Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. november 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2246
Haldusasi
OÜ KIIRWARREN.KL kaebus tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.09.2023 otsus vaidlustusasjas nr 129-23/264580 riigihankes „Elektroonsete liikluskorraldusvahendite ost 2023-2026“ (viitenumber 264580)
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – AS Signaal TM (registrikood 12394501), lepinguline esindaja v.adv Kristina Laarmaa Vastustaja (hankija) – Tallinna Transpordiamet, volitatud esindaja Urmas Tammiksaar Kolmas isik – OÜ KIIRWARREN.KL (registrikood 11169541), lepinguline esindaja v.adv Kristina UuetoaTepper
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates (s.o hiljemalt 04.12.2023) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).
3-23-2246 riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid, sh hankepassi, hankelepingu projekti ja riigihanke alusdokumendi (AD). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 10.08.2023, esitasid pakkumused kolm pakkujat - OÜ KIIRWARREN.KL, AS Signaal TM ja Traffest OÜ.
3-23-2246 Projektijuhi ja objektijuhi ametikohtade ühildamist ei ole hankija riigihanke alusdokumentides ei keelatud ega ka lubatud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et tegemist on reguleerimata küsimusega. Olukorras, kus on võimalikud nõude/tingimuse erinevad tõlgendused, tuleb nõuet/tingimust tõlgendada pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste piirangutega (vt TlnRnKo 3-17-1639, p 14). Antud juhul on pakkujale kahtlemata soodsam tõlgendus, et tal on võimalik – mõistagi tingimusel, et üks ja sama isik täidab mitmele ametikohale esitatud nõuded –, kasutada ühte isikut nii projektijuhi, kui ka objektijuhina. Eeltoodut arvestades on täiesti alusetu VAKO otsuse p 9.3, mille kohaselt on hankija 18.07.2023. a kl 10.30 selgitus (vt p 12) otseses vastuolus AD p-ga 5.3 ning hankija oleks selgitusega justkui soovinud AD p 5.3 õigusvastaselt muuta, mistõttu ei oma asjaomane selgitus mingit tähtsust. VAKO seisukoht, et AD p 5.3 sõnastuses mitmuse vormi kasutamisest tuleb vääramatult järeldada, et nii spetsialiste kui elektrikuid peab olema kaks (kokku 4), on ekslik ning vastuolus viidatud VAKO ja kohtupraktikaga. AD p 5.3 andis võimaluse täita pädevuseja töökogemuse nõuded mitme isikuga, mitte ei pannud kohustust täita neid erinevate isikutega. Piirang, mis oleks sätestanud minimaalse spetsialistide arvu, pidanuks sõnaselgelt sisalduma AD-s, kuid AD sellist piirangut ei sisalda. Mida suuremale hulgale kriteeriumitele üks isik vastama peab, seda väiksem on nendele vastavate isikute arv, ning seda väiksem on ka pakkujate ring, kes on suutelised sellist isikut pakkumusse kaasama. AD p-le 5.3 vastab nii pakkumus, milles pädevuse ja töökogemuse nõuded täidab üks isik, kui ka pakkumus, milles need täidab mitu isikut (kaks ja rohkem). 2) Nõustuda ei saa VAKO seisukohaga, et ühe spetsialisti puhul on nõutud vähemalt 3-aastast töökogemust liikluskorraldusvahendite paigaldamise alal ning teise spetsialisti puhul vähemalt 3-aastast töökogemust fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel. Kehtestatud oli üldine 3-aastase töökogemuse nõue. AD p-st 5.3 ei tulene, et töökogemus 3 aastat peaks isikul olema mingis konkreetses rollis (tööülesannetega) või esitatud referentsobjektid. Siiski on hankija küsinud kaebuse esitajalt selgitusi, millised kaebuse esitaja on ka tähtaegselt andnud, tuues esile, et isikud on olnud järjepidevalt seotud lepingute täitmisega, mille raames on vastavalt isiku juhtimisel / osalusel paigaldatud liikluskorraldusvahendeid / koostatud ja rakendatud fooriprogramme ning esitades ka erinevate konkreetsete lepingute andmed. Liikluskorraldusvahendite paigaldamiseks pädeva isiku töökogemuse osas puudus kitsendus liikluskorraldusvahendite liigi osas. Foorid on elektroonilised liikluskorraldusvahendid, mille eesmärgipäraselt kasutusse võtmiseks ja töös hoidmiseks koostatakse ja rakendatakse fooriprogramme ning mille paigaldamine (nii nagu ka teiste elektrooniliste liikluskorraldusvahendite (nt muutuvteabega liiklusmärkide) paigaldamine) ei seisne mitte ainult elektritöödes, vaid oluliselt suuremas mahus elektroonika valdkonna töödes. Seega puudub sisuline põhjendus, miks mõlemat töökogemuse nõuet ei oleks võinuks täita üks isik (kelle pädevus oleks hõlmanud nii spetsiifiliselt elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamist kui ka fooriprogrammide koostamist ja rakendamist). Kaebuse esitaja esitas täiendava spetsialisti üksnes põhjusel, et hanke esemesse kuulub ka mehhaaniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja Kaebuse esitaja kavatseb hankelepingut vastavas osas täita antud spetsialistiga. Kaebuse esitaja jääb seisukohale, et spetsialisti „pädevuse“ ja „töökogemuse“ mõisted ei ole kattuva sisuga. Pädevust on võimalik tõendada ka muude asjaolude kui üksnes töökogemusega (haridus, kutse- või pädevustunnistusega, osalemine lepingute täitmisel). VAKO tõlgendus, mille kohaselt saab AD p 5.3 pädevust tõendada üksnes töökogemuse kaudu on AD p 5.3 sisu lubamatult kitsendav. VAKO on nõustunud, et ka töökogemuse esitamise osas oli AD p 5.3 ebaselge (vt VAKO otsuse p 9.2). Ei ole arusaadav kuidas töökogemuse osas, mis oli ebaselgelt sõnastatud, võis võtta arvesse täiendavaid andmeid, aga ei või võtta elektrikute osas.
3(10)
3-23-2246 3) Vaidlustaja loobus vaidlustuskomisjonis vaidlustusest AD p 2.7 osas, milles menetlus RHS § 197 lg 1 p 2 alusel lõppes. Vaatamata loobumisele ja kaebuse esitaja asjakohasele taotlusele jättis VAKO kaebuse esitaja vaidlustuse AD p-ga 2.7 seotud menetluskulud (640 eurot) vaidlustajalt välja mõistmata. RHS § 198 lg 3 ja § 198 lg 8 alusel tulnuks seda aga teha. 5) Kuivõrd VAKO otsus puudutavalt kaebuse esitaja pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusega on õigusvastane ja kuulub tühistamisele, siis seetõttu tuleb tühistada ka VAKO otsus osas, mis puudutab hankija otsuseid kaebuse esitaja pakkumuse edukaks tunnistamise, samuti kaebuse esitaja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise kohta. 6) Asja juurde tuleb võtta täiendavad dokumendid, mis tõendavad, et a AS Signaal TM ei ole esitanud hankijale pakkumuse koosseisus kahe isiku CV-d, kes oleksid kvalifitseeritud elektrikud (on esitatud ainult ühe isiku CV, kes on mh kvalifitseeritud elektrik) ning isikute CV-d, kellel oleks üheaegselt pädevus ja 3-aastane töökogemus nii „elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamisel“ kui ka „fooriprogrammide koostamise ja rakendamise“ osas. 7) Rahuldamata tuleb jätta AS Signaal TM taotlus kaebuse esitaja dokumentide avaldamiseks täiendavas mahus (kohaldada juurdepääsupiirangut), samuti tuleb hankijat kohustada esitama ASi Signaal TM pakkumuse koosseisus esitatud CV-d täismahus. Alusetu on vaidlustaja seisukoht, et kohus saaks või peaks hindama VAKO otsuse õigsust osas, mida ei ole kaebuses käsitletud.
3-23-2246 liikluskorraldusvahendite elektritööd ja nende programmeerimine) üks spetsialist, kes hoiab kontrolli all kogu linna liikluskorraldusvahendeid. Pädevale spetsialistile annavad teavet ja täidavad tema korraldusi isikud, kellel ei ole ega peagi olema sama pädevust. AD p 5.3 teleoloogiline (eesmärgipärane) tõlgendamine tugineb RHS § 3 p-s 5 täheldatud rahaliste vahendite säästliku ja otstarbekuse põhimõttele. 3) Isegi, kui juhinduda grammatilise tõlgendamise põhimõttest, ei ole võimalik väita, et kahel erineval tegevusalal AD p-s 5.3 nõutavate spetsialistide arv kokku peab olema vähemalt 4 inimest (st vähemalt kaks spetsialisti, kellel on pädevus liikluskorraldusvahendite paigaldamise ja vähemalt kaks spetsialisti fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas). Hankedokumendid peavad olema kirjutatud tavakeeles, mida mõistaks keskmine mõistlik inimene, kellel ei ole magistrikraadi eesti filoloogias või lingvistikas. Tavakõnes ja -kirjas on arusaadav, et kui näiteks Välisministeerium annab välja pressiteate „Eesti ja Läti riigipead arutasid Riias digi- ja rohepöörde küsimusi“, peetakse silmas ühte Eesti ja ühte Läti riigipead. Niisamuti on grammatiliselt võimalik tõlgendada HAD p 5.3 esimest lauset nii, et silmas on peetud ühte spetsialisti, kes omab pädevust liikluskorraldusvahendite ja ühte spetsialisti, kes omab pädevust fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas ehk kokku kahte spetsialisti (ehk sõna „spetsialist“ mitmuse vormi).
3-23-2246 tõendamist leidnud ainult isiku 3-aastane töökogemus fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel, ent mitte elektroonsete liikluskorraldusvahendite paigaldamisel. Seega on kaebuse esitaja esitanud pakkumuses vaid ühe spetsialist CV, mis parimal juhul katab fooriprogrammide koostamise ja rakendamise pädevuse ja elektriku pädevuse, ent elektroonsete liikluskorraldusvahendite pädevus on täiesti katmata. Seejuures on VAKO otsuse p 9.4 kohaselt tuvastatud, et vastavustingimuses nõutud töökogemus isegi fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas ei olnud tuvastatav CV endi pinnalt, vaid üksnes lähtudes kaebuse esitaja poolt hankijale antud täiendavatest selgitustest pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Ent isegi kui kaebuse esitaja poolt hankijale antud selgitused ei välju lubatud selgituste piiridest, on isegi kaebuse esitaja selgitusi arvestades VAKO tuvastanud, et väidetav töökogemus elektroonsete liikluskorraldusvahendite paigaldamisel ei saa kuidagi täita 3 aastat, sest spetsialisti poolt väidetavalt täidetud varaseim elektroonsete liikluskorraldusvahendite paigaldamisega seotud leping sai alguse alles 17.11.2020. 4) Hanke alusdokumendi p 5.3 teises lauses on seatud dokumendinõudena CV esitamise kohustus kõikide esimeses lauses nimetatud spetsialistide kohta, sh elektrikute kohta. Vale on kaebuse esitaja väide, et CV-d tuli esitada vaid spetsialistide kohta, kelle suhtes viidatud hanketingimustes oli esitatud töökogemuse nõue – ka see järeldus on ilmses vastuolus hanketingimuse grammatilise tõlgendusega. CV-d tuli esitada samas tingimuses nõutud („käesolevas punktis täheldatud“) kõikide spetsialistide kohta, sh elektrikute (mitmuses!) kohta ning seejuures pidi esitatavates CV-des kajastuma selline töökogemus nagu hanketingimus nõudis. Kui hankija oleks soovinud vaid selliste spetsialistide CV-sid, kelle kohta on hanketingimuses esitatud töökogemuse nõue, siis oleks hankija dokumendinõude vastavalt ka sõnastanud. Kui kaebuse esitaja hinnangul polnud hanketingimus mõistlik või vajalik, sest elektriku CV esitamine ei anna hankijale vajalikku infot, siis pidanuks kaebuse esitaja hanketingimuse vaidlustama. Kuna kaebuse esitaja ega keegi teine seda teinud ei ole, on hanke alusdokumendi p 5.3 sätestatud vastavustingimus siduv ja kehtiv olemasoleval kujul. 5) Sisutühi on kaebuse esitaja väide, et vastavustingimuses ei olegi nõutud töökogemust liikluskorraldusvahendite paigaldamise ega fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas, vaid piisab suvalisest 3-aastasest töökogemusest. Selline tõlgendus on vastuolus juba vastavustingimuse sõnastusega, kuna iga pädevusvaldkonna juures on hankija sulgudes nimetanud 3-aastase töökogemuse nõude. Seetõttu on sulgudes olev tekst ilmselgelt laiendus nõudele omada pädevust liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas ehk teisisõnu 3-aastane töökogemus peab tõendama spetsialisti pädevust vastavalt kas liikluskorraldusvahendite paigaldamisel või fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel. Seeläbi määratles hankija vastavustingimuses ka viisi, mille kaudu hankija loeb spetsialistil hankelepingu täitmiseks piisava pädevuse olemasolevaks – hankija hinnangul annab piisava pädevuse vähemalt 3-aastane töökogemus liikluskorraldusvahendite paigaldamisel ja vähemalt 3-aastane töökogemus fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel. Suvalise töökogemuse nõudmine nt kassapidajana ei saaks kuidagi olla seostatav spetsialisti pädevusega ja viiks hanketingimuse tõlgendamisel täiesti ebamõistliku ja sisutühja järelduseni. Kuna elektrike pädevuse määrab kutsepädevus, siis on ka loogiline, et hankija ei näinud vajadust elektrike pädevust täiendavalt kontrollida läbi töökogemuse, vaid piirdus hankelepingu täitmiseks vajaliku elektriku kutsepädevuse nõudega, milline pidi nähtuma pakkumuses esitatud CV-st. 6) Vale on ka kaebuse esitaja etteheide teemal, et fooride kui liikluskorraldusvahendite puhul justkui polegi vajalik liikluskorraldusvahendite paigaldamise kogemus, kuna foori puhul on kaebuse esitaja hinnangul olulisem hoopis fooriprogrammi rakendus ja koostamine koos elektritöödega. Esiteks on see etteheide hanketingimuse sisule – kui kaebuse esitaja hinnangul on vastavustingimuse nõue liikluskorraldusvahendi paigaldamise pädevuse ja töökogemuse 6(10)
3-23-2246 kohta ebavajalik, pidanuks kaebuse esitaja selle nõude vaidlustama ning kuna seda tehtud ei ole, on hanketingimus siduv ja kohustuslik olemasoleval kujul. Teiseks, on kaebuse esitaja väide ka sisuliselt vale, sest liikluskorraldusvahendi paigaldamist reguleerivad üksikasjalikult nii ehitusseadustik, liiklusseadus kui ka määrused „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“, „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“, „Tähistatavate teede liigid, juhatus- ja teeninduskohamärkide paigaldamise kord ning sihtpunktidele viitamise süsteem“, samuti standardid EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“, EVS 615 „Foorid ja nende kasutamine“, EVS-EN 12352 „Liikluskorralduse vahendid. Hoiatus- ja ohutuslambid“, EVSEN 12368 „Liikluse reguleerimise vahendid. Signaalseadmed“ ja EVS-EN 12966 „Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid. Muudetava teabega liiklusmärgid“. Seega vastupidiselt Kaebuse esitaja väitele on liikluskorraldusvahendite paigaldamisele seatud ohtralt nõudeid, millega kursisoleku ja järgimise pädevust hankija ongi soovinud kontrollida, kehtestades vastavustingimuses vähemalt 3-aastase töökogemuse nõude justnimelt liikluskorraldusvahendite paigaldamisele ning seda lisaks töökogemuse nõudele fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel. Kaebuse esitaja pakkumuses esinevad puudused ei ole selgitustaotluste kaudu ületatavad. VAKO otsuse punktist 9 nähtub, et pakkumuses esitatud ühe CV pinnalt ei olnud tuvastav vastavustingimuses nõutud töökogemus mitte üheski vastavustingimuses nõutud pädevusvaldkonnas. 7) Kuivõrd kaebuse esitaja on vaidlustanud VAKO otsuse tervikuna, siis tuleb jätkuvalt kontrollida kaebuse esitaja kvalifitseerimist kvalifitseerimistingimuse „muud majandus- ja finantsnõuded“ osas. Vaidlustaja on oma sellekohased argumendid esitanud vaidlustuses ja 11.09.2023 menetlusdokumendis ning jääb jätkuvalt nende argumentide juurde ka täna. VAKO otsuse p 14 kohaselt on VAKO tuvastanud, et kaebuse esitaja poolt kvalifitseerimistingimuse täitmiseks esitatud pangaõiend ei vasta oma sisult kvalifitseerimistingimuses nõutule, ent vastuoluliselt on VAKO siiski leidnud, et pangaõiendi alusel võis kaebuse esitaja kvalifitseerida, sest VAKO meelest ei olegi kvalifitseerimistingimusele vastavust tõendava dokumendi esitamine võimalik ning teiseks, arvas VAKO, et pakkujaid pole ebavõrdselt koheldud. Vaidlustaja ei ole nõus. Kvalifikatsiooni sisulise kontrollimise käigus pidanuks kaebuse esitaja esitama pangaõiendi, millest nähtub, et justnimelt Riigihankes sõlmitava hankelepingu täitmise tagamiseks on pakkuja käsutuses vähemalt 70 000 eurot ning selline võimalus kasutada justnimelt Riigihankes sõlmitava hankelepingu rahastamiseks 70 000 eurot peab olema tagatud ajaperioodil 31.07.2023-31.12.2025. 8) Kaebuse esitaja lähtub ebaõigest eeldusest, et vaidlustusmenetlus on lõppenud vaidlustusest loobumisega RHS § 197 lg 1 p 2 alusel, kuid nii see ei ole. Vaidlustaja ei ole loobunud mitte ühestki vaidlustusmenetluses esitatud nõudest, vaid üksnes ühest mittevastavaks tunnistamise alusest. Kui kohus peab vajalikuks VAKO otsuses menetluskulude jaotust muuta, siis tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada seda, et vaidlustaja on vaidlustusmenetluses taotlenud õigusabikulude väljamõistmist 21 töötunni ulatuses. 9) Põhjendatud ei ole jätta vaidlustajale mistahes ulatuses esitamata kaebuse esitaja ja hankija vahelist teabevahetust seoses kaebuse esitaja spetsialistidega ja kvalifitseerimise tõendina kasutatud pangaõiendit ärisaladusele viidates. Nägemata tõendeid, mille alusel on hankija kaebuse esitaja pakkumuse vastavaks tunnistanud ja kaebuse esitaja kvalifitseerinud, on vaidlustajal pea võimatu oma seisukohti põhjendada.
3-23-2246 kaebuses vaidlustatakse VAKO otsust ilma vaidluse esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta. Käesoleval juhul on vaidlustaja pöördunud VAKO-sse ja vaidlustanud hankija otsused OÜ KIIRWARREN.KL pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta, samuti hankija otsused eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise kohta. Kuna VAKO rahuldas vaidlustuse, on OÜ KIIRWARREN.KL kui eduka pakkumuse esitaja pöördunud kohtusse, taotledes VAKO otsuse tühistamist, mille tagajärjel jääksid kehtima hankija ülalmainitud otsused. Seega vaidlustatakse ka kohtumenetluses läbi VAKO otsuse vaidlustamise hankija haldusakte ning nende õiguspärasus ongi vaidluse esemeks. VAKO ei saa olla hankeasjas vastustajaks (HKMS § 269 lg 2). HKMS kommenteeritud väljaandes on HKMS § 269 lg 1 osas selgitatud: „Tegemist on kohtumenetlusega analoogse situatsiooniga, kus halduskohus on kaebuse tagastanud ning kaebaja vaidlustab ringkonnakohtus kaebuse tagastamise. Viidatud juhul on tegemist eelkõige kohtu ja kaebaja vahelise õigusküsimusega.“ (K. Merusk ja I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2013, § 269 II, kommentaar nr 3, lk 754). Sellise olukorraga ei ole praegusel juhul tegemist.
3-23-2246 peatüki 2. jaotises „Pakkuja ja taotleja kvalifitseerimine“. Halduskohus märgib, et riigihankes eristatakse pakkuja kvalifitseerimist pakkumuse vastavaks tunnistamisest. Tegemist on eraldiseisvate otsustega, mille kohta pakkuja peab tegema eraldiseisvad põhjendatud kirjalikud otsused (vt RHS § 98 lg 5 ja RHS § 114 lg 1). Pakkuja kvalifitseerimise alla kuuluvad sobivus tegeleda kutsetööga (RHS § 99), majanduslik ja finantsseisund (RHS § 100), tehniline ja kutsealane pädevus (RHS § 101). Kohtu arvates ei tohi hankija kehtestada pakkuja kvalifitseerimise nõudeid pakkumuse vastavuse tingimustena, sest selline segadus kandub edasi ka hankija poolt vormistatud haldusaktidesse. Pakkujate kvalifitseerimise puhul on eriti oluline silmas pidada, et kõigile pakkujatele kehtiksid samad nõuded ning nõuete kontroll toimuks samadel alustel. Lepingu täitjate miinimumarvu ettekirjutamine mõjutab pakkumuse hinda ja seeläbi konkurentsi. On oluline, et vastavad nõuded oleksid läbipaistavad ja kõigile menetluses osalejatele ühtmoodi mõistetavad. Seetõttu ei saa ka pidada piisavaks, et kaebuse esitaja on pakkumuse koosseisus esitanud kinnituse et võtab pakkumuse esitamisega üle kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused.
9(10)
3-23-2246 funktsioone täitmiseks pidid olema erinevad isikud. Lisaks neile vähemalt 2 kvalifitseeritud elektrikku.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.