Maksu- ja Tolliameti taotlus Xi suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X (isikukood Y)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) taotleda kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 55 309 eurot ja 45 senti Xi omandis olevale korteriomandile asukohaga W (registriosa number C).
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis Xi nimi, isikukood, kinnisomandi asukoht ja registriosa number tähemärkidega.
4.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Xile toimetada määrus kätte pärast teate saamist täietoimingute sooritamise kohta.
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (MKS § 1361 lg 4, HKMS § 204 lg 1).
TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA või maksuhaldur) esitas 13. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule taotluse anda maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg-st 1 ja MKS § 130 lg 1 p-st 2 lähtudes luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Xile kuuluvale korteriomandile. MTA põhjendab taotlust kokkuvõtlikult järgmiselt:
1.1.Maksuhaldur tegeleb Xi tulumaksu deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimisega seoses Admiral Markets Group AS platvormil tehtud tehingutega maksustamisperioodil 1.
3-23-2279 jaanuar 2020 kuni 31. detsember 2021. Xi teavitati kontrollist MTA 6. septembri 2023. a korraldusega nr 12.2-3/062157-1.
1.2.Kontrollimenetluse käigus selgus, et X on maksustamisperioodidel 2020 – 2021 jätnud deklareerimata tulu, millelt on tasumata tulumaks summas 50 546,65 eurot. Isik on teinud tehinguid Admiral Markets Group AS platvormil kaubeldes valuutapaaride hindadega. Kaubeldes valuutapaari hindadega on ta hinnaliikumistelt saanud kasu 2020. aastal summas 116 111,49 eurot ja 2021. aastal summas 135 014,43 eurot, mis kuulub deklareerimisele tema tuludeklaratsioonidel. Xi poolt MTA-le 23. aprillil 2021 ja 4. juulil 2023 esitatud 2020 – 2021 residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonidelt nähtub, et X ei ole deklareerinud vara võõrandamisest saadud kasu.
1.3.Tulumaksuseaduse (TuMS) 12 § lg 1 p 3 kohaselt maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas kasu vara võõrandamisest. TuMS § 15 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse müügist või vahetamisest. X sai tulu Admiral Markets Group AS kauplemisplatvormil tehtud tehingutest ja saadud tulu maksustatakse väärtpaberite võõrandamisest saadud tuluna ning saadud kasult tuleb maksta tulumaks (20%). Seejuures ei ole tulude deklareerimisel 2022. a hinnavahelepingute tehingutest saadud kahju võimalik arvesse võtta varasematel maksustamisperioodidel saadud kasu vähendamisena. Põhjendatud ei ole ka Xi 3. märtsil 2023 kohtule esitatud kaebuses toodud viide 2021. aasta tuludeklaratsioonis olevatele valedele andmetele. X oleks pidanud deklareerima maksustamisperioodide 2020 ja 2021 täiendavad tulud füüsilise isiku tuludeklaratsioonidel ning oleks pidanud tasuma tulumaksu kokku summas 50 546,65 eurot (2020. aasta eest summas 23 276,55 eurot ja 2021. aasta eest 27 013,59 eurot, millele lisandub alusetult ettemaksukontolt vabastatud tulumaks 2020. aastal 256,51 eurot).
1.4.Maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduri hinnangul viitab Xi tegevus sellele, et ta on soovinud maksude tasumist vältida. Xile edastati 5. jaanuaril 2023 MTA teavitus, mille kohaselt oli Xil 2021. aastal välisriigist saadud finantstulu tuludeklaratsioonil deklareerimata. Isikule selgitati, et Forex valuutaturul tehtud tehingutest saadud kasu valuutapaaridega tuleb deklareerida 2021. aasta FIDEK-i tabelis 8.2. Isik deklareeris seejärel Admiral Markets Group AS platvormil teostatud tehingutest saadud kasu 135 014,43 eurot, mille tulemusel maksukohustus suurenes ning tekkis maksuvõlg kokku summas 29 007,59 eurot (s.o maksusumma ja sellelt arvestatud intress). Isiku soovil koostati maksuvõla tasumiseks ajatamisgraafik, mis tühistati MTA poolt 25. aprillil 2023, sest isik graafiku järgi võlgnevust ei tasunud. X esitas 4. juulil 2023 uuesti 2021. aasta FIDEK-i, tühistades valuutapaaridega tehtud tehingutelt saadud kasu 135 014,43 eurot. Selle deklaratsiooni esitamisega kadus Xil maksuvõlg summas 29 007,59 eurot. Seega jättis X teadlikult deklareerimata Admiral Markets Group AS platvormil teostatud tehingutest 2021. aastal saadud kasu. Maksuhaldur leiab, et X on uue deklaratsiooni esitamisega soovinud oma maksukohustust vältida. Kuna isik ei ole olnud seadusekuulekas, siis on kõrge risk, et ta võib selliselt käituda ka tulevikus. Isiku eelneva käitumise alusel on põhjust arvata, et maksukohustuse tekkimine võib mõjutada tema tahet maksusumma tasuda. Xi 2023. aasta igakuine keskmine sissetulek on olnud 514,52 eurot (Ascom Ehitus OÜ-st). Lisaks on talle tehtud ühekordne väljamakse 88 eurot Silcargo OÜ-st. Muud tulud maksuhalduri andmetel isikul puuduvad, mis muudab potentsiaalse
3-23-2279 maksukohustuse sundtäitmise väljavaate lootusetuks. Xi ettemaksukontol puudub raha, mida kasutada maksumenetluses tekkiva maksukohustuse katteks (konto saldo on 0,04 eurot). Isiku pangakontol oli 31. detsembri 2021. a seisuga 13 269,02 eurot. Eelnimetatud jääk ei näita aga Xi hetkelist rahalist seisu. Maksuhalduril puudub ülevaade isiku pangakonto hetkeseisust, aga kui arvestada isiku sissetulekuid, siis ei ole põhjust eeldada, et isiku pangakontol oleks maksuvõla tasumiseks vahendeid. Vastavalt Eesti Väärtpaberikeskuse registrisse kantud andmetele ei oma X väärtpaberikontosid. Tulenevalt eeltoodust on maksuhalduril alust arvata, et Xile maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude tasumine võib osutuda raskeks või isegi võimatuks.
1.5.Kinnistusregistri andmetel kuulub Xile korteriomand aadressil W, registriosa numbriga C. Muud registervara (sõidukid, väikelaevad) registriandmete kohaselt Xile ei kuulu (v.a Opel Meriva, esmane kasutamise aasta 2006, mille turuväärtus, arvestades väljalaske aastat, ei ole märkimisväärne). Maksuhaldur on seisukohal, et MKS § 130 lõikes 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine Xi kinnisasjale kõige sobivam meede. Seda põhjusel, et hüpoteegi seadmine ei takista kinnisasjal mingil viisil tegevust ega selle kasutamist. Maksuhaldur peab vajalikuks hüpoteegi seadmist Xile kuuluvale korteriomandile selliselt, et oleks tagatud Xile määratav maksusumma 50 546,65 eurot. Maksuhaldur hindas Xile kuuluva 27,90 m2 suuruse korteriomandi väärtust ja võõrandamise võimalusi, võttes aluseks samas piirkonnas kinnisvaraportaalis kv.ee müügis olevate korterite hinnad. Sarnaste korterite ruutmeetri hinnaks tuli 744,80 eurot. Eelnevast tulenevalt võib Xi kinnisasja väärtuse hinnata 20 779,92 eurole (27,90x744,80).
1.6.Kuna MKS ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, siis saab kinnisasja sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest täitekuludest. Arvestades täitemenetluse seadustikus ja kohtutäituri seaduses sätestatut, oleksid eelduslikud sundtäitmise kulud 4 762,80 eurot. Seega peab maksuhaldur vajalikuks hüpoteegi seadmist summas 55 309,45 eurot (50 546,65 eurot + 4 762,80 eurot). Maksuhaldur leiab, et arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni osutuda võimatuks.
1.7.MTA lõpetab täitetoimingud, kui X esitab tagatise. Asendustagatise esitamisel peab esitatav tagatis lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui isik soovib kanda tagatissumma deposiiti, siis on deposiidi väärtuseks 50 546,65 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Kuna MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikutelt, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle
3-23-2279 sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).
4.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
5.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
6.MKS § 1361 lg 1 ja MKS § 130 lg 1 alusel täitmist tagava toimingu sooritamise loa taotlemise üheks eelduseks on, et alustatud oleks maksumenetlus. Asja materjalidest nähtub, et MTA on alustanud menetlust Xi tulumaksu deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks maksustamisperioodidel 1. jaanuar 2020 kuni 31. detsember 2021 (vt MTA 6. septembri 2023. a korraldus nr 12.2-3/062157-1). Seega on olemas maksumenetlus, mille raames saab MTA taotleda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
7.Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et kontrolli eeldatavaks tulemuseks on Xile rahalise kohustuse (tulumaksu) määramine. Asja materjalidest nähtub, et X on teinud Admiral Markets Group AS platvormil tehinguid kaubeldes valuutapaaride hindadega (vt taotluse lisad nr 6 ja nr 7). Hinnavahelepingute puhul on tegemist tuletisväärtpaberiga väärtpaberituru seaduse § 2 lg 11 p 6 mõttes. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et valuutapaaride hindadega kauplemisel saadud tulu maksustatakse väärtpaberite võõrandamisest saadud tuluna ning saadud kasult tuleb maksta tulumaks 20%. Sarnaselt väärtpaberitulule tuleb ka hinnavahelepingust saadud tulu (positiivne vahe) deklareerida kasuna vara võõrandamisest tuludeklaratsiooni tabelis 6.1 (Eestis saadud tulu) ja 8.2 (välisriigis saadud tulu) (vt Xile kavandatava kontrollakti p 1.1.2, taotluse lisa nr 20). X on kauplemisel saanud kasu (2020. aastal summas 116 111,49 eurot ja 2021. aastal summas 135 014,43 eurot, vt taotluse lisa nr 17), mille on jätnud kokkuvõttes tuludeklaratsioonidel deklareerimata. Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et tehingukasu või –kahju arvestust tuleb pidada valuutapaaride kaupa, st tehingupõhiselt ning asjaolu, et X Admiral Markets Group AS kauplemisplatvormilt ajavahemikul 2020-2021 hinnavahelepingutega saadud kasu välja ei võtnud, vaid investeeris selle edasi uutesse
3-23-2279 hinnavahelepingutesse, ei tähenda, et tehingupõhiselt ta eelnimetatud perioodidel kasu ei saanud. Kuna füüsilise isiku maksustamisperiood on kalendriaasta, siis tuleb iga aasta kohta esitada eraldi tuludeklaratsioon, kus tuleb deklareerida lõppenud aasta finantstehingute aastane kasum/kahjum. Xile 2022. aastal tekkinud kahju ei saa arvesse võtta 2020. ja 2021. aastate kasumite vähendamisel (vt kavandatava kontrollakti p 1.1.2, taotluse lisa nr 20). Eelnevast tulenevalt on tõenäoline, et Xile määratakse tulevikus rahaline kohustus tuginedes TuMS sätetele § 4 lg 1, § 12 lg 1 p 3, § 15 lg 1, § 36 lg 1, § 39 lg 1 ja § 44 lg 1. Rahalise kohustuse (tasumata jäetud tulumaks) suuruseks oleks 50 546,65 eurot (2020. aasta eest tulumaks 23 276,55 eurot ja 2021. aasta eest tulumaks 27 013,59 eurot, millele lisandub 256,51 eurot alusetult ettemaksukontolt vabastatud tulumaks 2020. aastal - vt täpne arvutuskäik kavandatava kontrollakti lk 6-7, taotluse lisa nr 20). Eelnevat arvestades on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine Xile.
8.Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Kohtu hinnangul on MTA veenvalt põhjendanud, miks võib maksuotsuse sundtäitmine tulevikus muutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus nõustub maksuhalduriga, et isiku käitumine MTA poolt deklareerimiskohustusest teavitamise järgselt annab alust kahtluseks, et isik soovib maksude tasumist vältida. Eeltoodud kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-165, p 9). Kohus märgib, et praegusel juhul deklareeris X pärast MTA 5. jaanuari 2023. a teavitust valuutapaaridega tehtud tehingutest saadud kasu ning maksuvõla tekkimise tõttu taotles selle tasumiseks MTA-lt ajatamisgraafiku (vt taotluse lisa nr 12). Ajatamisgraafiku järgselt X aga makseid ei teinud ning MTA tunnistas ajatamise otsuse kehtetuks (vt taotluse lisa nr 14). Seejärel esitas isik uuesti 2021. a tuludeklaratsiooni, millel ei kajastanud enam valuutapaaridega tehtud tehingutelt saadud kasu. Iseenesest ei ole parandusdeklaratsiooni esitamine lubamatu tegevus, kuid Xi tegevus ajatamisotsuse saamise ja täitmisega seoses tekitab põhjendatud kahtluse, kas ta on tegelikult huvitatud maksukohustuse täitmisest. Kohtu hinnangul viitab Xi senine tegevus enam sellele, et ta üritab maksukohustust ning selle täitmist eirata. Lisaks ei ole maksuhalduri poolt välja toodud isiku igakuine sissetulek (s.o 514,52 eurot) piisav, et maksukohustust täita või täita seda mõistliku aja jooksul. Isikul puudub ka muu likviidne vara, mille arvelt kohustusi täita. Maksuotsuse sundtäitmine võib seega tulevikus olla vähemalt raskendatud kui mitte võimatu.
9.Maksuhaldur soovib Xi maksukohustuse sundtäitmise tagamiseks tema korteriomandile hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2). Maksuhaldur on analüüsinud Xi varalist olukorda ning on leidnud, et hüpoteegi seadmine on kõige sobivam meede. Xile kuulub üks korteriomand (aadressil W) ning muu registervarana on isikul üksnes 2006. a sõiduk Opel Meriva, mille turuväärtus ei ole märkimisväärne ning on ajas ka vähenev. Xile kuuluva 27 m2 suuruse korteriomandi väärtuseks on maksuhaldur hinnanud 20 779,92 eurot. Maksuhalduri võimalik nõue ületab seega korteriomandi väärtuse. Maksuhaldur taotleb praegusel juhul luba korteriomandile hüpoteegi seadmiseks 55 309 euro ja 45 sendi ulatuses. See summa on kujunenud tasumisele kuuluvast maksusummast (50 546,65 eurot) ning kohtutäituri tasust koos muude sundtäitmise kuludega (eelduslikult 4 762,90 eurot) (vt täpsem arvutuskäik MTA taotluse p-s 4). Kohus leiab, et hüpoteegi seadmine taotletud ulatuses on põhjendatud ja proportsionaalne. Täitetoimingu sooritamine maksuhalduri taotletud viisil koormab
3-23-2279 maksukohustuslast minimaalselt. Hüpoteegi seadmine ei piira puudutatud isiku õigust kinnisasja kasutada (muuhulgas enda eluasemena), ja käsutada, kuid tagab maksuhalduri nõude. Hüpoteegi suurus ei ole potentsiaalset maksuvõlga ja eelduslikke täitekulusid arvestades ebaproportsionaalne ning tegemist ei ole ületagamisega.
10.MKS § 98 lg 1 sätestab, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat ning maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Kuna praegusel juhul esinevad viited maksusumma tahtlikule tasumata jätmisele, siis ei ole maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud.
11.Kohus selgitab, et kui täitetoimingu sooritamise tingimused on ära langenud või kui X esitab tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul vastavalt MKS § 1361 lg-le 3. MTA kinnitab, et lõpetab isiku suhtes täitetoimingud, kui ta esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt tagatise. Asendustagatise esitamisel peab esitatav tagatis lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui X soovib kanda tagatissumma deposiiti, siis on selle väärtuseks 50 546,65 eurot.
12.Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus MTA taotluse ja annab loa Xi korteriomandile (asukohaga W) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmise taotlemiseks summas 55 309 eurot ja 45 senti. Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265 lg 3). Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis Xi nime, isikukoodi, kinnisomandi asukoha ja registriosa numbri andmed tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.