lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-728/25

Teenistussuhted › Riigiteenistus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 02.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-728/25
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Riigiteenistus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2234
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ATS § 90 lg 1, 3, 7, 8HKMS § 109 lg 11, 4, 6Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineATS § 103 lg 1ATS § 105 lg 1HKMS § 158 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 49 lg 3Kaebuse muutmineHMS § 40 lg 1Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-22-77/33Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium18.10.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-728

Haldusasi

X kaebus koondamise tõttu teenistusest vabastamise õigusvastaseks tunnistamiseks ning hüvitise saamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja X Vastustaja Muinsuskaitseamet, esindaja AL

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.02.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta asja materjalide juurde Muinsuskaitseameti peadirektori 14.01.2022 käskkiri nr 1-K.

Rahuldada X apellatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.02.2023 otsus ning teha asjas uus otsus.

Rahuldada X kaebus ja tunnistada Muinsuskaitseameti peadirektori 25.02.2022 käskkiri nr 33-K õigusvastaseks. Mõista Muinsuskaitseametilt X kasuks hüvitis X kolme kuu keskmise palga ulatuses.

Mõista Muinsuskaitseametilt X kasuks menetluskulude katteks 800 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.12.2023. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 21.08.20263-26-1926/21Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.08.20263-26-2478/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-2474/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 10.08.20263-26-250/12Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.07.20263-26-1904/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.07.20263-26-1997/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HMS § 56 lg 3Haldusakti põhjendamine

3-22-728 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Muinsuskaitseameti (MKA) peadirektor vabastas 25.02.2022 käskkirjaga nr 33-K MKA järelevalveosakonna jurist-menetleja X teenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu. Koondamise põhjuseks märgiti ameti töö ümberkorraldamine, mille tulemusena muudetakse ameti struktuuri selliselt, et jurist-menetleja ametikoht järelevalveosakonnas lakkab olemast. Muid X kvalifikatsioonile vastavaid vabu ametikohti ametil talle käskkirja põhjenduse kohaselt pakkuda ei olnud.
2.X esitas 28.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse teenistusest vabastamise õigusvastaseks tunnistamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks kuue kuu ametipalga ulatuses. Kaebaja koondamise ajal oli MKA-s olemas kinnismälestiste inspektori ametikoht, mis oli täitmata. Seega puudus koondamissituatsioon. Kaebaja haridus, töökogemus, teadmised ja oskused sobivad kinnismälestiste inspektori ametikoha ülesannete täitmiseks. Kaebaja teenistusülesanded olid samad nagu kinnismälestiste inspektoril. Mõlema ametikoha põhiülesandeks on riikliku järelevalvega ja väärteomenetlusega seotud ülesanded. Tulenevalt ATS § 90 lg-st 7 oli vastustajal kohustus pakkuda kaebajale MKA-s kinnismälestise inspektori ametikohta. ATS § 90 lg 3 sätestab, et koondamine ei ole lubatud, kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses. Riikliku järelevalve korraldamine ja väärtegude menetlemine on antud üle kinnismälestiste inspektorile. Vaidlustatud käskkirjast ei selgu, miks kaebuse esitajale seda ametikohta ei pakutud.
3.Muinsuskaitseamet vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kinnismälestiste inspektori ametikoht eeldab lisaks õiguspädevusele suures mahus teadmisi ehitismälestiste spetsiifikast, nende restaureerimisest ning võimet hinnata mälestistel tehtud tööde kvaliteedi vastavust muinsuskaitse nõuetele. Need oskused kaebajal puuduvad. Lisaks eeldab ametikoht sagedasi töölähetusi üle Eesti. Vajalik on autojuhiluba, mida kaebajal pole. Seetõttu pakuti kinnismälestiste inspektori ametikohta järelevalveosakonna juhatajale, kes keeldus ametikohast. Kaebajale saadeti kutse koosolekule, mis pidi toimuma 05.01.2022 ning mille eesmärgiks oli arutada töökorraldust 2022. a-l, sh jurist-menetleja ametikoha koondamist. Kaebaja aktsepteeris koosoleku kutse, kuid saatis vahetult enne koosoleku algust personalijuhi töötelefonile sõnumi selle kohta, et on haigestunud ega osale koosolekul. Kaebaja viibis töövõimetuslehel perioodil 05.01.2022–18.01.2022 ja 19.01.2022–17.02.2022. Pärast töövõimetuslehe lõppemist oli kinnismälestiste inspektori ametikohale kuulutatud avalik konkurss. Kaebaja esitas konkursile kandideerimisavalduse, kuid ei osutunud valituks.
4.Tallinna Halduskohus jättis 03.02.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. MKA põhimääruse muudatuste tulemusel kaotati ameti struktuurist järelevalveosakond, mille koosseisu kuulus jurist-menetleja ametikoht. Seega korraldati 17.01.2022 asutuse töö ümber ja kaebaja ametikoht kadus seoses struktuuriüksuse kaotamisega. Ümberkorralduste, sh struktuuriüksuse kaotamise otstarbekuse küsimus ei allu kohtu kontrollile. Kohus ei tuvastanud, et kaebaja ametikoha ülesanded oleksid antud üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele. Tõele ei vasta kaebaja väide, et tema ametikoha ülesanded anti üle sama asutuse ehituspärandi osakonna kinnismälestiste inspektorile. Kaebaja ametijuhendi ja kinnismälestiste inspektori ametijuhendi võrdlemisel nähtub, et nende ametikohtade teenistusülesanded olulises osas ei kattu. Enne ametniku koondamist peab talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta 2(6)

3-22-728 (ATS § 90 lg 7). MKA 25.02.2022 käskkirjast nähtuvalt sellist ametikohta kaebajale pakkuda ei olnud. Puudub vaidlus, et kaebaja koondamise ajal oli ehituspärandi osakonna koosseisus kinnismälestiste inspektori vaba ametikoht. Vastustaja seletuse kohaselt ei pakutud seda ametikohta kaebajale mh põhjusel, et töö sellel ametikohal eeldab sagedasi lähetusi üle Eesti, mistõttu on vajalik autojuhiluba, mida kaebajal pole. Juhiloa puudumist on kaebaja kinnitanud. Kinnismälestiste inspektori ametijuhendist nähtuvalt on B-kategooria juhiloa olemasolu üks teenistujale esitatavaid põhinõudeid. Seega ei vastanud ametikoht kaebaja oskustele, mistõttu ei pidanud vastustaja talle seda pakkuma. Kaebaja on jäänud enne teenistusest vabastamist nõuetekohaselt ära kuulamata, kuid see poleks juhtumi asjaolude tõttu toonud kaasa teistsugust otsust. Samuti ei muuda kaebaja teenistusest vabastamist õigusvastaseks MKA 25.02.2022 käskkirjas täpsemate sisuliste põhjenduste puudumine. Kaebaja 09.01.2023 ja 13.01.2023 menetlusdokumentides esitatud uued väited, seisukohad ja taotlused jättis kohus tähelepanuta, sest need olid esitatud tähtaega rikkudes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5.X esitas Tallinna Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada, tunnistada haldusakt õigusvastaseks ning mõista kaebaja kasuks hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses. MKA struktuur ja teenistujate koosseis kehtestati alates 17.01.2022. Kaebaja koondati 14.01.2022. Halduskohus ei kogunud ameti struktuurimuudatuse ja teenistujate koosseisus toimunud ümberkorralduste aluseks olevaid kõiki dokumente ja jättis tähelepanuta, et vaidluse aluseks olevatest dokumentidest on jäänud esitamata koosseisude käskkiri. Kaebaja palus võtta asja juurde asjas tähtsust omava tõendina MKA peadirektori 14.01.2022 käskkirja nr 1-K. Ekslik on kohtu seisukoht, et ärakuulamiskohustuse (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1) või kaalutluste esitamise kohustuse (HMS § 56 lg 3) rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist ja need puudused ei muuda teenistusest vabastamist õigusvastaseks. Halduskohus on alusetult sidunud HMS §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse tingimused HMS §-s 58 ette nähtud haldusakti tühistamist välistavate tingimustega. Haldusakti õigusvastasuse seisukohast ei oma tähtsust, kas tegemist oli sellise rikkumisega, mis võis mõjutada asja sisulist otsustamist. Kaalutlusõigusel põhineva haldusaktina peab teenistusest vabastamise käskkiri sisaldama asjakohaseid kaalutlusi. Amet pidi teenistussuhte lõpetamisel põhjendama, miks ta pidas kaebaja kvalifikatsiooni vabale ametikohale mittevastavaks. Vaidlustatud käskkirjas seda tehtud ei ole. Kaebaja koondamise ajal avaldas vastustaja konkursiteate ametikoha täitmiseks, mille ülesanneteks olid kaebaja senise ametikoha ülesanded.
6.Muinsuskaitseamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus on põhjendatud. Koondamine oli õiguspärane ning selle aluseks oli ameti uus põhimäärus ja muudetud struktuur. Ametis oli vakantne kinnismälestiste inspektori ametikoht, mida kaebajale ei pakutud, kuna tal puuduvad muinsuskaitsealased teadmised ja autojuhiluba. Suuremate ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste käigus ametnikele sobivate ametikohtade leidmine ja pakkumine ei saa muutuda asutuse jaoks nii koormavaks, et see takistab ümberkorraldusi ja pikendab nende kulgu. Kaebaja ärakuulamiseks tegi amet kaebajale ettepaneku 03.01.2022 ja ärakuulamine pidi toimuma 05.01.2022, millest kaebaja keeldus vahetult enne kokkulepitud kohtumist, viidates haigestumisele. Töölepingu seaduse kohaselt ei ole töölepingu ülesütlemine piiratud tulenevalt sellest, et töötaja on ajutiselt töövõimetu, mistõttu töösuhe kaebajaga lõppes 14.01.2022. Ameti uus struktuur jõustus ja kaebaja teenistuskoht kadus struktuurist alates 17.01.2022. Kaebaja töövõimetusleht lõppes kuu aega hiljem, mistõttu puudus mõistlik vajadus 3(6)

3-22-728 kuulata isikut ära HMS § 40 lg 1 järgi, mis ütleb, et ärakuulamine peab toimuma enne haldusakti andmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Kaebaja töötas MKA-s alates 02.01.2018 jurist-menetlejana, kelle põhiülesandeks oli täita riikliku järelevalvega ja väärteomenetlusega seotud ülesandeid. Kaebaja koondati ametist struktuurimuudatuse tõttu. Nimelt muudeti kultuuriministri 05.01.2022 määrusega nr 1 MKA põhimääruses mh osakondade arvu ja nimetusi ning pärast seda kinnitati ameti uus struktuur. MKA põhimääruse muutmise määrus avaldati Riigi Teatajas 07.01.2022 ning see jõustus 17.01.2022. Järelevalve osakond kaotati tervikuna (määruse § 11 lg 1 p 4 tunnistati kehtetuks). Sellega seoses kadus selles osakonnas ka jurist-menetleja ametikoht. Peadirektori 25.02.2022 käskkirjaga nr 33-K (dtl 21) vabastati X teenistusest ATS § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu ja tema teenistussuhte viimane päev oli käskkirja kohaselt 14.01.2022.
8.ATS § 90 lg 3 kohaselt ei ole koondamine lubatud, kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele. Keelu kohaldamisel tuleb võrrelda vaidlusaluseid ametikohti, tuvastamaks, kas konkreetse ametikoha ülesanded antakse üle või mitte. Üleandmist tuleb jaatada, kui ametikohtade teenistussuhte tingimused ja ülesanded olulises osas kattuvad (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-49-16, p 14). ATS § 90 lg 3 kohaldamisel ei saa piirduda vaid töökuulutuses märgitu hindamisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et järelevalveosakonna jurist-menetleja (ametijuhend dtl 27– 28) ja ehituspärandi kinnismälestiste inspektori (ametijuhend dtl 29–30 ja dtl 43-44) ametikohtade teenistusülesanded olulises osas ei kattu. Seetõttu on halduskohus jõudnud õige järelduseni, et MKA-l ei olnud ATS § 90 lg 3 järgset keeldu kaebajat koondada. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu otsuse põhjendusi, nõustudes nendega.
9.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et MKA käskkiri on õigusvastane motiivil, et selles pole põhjendatud kaebajale teise ametikoha pakkumata jätmist. ATS § 90 lg 7 järgi peab ametnikule enne tema koondamise tõttu teenistusest vabastamist võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral. Õige on vastustaja seisukoht, et suuremate ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste käigus ametnikele sobivate ametikohtade leidmine ja pakkumine ei või muutuda asutuse jaoks sedavõrd koormavaks, et see takistab ümberkorralduste elluviimist ja pikendab nende kulgu (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-5-05, p 17). Riigikohus on siiski selgitanud, et sellest pole võimalik teha järeldust, et koondamise korral pole ametiasutusel üldse kohustust põhjendada teiste ametikohtade pakkumata jätmist. Ametiasutusel on kohustus põhjendada ametikohtade pakkumata jätmist tagantjärele, kui kohtumenetluses seatakse kahtluse alla koondamise õiguspärasus (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-49-16, p 17). Kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine on ametiasutuse kohustus, ei välista see isiku enda aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-5-05, p 15). Vabade ametikohtade loetelu koondatavale esitamata jätmine iseenesest ei too kaasa koondamise õigusvastasust juhul, kui sobivaid vabu ametikohti ei olnud (Riigikohtu otsus asjas nr 3-16-340, p 14).
10.Praegusel juhul on MKA esitanud kohtumenetluses asjakohased põhjendused ning selgitanud, et kinnismälestiste inspektori ametikoht ei vastanud kaebaja kvalifikatsioonile, sest see ametikoht eeldab lisaks õiguslikele teadmistele teadmisi ehitismälestiste spetsiifikast, nende restaureerimisest ning teadmisi ja oskusi hinnata mälestistel tehtud tööde kvaliteedi vastavust muinsuskaitse nõuetele. Sellised teadmised kaebajal puuduvad. Lisaks eeldab ametikoht töölähetusi üle Eesti, mistõttu on vajalik kehtiv juhiluba, mida kaebajal ei ole (dtl 25). 4(6)

3-22-728

11.Kaebaja on seisukohal, et koondamise ajal puudus koondamiseks õiguslik alus. Kaebaja viitab asjaolule, et kaebaja teenistussuhte viimane päev oli käskkirja kohaselt 14.01.2022, kuigi MKA põhimääruse muutmise määrus jõustus hiljem (17.01.2022). Halduskohus ei ole seda küsimust otsuses hinnanud märkides, et kaebaja on need seisukohad esitanud hilinenult. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on menetlusõiguse normi rikkumisega, mille saab apellatsioonkaebuse lahendamisel kõrvaldada. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte ning see laieneb nii faktiliste asjaolude kui ka tõendite väljaselgitamise kohustusele (HKMS § 2 lg 4). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud hinnangutega asjaoludele. Menetlusosalise väidetest sõltumatult otsustab kohus selle üle, millised asjaolud on vaja tuvastada (HKMS § 158 lg 1). Sõltumata menetlusosalise hinnangutest, otsustab ka kohaldatava õigusnormi üle kohus (HKMS § 158 lg 1; vt nt Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-121-14, p 19). Halduskohus pidi asja õigeks lahendamiseks tuvastama eespool märgitud asjaolud ja andma neile õigusliku hinnangu. Kohtu uurimiskohustus ei vabasta siiski menetlusosalist menetlusdokumentide tähtaegse esitamise kohustusest.
12.Riigikohus on asjas nr 3-3-1-60-02, p-s 20, selgitanud, et etteteatamisel peab koondamise vajadus küll olema selge, kuid koondamisest etteteatamise ajaks ei pea koondamise õiguslik alus olema igal juhul jõustunud. Teenistusest vabastamise õiguspärasuse seisukohast on oluline koondamise õigusliku aluse olemasolu teenistusest vabastamise hetkel. Seisuga 25.02.2022 oli MKA põhimääruse muutmise määrus jõustunud. Järelikult oli koondamise õiguslik alus teenistusest vabastamise hetkel kehtiv.
13.Ametniku teenistussuhte viimane päev on teenistusest vabastamise teates märgitud päev (ATS § 90 lg 8). Samas ei lõppe ATS § 103 lg 1 järgi ametniku teenistussuhe enne, kui on välja antud haldusakt teenistusest vabastamise kohta (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 23.01.2020 määrus asjas nr 3-19-483, p-d 20 ja 22). Kuni selle haldusakti andmiseni kehtib haldusakt ametniku teenistusse võtmise kohta. Teenistusest vabastamise haldusakt (MKA peadirektori 25.02.2022 käskkiri nr 33-K) allkirjastati 25.02.2022. Akti andmise kuupäevaks on seega 25.02.2022. Sellest tulenevalt lõppes kaebaja teenistussuhe mitte 14.01.2022, nagu on märgitud käskkirja p-s 2, vaid 25.02.2022. Seisuga 25.02.2022 ei olnud kaebaja ametikohta enam olemas, sest MKA struktuurimuudatus jõustus 17.01.2022. Haldusakt kaebaja teenistussuhte lõppemise kohta anti tagasiulatuvalt. Seadus sellist võimalust koondamise puhul ette ei näe. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja vabastati teenistusest alates 14.01.2022 õigusvastaselt.
14.ATS § 105 lg-s 1 ettenähtud hüvitist on õigus nõuda ametnikul, kes on teenistusest vabastatud õigusvastaselt. Kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks ei ole vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase lõpetamise (Riigikohtu 18.10.2016 otsus asjas nr 3-3-1-13-16, p 29). Kui tahetakse määrata eelnimetatust suuremat (või väiksemat) hüvitist, tuleb lisaks eeldatavalt tekkinud kahju suurusele arvesse võtta ka teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kaebaja on suurema hüvitise taotlemisest loobunud.
15.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning teeb uue otsuse, millega tunnistab MKA peadirektori 25.02.2022 käskkirja nr 33-K õigusvastaseks ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses. Menetluslikud küsimused
16.Ringkonnakohus võtab toimikusse apellandi esitatud asjakohase tõendi – MKA peadirektori 14.01.2022 käskkirja nr 1-K "Teenistuskohtade koosseisu kehtestamine".
17.Apellatsioonkaebuses vähendas kaebaja rahalise hüvitise nõude suurust ja palus vastustajalt mõista kuue kuu palga asemel hüvitis kolme kuu palga ulatuses. Rahalise nõude vähendamist ei loeta kaebuse muutmiseks (HKMS § 49 lg 3 p 2), mistõttu on kaebaja taotlus lubatav. 5(6)

3-22-728

18.Kuna kaebus rahuldatakse, muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust ning jätab need vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 4, § 108 lg 1). Kaebaja menetluskuludeks ringkonnakohtus oli esindajakulu 1100 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kulude seos praeguse haldusasja menetlemisega teise astme kohtus on lepingu ja arvega nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus menetluskulusid põhjendatuks 8 tunni, s.o 800 euro ulatuses, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 23.07.20263-25-4636/20Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.07.20263-26-1926/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium