale õigust ja seaduslikku alust oma äranägemisel valida, millal ta vanglaametniku korraldust täidab, ei ole rikkumise toimepanemise seisukohast oluline, et kaebaja allus hiljem täielikule läbiotsimisele. Vanemvalvur JR 13.05.2022 ettekande nr 1-22-4479 kohaselt ütles kinnipeetav pärast läbiotsimist ametnikule: „Tahad näha, edaspidi hakkad asju tegema, nagu mina ütlen“. Ilmselgelt sisaldab selline lause üleolevat suhtumist ning on üheselt käsitatav ebaviisakusena kodukorra p 1.13.1 tähenduses. Kaebajat ei ole karistatud ühe ja sama asja eest kaks korda. VangS § 63 ei piira mitme distsiplinaarkaristuse määramist mitme erineva rikkumise eest. Kaebajat on karistatud selle eest, et ta ei allunud vanglaametniku korraldusele alluda läbiotsimisele ning hiljem pärast täielikku läbiotsimist suhtles vanglaametnikuga ebaviisakalt. Tegemist on kahe erineva rikkumisega, mille eest võis kaebajale määrata distsiplinaarkaristuse. Ametniku korraldus lasta ennast läbi otsida tuli kaebajal täita põhjendamatu viivituseta, mida kaebaja ei teinud. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et tal puudub subjektiivne õigus ametnikult enne tema läbiotsimist igakordselt kinnaste vahetamist nõuda. Kohustust enne iga läbiotsimist kindaid vahetada (või üleüldse kindaid kanda), ei tulene ühestki õigusaktist ning ka hügieeninõuete järgimise seisukohast ei ole vajadust pärast iga kinnipeetava riietega läbikompamist kindaid vahetada.
5.Tallinna Halduskohus jättis 04.12.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Distsipliinirikkumised on fikseeritud vangla teise üksuse vanemvalvuri JR 13.05.2022 ettekandega nr 1-22-4479. Distsipliinirikkumisest on kaebajat vastavalt VangS § 64 lg-le 2 informeeritud vastava teatisega, millele kaebaja oli keeldunud allkirja andmast. Kaebaja ei ole soovinud distsipliinirikkumiste kohta selgitusi anda. Distsiplinaarmenetluse protokolliga on võimaldatud kaebajal tutvuda 30.05.2022, mille allkirjastamisest kaebaja keeldus. Kaebajal on olnud võimalik esitada oma vastuväiteid vaidemenetluse raames ja kaebaja on seda ka teinud. Seega ei ole vastustaja selgitamis- ja ärakuulamiskohustust või omapoolset uurimispõhimõtet eiranud. Kinnipeetav on kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele, korraldustele allumise kohustus on oluline korra tagamiseks vanglas ning nende eiramist loetakse raskeks rikkumiseks. Vangla peabki taolistele juhtumitele reageerima, sest sisekorraeeskirjade eiramise või korraldustele allumata jätmise puhul on tegemist vangla üldist julgeolekut ohustava rikkumisega. Vanglateenistuse ametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse (kui vastupidine ei ole ilmselge) ning kinnipeetav on kohustatud talle antud korralduse täitma sõltumata oma subjektiivsest arusaamast ja arvamusest korralduse seaduslikkuse kohta. Rikkumist ei saanud õigustada asjaolu, et kaebaja arvates oli vaja enne läbiotsimist kindaid vahetada. Vangla on karistanud kaebajat kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks, arvestades seejuures rikkumise iseloomu. Vastavalt VangS § 63 lg 1 p-le 4 võib vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Seega ei saa rikkumise raskust arvestades asuda seisukohale, et vangla oleks teinud kaalutlusvigu ja kartserikaristus 3(5)
3-22-1744 oleks olnud ilmselgelt ebaproportsionaalne. Distsiplinaarkaristuse valikut on vaidlustatud haldusaktis piisavalt põhjendatud. Kirjeldatud väljendi (lause) kasutamises ei ole vaidlust. Tegemist ei olnud kahe karistuse määramisega ühe rikkumise eest, sest viisakusreeglitele mittevastava väljendi kasutamine toimus esimese korruse laoruumis aset leidnud täieliku läbiotsimise raames, kusjuures esialgsest läbiotsimisest keeldumise ning hilisemalt toimunud täieliku läbiotsimise vahel oli arvestatav ajavahemik. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.X. X palub 28.12.2023 apellatsioonkaebuses (täiendatud 06.07.2025) halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Halduskohus on leidnud, et distsiplinaarsüütegu on tõendatud, kuid arusaadav ei ole, kuidas kohus sellele järeldusele jõudis. Kaebaja ei ole tegelikult läbiotsimisest keeldunud, sest nõustus täieliku läbiotsimisega. Samuti ei ole arusaadav, milles väljendub üldtunnustatud viisakusreeglite järgimata jätmine. Kaebajal on õigus nõuda võimalikult nakkusohutuid kinnipidamistingimusi nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 17 alusel. Justiitsministeeriumi 18.02.2022 vastusest nähtub, et läbiotsimise ajal kinnaste kasutamisel ja nende vahetamisel tuleb lähtuda hügieeni tagamise vajadusest. Samade kinnastega ei tohi läbi otsida erinevaid kinnipeetavaid. Valvuri tegevus oli ebainimlik, ei hoolinud kaebaja tervisest ja elust, alandas inimväärikust ja rikkus isiklikke piire, mis põhjustas kaebajale ärevust, vaenulikkust, alandust ja hirmu.
7.Tallinna Vangla palub 19.02.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi ja karistused määrati õiguspäraselt. Järgitud on vormi- ja menetlusnõudeid ning käskkiri on asjakohaselt põhjendatud. Karistused ei ole rikkumisi arvestades ebaproportsionaalsed. Ühtegi vanglaametniku korralduse tühisuse alust ei nähtu, sh ei saa sellist alust tuletada kaebaja esitatud Justiitsministeeriumi 18.02.2022 vastusest. Kaebaja oli jalutusalalt tulles esimene kinnipeetav, kelle vanglaametnik oleks riiete kompamise teel läbi otsinud, seetõttu on Justiitsministeeriumi vastuses toodud seisukohast lähtumine ka ilmselgelt otsitud. Tõendatud on ka kaebaja teine distsipliinirikkumine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
9.Et kaebaja keeldus vanglaametniku esmase korralduse peale läbiotsimisest, pole vaidlust. Kaebaja leiab aga, et kuna ta hiljem nõustus täieliku läbiotsimisega, siis ei oleks tohtinud teda karistada. See seisukoht on väär. Kaebaja täieliku läbiotsimise vajaduse tõigi kaasa fakt, et kaebaja oli keeldunud algsest läbiotsimisest. Keeldudes läbiotsimisest, keeldus kaebaja vanglaametniku korralduse täitmisest (VangS § 67 p 1).
10.Vanglaametniku korraldus läbiotsimiseks oli seaduslik. Tegemist oli jalutuskäigult naasvate kinnipeetavate rutiinse läbiotsimisega kompamise teel. Ükski õigusnorm ei näe ette sellise läbiotsimisviisi puhul igakordset kinnaste vahetust või käte desinfitseerimist. Kas ja millal kindaid vahetada, on vanglaametniku otsus, mis sõltub ennekõike läbiotsimise viisist ja konkreetsest olukorrast, nagu kaebajale on asjast nähtuvalt vangla poolt ka korduvalt selgitatud. Justiitsministeeriumi ametniku arvamus selles küsimuses (dtl 115) ei ole määrav ning selles ei ole ka viidatud ühelegi õigusnormile, millele viidatud arvamus võiks tugineda. 4(5)
3-22-1744 Kohustus vahetada kindaid pärast iga kinnipeetava läbiotsimist kompamise teel ei tulene ka kaebaja 06.07.2025 menetlusdokumendis tsiteeritud õigusaktidest. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ebahügieenilise läbiotsimisega oleks ohtu seatud tema tervis. Vanglaametniku seadusliku korralduse täitmata jätmise eest määratud 3-päevane kartserikaristus oli proportsionaalne, arvestades, et 03.02.2022 oli kaebajale juba määratud noomitus samalaadse rikkumise eest ning teiste VangS § 63 lg-s 1 sätestatud karistuste kohaldamine ei oleks vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud erinevatel põhjustel olnud tulemuslik.
11.Kaebaja ei vaidle, et ütles vanglaametnikule: „tahad näha, edaspidi hakkad asju tegema, nagu mina ütlen“. Tegemist on ilmselge vanglaametnikule suunatud ebaviisakuse ja üleoleva suhtumise väljendusega, mis Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 kohaselt on keelatud. Karistusena noomituse määramine sellisele rikkumisele oli proportsionaalne. Kaebajat karistati kahe erineva distsipliinirikkumise eest.
12.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Kaebajale antud menetlusabiga seonduvad kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lg 3) ja muud menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.