Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

3-22-947 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(6)

3-22-947 Puudub vaidlus, et vastustaja ei ole detailplaneeringu algatamata jätmise kohta vormistanud eraldi haldusakti ega esitanud kaebajale kirjalikke põhjendusi ka peale volikogu 24.03.2022 istungil detailplaneeringu algatamata jätmist. Vastustaja viis haldusmenetluse läbi selliselt, et vallavalitsus valmistas ette eelnõu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta ning esitas selle volikogu istungile, kus hääletati detailplaneeringu algatamise vastu ja loeti sellega kaebaja taotlus lahendatuks ja menetlus lõppenuks. Eeltoodut arvestades on kaebaja pidanud volikogu 24.03.2022 istungi protokollilist otsust õigesti tema taotluse kohta tehtud lõplikuks otsuseks (detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumiseks) ja taotlenud selle tühistamist. Kuna detailplaneeringu algatamisest keeldumisega otsustatakse jätta taotletud haldusakt andmata, on detailplaneeringu algatamata jätmise korraldus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 2 kohaselt haldusakt, mille andmisel tuleb arvestada hea halduse põhimõtteid ning järgida haldusaktile esitatavaid sisu- ja vorminõudeid. Vastustaja ei ole kaebaja taotluse lahendamisel järginud põhjendamiskohustust. Vaidlustatud haldusakt ei vasta HMS § 56 nõuetele, sest ei sisalda põhjendusi ja kaalutlusi selle kohta, miks ja millistel alustel jäeti kaebaja taotletud detailplaneering algatamata. Vaidlustatud protokollilisest otsusest ei ole isegi tuvastatav, kas haldusorgan on üldse kaalutlusõigust teostanud. Otsus on põhjenduste puudumise tõttu kontrollimatu. Kaebajale ei saadetud isegi 24.03.2022 istungi protokolli ning kaebaja sai alles Saaremaa Teatajas 08.04.2022 avaldatud teatest aru, et tema taotletud detailplaneeringut ei algatata. Vastustaja ei väljastanud keeldumise põhjendusi ka peale kaebaja suulist järelepärimist selle kohta, kas detailplaneeringu algatamata jätmise kohta vormistatakse põhjendustega kaalutlusotsus. Vaidlustatud haldusakt tuleb tühistada. HKMS § 41 lg 3 kohaselt saab kohustamiskaebuse rahuldamise korral kohustada vastustajat nii haldusakti andma kui ka haldusakti andmata jätmist uuesti otsustama. Praegusel juhul ei saa vastustajat kohustada andma konkreetse sisuga haldusakti, sest vastustajal on detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise üle otsustamisel ulatuslik kaalumisruum. Vastustajat tuleb kohustada kaebaja 29.09.2021 taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 2135 eurot (esindajakulud 2115 eurot ja riigilõiv 20 eurot). Õigusabi on asjas osutatud 11 h ja 45 min ulatuses. Praeguses vaidluses on põhjendatud menetluskuludena välja mõista 1520 eurot (esindajakulud 1500 eurot ja riigilõiv 20 eurot). Kaebaja ei ole peale kaebuse ja menetluskulude nimekirja esitanud muid menetlusdokumente ning sisuline vaidlus seisneb üksnes selles, kas vastustaja on kaebaja taotluse lahendanud HMS § 56 nõuetele vastava haldusaktiga. Tegemist on lihtsa ja vähese mahuga asjaga, kus ei ole toimunud istungit. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-22-947 oleks protokolli mittevastavus KOKS § 51 lg-le 5. Kollektiivorgani hääletustulemust koosoleku protokollis saab tühistada vaid juhul, kui hääletamisel on oluliselt rikutud hääletamise korda, kollektiivorgani tööd reguleerivaid muid õigusnorme, mille rikkumine tooks kaasa hääletustulemuse tühisuse, või protokollimist või protokolli käsitlevaid õigusnorme. Volikogu 24.03.2022 istungil hääletamise korda ega muid ülalnimetatud õigusnorme ei rikutud. Protokollis ei ole antud kaebaja taotluse kohta ei taotlust rahuldavat ega ka keelduvat haldusakti. Seega volikogu istungi protokolli märgitud otsuse tühistamise alus puudub. Kui isik leiab, et haldusorgan on jätnud tegemata toimingu või andmata haldusakti, mida ta on seaduse kohaselt kohustatud tegema või andma (sh vaatama läbi taotluse ja selle tulemusel andma haldusakti detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise kohta), siis saab isik nõuda selle toimingu tegemist või haldusakti andmist. Vaidlusalusel protokolli märgitud otsusel ei ole haldusakti tunnuseid. Halduskohus kohaldas ebaõigesti HKMS § 5 lg 1 p-i 1. Saaremaa Vallavolikogu sisemine töökorraldus ei ole praeguse õigusvaidluse ese. Saaremaa Vallavolikogu töökorraldus põhineb KOKS-il ning on reguleeritud Saaremaa Vallavolikogu määrustega kehtestatud „Saaremaa valla põhimääruses“ ja „Saaremaa Vallavolikogu töökorras“. Volikogu liikmel ei ole kohustust tema antud häält põhjendada ning volikogu töökorraldus ei võimalda menetleda alternatiivsete otsustusvariantidega eelnõusid (v.a muudatusettepanekute puhul). Vallavalitsuse poolt sama volikogu istungi päevakorda teineteist välistavate eelnõude esitamine ei ole eluliselt mõeldav. Kui volikogu jätab temale esitatud eelnõu õigusaktina vastu võtmata, siis see iseenesest ei määra ära, millise sisuga eelnõu ja millal samas küsimuses järgmisena volikogule esitatakse.

4(6)

3-22-947 Halduskohus vähendas menetluskulusid 615 euro võrra, sest kohtu hinnangul on tegemist lihtsa ja vähese mahuga asjaga, kus ei toimunud istungit. Õige on kohtu väide, et sisuline vaidlus taandus küsimusele, kas vastustaja on kaebaja taotluse lahendanud HMS § 56 nõuetele vastava haldusaktiga. Samas oli kaebuse esitamiseks advokaadil vaja läbi töötada kogu vaidlusaluse detailplaneeringu taotlusega seonduv dokumentatsioon (kaebuse lisad 1‒15). Planeeringu algatamise taotluse esitamise järgselt toimus vastustajaga sisuline suhtlus ning taotlust muudeti. Vastustaja muutis eelnõud, mis esitati volikogule hääletamiseks. Volikogu hääletus toimus istungil, mille videosalvestis vajas üle vaatamist, et teha kindlaks, kas istungil võidi välja tuua põhjendusi detailplaneeringu mittealgatamiseks. Advokaat ei võinud hoolsuskohustust järgides piirdida pelgalt volikogu istungi protokolli läbi lugemisega. Seega on õigusteenuse osutamiseks kulunud 11,7 h põhjendatud. Asjaolu, et tegemist ei ole väga selge ja lihtsa asjaga, ilmestab vastustaja poolt apellatsioonkaebuse esitamine. Vastustaja on leppinud sellega, et tal tuleb taotlust uuesti menetleda. Seega tekitati kaebajale kohtusse pöördumisega kulusid, mis võinuks olla olemata, kui vastustaja oleks menetlenud kaebaja taotlust korrektselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Saaremaa valla apellatsioonkaebus

3-22-947 haldusaktina ehk detailplaneeringu algatamise menetluse lõpetamise otsusena. Esmalt avaldati 08.04.2022 Saaremaa Teatajas info vallavolikogu 24.03.2022 istungil otsustatu kohta, kus muu hulgas oli märgitud, et istungil „ei algatatud Pihtla piirkonna Tirbi küla Kõutsi II detailplaneeringut“. Lisaks selgitas Saaremaa Vallavalitsus 21.04.2022 vastuses kaebajale järgmist: „Vallavalitsuse poolt esitati Saaremaa Vallavolikogu 24.03.2022 istungi päevakorda antud detailplaneeringu algatamise eelnõu, mis volikogu hääletuse tulemusel toetust ei leidnud. Detailplaneeringu algatamata jätmise otsuse eelnõud ei ole volikogu päevakorda lisatud, sest 24.03.2022 volikogu istungil toimunud hääletusega on volikogu oma tahet näidanud. Hääletustulemus on protokolli näol kõigile kättesaadav https://saaremaa.volis.ee/gvolis/avalik/istungid/42271?kid=339696. Eeltoodust tulenevalt loeme menetluse lõppenuks.“ Asjaolust, et volikogu 24.03.2022 otsustus on haldusaktina nii formaalselt (ei ole toimunud hääletamist detailplaneeringu algatamisest keeldumise üle) kui ka materiaalselt õigusvastane (oluliste põhjendamispuuduste tõttu kohtulikult kontrollimatu), ei saa järeldada, et haldusakti polegi antud. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, on määrav vastustaja hinnang, et 24.03.2022 otsusega on kaebaja taotluse osas menetlus lõppenud.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.