OÜ Edins Grupp kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.11.2021 maksuotsusele nr 12.2-3/056183
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Edins Grupp, esindaja RT Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Källi Vallner
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.10.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Edins Grupp apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Edins Grupp OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.10.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-2969 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.12.2023. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 26.07.2021 korralduse nr 12.2-3/056183-13 alusel OÜ Edins Grupp OÜ käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel august – september ja november 2020 ning jaanuar 2021. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud kajastati MTA 29.10.2021 kontrolliaktis nr 12.2-3/056183-84 (dtl 20-28), millele OÜ Edins Grupp esitas vastuväited 19.11.20215 (dtl 166-169). MTA tegi 24.11.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/056183-106 (dtl 9-19), millega kohustas kaebajat tasuma maksusumma 4207,20 eurot. Maksuotsuses asus MTA seisukohale, et OÜ Edins Grupp ei soetanud kontrollitavatel perioodidel tegelikult raietööde teenust Mentor Finance OÜ-lt ning seega ei ole OÜ-l Edins Grupp õigust kajastada sisendkäibemaksu hulgas Mentor Finance OÜ poolt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu. Samuti tuleb Mentor Finance OÜ-le tasutud summad lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks ja maksustada tulumaksuga.
2.OÜ Edins Grupp esitas 10.12.2021 vaide (dtl 233-236) maksuotsuse peale, mille MTA jättis 05.01.2022 vaideotsusega nr 6-1/5065-28 (dtl 32-37) rahuldamata.
3.OÜ Edins Grupp esitas 23.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 24.11.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/056183-10 tühistamiseks. Augustis 2020 sõlmis OÜ Edins Grupp (tellija) suulise töövõtulepingu Mentor Finance OÜga (töövõtja). Töövõtulepingu kohaselt pidi töövõtja tegelema alusmetsa raiega tellija poolt määratud mahtudes ja ajavahemikul. Samuti leppisid pooled kokku ühiku maksumuses. Leping oli sõlmitud Mentor Finance OÜ esindaja J vahendusel. Tema sõnul leidis ta tellija poolt pakutava töö töökuulutuste veebist www.okidoki.ee. Pärast teostas J koos teiste Mentor Finance OÜ töötajatega kokkulepitud tööd. Tehtud tööd vormistati üleandmise-vastuvõtmise aktidega, millele kirjutasid alla tellija seaduslik esindaja R.T ja töövõtja seaduslik esindaja V.B. Kõik aktid on MTA-le esitatud. Töövõtja esindaja J tõi kaebajale arved tehtud töö eest, mis olid allkirjastatud töövõtja seadusliku esindaja V.B poolt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 kohaselt loetakse, et Jle oli volitus Mentor Finance OÜ nimel antud ja kaebaja ei pidanud tema käest seda küsima. Arved olid vormistatud korrektselt. See näitas, et tegemist on reaalse ja tegutseva äriühinguga. Kõik arved on MTA-le esitatud. Töövõtja arved tehtud töö eest olid tellija poolt tasutud, mille kohta esitati maksuhaldurile vastavad maksekorraldused ja konto väljavõte. Maksuhaldur heidab kaebajale ette, et kaebaja ei kontrollinud J seotust Mentor Finance OÜga ning isiku õigust tegutseda Mentor Finance OÜ nimel. Tõepoolest ei ole kaebaja Mentor Finance OÜ esindajat J.T põhjalikult kontrollinud, kuid tavaliselt nii käitutaksegi. Tellija eesmärk on, et kokkulepitud töö oleks tehtud kokkulepitud tähtaja jooksul ja maksumuse eest. Kui töövõtja ei tee kokkulepitud tööd, siis tellija lihtsalt ei maksa talle raha. Seetõttu pole mõtet töövõtja esindaja isikut põhjalikult kontrollida. Mentor Finance OÜ juhatuse liige VB kinnitab, et ei ole OÜ-le Edins Grupp teenust osutanud. Kaebaja ei pea vastutama Mentor Finance OÜ seadusliku esindaja tegude eest. Jääb arusaamatuks, miks V.B väide on usaldusväärsem kui kaebaja poolt esitatud dokumendid ja selgitused. Ebaõige on väide, et peatöövõtja Ardenne OÜ seaduslik esindaja T.T ei kinnita tehingute toimumist. T.T märgib 15.12.2021 vastuses, et: „ Mentor Finance OÜ ja tema töötajatega ei olnud mul kokkupuuteid. Selle firma käest ei ole me teenust tellinud ega talle arveid tasunud“. 2(7)
3-21-2969 See on õige, sest Ardenne OÜ-l ei olnud kokkupuuteid Mentor Finance OÜ-ga. Töö tegemise tellis kaebaja. Peale tööde valmimist andis Mentor Finance OÜ töö üle kaebajale, kes andis töö üle Ardenne OÜ-le. Küsimus, miks Mentor Finance OÜ pole seaduses ettenähtud korras registreerinud oma töötajaid TÖR-s, tuleb esitada selle ettevõtte juhtkonnale. Asjaolu, et Mentor Finance OÜ-l puudus majandustegevust tutvustav koduleht, ei tähenda, et ettevõttel pole tegevust. Samuti pole asjakohane pretensioon kaebajale, et tehinguahelates jättis Mentor Finance OÜ käibemaksu riigile tasumata. Kuna kaebaja tellis Mentor Finance OÜ-lt töid esimest korda, ei olnud ettevõte juht R. T tuttav selle ettevõtte töötajatega ega saanud vastustajale teatada nende nimesid. Paljasõnaline on MTA väide, et kaebaja teadis, et Mentor Finance OÜ ei ole tegelik müüja. Selline väide ei tugine mitte ühelegi tõendile. Kaebajale jääb arusaamatuks, milliste tõendite põhjal oletas vastustaja, et Mentor Finance OÜ-le kantud raha võis kaebajale tagasi jõuda.
4.MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksu- ja vaideotsuses võetud seisukohtade juurde.
5.Tallinna Halduskohus jättis 19.10.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus nõustus maksu- ja vaideotsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Kontrolliaktis ja maksuotsuses viitab maksuhaldur, et menetluse käigus ei leidnud tõendamist, et Mentor Finance OÜ osutas kaebajale raieteenust. Kaebaja väidab, et suhtles J nimelise isikuga, kuid samas ei kontrollinud ta isiku seotust Mentor Finance OÜ-ga ning tema õigusi tegutseda Mentor Finance OÜ nimel. J isikut ei ole ka õnnestunud tuvastada, sest kaebaja ei ole nimetanud tema perekonnanime ja kaebaja poolt osutatud mobiiltelefoni number ei ole kasutuses. Ka ei osanud kaebaja nimetada ühegi töötaja nime, kes objektil töid teostas. Mentor Finance OÜ juhatuse liige V.B kinnitab, et ei ole tehinguid teinud ja teenust osutanud ning Mentor Finance OÜ ei ole tegelikult tema kontrolli all. Mentor Finance OÜ töötajate töötamist objektil ei kinnita ka peatöövõtja Ardenne OÜ. Kaebajal endal olid vajalikud oskused ja töövahendid teenuse osutamiseks olemas ning Ardenne OÜ seadlusliku esindaja selgituse kohaselt nägi tema objektil töötamas kaebaja juhatuse liiget üksinda. Kontrollimenetluses selgus, et kaebaja väidetav tehingupartner Mentor Finance OÜ ei ole reaalselt tegutsev, Mentor Finance OÜ-l puudusid töötamise registri (TÖR) andmetel töötajad, tehinguahelates jäeti käibemaks riigile tasumata ning äriühingu pangakontole laekunud summad võeti sularahas välja. Eeltoodud asjaolud kogumis on piisavad, et põhjendada MTA kahtlust raieteenuse saamise osas Mentor Finants OÜ-lt. Maksumenetluses kogutud tõendid viitavad, et Mentor Finance OÜ näol võis olla tegemist äriühinguga, keda kasutatakse fiktiivsete arvete väljastamiseks, et saavutada arvete alusel käibemaksukohustuse alusetu vähendamine. Kontrolliakti, maksuotsuse ning vaideotsuse järeldused selles osas on selged ja jälgitavad. Põhjendatud pole kaebaja seisukoht, et ei pidanudki tuvastama J seotust Mentor Finance OÜga. Isegi kui nõustuda kaebajaga selles, et tavapärase praktika kohaselt ei kontrolli teenuse tellija töövõtja esindaja isiku volitusi (nt volikirja) ning eeldab volituste olemasolu, tuleb siinkohal siiski arvestada, et käesoleval juhul ei ole kaebaja osanud maksuhaldurile nimetada isegi Mentor Finance OÜ esindajana väidetavalt tegutsenud J perekonnanime ning ainus sidevahend, mis kaebajale oli teada, oli mobiiltelefoni number, mis polnud kontrolli hetkel kasutuses. Ka ei ole kaebaja maksu- ega kohtumenetluses esitanud mistahes täpsemaid andmeid töid reaalselt teostanud isikute kohta, samas on Ardenne OÜ seaduslik esindaja selgitanud, et nägi objektil tööd tegemas kaebaja seaduslikku esindajat. Kui objektil oli veel teisi töötajaid, siis pidanuks kaebaja esindaja oskama vähemalt nimetada, mitu isikut ja millal 3(7)
3-21-2969 töid teostas ning eeldatavasti teadma ka temaga koos töötanud isikute nimesid. Arvestada tuleb, kaebaja puhul on tegu käibemaksukohustuslasega, kes pidanuks veenduma, et arved, mille alusel ta oma käibemaksuarvestuses sisendkäibemaksu kajastab, võimaldavad ka reaalselt sisendkäibemaksu maha arvata. Kaebaja hinnangul kinnitavad raietööde tegemist kaebaja seadusliku esindaja ning Mentor Finance OÜ seadusliku esindaja poolt allkirjastatud üleandmise- vastuvõtmise aktid ning tööde peatöövõtjale OÜ-le Ardenne üle andmine. Samas ei leidnud maksumenetluses kinnitust, et üleandmis-vastuvõtmisaktid oleksid olnud Mentor Finance OÜ seadusliku esindaja V.B poolt allkirjastatud, sest viimane on kinnitanud, et ettevõte registreeriti tema jaoks pettuse teel ning ta ei osalenud mingil viisil ettevõtte tegevuses. Samuti ei saa tööde üleandmine peatöövõtjale OÜ-le Ardenne kinnitada, et tööd on teinud just Mentor Finance OÜ. Maksumenetluses ei ole ilmnenud ühtegi tõsikindlat kaebaja ja Mentor Finance OÜ vahel tehingu toimumist kinnitavat tõendit. Vastustaja on nii vaideotsuses kui ka kohtule esitatud vastuses õigesti viidanud, et Mentor Finance OÜ kohta tuvastatud asjaolud kinnitavad maksuotsuse järeldust, et nimetatud äriühing ei saanud kaebaja poolt viidatud töid teostada. Kogumis teiste maksumenetluse käigus tuvastatud asjaoludega annab see aluse järeldada, et kaebaja oli teadlik, et Mentor Finance OÜ ei olnud tegelikult teenuse osutajaks ning objektil teostatud tööde kohta vormistati arved vaid formaalselt. Maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg-le 1 maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kui maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele. Kaebaja ei ole maksu- ega kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis lükkaks ümber maksuotsuses toodud järeldused. Seega oli kaebajale täiendava käibemaksukohustuse määramine õiguspärane. Maksuotsus on põhjendatud ka kaebajale Mentor Finance OÜ arvete alusel tasutud summadelt tulumaksu määramise osas. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 järgi loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuludeks, millelt tuleb tasuda tulumaksu, väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 eesmärgiks on välistada põhjendamatute kulutuste tegemise kaudu äriühingust raha väljaviimine. Seetõttu maksustatakse tulumaksuga kõik sellised väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Väljamaksete tegemist selliste arvete alusel, millel märgitud teenust ei ole tegelikkuses soetatud ja millest kaebaja oli teadlik, tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.OÜ Edins Grupp palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 19.10.2022 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Kohus hindas valesti tõendeid. Kaebajal olid tehingute kohta kõik vajalikud dokumendid olemas. Kui vastustaja leidis, et V.B allkiri on võltsitud, oleks tulnud pöörduda politseisse allkirja võltsinud isiku tuvastamiseks. Eluliselt ebausutav on asjaolu, et töövõtja seaduslik esindaja ei näinud, et tema ettevõtte pangakontole laekuvad nelja kuu jooksul olulised rahasummad. Vastustajale piisas üksnes V.B kinnitusest, et tema ettevõte ei ole kaebajaga tehinguid teinud. V.B ei ole selgitanud ega vastustaja kindlaks teinud, mille eest kandis 4(7)
3-21-2969 kaebaja Mentor Finance OÜ pangakontole 10 097,28 eurot ning miks ei ole Mentor Finance OÜ tasunud saadud summadelt käibemaksu. Enne Mentor Finance OÜ-ga lepingu sõlmimist kontrollis kaebaja äriühingu tausta portaalides www.creditinfo.ee ja www.teatmik.ee. Andmetest oli siis ja on ka nüüd näha, et äriühing oli tehingute tegemise ajal kantud äriregistrisse, oli käibemaksukohustuslane ning ettevõttel oli 2020. a III kvartalis käivet 167 373,98 eurot. Jääb arusaamatuks, kuidas pidi kaebaja eeltoodud teabest järeldama, et äriühingul puudub reaalne tegevus. Kaebajal ei ole ligipääsu teise ettevõtte TÖR-i andmetele. Kaebaja ei saanud teada, et äriühingu kontole kantud summad võetakse sularahas välja ning makse ei tasuta. Asjas pole kogutud tõendeid selle kohta, et kaebaja on Mentor Finance OÜ käest saanud sularaha. Kaebaja ja Mentor Finance OÜ töötajad töötasid erinevatel raielankidel. Ühelt objektilt polnud võimalik teist näha. Seda kinnitavad tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Nt aktis, kus töötas töövõtja, on märgitud PD 258/56. See tähendab, et kvartalis 258 on tehtud raielanke numbriga 56. Kokku oli kvartalis 77 raielanki. Kui Ardenne OÜ esindaja käis kaebaja objektil, siis ta võiski näha vaid R.T. Vastustaja pole täpsustanud, mis kuupäeval ja millisel objektil peatöövõtja esindaja käis. Kaebaja kontrollis, et Mentor Finance OÜ on käibemaksukohustuslane. Seega pole põhjendatud halduskohtu etteheide, et kaebaja oleks pidanud veenduma, et arved, mille alusel ta sisendkäibemaksu kajastab, võimaldavad sisendkäibemaksu maha arvata. Halduskohus leidis ekslikult, et maksumenetluses pole ilmnenud ühtegi tõsikindlat kaebaja ja Mentor Finance OÜ vahel tehingu toimumist kinnitavat tõendit. Kaebaja on esitanud kõik vajalikud tõendid ning need on ehtsad. Alusetu on järeldus, et kaebaja teadis, et Mentor Finance OÜ ei olnud teenuse tegelikuks osutajaks. Kaebaja tegi ettevõtlusega seotud väljamaksed tehtud töö eest ning vastustaja nõue tasuda nendelt summadelt tulumaksu, on õigusvastane.
7.MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsusega ning jäädes maksu- ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. Paljasõnaliseks jääb kaebaja kinnitus kõikide dokumentide, sh neil olevate allkirjade ehtsuse osas. Apellandi 07.07.2021 seletuste p-i 2 kohaselt sõlmis ta suulise lepingu Evgeniga, ning 12.08.2021 seletuste p-de 21, 22, 23, 24 kohaselt oli kaebajal kontakt ainult Jga, sh arveid andis üle J, kuid ei nähtu ühtegi asjaolu, millega senini tuvastamata isikut J (või E) saaks seostada Mentor Finance OÜ-ga. Kõik arved ja aktid on käsikirjaliselt allkirjastatud, mistõttu pole tuvastatav, kelle allkiri seal all on. Jääb selgusetuks, kuidas sai kaebaja olla sellises olukorras veendunud arvete ja üleandmise-vastuvõtmise aktide, sh seal olevate allkirjade õigsuses. Kui tehingupartneriks on juriidiline isik, siis tuleb partneri isikusamasuse tuvastamiseks tuvastada ka see, et juriidilise isiku nimel tegutseval inimesel on esindusõigus, sest vastasel juhul ei ole konkreetse inimese tegevust alust omistada sellele juriidilisele isikule. Antud juhul puudub väidetava tehingupartneri Mentor Finance OÜ kinnitus tehingute toimumise kohta, mis on tehingute tagantjärgi kontrollimisel üheks oluliseks tõendiks. Lisaks nähtub äriregistrist avalikult kättesaadavatest andmetest, et Mentor Finance OÜ on esitanud 2022. a-l tagantjärgi 2020. a majandusaasta aruande, kust samuti ei nähtu äriühingul tegevust 2020. a-l. Ühtlasi nähtus VB 25.08.2021 seletustest, et Mentor Finance OÜ ei olnud selle juhatuse liikme kontrolli all, mistõttu saadi äriühingut kasutada maksupettuste läbiviimisel. Selle viitab ka kriminaalasja nr 1-21-3518 kohtuotsuse lk 11 teises lõigus toodu. Kaebaja on asunud apellatsioonkaebuses väitma, et kaebaja seaduslik esindaja ja Mentor Finance OÜ töötajad töötasid kogu aeg erinevatel objektidel, mida kinnitavat tööde
5(7)
3-21-2969 üleandmise-vastuvõtmise aktid. Samas jääb selgusetuks, kust vastav kinnitus üleandmisevastuvõtmise aktidest tuleneb. Ühelgi neist pole märget PD 258/56. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi isikut, kes Mentor Finance OÜ nimel väidetavalt objektidel töid tegi. Peatöövõtja pole samuti objektidel näinud ühtegi isikut peale kaebaja juhatuse liikme, Mentor Finance OÜ juhatuse liige üldse ei tea tehingutest midagi ning Mentor Finance OÜ-l pole leidnud ka kinnitust vajaliku tööjõu olemasolu tööde tegemiseks. Arvestades, et arvetest ja aktidest nähtuvalt pidanuks Mentor Finance OÜ töötajad neljal järjestikusel kuul tegema raielankidel üle 70 hektari alusmetsaraiet, ei ole eluliselt usutav, et nende poolt tegelikult töid tehes poleks Ardenne OÜ seaduslik esindaja neid kordagi kohanud. Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada (vt Riigikohtu otsused nr 3-3-1-33-14, p 15.2; nr 3-3-1-60-11, p 33). Kuivõrd vaidlusalustel arvetel kajastatud tööde tegelik teostaja ei ole usaldusväärselt tuvastatav, tuleb tehtud väljamakse maksustada tulumaksuga. Kaebaja ei ole toonud välja erandlikke asjaolusid, mis võiksid välistada tulumaksu määramist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Üleandmise-vastuvõtmise aktide ja arvete formaalne nõuetekohasus pole praegusel juhul määrav. Asjas ei ole õnnestunud välja selgitada, kes oli J, kellega kaebaja väidetavalt suhtles, ning kas Jl oli volitus Mentor Finance OÜ nimel tehingute tegemiseks. Kuna ei ole võimalik kindlaks teha, kes oli tehingu teine pool, pole tegemist nõuetekohase arvega (käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p 2) ning sisendkäibemaksu mahaarvamine ei ole lubatav. Kaebaja vabaneks maksukohustusest vaid juhul, kui oleks tõendatud, et kaebaja tegutses teise tehingupoole tuvastamisel äris vajaliku hoolsusega. Sellise olukorraga pole praegusel juhul ilmselgelt tegemist, sest maksuhalduril ei õnnestunud tuvastada isegi J isikut. Portaalide www.creditinfo.ee ja www.teatmik.ee kasutamine ei võimaldanud kaebajal kontrollida, kas Jl on õigus tegutseda Mentor Finance OÜ nimel.
10.Maksuhaldur ja halduskohus on kogutud tõendite põhjal õigesti järeldanud, et Mentor Finance OÜ töötajad ei saanud raietöid teha. Harju Maakohtu 01.06.2021 otsusest kriminaalasjas nr 1-21-3518 (jõustunud 02.06.2021) nähtub, et Mentor Finance OÜ kuulus äriühingute võrgustikku, mille eesmärgiks oli esitada reaalselt tegutsevatele äriühingutele võltsarveid teenuste ja/või kaupade eest, mida tegelikkuses ei osutatud ega tarnitud. Isik, kelle kontrolli all kõik toimus, otsis äriühingud, millel oli kehtiv käibemaksukohustuslase number, värbas äriühingute juhatusse ja osanikeks variisikud, kes olid valmis loovutama kontrolli äriühingute igapäevase majandustegevuse ning pangakontode üle. Variühingute juhatuse liikmed avasid selle isiku korraldusel äriühingutele pangakontod erinevates pankades. Arvestades, et Mentor Finance OÜ seaduslikul esindajal puudus kontroll äriühingu tegevuse üle ning äriühingut kasutati maksupettuste toimepanemiseks, ei ole eluliselt usutav, et Mentor Finance OÜ-l oli olemas ka reaalne majandustegevus, sh töötajad, kes käisid metsatöödel. Äriühingul käibe näitamine ei kinnita tegelikku majandustegevust. Maksupettuste puhul on tavapärane, et käive küll deklareeritakse, kuid makse ei tasuta.
6(7)
3-21-2969 Lisaks on Ardenne OÜ seaduslik esindaja T.T ühemõtteliselt kinnitanud, et nägi tööd tegemas üksnes kaebaja seaduslikku esindajat R. T. Kuigi raietööd toimusid suurel alal, on ikkagi väheusutav, et T.T teisi töötajaid ei kohanud. Raietööde tegemisega kaasneb teatavasti müra ning peatöövõtjana oleks Ardenne OÜ esindaja 4-kuulise perioodi kestel pidanud väidetavate Mentor Finance OÜ töötajatega kokku puutuma. Väheusutav on see, et peatöövõtja ei tundnud huvi, kes tema vastutusel olevatel raielankidel töid teeb.
11.Maksuhaldur ei pidanud hakkama asjas tuvastama, kes Mentor Finance OÜ rekvisiitidega dokumentidel V.B allkirja võltsis. Vastustaja ei jõudnud üksnes VB seletuste põhjal veendumusele, et Mentor Finance OÜ ei saanud olla tehingute teiseks pooleks. Vastava järelduse on maksuhaldur teinud kogutud tõendeid kogumis hinnates. Samuti ei pidanud maksuhaldur tõendama, kes võttis kaebaja poolt ülekandega tasutud summad Mentor Finance OÜ pangakontolt sularahas välja ning kas need jõudsid tagasi kaebajani. Maksuhaldur on õigesti märkinud, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu ei ole selliste asjaolude tõendamine üldjuhul võimalik.
12.Täiendava tulumaksukohustuse määramine oli samuti põhjendatud. TuMS § 51 lg 2 p 3, mis loeb ettevõtlusega mittesoetud kuludeks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, kuulub kohaldamisele nii siis, kui arvel on formaalsed minetused, kui ka siis, kui arve ei ole sisuliselt õige. Kui väljamakse on tehtud soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, tuleb väljamakse üldjuhul lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada. Kaebaja ei ole välja toonud, mis on need erandlikud asjaolud, mis õigustavad sellest põhimõttest kõrvale kaldumist. Halduskohus järeldas õigesti, et objektiivselt pole võimalik tuvastada, kas kaebajale üldse teenust osutati, kes seda tegi ning millises mahus.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.