X kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 06.09.2023 järelevalvemenetluse lõpetamise teate nr 2.1.-1/23/4921267-17 ja 30.09.2023 vaideotsuse nr 2.1.-3/23/9832429-2 tühistamiseks ja Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X Vastustaja Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja AK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.10.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.10.2023 määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse. Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.10.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Swedbank AS esitas 24.04.2023 Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrisse X kohta maksehäire 218,16 euro ulatuses.
X esitas 22.05.2023 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) kaebuse, kuna Credit avladas Swedbank AS-i esitatud maksehäire maksehäireregistris.
3.AKI alustas järelevalvemenetlust ning lõpetas 06.09.2023 teatega nr 2.1.-1/23/492-1267-17 järelevalvemenetluse kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjendustel:
3-23-2208 1) vaidlust ei ole selles, et kaebaja maksehäire eksisteeris, maksehäire või selle aluseks oleva nõude olemasolu kaebaja ei vaidlusta. Pangateadete ja SMS-iga ja posti teel on kaebajat teavitatud maksehäirest. Maksehäire on tingitud sellest, et 08.04.2023 lisandus võlgnevusele laenulepingu graafikujärgne makse, mida õigeaegselt ei tasutud. Korduvatest meeldetuletustest hoolimata kaebaja võlgnevust ei tasunud ning maksehäire avaldati 24.04.2023; 2) kaebajal on lisaks veel neli maksehäiret. Väita ei saa, et just kaebaja vaidlustatud maksehäire kahjustab teda ülemääraselt. Uue maksehäire tekkimine viitab pigem sellele, et kaebaja ei ole oma maksekäitumist muutnud; 2) võlaandmeid saab avaldada isiku krediidivõimelisuse hindamise või muul sarnasel eesmärgil, kui andmete õigsus ja edastamise õiguslik alus on kontrollitud, andmeedastus registreeritud ning kinni peetud andmete töötlemisele seatud tähtaegadest (isikuandmete kaitse seadus (IKS) § 10). Seaduseandja lubab tehingukäibe usaldusväärsuse huvides võlaandmete avaldamist teistele isikutele seaduses sätestatud tingimustel, pidades teiste isikute kaitset halbade tehingute tegemise eest kaalukamaks kui võlgniku eraelu kaitset. IKS § 10 lg 2 p 5 alusel võib võlaandmeid avaldada kuni viis aastat pärast kohustuse rikkumise lõppemist. Kohustuse rikkumise lõppemiseks on kas võla tasumine või nõude aegumine. Antud juhul on kaebaja tasunud võlgnevuse alles pärast maksehäire avaldamist, seda vaatamata korduvalt saadetud meeldetuletustele ja hoiatusele maksehäire avaldamise kohta; 3) arvestades kaebaja maksekäitumist ning maksehäire avalikustamise kestust, on kaebaja maksehäire avalikustamine põhjendatud.
4.X 21.09.2023 esitas AKI 06.09.2023 menetluse lõpetamise teate nr 2.1.-1/23/492-1267-17 peale vaide, mille AKI jättis 30.09.2023 vaideotsusega nr 2.1.-3/23/983-2429-2 rahuldamata kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjendustel: 1) maksehäire lõpukuupäevaks on 24.04.2023, mistõttu on AKI jõudnud õigele järeldusele, et maksehäire asjaolusid arvestades on maksehäire avaldamine menetluse lõpetamise seisuga konkreetsel juhul põhjendatud. See aga ei tähenda automaatselt seda, et maksehäiret võib automaatselt avaldada maksimaalse 5-aastase tähtaja jooksul. Konkreetseid asjaolusid tuleb hinnata uuesti vastuväite saamisel ning seisukoht võib kujuneda teistsuguseks, kui hindamisel olevad asjaolud on muutunud (nt on aja möödudes vahepeal teised maksehäired kustutatud, üles on jäänud üks ainus maksehäire ja uusi maksehäireid ei ole juurde tekkinud); 2) vaides toodud põhjendused on otsitud ning vaide esitaja üritab leida kõikvõimalike vigu nii andmetöötlejate kui ka AKI tegevuses, mis viiksid tähelepanu kõrvale kaebaja maksekäitumiselt. Menetluse lõpetamise otsus on põhjendatud.
5.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse AKI 06.09.2023 järelevalvemenetluse lõpetamise teate nr 2.1.-1/23/492-1267-17 ja 30.09.2023 vaideotsuse nr 2.1.-3/23/983-2429-2 tühistamiseks ning AKI kohustamiseks lõpetama Crediti ja Swedbank AS-i maksehäre avaldamine. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras maksehäire eemaldamist kõikidest andmebaasidest kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjendustel: 1) kaebaja kohta on avaldatud maksehäire Crediti hallatavas maksehäireregistris. Selline tegevus on ebaseaduslik. Vaidlus on selle üle, miks eksisteeris võlgnevus maksehäire avaldamise ajal ja kas maksehäire edasine mistahes vormis avaldamine pärast võlgniku kaebust on seaduslik; 2) Coop Pank AS keeldus maksehäire alusel kaebajale eluasemelaenu andmisest. Eelnevast lõpetatud maksehäirest oli möödas peaaegu kaks aastat. Eeldused maksehäire avaldamise tingimuste täidetuks saamiseks olid tingitud võlausaldaja poolt ebapiisavast teavitamisest nii tähtaegade kui summade osas; 3) kogu maksehäirete avaldamise süsteem tugineb IKS-le ja isikuandmete kaitse üldmäärusele (IKÜM). Kaebaja põhiseaduslikud õigused ei ole IKS-i mõttes piisavalt kaitstud. AKI ei ole võimeline kaebajale maksehäireregistrite kohta piisavalt infot edastama ja kaebajal on alust 2(5)
3-23-2208 algatada põhiseadusliku järelevalve menetlus. Maksehäire avaldamise ajal oli kaebajal pooleli kodulaenu taotlemise menetlus Coop Pank AS-s ja selle maksehäire avaldamise tõttu ei rahuldatud kaebaja laenutaotlust ning kaebaja kaotas kinnisvara müüjale ettemaksuna tasutud 20 000 eurot tehingu nurjumise tõttu. Lisaks on maksehäire avaldamisega edaspidi pikaks ajaks rikutud laenutaotleja krediidivõimalused eluasemelaenu saamiseks; 4) Swedbank AS käitus pahatahtlikult, kuna kaebaja oli oma töötasu laekumised viinud Swedbankist üle Coop Panka. Andmetöötleja ei täida seadust ja ei kaalunud andmesubjekti huvisid lähtuvalt IKÜM art-s 6 sätestatust. Maksehäire tekkimises oli süüdi ebapiisav andmeedastus Swedbank AS ja Creditinfo Estonia AS poolt, sellega oli oluliselt rikutud IKÜM art 14.
6.Tallinna Halduskohus jättis 09.10.2023 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjendustel: 1) kaebajal puudub igasugune vajadus esialgse õiguskaitse korras kohustada Creditit ja Swedbank AS-i lõpetama viivitamatult kaebuse aluseks oleva maksehäire avaldamine. Kaebaja esitatud tühistamis- ja kohustamiskaebust on võimalik rahuldada ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata. Lisaks väljub vastav esialgse õiguskaitse taotlus ka käesoleva kaebuse esemest, kuivõrd käesolevas asjas on vaidlus selles, et AKI on kohustatud järelevalvemenetlusega jätkama või mitte. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluses konkreetse sisuga haldusakti andmist. Kaebajal on üksnes õigus kohasele menetlusele. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et kohtuotsust ei oleks võimalik täita või oleks see oluliselt raskendatud olukorras, kus kohus õiguskaitset ei kohalda. Üksnes põhjus, et kaebaja ei saaks pikalt kestva menetluse ajal kodulaenu, ei anna alust esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks; 2) esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et kaebusel on vähesed eduväljavaated; 3) kaebaja maksehäire eksisteeris. Kaebaja ei vaidlusta maksehäire või selle aluseks oleva nõude olemasolu. Kaebajat teavitati maksehäirest. Maksehäire 218,20 eurot on tingitud sellest, et 08.04.2023 lisandus võlgnevusele laenulepingu graafikujärgne makse, mida kaebaja õigeaegselt ei tasunud. Korduvatest meeldetuletustest hoolimata ei tasunud kaebaja oma maksehäire aluseks olevat võlgnevust ning maksehäire avaldati 24.04.2023. Kaebaja teadis nii võlgnevusest kui ka maksehäire avaldamisest. Asjaolu, et kaebajat ei teavitatud eraldi täiendavalt maksehäire avaldamisest, ei muuda maksehäire avaldamist õigusvastaseks. Täidetud on IKÜM art 6 ja IKS § 10 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Ei nähtu, et esineks mõni IKS § 10 lg-s 2 sätestatud asjaolu, millisel juhul oleks andmete avaldamine keelatud; 4) kohus nõustub AKI 06.09.2023 teates ning 30.09.2023 vaideotsuses avaldatud seisukohtadega neid kordamata (HKMS § 165 lg 2). Kuna AKI kohaldab konkreetset järelevalvemeedet kaalutlusõiguse alusel, siis piirdub sisuline kohtulik kontroll hindamisega, kas AKI on otsuse langetamisel kaalutlusreeglitest kinni pidanud. Eksimist kaalutlusreeglite rikkumise kohta ei nähtu; 5) ebaselgeks jääb, millist osa IKS-i regulatsioonist kaebaja põhiseaduse vastaseks peab. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul AKI otsusega, ei tähenda, et regulatsioon oleks põhiseadusega vastuolus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjendustel: 1) kohus ei ole piisavalt uurinud asja materjale ja kaebaja seisukohti;
3(5)
3-23-2208 2) AKI on teises sisuliselt sarnases menetluses (2.1.-1/23/83-260-14) jõudnud vastupidisele järeldusele ning teinud ettekirjutuse Creditile maksehäire eemaldamiseks.
8.Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjendustel: 1) kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning vastav taotlus väljub käesoleva kaebuse esemest, kuivõrd vaidlus on selles, et kas AKI on kohustatud järelevalvemenetlusega jätkama või mitte; 2) kaebuse eduväljavaated on vähesed; 3) kaebaja viidatud teises asjas tehtud ettekirjutus ei puuduta kaebajaga seotud menetlust. Kaebaja samastab ekslikult esialgse õiguskaitse rakendamist ettekirjutuse täitmisega. Kaebajat ei ole koheldud ebavõrdselt. Esialgse õiguskaitse eeldused oleksid olnud täitmata ka kaebaja viidatud menetluses. Otsustused on erinevad põhjusel, et konkreetsest juhtumist ja andmesubjektist lähtuvad asjaolud on erinevad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
10.Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2). Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal (Riigikohtu 22.09.2014 määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 12). Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (Riigikohtu 08.02.2021 määrus asjas nr 3-20-915, p 15).
11.Esialgse õiguskaitse taotlusega soovib kaebaja vältida kohtumenetluse ajal maksehäire 218,60 eurot avaldamist andmebaasides ja registrites, kuna kaebaja ei saa seetõttu võtta kodulaenu.
12.Kaebusest ja esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mis esialgse õiguskaitse kohaldamiseta kaasneksid. Võlasuhte rikkumisega seonduvate andmete avalikustamine ei võimalda automaatselt järeldada, et just nende andmete alusel edaspidi keeldutakse laenu andmisest. Laenu andmise otsustamisel hindab krediidiasutus tarbijast lähtuvaid erinevaid näitajaid ning krediidiasutus teeb oma otsuse andmete kogumi pinnalt. Krediidiasutus võtab tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse: 1) tarbija varalist seisundit ja regulaarse sissetuleku suurust; 2) teisi varalisi kohustusi, sh regulaarsete finantskohustuste suurust, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurust, ning muid kohustusi; 3) varasemat maksekohustuse, sh finantskohustuste täitmist; 4) muid hinnatavaid regulaarseid majapidamiskulusid kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevaid muid fakte, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimusi, sh võetava rahalise kohustuse suurust (krediidiandjate ja -vahendajate seadus § 49 lg 1). Olemasolev maksehäire võib küll omada uue laenu võtmisel tähendust, kuid see ei pruugi olla tarbijast lähtuvate riskide hindamisel määrav 4(5)
3-23-2208 asjaolu laenu andmise otsustamisel. Viimati märgitut eeskätt juhul, kui tegemist on väiksema mahulise maksehäirega. Krediidiasutuse jaoks võivad määravaks osutuda muud olulised näitajad. Seejuures ei võimalda kohtule esitatud dokumendid järeldada, et kaebajal oleks pooleli konkreetne laenuvõtmise protsess, milles just vaidlusaluse teabe avaldamine omaks määravat tähendust.
13.Maksehäireregistri väljavõte kajastab kaebaja osas praegusel hetkel lisaks vaidlustatud maksehäirele veel nelja maksehäiret, mis on lõppenud (30.11.2018, 08.04.2020, 21.10.2020, 09.07,2021). Isegi kui kohus keelaks maksehäire 218,60 eurot avaldamise, siis kehtiksid neli lõpetatud maksehäiret edasi.
14.Esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks eelduseks oleks asjaolu, et kohtul peaks olema veendumus selles, et AKI oli kohustatud tegema Creditile ja Swedbank AS-le ettekirjutuse lõpetama kaebajat puudutavate andmete avaldamine. Sellist veendumust pole kohtul kaebuse ja sellele lisatud andmete alusel tekkinud. Ringkonnakohus jagab halduskohtu esialgset seisukohta, et kaebuse rahuldamise tõenäosus kaebuses toodud asjaolude alusel ei ole selline, et kohaldada esialgset õiguskaitset. Võlgnevuse üle vaidlus puudus. Seejuures on kaebajat informeeritud nii võlgnevusest kui ka võla tasumata jätmise tagajärgedest. Vastustaja on oma seisukoha kujundamisel järginud IKÜM art 6 ja IKS § 10 nõudeid. Kohtule pole teada asjaolud, mis annaksid aluse järeldada, et andmete avaldamine kehtiva õiguse kohaselt oli keelatud. Kaebaja viidatud teises haldusmenetluses tehtud ettekirjutus (2.1.-1/23/83-260-14) ja selle põhjendused ei ole asjassepuutuvad kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja määruskaebuse lahendamisel. Erinevate juhtumite asjaolud ei kattu (viidatud teises asjas vaidlustati 2019–2021 lõppenud maksehäirete avaldamist, kuid käesolevas asjas vaidlustati aga 2023 lõppenud maksehäiret).
15.Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.