lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2246/9

Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 23.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2246/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Riigihanked › Riigihanked
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4491
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ KIIRWARREN.KL11169541(Kolmas isik)AS Signaal TM12394501(Kaebaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. november 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2246

Haldusasi

OÜ KIIRWARREN.KL kaebus tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.09.2023 otsus vaidlustusasjas nr 129-23/264580 riigihankes „Elektroonsete liikluskorraldusvahendite ost 2023-2026“ (viitenumber 264580)

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS Signaal TM (registrikood 12394501), lepinguline esindaja v.adv Kristina Laarmaa Vastustaja (hankija) – Tallinna Transpordiamet, volitatud esindaja Urmas Tammiksaar Kolmas isik – OÜ KIIRWARREN.KL (registrikood 11169541), lepinguline esindaja v.adv Kristina UuetoaTepper

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata OÜ KIIRWARREN.KL taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.
2.Jätta rahuldamata Tallinna Transpordiameti taotlus vastustaja muutmiseks.
3.Jätta kaebus rahuldamata.
4.Mõista OÜ-lt KIIRWARREN.KL OÜ AS Signaal TM kasuks välja menetluskulud summas 1 500 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Riigihanked
  • 22.06.20263-25-4566/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-4107/24Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.05.20263-25-3019/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.05.20263-26-1096/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 20.05.20263-26-1096/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.03.20263-25-4467/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates (s.o hiljemalt 04.12.2023) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Transpordiamet avaldas 10.07.2023 avatud hankemenetlusega riigihankes „Elektroonsete liikluskorraldusvahendite ost 2023-2026“ (viitenumber 264580) (edaspidi:

3-23-2246 riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid, sh hankepassi, hankelepingu projekti ja riigihanke alusdokumendi (AD). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 10.08.2023, esitasid pakkumused kolm pakkujat - OÜ KIIRWARREN.KL, AS Signaal TM ja Traffest OÜ.

2.Hankija 23.08.2023 käskkirjaga nr 1.-16/23/19 tunnistati KIIRWARREN.KL OÜ pakkumuse vastavaks (käskkirja p 1) ja edukaks (käskkirja p 3) ning hankija 28.08.2023 käskkirjaga nr 1.-16/23/20 kvalifitseeris KIIRWARREN.KL OÜ (käskkirja p 2).
3.AS Signaal TM (edaspidi ka: vaidlustaja) esitas 31.08.2023 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija käskkirjadele, millega hankija tunnistas OÜ KIIRWARREN.KL pakkumuse vastavaks ja edukaks ning millega hankija kvalifitseeris nimetatud äriühingu. VAKO rahuldas 29.09.2023 otsusega vaidlustusasjas nr 129-23/264580 vaidlustuse ning tunnistas kehtetuks hankija otsused OÜ KIIRWARREN.KL pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamiseks (23.08.2023 käskkirja nr 1.-16/23/19 p-id 1 ja 3) ja OÜ KIIRWARREN.KL kvalifitseerimiseks (28.08.2023 käskkirja nr 1.-16/23/20 p 2).
4.OÜ KIIRWARREN.KL (edaspidi ka: kaebuse esitaja) esitas 09.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb VAKO 29.09.2023 otsuse vaidlustusasjas nr 12923/264580 tühistamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.OÜ KIIRWARREN.KL seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 1) VAKO lähtus põhjendamatult AD p 5.3 sisu väljaselgitamisel üksnes grammatilisest tõlgendusmeetodist. Grammatiline tõlgendamine ei võimalda anda AD p-le 5.3 ühest ja selget sisu. Kaebuse esitaja jääb seisukohale, et: 1) pakkuja ei pidanud pakkumuse koosseisus esitama andmeid, mida hankija ei ole nõudnud; 2) .AD p-s 5.3 nõudis hankija CV-sid töökogemuse kontrollimiseks kahes valdkonnas pädevust omava isiku/isikute osas; 3) kaebuse esitaja kavatseb hankelepingut täita mitte ühe vaid oluliselt suurema arvu elektrikutega; 4) kaebuse esitaja on pakkumuse koosseisus esitanud kinnituse (vt „Pakkumuse vastavustingimused alajaotus „Pakkumuse esitamine“), et võtab pakkumuse esitamisega üle kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused. AD p 5.3 sisustamisel ei saa lähtuda üksnes grammatilisest tõlgendusest (vt p-d 8.1 ja 8.2), arvestades ainuüksi eRHRi esitatud küsimust ja vastust sarnases riigihankes viitenumbriga 261559: (12.07.2023. a kl 14.16 küsimus) „HD üldosa p 5.3 nõuab pakkumuses spetsialistide kohta andmete esitamist, kes peavad olema samad isikud, kes hankepassis näidatud. Juhime tähelepanu, et hanketingimus on esiteks ebaselge – pole arusaadav kui mitu spetsialisti peab olema, mida loetakse „fooriprogrammide koostamise ja rakendamise kogemuseks“ ja mida „liikluskorraldusvahendite paigaldamise kogemuseks“ ning keda loetakse „kvalifitseeritud“ elektrikuks. Samuti jääb ebaselgeks, kas töökogemus võib olla omandatud mistahes ajal. Lisaks on arusaamatu viide hankepassis nimetatud isikutele, sest hankepassis kvalifitseerimistingimuste kohta spetsialistide kohta mistahes andmeid nõutud ei ole. Palume ebaselgused ja vastuolud hanke alusandmetes kõrvaldada“. (Hankija 18.07.2023. a kl 10.30 vastus) „Nõutud spetsialiste peab olema antud valdkondades vähemalt üks“. Hankija selgitustest tuleneb, et AD p 5.3 puhul on peamine, et pakkumusega oleks nõutud pädevused kaetud. Oluline pole isikute arv (esitatud peab olema vähemalt üks spetsialist). Hankija eesmärgiks AD p 5.3 sõnastamisel mitmuse vormi kasutamisel polnud seega mitte see, et nii spetsialiste kui elektrikuid oleks kaks (kokku neli või isegi kuus, nagu väidab vaidlustaja) vaid, et pakkumusse on kaasatud isik/isikud omaksid üksi või koos kõiki nõutud pädevusi. 2(10)

3-23-2246 Projektijuhi ja objektijuhi ametikohtade ühildamist ei ole hankija riigihanke alusdokumentides ei keelatud ega ka lubatud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et tegemist on reguleerimata küsimusega. Olukorras, kus on võimalikud nõude/tingimuse erinevad tõlgendused, tuleb nõuet/tingimust tõlgendada pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste piirangutega (vt TlnRnKo 3-17-1639, p 14). Antud juhul on pakkujale kahtlemata soodsam tõlgendus, et tal on võimalik – mõistagi tingimusel, et üks ja sama isik täidab mitmele ametikohale esitatud nõuded –, kasutada ühte isikut nii projektijuhi, kui ka objektijuhina. Eeltoodut arvestades on täiesti alusetu VAKO otsuse p 9.3, mille kohaselt on hankija 18.07.2023. a kl 10.30 selgitus (vt p 12) otseses vastuolus AD p-ga 5.3 ning hankija oleks selgitusega justkui soovinud AD p 5.3 õigusvastaselt muuta, mistõttu ei oma asjaomane selgitus mingit tähtsust. VAKO seisukoht, et AD p 5.3 sõnastuses mitmuse vormi kasutamisest tuleb vääramatult järeldada, et nii spetsialiste kui elektrikuid peab olema kaks (kokku 4), on ekslik ning vastuolus viidatud VAKO ja kohtupraktikaga. AD p 5.3 andis võimaluse täita pädevuseja töökogemuse nõuded mitme isikuga, mitte ei pannud kohustust täita neid erinevate isikutega. Piirang, mis oleks sätestanud minimaalse spetsialistide arvu, pidanuks sõnaselgelt sisalduma AD-s, kuid AD sellist piirangut ei sisalda. Mida suuremale hulgale kriteeriumitele üks isik vastama peab, seda väiksem on nendele vastavate isikute arv, ning seda väiksem on ka pakkujate ring, kes on suutelised sellist isikut pakkumusse kaasama. AD p-le 5.3 vastab nii pakkumus, milles pädevuse ja töökogemuse nõuded täidab üks isik, kui ka pakkumus, milles need täidab mitu isikut (kaks ja rohkem). 2) Nõustuda ei saa VAKO seisukohaga, et ühe spetsialisti puhul on nõutud vähemalt 3-aastast töökogemust liikluskorraldusvahendite paigaldamise alal ning teise spetsialisti puhul vähemalt 3-aastast töökogemust fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel. Kehtestatud oli üldine 3-aastase töökogemuse nõue. AD p-st 5.3 ei tulene, et töökogemus 3 aastat peaks isikul olema mingis konkreetses rollis (tööülesannetega) või esitatud referentsobjektid. Siiski on hankija küsinud kaebuse esitajalt selgitusi, millised kaebuse esitaja on ka tähtaegselt andnud, tuues esile, et isikud on olnud järjepidevalt seotud lepingute täitmisega, mille raames on vastavalt isiku juhtimisel / osalusel paigaldatud liikluskorraldusvahendeid / koostatud ja rakendatud fooriprogramme ning esitades ka erinevate konkreetsete lepingute andmed. Liikluskorraldusvahendite paigaldamiseks pädeva isiku töökogemuse osas puudus kitsendus liikluskorraldusvahendite liigi osas. Foorid on elektroonilised liikluskorraldusvahendid, mille eesmärgipäraselt kasutusse võtmiseks ja töös hoidmiseks koostatakse ja rakendatakse fooriprogramme ning mille paigaldamine (nii nagu ka teiste elektrooniliste liikluskorraldusvahendite (nt muutuvteabega liiklusmärkide) paigaldamine) ei seisne mitte ainult elektritöödes, vaid oluliselt suuremas mahus elektroonika valdkonna töödes. Seega puudub sisuline põhjendus, miks mõlemat töökogemuse nõuet ei oleks võinuks täita üks isik (kelle pädevus oleks hõlmanud nii spetsiifiliselt elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamist kui ka fooriprogrammide koostamist ja rakendamist). Kaebuse esitaja esitas täiendava spetsialisti üksnes põhjusel, et hanke esemesse kuulub ka mehhaaniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja Kaebuse esitaja kavatseb hankelepingut vastavas osas täita antud spetsialistiga. Kaebuse esitaja jääb seisukohale, et spetsialisti „pädevuse“ ja „töökogemuse“ mõisted ei ole kattuva sisuga. Pädevust on võimalik tõendada ka muude asjaolude kui üksnes töökogemusega (haridus, kutse- või pädevustunnistusega, osalemine lepingute täitmisel). VAKO tõlgendus, mille kohaselt saab AD p 5.3 pädevust tõendada üksnes töökogemuse kaudu on AD p 5.3 sisu lubamatult kitsendav. VAKO on nõustunud, et ka töökogemuse esitamise osas oli AD p 5.3 ebaselge (vt VAKO otsuse p 9.2). Ei ole arusaadav kuidas töökogemuse osas, mis oli ebaselgelt sõnastatud, võis võtta arvesse täiendavaid andmeid, aga ei või võtta elektrikute osas.

3(10)

3-23-2246 3) Vaidlustaja loobus vaidlustuskomisjonis vaidlustusest AD p 2.7 osas, milles menetlus RHS § 197 lg 1 p 2 alusel lõppes. Vaatamata loobumisele ja kaebuse esitaja asjakohasele taotlusele jättis VAKO kaebuse esitaja vaidlustuse AD p-ga 2.7 seotud menetluskulud (640 eurot) vaidlustajalt välja mõistmata. RHS § 198 lg 3 ja § 198 lg 8 alusel tulnuks seda aga teha. 5) Kuivõrd VAKO otsus puudutavalt kaebuse esitaja pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusega on õigusvastane ja kuulub tühistamisele, siis seetõttu tuleb tühistada ka VAKO otsus osas, mis puudutab hankija otsuseid kaebuse esitaja pakkumuse edukaks tunnistamise, samuti kaebuse esitaja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise kohta. 6) Asja juurde tuleb võtta täiendavad dokumendid, mis tõendavad, et a AS Signaal TM ei ole esitanud hankijale pakkumuse koosseisus kahe isiku CV-d, kes oleksid kvalifitseeritud elektrikud (on esitatud ainult ühe isiku CV, kes on mh kvalifitseeritud elektrik) ning isikute CV-d, kellel oleks üheaegselt pädevus ja 3-aastane töökogemus nii „elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamisel“ kui ka „fooriprogrammide koostamise ja rakendamise“ osas. 7) Rahuldamata tuleb jätta AS Signaal TM taotlus kaebuse esitaja dokumentide avaldamiseks täiendavas mahus (kohaldada juurdepääsupiirangut), samuti tuleb hankijat kohustada esitama ASi Signaal TM pakkumuse koosseisus esitatud CV-d täismahus. Alusetu on vaidlustaja seisukoht, et kohus saaks või peaks hindama VAKO otsuse õigsust osas, mida ei ole kaebuses käsitletud.

6.Tallinna Transpordiamet toetab kaebust. 1) Kohus on hankija valesti kindlaks teinud. HKMS § 268 lg 1 kohaselt on hankeasjas vastustajaks hankija, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatakse riigihangete vaidlustuskomisjoni otsust ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta. Kaebaja palub kaebuses tühistada VAKO 27.09.2023. a otsus vaidlustusasjas nr 127-23/261559. Kaebaja ei vaidlustanud hankija otsuseid. Seega ei saa hankija olla HKMS § 268 lg 1 mõttes vastustajaks. Hankija ei ole ei ole ka mingil moel põhjustanud olukorda, mis tingis kaebaja poolt halduskohtusse pöördumist (eelkõige menetluskulude hüvitamise põhimõtteid järgides). 2) VAKO on valesti tõlgendanud AD p 5.3 nõuet. On täiesti arusaamatu, kuidas saab AD p 5.3 grammatilisel tõlgendamisel järeldada, et kummalgi tegevusalal kogemust omavaid spetsialiste peab olema rohkem kui üks ning miks üldse on võimalik AD nõuete tõlgendamisel kasutada ainult grammatilist tõlgendust. VAKO on oma varasemas praktikas möönnud, et kui see on asjakohane ja vajalik, tuleb riigihanke alusdokumentide sätte tõlgendamisel grammatilise meetodi kõrval kasutada teisigi õigusteaduses üldtunnustatud tõlgendamisvõtteid, näiteks saab tugineda teleoloogilisele ehk eesmärgipärasele tõlgendusele. Kohtupraktikast tulenevalt on hankija poolt riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimuste ja nõuete tõlgendamisel lähtutud muuhulgas TsÜS § 75 lg 2 teisest lausest – avalikkusele suunatud tahteavaldust tuleb tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi ja mõistlikuks isikuks on hangitavat toodet või teenust tundev spetsialist/sõlmitava hankelepingu esemega seonduva valdkonna spetsialist (vt VAKO 15.11.2019 otsust vaidlustusasjas nr 170-19/206522 p 10.314 ja selles viidatud Riigikohtu lahendeid). VAKO ei ole põhjendanud, miks ta käesoleva vastuse eelnevas kahes punktis täheldatud tõlgendamismeetodeid ei kasutanud ja miks ta eelistas formaal-grammatilist tõlgendusmeetodit. Hankija eesmärk on saavutada hankega leping sellise pakkujaga, kellel oleks minimaalses koguses pädevaid isikuid, tagamaks hankelepingu eseme täitmine. Arvestades Eesti liikluskorraldusvahendite hooldamise turu suurust on mõistlik, et keskmises liikluskorraldusvahendite hooldamise alal tegutsevates äriühingutes on palgatud erinevates valdkondades (mehhaanilised liikluskorraldusvahendid, foori- ja muude elektrooniliste 4(10)

3-23-2246 liikluskorraldusvahendite elektritööd ja nende programmeerimine) üks spetsialist, kes hoiab kontrolli all kogu linna liikluskorraldusvahendeid. Pädevale spetsialistile annavad teavet ja täidavad tema korraldusi isikud, kellel ei ole ega peagi olema sama pädevust. AD p 5.3 teleoloogiline (eesmärgipärane) tõlgendamine tugineb RHS § 3 p-s 5 täheldatud rahaliste vahendite säästliku ja otstarbekuse põhimõttele. 3) Isegi, kui juhinduda grammatilise tõlgendamise põhimõttest, ei ole võimalik väita, et kahel erineval tegevusalal AD p-s 5.3 nõutavate spetsialistide arv kokku peab olema vähemalt 4 inimest (st vähemalt kaks spetsialisti, kellel on pädevus liikluskorraldusvahendite paigaldamise ja vähemalt kaks spetsialisti fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas). Hankedokumendid peavad olema kirjutatud tavakeeles, mida mõistaks keskmine mõistlik inimene, kellel ei ole magistrikraadi eesti filoloogias või lingvistikas. Tavakõnes ja -kirjas on arusaadav, et kui näiteks Välisministeerium annab välja pressiteate „Eesti ja Läti riigipead arutasid Riias digi- ja rohepöörde küsimusi“, peetakse silmas ühte Eesti ja ühte Läti riigipead. Niisamuti on grammatiliselt võimalik tõlgendada HAD p 5.3 esimest lauset nii, et silmas on peetud ühte spetsialisti, kes omab pädevust liikluskorraldusvahendite ja ühte spetsialisti, kes omab pädevust fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas ehk kokku kahte spetsialisti (ehk sõna „spetsialist“ mitmuse vormi).

7.AS Signaal TM palub jätta kaebuse rahuldamata. 1) Ilmselgelt tulenes hanketingimusest kohustus esitada igas pädevuse valdkonnas mitu spetsialisti, sest hankija on hanketingimuses läbivalt kasutanud mitmuse-vormi. Seejuures on hanke alusdokumendi p 5.3 esimeses lauses hankija kasutanud väljendit „spetsialistid, kes omavad“ kirjeldamaks nii liikluskorraldusvahendite paigaldamise töökogemust kui ka kirjeldamaks fooriprogrammide koostamise ja rakendamise töökogemust – seetõttu on ilmne, et hanketingimuse kohaselt on nõutud mitmuses spetsialiste, kes omavad liikluskorraldusvahendite paigaldamise töökogemust ja mitmuses spetsialiste, kes omavad fooriprogrammide koostamise ja rakendamise töökogemust. Hankija on kasutanud väljendit „samuti kvalifitseeritud elektrikud“, mis ei jäta kahtlust, et pakkumuses tuli esitada andmed vähemalt kahe elektriku kohta. Grammatiliselt on hanketingimuses seega läbivalt kasutatud mitmuse vormi, mistõttu hanketingimuse täitmiseks pidi pakkuja esitama pakkumuses samuti iga nõutud pädevuse osas vähemalt kaks spetsialisti, sh vähemalt kahe elektriku CV-d. 2) VAKO on vaidlustatud otsuses leidnud, et vastavustingimuse täitmiseks võinuks vastavustingimuses sätestatud töökogemuse ja pädevuse nõuded olla ka paralleelselt täidetud, s.t. sama isik võib põhimõtteliselt omada vähemalt 3-aastast töökogemust liikluskorraldusvahendite paigaldamisel, samuti vähemalt 3-aastast töökogemust fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel ja ka elektrikupädevust, ent tulenevalt hanketingimuses läbivalt mitmuse vormi kasutamisest peaks ka sellisel juhul olema pakkumuses nimetatud vähemalt kaks spetsialisti, kellest mõlemal on täidetud nii 3-aastase töökogemuse nõue liikluskorraldusvahendite paigaldamisel kui ka fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel kui ka elektrikupädevus. Selline tõlgendus on täies kooskõlas vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses esitatuga, mille kohaselt peab iga vastavustingimuses nõutud pädevusvaldkonna katmiseks olema pakkumuses nimetatud vähemalt kaks spetsialisti. Samuti ei ole käesolevas asjas VAKO otsuses antud tõlgendus mitte mingil moel vastuolus riigihankes nr 264580 VAKO poolt tehtud otsusega (kohtuasi 3-23-2246). 3) VAKO otsusest tulenevalt on tuvastatud, et kaebuse esitaja on pakkumuses esitanud vaid ühe CV, milles on kajastatud ka elektriku pädevus. Juba ainuüksi seeläbi on tõendamist leidnud kaebuse esitaja pakkumuse mittevastavus, sest vastavustingimuse kohaselt tulnuks igas pädevusvaldkonnas esitada vähemalt kahe spetsialisti CV-d. Samuti on VAKO otsusega tuvastatud, et ainsas esitatud CV-s on kaebuse esitaja poolt hankijale antud selgituste varal 5(10)

3-23-2246 tõendamist leidnud ainult isiku 3-aastane töökogemus fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel, ent mitte elektroonsete liikluskorraldusvahendite paigaldamisel. Seega on kaebuse esitaja esitanud pakkumuses vaid ühe spetsialist CV, mis parimal juhul katab fooriprogrammide koostamise ja rakendamise pädevuse ja elektriku pädevuse, ent elektroonsete liikluskorraldusvahendite pädevus on täiesti katmata. Seejuures on VAKO otsuse p 9.4 kohaselt tuvastatud, et vastavustingimuses nõutud töökogemus isegi fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas ei olnud tuvastatav CV endi pinnalt, vaid üksnes lähtudes kaebuse esitaja poolt hankijale antud täiendavatest selgitustest pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Ent isegi kui kaebuse esitaja poolt hankijale antud selgitused ei välju lubatud selgituste piiridest, on isegi kaebuse esitaja selgitusi arvestades VAKO tuvastanud, et väidetav töökogemus elektroonsete liikluskorraldusvahendite paigaldamisel ei saa kuidagi täita 3 aastat, sest spetsialisti poolt väidetavalt täidetud varaseim elektroonsete liikluskorraldusvahendite paigaldamisega seotud leping sai alguse alles 17.11.2020. 4) Hanke alusdokumendi p 5.3 teises lauses on seatud dokumendinõudena CV esitamise kohustus kõikide esimeses lauses nimetatud spetsialistide kohta, sh elektrikute kohta. Vale on kaebuse esitaja väide, et CV-d tuli esitada vaid spetsialistide kohta, kelle suhtes viidatud hanketingimustes oli esitatud töökogemuse nõue – ka see järeldus on ilmses vastuolus hanketingimuse grammatilise tõlgendusega. CV-d tuli esitada samas tingimuses nõutud („käesolevas punktis täheldatud“) kõikide spetsialistide kohta, sh elektrikute (mitmuses!) kohta ning seejuures pidi esitatavates CV-des kajastuma selline töökogemus nagu hanketingimus nõudis. Kui hankija oleks soovinud vaid selliste spetsialistide CV-sid, kelle kohta on hanketingimuses esitatud töökogemuse nõue, siis oleks hankija dokumendinõude vastavalt ka sõnastanud. Kui kaebuse esitaja hinnangul polnud hanketingimus mõistlik või vajalik, sest elektriku CV esitamine ei anna hankijale vajalikku infot, siis pidanuks kaebuse esitaja hanketingimuse vaidlustama. Kuna kaebuse esitaja ega keegi teine seda teinud ei ole, on hanke alusdokumendi p 5.3 sätestatud vastavustingimus siduv ja kehtiv olemasoleval kujul. 5) Sisutühi on kaebuse esitaja väide, et vastavustingimuses ei olegi nõutud töökogemust liikluskorraldusvahendite paigaldamise ega fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas, vaid piisab suvalisest 3-aastasest töökogemusest. Selline tõlgendus on vastuolus juba vastavustingimuse sõnastusega, kuna iga pädevusvaldkonna juures on hankija sulgudes nimetanud 3-aastase töökogemuse nõude. Seetõttu on sulgudes olev tekst ilmselgelt laiendus nõudele omada pädevust liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas ehk teisisõnu 3-aastane töökogemus peab tõendama spetsialisti pädevust vastavalt kas liikluskorraldusvahendite paigaldamisel või fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel. Seeläbi määratles hankija vastavustingimuses ka viisi, mille kaudu hankija loeb spetsialistil hankelepingu täitmiseks piisava pädevuse olemasolevaks – hankija hinnangul annab piisava pädevuse vähemalt 3-aastane töökogemus liikluskorraldusvahendite paigaldamisel ja vähemalt 3-aastane töökogemus fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel. Suvalise töökogemuse nõudmine nt kassapidajana ei saaks kuidagi olla seostatav spetsialisti pädevusega ja viiks hanketingimuse tõlgendamisel täiesti ebamõistliku ja sisutühja järelduseni. Kuna elektrike pädevuse määrab kutsepädevus, siis on ka loogiline, et hankija ei näinud vajadust elektrike pädevust täiendavalt kontrollida läbi töökogemuse, vaid piirdus hankelepingu täitmiseks vajaliku elektriku kutsepädevuse nõudega, milline pidi nähtuma pakkumuses esitatud CV-st. 6) Vale on ka kaebuse esitaja etteheide teemal, et fooride kui liikluskorraldusvahendite puhul justkui polegi vajalik liikluskorraldusvahendite paigaldamise kogemus, kuna foori puhul on kaebuse esitaja hinnangul olulisem hoopis fooriprogrammi rakendus ja koostamine koos elektritöödega. Esiteks on see etteheide hanketingimuse sisule – kui kaebuse esitaja hinnangul on vastavustingimuse nõue liikluskorraldusvahendi paigaldamise pädevuse ja töökogemuse 6(10)

3-23-2246 kohta ebavajalik, pidanuks kaebuse esitaja selle nõude vaidlustama ning kuna seda tehtud ei ole, on hanketingimus siduv ja kohustuslik olemasoleval kujul. Teiseks, on kaebuse esitaja väide ka sisuliselt vale, sest liikluskorraldusvahendi paigaldamist reguleerivad üksikasjalikult nii ehitusseadustik, liiklusseadus kui ka määrused „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“, „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“, „Tähistatavate teede liigid, juhatus- ja teeninduskohamärkide paigaldamise kord ning sihtpunktidele viitamise süsteem“, samuti standardid EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“, EVS 615 „Foorid ja nende kasutamine“, EVS-EN 12352 „Liikluskorralduse vahendid. Hoiatus- ja ohutuslambid“, EVSEN 12368 „Liikluse reguleerimise vahendid. Signaalseadmed“ ja EVS-EN 12966 „Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid. Muudetava teabega liiklusmärgid“. Seega vastupidiselt Kaebuse esitaja väitele on liikluskorraldusvahendite paigaldamisele seatud ohtralt nõudeid, millega kursisoleku ja järgimise pädevust hankija ongi soovinud kontrollida, kehtestades vastavustingimuses vähemalt 3-aastase töökogemuse nõude justnimelt liikluskorraldusvahendite paigaldamisele ning seda lisaks töökogemuse nõudele fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel. Kaebuse esitaja pakkumuses esinevad puudused ei ole selgitustaotluste kaudu ületatavad. VAKO otsuse punktist 9 nähtub, et pakkumuses esitatud ühe CV pinnalt ei olnud tuvastav vastavustingimuses nõutud töökogemus mitte üheski vastavustingimuses nõutud pädevusvaldkonnas. 7) Kuivõrd kaebuse esitaja on vaidlustanud VAKO otsuse tervikuna, siis tuleb jätkuvalt kontrollida kaebuse esitaja kvalifitseerimist kvalifitseerimistingimuse „muud majandus- ja finantsnõuded“ osas. Vaidlustaja on oma sellekohased argumendid esitanud vaidlustuses ja 11.09.2023 menetlusdokumendis ning jääb jätkuvalt nende argumentide juurde ka täna. VAKO otsuse p 14 kohaselt on VAKO tuvastanud, et kaebuse esitaja poolt kvalifitseerimistingimuse täitmiseks esitatud pangaõiend ei vasta oma sisult kvalifitseerimistingimuses nõutule, ent vastuoluliselt on VAKO siiski leidnud, et pangaõiendi alusel võis kaebuse esitaja kvalifitseerida, sest VAKO meelest ei olegi kvalifitseerimistingimusele vastavust tõendava dokumendi esitamine võimalik ning teiseks, arvas VAKO, et pakkujaid pole ebavõrdselt koheldud. Vaidlustaja ei ole nõus. Kvalifikatsiooni sisulise kontrollimise käigus pidanuks kaebuse esitaja esitama pangaõiendi, millest nähtub, et justnimelt Riigihankes sõlmitava hankelepingu täitmise tagamiseks on pakkuja käsutuses vähemalt 70 000 eurot ning selline võimalus kasutada justnimelt Riigihankes sõlmitava hankelepingu rahastamiseks 70 000 eurot peab olema tagatud ajaperioodil 31.07.2023-31.12.2025. 8) Kaebuse esitaja lähtub ebaõigest eeldusest, et vaidlustusmenetlus on lõppenud vaidlustusest loobumisega RHS § 197 lg 1 p 2 alusel, kuid nii see ei ole. Vaidlustaja ei ole loobunud mitte ühestki vaidlustusmenetluses esitatud nõudest, vaid üksnes ühest mittevastavaks tunnistamise alusest. Kui kohus peab vajalikuks VAKO otsuses menetluskulude jaotust muuta, siis tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada seda, et vaidlustaja on vaidlustusmenetluses taotlenud õigusabikulude väljamõistmist 21 töötunni ulatuses. 9) Põhjendatud ei ole jätta vaidlustajale mistahes ulatuses esitamata kaebuse esitaja ja hankija vahelist teabevahetust seoses kaebuse esitaja spetsialistidega ja kvalifitseerimise tõendina kasutatud pangaõiendit ärisaladusele viidates. Nägemata tõendeid, mille alusel on hankija kaebuse esitaja pakkumuse vastavaks tunnistanud ja kaebuse esitaja kvalifitseerinud, on vaidlustajal pea võimatu oma seisukohti põhjendada.

KOHTU PÕHJENDUSED

8.Vastustaja leiab, et kohus on vastustaja valesti kindlaks teinud. Kohus vastustaja väitega ei nõustu. HKMS § 269 lg 1 kohaselt on hankeasjas vastustajaks hankija, välja arvatud juhul, kui 7(10)

3-23-2246 kaebuses vaidlustatakse VAKO otsust ilma vaidluse esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta. Käesoleval juhul on vaidlustaja pöördunud VAKO-sse ja vaidlustanud hankija otsused OÜ KIIRWARREN.KL pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta, samuti hankija otsused eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise kohta. Kuna VAKO rahuldas vaidlustuse, on OÜ KIIRWARREN.KL kui eduka pakkumuse esitaja pöördunud kohtusse, taotledes VAKO otsuse tühistamist, mille tagajärjel jääksid kehtima hankija ülalmainitud otsused. Seega vaidlustatakse ka kohtumenetluses läbi VAKO otsuse vaidlustamise hankija haldusakte ning nende õiguspärasus ongi vaidluse esemeks. VAKO ei saa olla hankeasjas vastustajaks (HKMS § 269 lg 2). HKMS kommenteeritud väljaandes on HKMS § 269 lg 1 osas selgitatud: „Tegemist on kohtumenetlusega analoogse situatsiooniga, kus halduskohus on kaebuse tagastanud ning kaebaja vaidlustab ringkonnakohtus kaebuse tagastamise. Viidatud juhul on tegemist eelkõige kohtu ja kaebaja vahelise õigusküsimusega.“ (K. Merusk ja I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2013, § 269 II, kommentaar nr 3, lk 754). Sellise olukorraga ei ole praegusel juhul tegemist.

9.Tähelepanuta tuleb jätta OÜ KIIRWARREN.KL 03.11.2023 menetlusdokumendis esitatud väited ja tõendid selle kohta, et AS Signaal TM pakkumus töid teostavate isikute osas ei vastanud AD p-le 5.3. Rahuldamata jääb ka sama menetlusdokumendi p-s 15 esitatud taotlus kohustada hankijat esitama hankemenetluses vaidlustaja poolt esitatud tööde teostajate CV-d. Kohus märgib, et käesolevas asjas on vaidluse all hankija otsused, mis on langetatud OÜ KIIRWARREN.KL kui edukaks tunnistatud pakkuja osas. Kuidas peaks hankija hindama teise pakkuja pakkumuse koosseisus esitatud dokumente ja pakkumust üldiselt, ei saa mõjutada käesolevas asjas vaidlustatud hankija haldusakte, mille õiguspärasus tuleb tuvastada hanke alusdokumentide ja KIIRWARREN.KL esitatud dokumentide, mitte teiste isikute esitatud pakkumuste alusel. Seega pole asjakohane tuvastada, kas nõuetele mittevastavus võis esineda ka mõne teise pakkuja puhul. Vastav asjaolu iseseisvalt ei muudaks VAKO otsust õigusvastaseks. Riigihankemenetluses kontrollib halduskohus VAKO otsuse õiguspärasust ega algata enda initsiatiivil täiendavat tõendite kogumist. Hankija otsused AS Signaal TM osas on eraldiseisvalt vaidlustatavad. Seega HKMS § 62 lg 2 kohaselt jätab kohus kaebaja esitatud tõendid ja väited tähelepanuta ning taotluse täiendavaid tõendeid koguda rahuldamata. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.
10.AD p 5.3 kõlab: „Pakkuja peab riigihanke esemeks olevate teenuste teostamisel kaasama spetsialistid, kes omavad pädevust liikluskorraldusvahendite paigaldamise (töökogemus vähemalt 3 aastat), fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas (töökogemus vähemalt 3 aastat), samuti kvalifitseeritud elektrikud. Pakkumus peab sisaldama lepingu täitmises vahetult osalevate ja käesoleva riigihanke alusdokumendi punktis 5.3 täheldatud isikute CVsid, mis sisaldavad andmeid nendele spetsialistidele kehtestatud töökogemuse nõuetele vastavuse kohta. Kui spetsialistid ei tööta otseselt pakkuja koosseisus peab pakkumus sisaldama eelnimetatud spetsialistide digitaalselt või omakäelist kinnitust, et nad osalevad reaalselt lepingu täitmisel. Pakkuja peab esitama pakkumuses samad spetsialistid, kelle andmed on esitatud hankepassis tehnilise ja kutsealase pädevuse all.“ Kohus märgib, et AD p 5.3 viimane lause „Pakkuja peab esitama pakkumuses samad spetsialistid, kelle andmed on esitatud hankepassis tehnilise ja kutsealase pädevuse all“ on sisutühi, sest hankepassis ei nõutud mingisuguste andmete esitamist AD p-s 5.3 nimetatud spetsialistide kohta. Kohtu arvates on probleemne käsitleda AD p-s 5.3 nimetatud nõudeid pakkumuse vastavustingimustena, sest RHS mõttes on tegemist kvalifitseerimistingimustega. Hankija on sama nõude kehtestatud kord kvalifitseerimistingimusena (hanketeate osa C „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“, tingimus nr 1), kord vastavustingimusena (AD p 5.3). Sealjuures on hankija tuginenud õigusliku alusena RHS § 101 lg 1 p-le 6, mis paikneb RHS 2. peatüki 3. 8(10)

3-23-2246 peatüki 2. jaotises „Pakkuja ja taotleja kvalifitseerimine“. Halduskohus märgib, et riigihankes eristatakse pakkuja kvalifitseerimist pakkumuse vastavaks tunnistamisest. Tegemist on eraldiseisvate otsustega, mille kohta pakkuja peab tegema eraldiseisvad põhjendatud kirjalikud otsused (vt RHS § 98 lg 5 ja RHS § 114 lg 1). Pakkuja kvalifitseerimise alla kuuluvad sobivus tegeleda kutsetööga (RHS § 99), majanduslik ja finantsseisund (RHS § 100), tehniline ja kutsealane pädevus (RHS § 101). Kohtu arvates ei tohi hankija kehtestada pakkuja kvalifitseerimise nõudeid pakkumuse vastavuse tingimustena, sest selline segadus kandub edasi ka hankija poolt vormistatud haldusaktidesse. Pakkujate kvalifitseerimise puhul on eriti oluline silmas pidada, et kõigile pakkujatele kehtiksid samad nõuded ning nõuete kontroll toimuks samadel alustel. Lepingu täitjate miinimumarvu ettekirjutamine mõjutab pakkumuse hinda ja seeläbi konkurentsi. On oluline, et vastavad nõuded oleksid läbipaistavad ja kõigile menetluses osalejatele ühtmoodi mõistetavad. Seetõttu ei saa ka pidada piisavaks, et kaebuse esitaja on pakkumuse koosseisus esitanud kinnituse et võtab pakkumuse esitamisega üle kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused.

11.VAKO on kohtu arvates AD p 5.3 õigesti sisustanud. VAKO hinnangul (otsuse p 9.3) AD p-st 5.3 tuleneb grammatiliselt tõlgendades, et pakkujad peavad kaasama: 1) vähemalt kaks spetsialisti, kellel on pädevus liiklusvahendite paigaldamise ja/või fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas. Seejuures peab kõigil eelmainitud spetsialistidel olema vastava valdkonna töökogemust vähemalt 3 aastat; 2) vähemalt kaks kvalifitseeritud elektrikut. Kohus nõustub VAKO-ga ka selles, et AD p 5.3 sõnastusest tulenevalt tuli pakkujatel esitada nende spetsialistide CV-d, kellel on pädevus liikluskorraldusvahendite paigaldamise ja fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas ning vähemalt kahe kvalifitseeritud elektriku CV-d.
12.VAKO on tuvastanud ja see nähtub ka riigihangete registrist, et kaebuse esitaja esitas oma pakkumuses vaid ühe CV. Kaebuse esitaja on 17.08.2023 esitatud vastuses selgitanud muuhulgas täidetud lepingute kaupa pakutud spetsialisti erialast töökogemust liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas. VAKO leidis, et isegi, kui aktsepteerida kaebuse esitaja seisukohta, et AD p-st 5.3 tulenevalt ei peaks seal toodud ametipositsioone täitma eraldi isik, ei ole kaebuse esitaja poolt esitatud CV-ga ega täiendavate seisukohtadega tõendatud elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamise pädevust omava spetsialisti AD-s nõutav 3-aastane töökogemus. Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et kaebuse esitaja 17.08.2023 selgituse ega CV pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et kaebuse esitaja töötajal on 3-aastane liikluskorraldusvahendi paigaldamise kogemus. Esiteks ei hõlma kohtu arvates fooriprogrammide koostamise ja rakendamise kogemus elektroonilise liikluskorraldusvahendi paigaldamise kogemust. Esitatud andmete pinnalt jääb küsitavaks, kas CV-s toodud isikul üleüldse on liikluskorraldusvahendi paigaldamise kogemus. Kui ka sellega nõustuda, võttes arvesse kaebuse esitaja esitatud lepinguid, kus CV-s nimetatud töötaja juhtimisel ja/või osalusel paigaldati elektroonilisi liikluskorraldusvahendeid, siis vastavate lepingute täitmise aeg oli ajavahemikus 17.11.2020-31.01.2023, mistõttu ei tule kokku 3-aastast töökogemust. VAKO leidis ka, et isegi, kui aktsepteerida, et üks isik võib hankelepingu täitmisel üheaegselt kanda erinevaid rolle, ei ole kaebuse esitaja pakkumuses esitatud kvalifitseeritud elektriku CVd teise elektriku kohta, sest ühe elektrikuga ei ole võimalik täita mitme elektriku kaasamise nõuet tulenevalt AD p-st 5.3. Kohus nõustub ka selles osas VAKO seisukohaga. Samuti toob kohus välja, et sarnases hankes (viitenr 261559), mille AD p 5.3 sisaldas identset sõnastust käesoleva hankega, oli hankija vastuseks pakkuja küsimusele selgitanud, et: „Nõutud spetsialiste peab olema antud valdkondades vähemalt üks.“ Seegi kinnitab, et liikluskorraldusvahendite paigaldamise ja fooriprogrammide koostamise ja rakendamise

9(10)

3-23-2246 funktsioone täitmiseks pidid olema erinevad isikud. Lisaks neile vähemalt 2 kvalifitseeritud elektrikku.

13.Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks hinnata neid vaidlustaja väiteid, millega VAKO ei nõustunud. Kuna vaidlustaja ei ole VAKO 27.09.2023 otsust vaidlustanud, ei saa kohus asuda ümber hindama VAKO väljamõistetud menetluskulude põhjendatust.
14.Kohus nõustub vaidlustajaga, et vaidlustusmenetlus ei lõppenud vaidlustusest loobumisega RHS § 197 lg 1 p 2 alusel, kuna vaidlustaja ei ole loobunud mitte ühestki vaidlustusmenetluses esitatud nõudest, vaid üksnes ühest mittevastavaks tunnistamise alusest. VAKO ei ole lõpetanud vaidlustusmenetlust RHS § 197 lg 5 alusel, vaid on vaidlustuse RHS § 197 lg 1 p 5 ja § 198 lg 1 alusel rahuldanud. Seetõttu ei ole kaebuse esitaja menetluskulude väljamõistmine RHS § 198 lg 3 ja 8 alusel põhjendatud.
15.Vaidlustaja on taotlenud dokumentide esitamist, mida talle ei ole väljastatud VAKO menetluses. Kohus on taotlusega tegelenud varasemas menetluses. Kohus on käesolevas asjas tuginenud hankija 14.08.2023 päringule ja kaebuse esitaja 17.08.2023 vastusele, mida ei sisaldanud VAKO toimik. Neile dokumentidele juurdepääsu lahendab kohus eraldiseisva määrusega vastavalt HKMS § 88 lg-le 5.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebuse esitaja kahjuks, tuleb kaebuse esitajal hüvitada teiste menetlusosaliste menetluskulud. Vastustaja pole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. AS Signaal TM taotleb 03.11.2023 menetlusdokumendi kohaselt menetluskulude hüvitamist summas 900 eurot käibemaksuta ning 14.11.2023 menetlusdokumendi kohaselt õigusabikulude hüvitamist summas 600 eurot käibemaksuta, seega kokku on AS Signaal TM õigusabikulud 1 500 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tegemist vajalike ja põhjendatud kohtukuludega. Seega tuleb OÜ-lt KIIRWARREN.KL AS Signaal TM kasuks välja mõista menetluskulud summas 1 500 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.03.20263-25-4566/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.03.20263-26-568/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja