Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.11.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1398
Haldusasi
Menetlusosalised esindajad
ja
Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23.03.2023 pikaajalise viisa andmisest keeldumise otsuse, Politsei- ja Piirivalveameti 27.04.2023 otsuse nr 15.54/340-2 ja Siseministeeriumi 22.05.2023 otsuse nr 2-2/4884 tühistamiseks ning kaebaja viisataotluse nr 2023/709/353 uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks nende Kaebaja – X, esindaja Maria Kõiv Vastustajad - Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap; Siseministeerium, esindaja Merje Joll
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.12.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
suhtes vaenulike avalduste ja samuti ka VF agressiooni ja/või poliitilist režiimi toetavate avaldustega, seda põhjusel, et ei ole kunagi VF agressiooni ühegi riigi vastu pooldanud ega valitsevat režiimi toetanud. 7.2 Viisataotlus, nagu eelminegi, oli esitatud eesmärgiga reisida Eestisse koos abikaasaga ja külastada Eestis elavaid abikaasa Y vanemaid. Kaebajal ja tema abikaasal on tugev emotsionaalne side Y Eestis elavate kõrges vanuses olevate vanematega, kes on ühtlasi ka Eesti kodanikud. Kuivõrd VF on Eesti valitsuse poolt tunnistatud terroristlikuks riigiks ning Eesti kodanikele ei ole soovitatav sinna reisida, ei ole mõeldav, et Y vanemad, oma kõrge vanuse ja nõrgema tervise juures, peaksid seadma oma elu ja tervist ohtu ja reisima Venemaale poja ja tema abikaasaga kohtumaks. Lisaks sellele ei ole Y ema A pärast teist ajuinfarkti 2019. aastal enam reisimisvõimeline raskendatud liikumise ja üldise kehva tervisliku seisundi tõttu. 7.3 Viisa andmisel on ka perekondlik mõõde, s.o soov külastada oma pereliikmeid ja/või reisida koos nendega. Sellepärast on see pikaajaliste viisade kontekstis üsna asjakohane. Samuti on Euroopa Liidu (EL) kodakondsusdirektiivi alusel kaitstud kodanike pereelu terviklikkus sh ka isikute õigus tugevdada peresidemeid. Eesti kodaniku abikaasale viisa mitteväljastamine antud juhul omab nii välismaalasest kaebajale kui tema Eesti kodanikust abikaasale intensiivseid, pikaajalisi ja pöördumatuid tagajärgi. Viisa andmisest keeldumisel rikutakse Y õigust perekonnaelu puutumatusele, kuna ta on sunnitud valima oma abikaasa ja kodumaale naasmise ning vanemate vahel. 7.4 Põhiseaduse (PS) § 36 alusel ei tohi ühtki Eesti kodanikku Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Kodaniku abikaasale viisa andmisest keeldumine riivab kõnealust põhiõigust praegusel juhul väga intensiivselt - sisuliselt sunnitakse Eesti kodanikku viibima Eestist eemal ning takistatakse asumast Eestisse. Eesti kodanikul on subjektiivne õigus elada Eestis. Selleks, et seda õigust reaalselt teostada, peab Eestisse reisima, ja seda perekonna jaoks piisavas mahus, valmistamaks ette ümberasumiseks vajalikud ja sobivad tingimused.
8.2 Kaebajale keelduva viisaotsuse tegemine oli tingitud VV 08.04.2022 määrusest nr 42. Vaidlustatud PPA otsuse tegemise ajal kehtis sanktsioonimääruse redaktsioon, mille kohaselt on VV sanktsiooni subjektideks kõik VF kodanikud, kes taotlevad viisat. Erandid, kellele määrus ei kohaldunud, oli toodud § 2 lg-s 6. Kuigi nimetatud sätte p 1 kohaselt ei kohaldata määrust nende VF kodanike suhtes, kes külastavad Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat, kaebajale see erand ei kohaldunud, sest ta soovis Eestisse reisida koos abikaasaga, et külastada siin abikaasa vanemaid. Seega ei tulnud sanktsioonimäärusest kaebaja suhtes erandi tegemise võimalust, mistõttu puudus PPA-l ka võimalus talle viisa andmist kaaluda. 8.3 VV 08.04.2022 määrust nr 42 anti rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 27 lg 1 alusel, sama seaduse § 3 lg-s 1 ja §-s 4 nimetatud eesmärkide toetamiseks. Seega on VV sanktsioon oma olemuselt ja sisult sarnane rahvusvahelisele sanktsioonile, kuid selle eesmärk on laiem, sest seda võib lisaks RSanS § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidele kehtestada ka üksnes Eesti julgeoleku või huvide kaitseks. Oma ebaseadusliku sõjategevusega rikub VF rängalt rahvusvahelist õigust ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja põhimõtteid ning õõnestab Euroopa ja ülemaailmset julgeolekut ja stabiilsust. VF relvajõudude provotseerimata laiaulatuslik sõjaline sissetung Ukrainasse ning Valgevene kaasumine Ukraina vastasesse agressiooni on muutnud julgeoleku olukorda nii EL-s kui ka Eestis. Seega on VV määruse piirangute eesmärk Eesti välispoliitilise huvina mõjutada Venemaad ja selle elanikkonda lõpetama meie julgeolekut ohustav provotseerimata ja põhjendamata sõda Ukraina vastu ning mõjutada VF-i ja selle elanikkonda järgima rahvusvahelist õigust ja ÜRO põhikirja. 8.4 Tänases julgeolekuolukorras tuleb VF kodanike sisserändega kaasnevaid ohte maandada ennetavalt. Olukorras, kus VF sõdib aktiivselt Euroopas ning VF agressioonist tingituna on VF kodanikud otsinud võimalusi VF-st lahkumiseks, peab arvestama ka VF mõjutustegevusega Eestis. Kuivõrd desinformatsioon ja propaganda on üheks VF mõjutustegevuse instrumendiks välispoliitiliste eesmärkide saavutamisel, tuleb kasutusele võtta kohased meetmed, et seda mõjutustegevust minimeerida. Avalike allikate kohaselt toetab valdav osa VF elanikest VF võimude poolt alustatud sõda ja selle laiendamist ning seetõttu peab arvestama võimalusega, et VF valitsev režiim võib kasutada ära enda kodanikest eraisikuid, et pääseda mööda kehtestatud sanktsioonidest ja/või muude tegude toimepanemiseks, mis kahjustaksid oluliselt Eesti rahvusvahelist mainet ning majandust. 8.5 Kehtestatud sanktsioon on sanktsiooni subjektide maailmavaate osas neutraalne. Riik ei pea võtma endale kohustust selgitada välja iga Eestisse saabuva isiku maailmavaadet. Selline väljaselgitamine oleks ühelt poolt oluline sekkumine igaühe südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadusse (PS § 40 lg 1). Teiselt poolt ei ole objektiivselt kontrollitav, kas isiku väljendatu vastab tema tegelikule maailmavaatele. Leiame, et selle ohu väljaselgitamine on ennetavalt praktiliselt võimatu. Kui VF kodanik oma riigi poliitikaga ei nõustu, on tal võimalik kasutada poliitilisi ja kodanikuühiskonnale kättesaadavaid meetmeid, et oma kodakondsusriigi poliitikat muuta.
/allkirjastanud digitaalselt/
Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.