X. X. kaebus Tallinna Vangla 14.09.2022 otsuse nr 511/22/3210-3 ja 14.10.2022 vaideotsuse nr 5- 15/22/2632 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks lahendada lühiajalise kokkusaamise taotlus uuesti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X. X. Vastustaja – Tallinna Vangla
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16.11.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vangla kontaktisik O. B. 14.09.2022 otsusega nr 5-11/22/3210-3 ei lubatud X. X.le lühiajalist kokkusaamist kinnipeetav Y. Y.. Otsuse kohaselt lühiajalisest kokkusaamisese lubamisest keelduti, kuna kokkusaaja maines on alust kahelda.
2.X. X. esitas Tallinna Vanglale 15.09.2022 vaide, mis registreeriti numbriga 5-15/22/263-1. Vaides märkis X. X. et kokkusaamine on vajalik põhjusel, et vaide esitaja ja Y. Y. on lähedased, planeerivad abiellumist, ühist tulevikku, ning Y. Y. vabanedes kooselu ja ühiseid sissetulekuid.
3.Tallinna Vangla jättis 14.10.2022 vaideotsusega nr 5-15/22/263-2 X. X. 15.09.2022 vaide rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 10.11.2022 X. X. (kaebaja) kaebus Tallinna Vangla tegevusele.
5.Tallinna Haldus kohus võttis 14.12.2022 määrusega kaebuse menetlusse Tallinna Vangla 14.09.2022 otsuse nr 5-11/22/3210-3 ja 14.10.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/263-2 tühistamise nõudes ning nõudes kohustada Tallinna Vanglat (vastustaja) lahendama lühiajalise kokkusaamise taotlus uuesti.
6.Vastustaja vastas kaebusele 16.01.2023. Tallinna Vangla vastus sisaldas taotlust piirata kaebaja juurdepääsu lisana 4 ja 5 esitatud tõendile.
7.Kohus rahuldas 23.05.2023 määrusega Tallinna Vangla juurdepääsu piirangu kohaldamise taotluse, määras asja läbivaatamise kirjalikus menetluses, andis täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 22.09.2023 ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Pooled täiendavaid seisukohti ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja seisukohad
8.Kaebaja ei ole rahul sellega, et Tallinna Vangla keeldus lubamast teda lühiajalisele kokkusaamisele kinnipeetava Y. Y.. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla otsus 5-11-/2213210-3 on fabritseeritud ja rikub kaebaja ja kinnipeetava õigusi ning Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni. Kaebaja palub kohtul võimaldada X. X. ja Y. Y. lühiajalist kokkusaamist. Vastustaja seisukohad
9.Vastustaja kaebust põhjendatuks ei pea ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
10.Lühiajalisi kokkusaamisi reguleerib vangistusseaduse (VangS) § 24, mille lg 1 kohaselt kinnipeetavale on lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. VangS § 24 lg 11 sätestab tingimused, mille esinemisel kokkusaamise luba ei anta: kui kokkusaamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega (p 1); kokkusaamine võib ohustada vangla julgeolekut või korda (p 2); kokkusaaja maines on alust kahelda (p 3) või kokkusaamine võib ohustada kokkusaaja või kinnipeetava tervist ja heaolu (p 4).
11.VangS § 23 lg 1 kohaselt on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida sotsiaalsete sidemete katkemist. Kinnipeetava jaoks oluliste sotsiaalsete sidemete säilimine aitab kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide (VangS § 6 lg 1) saavutamisele, suurendades vabanemisjärgse resotsialiseerimise väljavaateid.
12.Lühiajaliste kokkusaamiste puhul ei ole isikute ring, kellega kinnipeetav või vahistatu võib suhelda, määratletud ammendavalt. Iga konkreetse suhtlemisvormi kohaldamisel tuleb arvestada vajadust soodustada vanglavälist suhtlemist, kuid pidades samal ajal silmas ka karistuse 2(5)
3-22-2409 täideviimise eesmärki ning välistada seetõttu kontaktid, mis võivad selle eesmärgi saavutamist takistada. Seega mitte igasugune vanglaväline suhtlemine ei ole selline, mida vanglateenistus peaks soodustama. Kui vanglateenistusel on kahtlus, mis annab aluse eeldada kokkusaaja kahjulikku mõju kinnipeetavale, siis loa andmisest keeldutakse.
13.Õiguskirjanduses on kokkusaaja mainet kahjustavaks peetud näiteks asjaolusid seoses tema karistatusega, kuritegelikke sidemeid või ka kinnipeetavale negatiivse mõju avaldamist. Seega ei ole lühiajalise kokkusaamise õigus eraldiseisvalt subjektiivne õigus, vaid on otseselt seotud vanglavälise suhtluse eesmärgiga. Seadusandja on pannud vanglale kohustuse viia täide kinnipidamisliku iseloomuga karistus, tagades vanglas julgeolek ja sisekorra järgimine (VangS § 66 lg 1, § 105 lg 1) ning saavutada parimal võimalikul viisil vangistuse täideviimise eesmärgid (s.o taasühiskonnastamine, õiguskuulekale teele suunamine, VangS § 6 lg 1). Nende eesmärkide saavutamiseks on vanglale ühtlasi antud kaalutlusõigus otsuste tegemisel ja piirangute seadmiseks olukordade puhul, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või kinnipidamisasutuses viibiva isiku vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamist. Üheks selliseks juhtumiks, kus vanglal on pädevus teostada kaalutlusõigust vastavalt teadaolevale informatsioonile, on kokkusaamiste võimaldamine konkreetsete isikutega, kelle osas on vanglal enne vangla territooriumile lubamist õigus teostada kontrolli. Kui vanglal on VangS § 24 lg 11 sätestatud tingimusi arvestades alust kahelda kokkusaaja maines, on vanglal sama paragrahvi alusel õigus keelduda kokkusaamise võimaldamisest.
14.Kohtupraktika on tunnustanud vangla pädevust ja asjatundlikkust vanglatingimustes ohtude hindamisel, ennetamisel ja vastavate abinõude valikul ning märkinud, et lühiajalist kokkusaamist välistava asjaolu ilmnemisel (sh kui vanglal tekib eelnimetatu osas põhjendatud kahtlus) on vangla pädev langetama keelduva prognoosotsuse, mitte ära ootama ebasoovitava tagajärje realiseerumist ning vanglal on selleks ulatuslik kaalutlusõigus.
15.Käesoleval juhul on Tallinna Vangla keeldunud kaebajale lühiajalise kokkusaamise loa andmisest kinnipeetav Y. Y., kuna kaebaja näol on tegemist varasemalt mitmel korral kriminaalja väärteokorras karistatud isikuga. Samuti leidis 31.07.2020 aset vahejuhtum Tallinna Vanglas, kui kaebaja ärritus vanglateenistuja peale seoses vangla otsusega mitte lubada teda lühiajalisele kokkusaamisele, süütas vangla eelpääslas sigareti ning hiljem lasi vangla vahetus läheduses ilutulestikku, mistõttu oli kohale kutsutud ka politsei. Kaebaja ei ole oma käitumist muutnud ning on õigusrikkumiste toimepanemist jätkanud ka 2022.a ja eeltoodud põhjustel karistati teda Pärnu Maakohtu 20.05.2022 otsusega nr 4-22-1719 väärteokorras 25 ööpäeva pikkuse arestiga. Arvestades kaebaja kuritegelikku tausta oli vanglal seega alus kahelda tema maines. Kuivõrd vanglal oli kaebaja maine osas põhjendatud kahtlus, ei saanud vangla tulenevalt VangS § 24 lg 11 p-le 3 kaebajale kinnipeetavaga kokkusaamist lubada.
16.Vastustaja hinnangul kaalub avalik ja kolmandate isikute huvi asjas (lubamatute vanglaväliste kontaktide vältimine ja vangistuse eesmärkide saavutamine Y. Y. suhtes; vangla ning vanglaametnike ja teiste vanglas viibivate isikute või ka vanglaväliste isikute julgeolek) üle kaebaja huvi (kaebaja kokkusaamise kinnipeetavaga). Siinkohal peab vangla vajalikuks märkida, et ka Y. Y. ise on avaldanud tahet edaspidi kriminaalsete isikutega mitte suhelda. Kaebajal ei ole käesoleval ajal Y. Y. täielikku suhtlemiskeeldu, mistõttu saab kaebaja Y. Y.ga suhelda ja erinevaid küsimusi arutada kirja teel. Samuti on Y. Y.l võimalik soovi korral kaebajaga, kelle telefoninumber on vastustaja teada, telefoni teel suhelda, millist soovi Y. Y.l aga telefonikõnede registri väljavõttest nähtuvalt vähemalt 2022. aastal ei ole olnud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17.Tutvunud asja materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 3(5)
3-22-2409
18.Menetlusosaliste vahel on vaidlus tekkinud seoses sellega, et kaebajale ei võimaldatud lühiajalist kokkusaamist kinnipeetav Y. Y.. Küsimus on selles, kas Tallinna Vangla sellekohane otsus oli õigusvastane.
19.VangS § 24 lg 11 p 3 kohaselt keeldutakse lühiajalise kokkusaamise loa andmisest, kui vanglal on alust kahelda kokkusaaja maines. Kui vangla on tuvastanud asjaolu, mis annab põhjuse kahelda kokkusaaja maines, ning tegemist ei ole kinnipeetava abikaasa või lähisugulasega, tuleb üldjuhul lühiajalise kokkusaamise loa andmisest keelduda (Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 otsus nr 3-16-1842, p 10).
20.Vangla soodustab kinnipeetava suhtlemist lähedaste inimestega, et vältida sotsiaalsete sidemete katkemist (VangS § 23). Esitatud kaebuse põhjal ei ole võimalik üheselt järeldada, et kaebaja ja Y. Y. vahel oleks olnud ka tegelikkuses lähedane suhe. Lähedase suhte olemasolu eeldab muuhulgas, et tegemist on kahepoolse tahtega. Praegusel juhul on initsiatiiv ja tahe kohtumiseks vaid ühepoolne. Tallinna Vanglale esitatud vaides (dtl 41) on kaebaja kokkusaamise põhjusena märginud, et kaebaja ja Y. Y.. on lähedased, planeerivad ühist tulevikku ja abiellumist ning Y. Y.. vabanedes kooselu ja ühiseid sissetulekuid. Samas pole nad kaebaja enda väitel juba 2 aastat kohtunud. Tallinna Vangla esitatud vastusest nähtub, et kaebaja ei ole 2022. aastal kinnipeetava Y. Y.. suhelnud telefoni teel. Samuti on kaebajal võimalus kontakteeruda kirjavahetuse kaudu, kuid kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et ta seda võimalust on kasutanud. Kui tegemist ei ole lähedaste inimestega kokkusaamise sooviga, ei saa isikute õiguste riive olla ka intensiivne. Praegusel juhul ei ole ilmne, et vangla otsus rikub kinnipeetava isiku õigusi, sest esitatud materjalidest ei nähtu, et kinnipeetav Y. Y. oleks ise kuidagi soovi avaldanud lühiajaliseks kohtumiseks X. X.ga.
21.Loa andmine on vangla igakordne kaalutlusotsus. Tegemist on avarat kaalumisruumi võimaldava otsustusega, mille otstarbekust kohus ei kontrolli. Käesoleval juhul on vastustaja teostanud talle seadusest tuleneva volituse alusel kaalumist ning näidanud vaidlustatud otsuses ära ka õigusliku aluse.
22.Leian, et vangla keeldumine on olnud objektiivselt ja veenvalt põhjendatud. Kaebajat on varasemalt mitmel korral kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Vangla on vaideotsuses ja vastuses kaebusele kirjeldanud 31.07.2020 toimunud intsidenti, kus kaebaja ärritus vanglateenistuja peale, kui teda lühiajalisele kokkusaamisele ei lubatud- süütas ooteruumis sigareti ning lasi vangla läheduses ilutulestikku, mille tõttu kutsuti kohale politsei. Eelnev karistatus ning vangla julgeolekut ohustav tegevus on asjaolud, mis annavad põhjuse kahelda kaebaja maines. Kaebaja kuritegelik minevik ja ettearvamatu käitumine võib olla põhjenduseks, miks kokkusaamisest keelduda. Karistuse täitmise üheks peamiseks eesmärgiks on kuriteo toime pannud isiku suunamine õiguskuulekale käitumisele pärast karistuse kandmist. Aktiivne suhtlemine varem kuritegelikult käitunud ning karistatud isikutega ei ole selle eesmärgiga põhimõtteliselt kooskõlas. Vastustaja õigesti osundanud, et vangla ei pea soodustama igasugust suhtlemist, vaid ainult sellist, millel on kinnipeetavale positiivne mõju. Sellega on vangla arvesse võtnud kinnipeetava Y. Y.. soovi edaspidi kriminaalsete isikutega mitte suhelda. Samas märgin, et taotluse esitamisel on sellest 2020. vangla juures toimunud intsidendist möödunud üle 2 aasta ning vastustaja võiks edaspidi kaebaja maine hindamisel kaaluda, kas mitmeid aastaid tagasi toimunud intsident on asjaolu, mida otsuse tegemisel arvesse võtta. Samas ei ole praegusel juhul see toimunud intsident keelduva otsuse tegemisel ainsaks vastustaja kaalutluseks olnud.
23.Kaebajal on võimalik suhelda Y. Y..-ga kirja ja telefoni teel. Seega ei ole kaebaja õigust suhelda väidetavalt lähedase inimesega ülemääraselt riivatud. Samuti ei ole välistatud, et kokkusaamisi takistavate asjaolude äralangemisel lubatakse kohtumisi edaspidi – tegemist on vangla igakordse kaalutlusotsustusega, mis põhineb konkreetsete asjaolude hindamisel. Kui kaebaja soovib lühiajalist kokkusaamist Y. Y.., siis tuleb esitada vanglale uus taotlus, tuues selles 4(5)
3-22-2409 mh täpsemalt välja lähedase suhte Y. Y..-ga. Samuti võib lühiajalise kokkusaamise taotluse esitada kinnipeetav Y. Y.. ise, kelle suhtes keelduv otsus oleks suurem õiguste riive ning millisel juhul vangla kaalutluse alused võivad olla teistsugused.
24.Eeltoodust tulenevalt leian, et Tallinna Vangla 14.09.2022 otsus nr 5-11/22/3210-3 ja 14.10.2022 vaideotsus nr 5- 15/22/263-2 on õiguspärased ning seega jätan kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja on esitanud taotluse jätta menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.