lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1398/22

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 21.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1398/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1880
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1398

Haldusasi

Menetlusosalised esindajad

ja

Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23.03.2023 pikaajalise viisa andmisest keeldumise otsuse, Politsei- ja Piirivalveameti 27.04.2023 otsuse nr 15.54/340-2 ja Siseministeeriumi 22.05.2023 otsuse nr 2-2/4884 tühistamiseks ning kaebaja viisataotluse nr 2023/709/353 uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks nende Kaebaja – X, esindaja Maria Kõiv Vastustajad - Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap; Siseministeerium, esindaja Merje Joll

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.12.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Venemaa Föderatsiooni (VF) kodanik X esitas 09.03.2023 Politsei- ja Piiri-valveametile (PPA) pikaajalise viisa taotluse, mis registreeriti nr-ga 2023/709/353. X taotles pikaajalist viisat abikaasa, Eesti Vabariigi (EV) kodaniku Y, külastamise eesmärgil.
2.PPA 23.03.2023 otsusega keelduti Xile pikaajalise viisa andmisest välismaalaste seaduse (VMS) § 65 lg 2 p 6 alusel.
3.X esitas 21.04.2023 PPA 23.03.2023 otsusele vaidlustamise avalduse, mis jäeti PPA 27.04.2023 otsusega nr 15.5-4/340-2 rahuldamata. Otsuse põhjenduse kohaselt viisataotleja abikaasa ei ela püsivalt Eestis.
4.X esitas 06.05.2023 Siseministeeriumile (SM) teistkordse avalduse pikaajalise viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamiseks, mis jäeti SM 22.05.2023 otsusega nr 22/4884. Otsuse põhjendus: Vabariigi Valitsuse (VV) 08.04.2022 määruse nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“ § 2 lg 6 p 1 sätestab, et määrust ei kohaldata VF kodanikele, kes taotlevad viisat ja külastavad Eestis elavat Eesti kodanikust abikaasat. Seega on VV määruse kohaldamisala määramiseks oluline välja selgitada, kas VF kodaniku poolt külastatav Eesti kodanikust abikaasa elab Eestis. Edastatud avalduse ja PPA selgituste alusel läbiviidud menetluse kontrolli käigus selgus, et Xile kui VF kodanikule kohaldub VV määrusega kehtestatud viisa andmise piirang, sest tema EV kodanikust abikaasa Y ei ela Eestis, vaid elab koos perega alaliselt Venemaal ja kogu perekonna alaline elukorraldus on Venemaal.
5.X esitas 21.06.2023 (täpsustatud 01.08.2023) Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 23.03.2023 pikaajalise viisa andmisest keeldumise otsuse, PPA 27.04.2023 otsuse nr 15.54/340-2 ja SM 22.05.2023 otsuse nr 2-2/488-4 tühistamiseks ning kaebaja viisataotluse nr 2023/709/353 uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks.
6.Kohus võttis kaebuse 17.08.2023 menetlusse ja määras vastustajateks PPA ja SM.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7.Kaebuse põhjendus. 7.1 Ei esine ühtki alust arvamaks, et kaebaja võiks vastata VMS § 65 lg 2 p 6 tingimustele: ta ei ole kunagi olnud tegevteenistuses või lepingulises teenistuses VF relvajõududes (ega ka teeninud või töötanud relvajõududes tsiviillepingu alusel), ei ole teeninud või töötanud VF avalikus sektoris, ei ole ühegi VF või rahvusvahelise sõjalise, terroristliku vms organisatsiooni või liikumise liige. Ta ei ole esinenud Eesti

suhtes vaenulike avalduste ja samuti ka VF agressiooni ja/või poliitilist režiimi toetavate avaldustega, seda põhjusel, et ei ole kunagi VF agressiooni ühegi riigi vastu pooldanud ega valitsevat režiimi toetanud. 7.2 Viisataotlus, nagu eelminegi, oli esitatud eesmärgiga reisida Eestisse koos abikaasaga ja külastada Eestis elavaid abikaasa Y vanemaid. Kaebajal ja tema abikaasal on tugev emotsionaalne side Y Eestis elavate kõrges vanuses olevate vanematega, kes on ühtlasi ka Eesti kodanikud. Kuivõrd VF on Eesti valitsuse poolt tunnistatud terroristlikuks riigiks ning Eesti kodanikele ei ole soovitatav sinna reisida, ei ole mõeldav, et Y vanemad, oma kõrge vanuse ja nõrgema tervise juures, peaksid seadma oma elu ja tervist ohtu ja reisima Venemaale poja ja tema abikaasaga kohtumaks. Lisaks sellele ei ole Y ema A pärast teist ajuinfarkti 2019. aastal enam reisimisvõimeline raskendatud liikumise ja üldise kehva tervisliku seisundi tõttu. 7.3 Viisa andmisel on ka perekondlik mõõde, s.o soov külastada oma pereliikmeid ja/või reisida koos nendega. Sellepärast on see pikaajaliste viisade kontekstis üsna asjakohane. Samuti on Euroopa Liidu (EL) kodakondsusdirektiivi alusel kaitstud kodanike pereelu terviklikkus sh ka isikute õigus tugevdada peresidemeid. Eesti kodaniku abikaasale viisa mitteväljastamine antud juhul omab nii välismaalasest kaebajale kui tema Eesti kodanikust abikaasale intensiivseid, pikaajalisi ja pöördumatuid tagajärgi. Viisa andmisest keeldumisel rikutakse Y õigust perekonnaelu puutumatusele, kuna ta on sunnitud valima oma abikaasa ja kodumaale naasmise ning vanemate vahel. 7.4 Põhiseaduse (PS) § 36 alusel ei tohi ühtki Eesti kodanikku Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Kodaniku abikaasale viisa andmisest keeldumine riivab kõnealust põhiõigust praegusel juhul väga intensiivselt - sisuliselt sunnitakse Eesti kodanikku viibima Eestist eemal ning takistatakse asumast Eestisse. Eesti kodanikul on subjektiivne õigus elada Eestis. Selleks, et seda õigust reaalselt teostada, peab Eestisse reisima, ja seda perekonna jaoks piisavas mahus, valmistamaks ette ümberasumiseks vajalikud ja sobivad tingimused.

8.Vastustajad paluvad jätta kaebuse rahuldamata ja esitavad sellele järgmised vastuväited: 8.1 Viisa andmisest keeldumine piirab välismaalaste võimalusi reisida Eestisse või siin viibida, kuid kõnealusel abinõul on seaduslikud eesmärgid avaliku korra, julgeoleku ja ühiskondliku turvalisuse kaitse, korratuse ärahoidmise ning kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitse seisukohast. Välismaalaste tegevust Eestis piiratakse kohaste demokraatliku õigusriigi printsiibist lähtuvate abinõudega ja üheks selliseks mehhanismiks on ka kontrolli- ja otsustusõigus välismaalaste riiki sisenemise, nende siinviibimise ja riigist väljasaatmise üle. Sellist riigi õigust on jaatanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus. Sekkumise vajalikkusel on olulised kaks tegurit - sekkumise eesmärk ja riivatav hüve ning avalik huvi sekkuda sellesse hüvesse. Seega riik ei takista välismaalaste riiki saabumist ega sekku nende siinviibimisse põhjuseta, vaid eelkõige just avalikust huvist tulenevalt ning eesmärgiga kaitsta avaliku korda ja julgeolekut, mis on üks ühiskonna põhiväärtusi. Viisa väljastamine või selle andmata jätmine puudutab ajutist hüve, mille puhul võib juba olemuslikult eeldada, et see ei oma välismaalasele intensiivseid, pikaajalisi ja pöördumatuid tagajärgi.

8.2 Kaebajale keelduva viisaotsuse tegemine oli tingitud VV 08.04.2022 määrusest nr 42. Vaidlustatud PPA otsuse tegemise ajal kehtis sanktsioonimääruse redaktsioon, mille kohaselt on VV sanktsiooni subjektideks kõik VF kodanikud, kes taotlevad viisat. Erandid, kellele määrus ei kohaldunud, oli toodud § 2 lg-s 6. Kuigi nimetatud sätte p 1 kohaselt ei kohaldata määrust nende VF kodanike suhtes, kes külastavad Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat, kaebajale see erand ei kohaldunud, sest ta soovis Eestisse reisida koos abikaasaga, et külastada siin abikaasa vanemaid. Seega ei tulnud sanktsioonimäärusest kaebaja suhtes erandi tegemise võimalust, mistõttu puudus PPA-l ka võimalus talle viisa andmist kaaluda. 8.3 VV 08.04.2022 määrust nr 42 anti rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 27 lg 1 alusel, sama seaduse § 3 lg-s 1 ja §-s 4 nimetatud eesmärkide toetamiseks. Seega on VV sanktsioon oma olemuselt ja sisult sarnane rahvusvahelisele sanktsioonile, kuid selle eesmärk on laiem, sest seda võib lisaks RSanS § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidele kehtestada ka üksnes Eesti julgeoleku või huvide kaitseks. Oma ebaseadusliku sõjategevusega rikub VF rängalt rahvusvahelist õigust ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja põhimõtteid ning õõnestab Euroopa ja ülemaailmset julgeolekut ja stabiilsust. VF relvajõudude provotseerimata laiaulatuslik sõjaline sissetung Ukrainasse ning Valgevene kaasumine Ukraina vastasesse agressiooni on muutnud julgeoleku olukorda nii EL-s kui ka Eestis. Seega on VV määruse piirangute eesmärk Eesti välispoliitilise huvina mõjutada Venemaad ja selle elanikkonda lõpetama meie julgeolekut ohustav provotseerimata ja põhjendamata sõda Ukraina vastu ning mõjutada VF-i ja selle elanikkonda järgima rahvusvahelist õigust ja ÜRO põhikirja. 8.4 Tänases julgeolekuolukorras tuleb VF kodanike sisserändega kaasnevaid ohte maandada ennetavalt. Olukorras, kus VF sõdib aktiivselt Euroopas ning VF agressioonist tingituna on VF kodanikud otsinud võimalusi VF-st lahkumiseks, peab arvestama ka VF mõjutustegevusega Eestis. Kuivõrd desinformatsioon ja propaganda on üheks VF mõjutustegevuse instrumendiks välispoliitiliste eesmärkide saavutamisel, tuleb kasutusele võtta kohased meetmed, et seda mõjutustegevust minimeerida. Avalike allikate kohaselt toetab valdav osa VF elanikest VF võimude poolt alustatud sõda ja selle laiendamist ning seetõttu peab arvestama võimalusega, et VF valitsev režiim võib kasutada ära enda kodanikest eraisikuid, et pääseda mööda kehtestatud sanktsioonidest ja/või muude tegude toimepanemiseks, mis kahjustaksid oluliselt Eesti rahvusvahelist mainet ning majandust. 8.5 Kehtestatud sanktsioon on sanktsiooni subjektide maailmavaate osas neutraalne. Riik ei pea võtma endale kohustust selgitada välja iga Eestisse saabuva isiku maailmavaadet. Selline väljaselgitamine oleks ühelt poolt oluline sekkumine igaühe südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadusse (PS § 40 lg 1). Teiselt poolt ei ole objektiivselt kontrollitav, kas isiku väljendatu vastab tema tegelikule maailmavaatele. Leiame, et selle ohu väljaselgitamine on ennetavalt praktiliselt võimatu. Kui VF kodanik oma riigi poliitikaga ei nõustu, on tal võimalik kasutada poliitilisi ja kodanikuühiskonnale kättesaadavaid meetmeid, et oma kodakondsusriigi poliitikat muuta.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaevatavad otsused on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. 9.1 VMS § 13 lg 1 kohaselt on välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetluste eesmärk eelkõige tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, Eestis elamine ja Eestist lahkumine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. 9.2 PPA selgituste kohaselt on VF kodanikule Xile pikaajalise viisa andmisest keeldutud VMS § 65 lg 2 p 6 alusel tuginedes VV 08.04.2022 määrusega nr 42 kehtestatud piirangutest. Vastavalt VV määruse § 2 lg-le 12 kohaldatakse määrust kõikidele VF kodanikele, kes taotlevad viisat. Sama paragrahvi lg 6 p 1 sätestab, et määrust ei kohaldata VF kodanikele, kes taotlevad viisat ja külastavad Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavat abikaasat. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja abikaasa Y elukoht on alates 26.03.2013 VF. Seejuures on Y on Eestis käinud 2019. aastal kaks korda (kokku 7 päeva), 2022. aastal kaks korda (kokku 54 päeva) ja 2023. aastal ühel korral (kokku 18 päeva) ning 25.03.3023 lahkus Y Eestist Venemaale. Samuti puudub vaidlus, et Y ei ole Eestis registreeritud töötamist ja ravikindlustust; kaebaja ja Y abiellusid Venemaal. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja õigesti leidnud, et Y ei ela Eestis ja tema elukorraldus on seotud Venemaaga. Seega ei kohaldu Xile VV määruse § 2 lg 6 p-s 1 sätestatud erand, mistõttu puudus vastustajal võimalus talle viisa andmist kaaluda. 9.3 VV 08.04.2022 määruse nr 42 kehtestamise aluseks oleva RSanS § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude ÜRO põhikirja või EL ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. Tulenevalt RSanS §-st 4 on VV sanktsioon välispoliitika meede, mille võib lisaks § 3 lg-s 1 nimetatud eesmärkidele kehtestada Eesti julgeoleku või huvide kaitseks. Riigi välispoliitika elluviimine on PS § 87 p 1 kohaselt VV pädevuses ning selle kujundamisel ja elluviimisel on riigil väga avar otsustusruum. VV sanktsiooni eesmärk on VV 08.04.2022 määruse nr 42 kohaselt VF kodanike Eestisse saabumise ning siin viibimise võimaluste piiramine, et tagada Eesti riigi julgeolek ja sisemine rahu ning kaitsta Eesti välispoliitilisi huvisid. Määruse seletuskirja kohaselt on sanktsiooni eesmärk on survestada VF lõpetama provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu, millega rikutakse jämedalt Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust. Seega ei ole sanktsiooni puhul tegemist meelevaldse meetmega. 9.4 Kaebuse viited Y õiguste rikkumisele pole käesolevas vaidluses asjakohased.
10.Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.

/allkirjastanud digitaalselt/

Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja