Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)

sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Viimane 179/2023/951).

alustas täitemenetlust (täiteasi

KOHTU PÕHJENDUSED

kaebaja seda avanud ei ole. Puudub mõistlik põhjus kahelda, et vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuse kaebajale KVTS § 15 lõikes 1 sätestatud viisil edastanud. KVTS § 15 lõige 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Samas nähtub teisest vastustaja esitatud väljavõttest (dtl. 61), et vastustaja on vaidlusaluse ettekirjutuse või teavituse selle kohta edastanud kaebaja kahele teadaolevale e-posti aadressile ning SMSiga kahele telefoninumbrile. Vastustaja on õigesti osutanud KVTS § 40 lõikele 1, mille kohaselt on kutsealusel kohustus teavitada KRA-d oma kontaktandmetest ja nende muutmisest. Sellest sättest tuleneb üheselt iga kutsealuse kohustus hoolitseda selle eest, et KRA-le oleksid teada tema kontaktandmed. KRA ei pea enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendiga tegelikult tutvunud, vaid piisab sellest, et dokument on talle nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud. KVTS § 15 lõikes 1 sätestatud eriline kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17—27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses, sealhulgas kohustus läbida ajateenistus ning osaleda selle eeldusena terviseseisundi hindamisel peab olema teada igaühele. Juba viidatud KVTS § 40 lg 1 punktist 1 tulenevalt peab iga kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. See hõlmab põhimõtteliselt kohustust teha endale selgeks, kuidas Kaitseressursside Amet oma dokumente edastab ning jälgida Eesti teabevärava kaudu talle saadetud dokumente ja/või suunata aadressile [email protected] saadetud kirjad edasi otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile. Samas on KRA veenvalt selgitanud, et toimetab asjassepuutuvaid dokumente kätte ka muudel viisidel, kui kutsealune on oma muud kontaktandmed teatanud. KRA-l e ole kohustust toimetada kätte dokumente paberil tavapostiga. See, et isikul puudub võimalus Eesti teabevärava teenuse kasutamist või talle aadressile [email protected] saadetud kirjade lugemiseks, ei ole tänapäeval tõsiselt võetav väide ent isegi kui see konkreetse kutsealuse puhul mingisugustest erilistest asjaoludest tingituna nii on, siis on tema enda ülesanne sellest KRAd teavitada ning leppida KRA-ga kokku mingi muu meetod, kuidas talle dokumente reaalselt kätte toimetada saab. Seejuures muude kättetoimetamisviiside kasutamine ei välista paralleelselt dokumentide kätte toimetamist KVTS § 15 lõikes 1 sätestatud viisil. KVTS § 15 lg 1 regulatsiooni eesmärk on tagada, et kaitseväeteenistuskohustuslane ei saaks oma seadusest tulenevatest kohustustest kõrvale hoida ning suhtuks seejuures hoolsalt kohustusse olla KRA-le igal ajal kättesaadav. Kuivõrd vaidlusalune ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 24.04.2023, on tegemist kehtiva ettekirjutusega. Ettekirjutus sisaldab sunniraha hoiatust. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ettekirjutust ei täitnud ning seega võis vastustaja asuda sunniraha rakendama. Sunniraha tulevase rakendamise lubatavuse seisukohast ei ole oluline, kas juba toimunud sunniraha rakendamine kulges õiguspäraselt. Sunniraha on lubatud rakendada korduvalt. On küll tõsi, et konkreetselt vaidlustatud ettekirjutuses nimetatud ajal arstlikku komisjoni ilmumine ei ole enam võimalik, ent arstlikku komisjoni ilmumise kohustus kui selline ettekirjutuses nimetatud komisjoni toimumise aja möödumisel ei lõppenud. Edaspidi kaebajale edastatavates kutsetes või ettekirjutustes määratavad arstliku komisjoni ajad on käsitatavad varasema ettekirjutusega pandud kohustuse täitmiseks uue tähtaja andmisena, ent seaduses sätestatud kohustus (st kohustus ilmuda terviseseisundi hindamiseks KRA määratud ajal arstlikku komisjoni) jääb samaks. See tähendab seda, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral on sunniraha rakendamine lubatav ka selleks, et motiveerida kutsealust ilmuma arstlikku komisjoni järgmise kutse peale. Loogiline oleks isikule samaaegselt sunniraha rakendamisest teatamisega teatada ka uus arstliku komisjoni aeg.

Sunniraha rakendamise eesmärk on isiku sundimine kohustust täitma, ent sunnirahal ei ole põhimõtteliselt karistuslikku iseloomu.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.