Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.04.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-74
Haldusasi
Xu kaebus Kaitseressursside Ameti 05.01.2023 otsuse nr 119.10/2023/1 tühistamiseks ja Kaitseressursside Ameti kohustamiseks andma kaebajale ajapikendus seoses lapse ja lapse ema ülalpidamiskohustusega
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Kaire Kiviselg
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta Xu kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.05.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-23-74 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
X kutsuti Kaitseressursside Ameti (KRA) 20.12.2022 otsusega nr 11- 9.1/2022/9644 ajateenistusse 30.01.2023. X esitas 28.12.2022 KRA-le taotluse ajapikenduse andmiseks seoses perekondlike kohustuste täitmisega. KRA jättis 05.01.2023 otsusega nr 11-9.10/2023/1 taotluse rahuldamata.
Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) järgi saab amet anda ajapikendust kutsealusele, kes peab üleval vähemalt ühte alla kolmeaastast last või vähemalt kahte last või ühte üle kolmeaastast last, kellel puudub teine vanem. Xu laps sai 17.05.2022 kolmeaastaseks, millega lõppes ka Xu ajapikendus lapse ülalpidamiseks. Rahvastikuregistri andmetel on Xul üks laps. Amet ei saa Xule anda ajapikendust seoses elukaaslase rasedusega, sest KVTS sellist võimalust ette ei näe. Ajapikendust kahe lapse ülalpidamiseks on võimalik taotleda pärast lapse sündi. Kui teine laps sünnib ajateenistuse ajal, vabastab ajateenistuskoha ülem taotluse alusel Xu ajateenistusest (KVTS § 56 lg 2 p 3). Lisaks, ajateenistuses viibimise ajal makstakse ajateenija lastele toetust (toetuse suurus on 900 eurot kuus lapse kohta).
Kaitseressursside Amet palub 26.01.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata.
1) KVTS § 43 lg 1 p 1 järgi antakse ajapikendust kutsealusele, kes mh lapsevanemana peab ülal vähemalt ühte alla kolmeaastast last ning ülalpidamiskohustus tuleneb PKS-st. Seega peab lapsevanemale andma võimaluse ajateenistusse asumise edasi lükkamiseks vähemalt lapse kolmeaastaseks saamiseni. KRA on 04.06.2013 otsusega nr 11-9.2/1749 andnud kaebajale ajapikendust alla kolmeaastase lapse ülalpidamiseks kuni 17.05.2022. 2) Vaidlustatud otsuses on vastustaja selgitanud, et ajapikendust kahe lapse ülalpidamiseks on võimalik taotleda pärast lapse sündi. KVTS § 43 lg 1 p-d 1, 2 ja 3 seovad kutsealuse õiguse ajapikendusele laste ülalpidamiskohustuse tekkimisega, kuivõrd lapse õigusvõime eeldus on
2(5)
3-23-74 elusalt sündimine (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 2). Eeltoodust tulenevalt nähtub selgelt, et ajapikendust kahe lapse ülalpidamiseks ei ole võimalik anda enne teise lapse sündi. 3) Teatud juhtudel võib ajateenija teenistusest vabastada ka enne ajateenistustähtaja (8 või 11 kuu) möödumist. Üheks vabastamise aluseks on mh see, kui ajateenija sai ajateenistuse jooksul lapsevanemaks (KVTS § 56 lg 2 p-d 2, 3 ja 4). Seega pärast lapse sündi on kaebajal õigus taotleda ajateenistuskoha ülemalt enda teenistusest vabastamist. Ajateenija ei saa enne lapse sündi ajateenistust ennetähtaegselt lõpetada. Sellise piirangu õigustusena võib näha riigi soovi vältida kaitseväeteenistusest kõrvalehoidmist. Seadus lubab aga mõistliku lahenduse leida ka siis, kui ajateenijal on vaja lapse emale raseduse või sünnituse ajal toeks olla. Sellisel juhul võib ajateenija kasutada seaduses ettenähtud puhkust või lisapuhkust (KVTS § 54 lg-d 6 ja 7). 4) Seonduvalt kaebaja viitega PKS § 111 lg-le 2 märgib vastustaja, et see sätestab küll lapse isale üldise kohustuse lapse ema ülalpidamiseks kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat peale lapse sündi, kuid tulenevalt seadusandja tahtest ajapikendust kutsealusele abikaasa või elukaaslase rasedusega seoses KVTS ette ei näe. KVTS ei näe ette norme, mis võimaldaksid kutsealusel taotleda ajapikendust seoses abikaasa/elukaaslase ülalpidamisega, juhul kui abikaasa/elukaaslane ei ole raske või sügava puudega isik, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud (KVTS § 43 lg 1 p 4). 5) Eeltoodust tulenevalt ei ole õige see, et amet on kaebaja ülalpidamise kohustust valesti hinnanud. Nagu eelnevalt osundatud, ajapikendust ei ole võimalik anda enne lapse sündi, samuti ei ole elukaaslase ülalpidamine enne lapse sündi kutsealusele ajapikenduse andmise aluseks. 6) Lisaks märgib vastustaja, et ajateenijale makstakse igakuist toetust ja ajateenija lapsele makstakse lapse toetust, mille suurus on 900 eurot kuus iga lapse kohta kuni lapsevanema ajateenistuses viibimise lõpuni. Seega väited, mille kohaselt jääksid kaebaja laps ja elukaaslane kaebaja ajateenistuses viibimise ajal ülalpidamiseta, ei ole tõesed. Eelnimetatud toetustest on kaebajal võimalik oma peret üleval pidada.
3(5)
3-23-74
KVTS-i seletuskiri (teine lugemine), vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ca270e2-6cb74918a02b-8859a2ec2df9
4(5)
3-23-74 toetuse ulatus ja maksmise kord“ § 1 järgi sõltub ajateenija igakuine toetus tema auastmest (näiteks auastme „reamees, madrus“ igakuine toetus on 115 eurot) ning sama määruse § 5 lg 1 järgi on ajateenija lapse toetuse suurus 900 eurot kuus. Lisaks eeltoodule tuleb märkida, et praegusel juhul ei ole kaebaja kohtule esitanud ka andmeid, et lapse ema oleks töövõimetu või teda oleks reaalselt muul põhjusel vajalik ülal pidada. Rasedus iseenesest ei välista enese ülalpidamise võimekust ja vajalikkust, seejuures olukorras, kui lapse isal esinevad seadusest tulenevad piirangud enda raseda elukaaslase toetamiseks (nt ajateenistusse asumise kohustuse tõttu). Lisaks tuleb ka märkida, et PKS § 111 lg 2 reguleerib lapse isa poolt lapse ema ülalpidamiskohustust varemalt neli kuud enne lapse sündi. Kaebaja kutsuti ajateenistusse alates 30.01.2023 ning kaebuse kohaselt tekib kaebajal PKS § 111 lg-st 2 tulenevalt lapse ema ülalpidamise kohustus alates 01.04.2023 (s.o eelduslikult on lapse sünni aeg 01.08.2023). Seega ei saa PKS § 111 lg 2 seonduda kaebaja kaitseväekohustusega perioodil 30.01.-01.04.2023.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.