Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)

3-23-74 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-74 lapse sündi ajateenistust ennetähtaegselt lõpetada. Sellise piirangu õigustusena võib näha riigi soovi vältida kaitseväeteenistusest kõrvalehoidmist. Seadus lubab aga mõistliku lahenduse leida ka siis, kui ajateenijal on vaja lapse emale raseduse või sünnituse ajal toeks olla. Sellisel juhul võib ajateenija kasutada seaduses ettenähtud puhkust või lisapuhkust (KVTS § 54 lg-d 6 ja 7). PKS § 111 lg 2 sätestab küll lapse isale üldise kohustuse lapse ema ülalpidamiseks kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi, kuid KVTS ei näe kutsealusele ette ajapikendust seoses abikaasa või elukaaslase rasedusega. KVTS ei võimalda ka kutsealusel taotleda ajapikendust seoses abikaasa/elukaaslase ülalpidamisega, juhul kui abikaasa/elukaaslane ei ole raske või sügava puudega isik (KVTS § 43 lg 1 p 4). Eeltoodust tulenevalt on KRA hinnanud kaebaja ülalpidamise kohustust õigesti. Ajateenijale makstakse igakuist toetust ja ajateenija lapsele makstakse lapse toetust, mille suurus on 900 eurot kuus iga lapse kohta kuni lapsevanema ajateenistuses viibimise lõpuni. Seega väited, mille kohaselt jääksid kaebaja laps ja elukaaslane kaebaja ajateenistuses viibimise ajal ülalpidamiseta, ei ole õiged. Nendest toetustest on kaebajal võimalik oma peret üleval pidada.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Kaebajal on hetkel üks kolmeaastane laps ning kaebaja elukaaslane on rase. Kaebaja väitel on kaebaja lapse ema töötu ning teine laps sünnib 2023. a suvel, seega PKS § 111 lg-st 2 tulenevalt on kaebaja alates 01.04.2023 (s.o neli kuud enne teise lapse sündi) kohustatud oma lapse ema ülal pidama. KVTS § 43 lg-s 1 sätestatud ajapikenduse andmise alused laste ülalpidamiseks ei anna praegusel juhul kaebajale õigust ajapikenduse saamiseks. Kaebaja suhtes ei saa kohaldada KVTS § 43 lg 1 p-i 1, sest kaebaja laps sai 17.05.2022 kolmeaastaseks. Samuti ei kohaldu kaebaja suhtes KVTS § 43 lg 1 p 2, sest KVTS-s ei ole ette nähtud ajapikenduse andmist enne lapse sündi. Kaebajal on õigus taotleda ajapikendust kahe lapse ülalpidamiseks pärast teise lapse sündi (KVTS § 43 lg 1 p 2, TsÜS § 7 lg 2). Seda seisukohta toetavad muu hulgas KVTS § 56 lg 2 p-d 2‒4, mis näevad ette, et ajateenistuskoha ülem vabastab ajateenija ajateenistusest enne ajateenistustähtaja lõppemist, kui ajateenistuse ajal sai ajateenija lapsevanemaks või muuks last ülalpidavaks isikuks, mistõttu on ta kohustatud ülal pidama vähemalt ühte alla kolmeaastast last või kahte last või vähemalt ühte last, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud ning ülalpidamiskohustus tuleneb PKS-st. Lisaks ei ole KVTS-i järgi abikaasa ülalpidamine enne lapse sündi kutsealusele ajapikenduse andmise aluseks, v.a juhul, kui abikaasa on raske või sügava puudega isik, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud (KVTS § 43 lg 1 p 4). Kaebusest nähtuvalt aga sellise olukorraga praegu tegemist ei ole. Raseda abikaasa toetamiseks on ajateenijal võimalik kasutada seaduses ette nähtud puhkust või lisapuhkust (KVTS § 54 lg-d 6 ja 7). Kaebaja puhul ei saa kohaldada ka KVTS § 43 lg 1 p-i 3. Viidatud sätte kohta on KVTS-i eelnõu teise lugemise seletuskirjas1 selgitatud järgmist: „selle sättega on üritatud vältida olukorra teket, kus vabastust nõutakse ka olukorras, kus teisel vanemal on samuti lapse ülalpidamiskohustus (nt sissetuleku puudumine). Täiendus rõhutab, et ajapikendust saada sooviv isik peab olema n-ö üksikvanem. Teine vanem on kas surnud või vanemlike õigusteta.“

KVTS-i seletuskiri (teine lugemine), vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ca270e2-6cb7-4918a02b-8859a2ec2df9

3(5)

3-23-74 Kaebaja ei ole väitnud, et tema lapse emal puuduks nende ühise lapse suhtes ülalpidamiskohustus, vaid üksnes seda, et kaebaja lapse emal ei ole raseduse tõttu ratsionaalne otsida mõneks kuuks tööd. Sellisel põhjusel kutsealusele ajapikenduse andmine ei ole aga olnud seadusandja soov. Eeltoodud järeldusi ei lükka ümber ka kaebaja viide PKS § 111 lg-le 2, mis sätestab, et kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. Vastustaja on asjakohaselt märkinud, et praegusel juhul tuli KRA-l kaebaja taotluse lahendamisel juhinduda KVTS-st, mis ei näe ette ajapikenduse andmist seoses abikaasa rasedusega. Sealjuures ei saa pidada ka sisuliselt põhjendatuks kaebaja väidet, justkui tal kaoks kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel võimalus oma peret (last ja lapse ema) rahaliselt toetada (ülal pidada). Ajateenijale makstakse ajateenistuse kestel igakuist toetust ja lisaks ajateenija lapsele lapse toetust (KVTS § 54 lg-d 1 ja 11). Vabariigi Valitsuse 03.01.2017 määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ (määrus nr 1) § 1 järgi sõltub ajateenija igakuine toetus tema auastmest ning sama määruse § 5 lg 1 järgi on ajateenija lapse toetuse suurus 900 eurot kuus. Lisaks ei ole kaebaja kohtule esitanud andmeid, et lapse ema oleks töövõimetu või teda oleks reaalselt muul põhjusel vajalik ülal pidada. Rasedus iseenesest ei välista enese ülalpidamise võimekust ja vajalikkust, seejuures olukorras, kui lapse isal esinevad seadusest tulenevad piirangud enda raseda elukaaslase toetamiseks (nt ajateenistusse asumise kohustuse tõttu). PKS § 111 lg 2 reguleerib lapse isa poolt lapse ema ülalpidamiskohustust varemalt neli kuud enne lapse sündi. Kaebaja kutsuti ajateenistusse alates 30.01.2023 ning kaebuse kohaselt tekib kaebajal PKS § 111 lg-st 2 tulenevalt lapse ema ülalpidamise kohustus alates 01.04.2023 (s.o eelduslikult on lapse sünni aeg 01.08.2023). Seega ei saa PKS § 111 lg 2 üldse seonduda kaebaja kaitseväekohustusega perioodil 30.01‒01.04.2023. Eeltoodust tulenevalt ei ole KVTS § 43 lg 1 p-des 1‒4 sätestatud tingimused ajapikenduse saamiseks täidetud ning alust ajapikenduse saamiseks ei tulene kaebajale ka muudest õigusnormidest. Seega on KRA põhjendatult keeldunud kaebaja vastava taotluse rahuldamisest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

Amet

palub

06.06.2023

vastuses

jätta

apellatsioonkaebus

4(5)

3-23-74 KVTS ei näe ette ajapikenduse andmist enne lapse sündi. Kaebajal on õigus taotleda ajapikendust pärast teise lapse sündi (KVTS § 43 lg 1 p 2, TsÜS § 7 lg 2). Samuti ei ole ajapikenduse andmise aluseks elukaaslase ülalpidamine enne lapse sündi, v.a kui abikaasa/elukaaslane ei ole raske või sügava puudega isik, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud (KVTS § 43 lg 1 p 4). KVTS lubab leida mõistliku lahenduse siis, kui ajateenijal on vaja lapse emale raseduse või sünnituse ajal toeks olla. Sellisel juhul võib ajateenija kasutada seaduses ettenähtud puhkust või lisapuhkust (KVTS § 54 lg-d 6 ja 7). Lisaks on ajateenijal õigus taotleda ajateenistuskohast väljalubamist kuni 24 tunniks ning pühadel ja puhkepäevadel kuni 96 tunniks. Samuti on seadusega ette nähtud toetused ajateenijale ning ajateenija lapsele, millest kaebajal on võimalik oma peret ülal pidada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.