6.Jätta taotlus dr S. Kaili asja eraldamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.Tallinna Halduskohtule saabus 03.10.2023 X kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks kokku summas 78 000 (28 000 + 50 000) eurot. Kaebuse nõuete kohaselt seostab kaebaja talle tekitatud kahju 30.09.2023 juhtumiga, mis on seotud peahaavadega kambris kinni hoidmisega (28 000 eurot) ning 08.02.2023 Tartusse etapeerimise ja dr Siim Kail poolt ekspertiisi tegemisse sekkumise ja katsega kaebajat tappa perioodil 10.2021-01.04.2022, hooletu raviga 2020-2022 (50 000 eurot). Kaebaja palub esialgse õiguskaitsena võimaldada kaebajale vanglas neuroloogilist ravi, tihedat suhtlust psühholoogidega ja paigutada kaebaja ära V hoonest. Kaebaja palub riigi õigusabi korras advokaati ning menetlusabina vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest.
2.Kohus pöördus kohtueelse menetluse läbimise kontrollimiseks Tallinna Vangla poole ning palus vanglal selgitada, kas X on kaebuses toodud kahjunõuetega Tallinna Vangla poole pöördunud ning kui seda on tehtud, siis millises etapis on nimetatud nõuete lahendamine.
3.Tallinna Vangla edastas 04.10.2023 kohtule X 30.09.2023 ja 02.10.2023 kuupäeva kandvad pöördumised, milles X nõuab summasid 28 000 ja 78 000 (28 000 + 50 000). Tallinna Vangla on kahjunõude registreerinud 04.10.2023 numbriga 5-37/23/80-1 ning nõue on menetlemisel. Esitatud dokumentidest nähtuvalt on X 30.09.2023 esitanud märgukirja õiguskantslerile, milles palub korvata kahjunõude summas 28 000 eurot seoses 29.09-30.09.2023 peavigastusega kambris kinni hoidmisega. 02.10.2023 on kaebaja esitanud vaide käskkirjale nr 1-23-1-2/294 ning nõude summas 78 000 eurot tulenevalt kaebaja inimõiguste rikkumisest. 30.09.2023 avalduse kohaselt on kaebaja esitanud halduskohtusse kahjunõude 28 000 + 50 000 eurot dr Siim Kaili, dr Aleksander Koti ja dr Katrin Eino peale ning halduskohus menetleb 50 000 euro suurust nõuet dr Siim Kaili tapmiskatse osas. Kaebaja palub end vanglast vabastada. Samuti nõuab kaebaja hüvitist valvurite räige solvangu eest.
4.06.10.2023 saabus kohtule kaebaja avaldus asjas 3-23-2116, millest käesoleva vaildusega on puutumuses nõue dokumentidest koopiate saamiseks ja dr Siim Kail asja eraldamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
7.Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist summades 28 000 eurot seoses peavigastusega kambris kinni hoidmisega ja 50 000 eurot seoses 08.02.2023 Tartusse etapeerimisega, dr Siim Kaili poolt ekspertiisi tegemisse sekkumisega ja katsega kaebajat tappa perioodil 10.2021-01.04.2022, hooletu raviga 2020-2022.
8.Tallinna Vangla 04.10.2023 vastusega esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebaja esitanud 30.09.2023 kahjunõude summas 28 000 vanglale (pealkirjastatud märgukirjana õiguskantslerile), 02.10.2023 on kaebaja esitanud vaide käskkirjale nr 1-23-1-2/294 ja nõude summas 78 000 eurot tulenevalt kaebaja inimõiguste rikkumisest ning 30.09.2023 avalduse, mille kohaselt on ta teinud kahjunõude 28 000 + 50 000 eurot dr Siim Kaili, dr Aleksander Koti ja dr Katrin Eino peale halduskohtule. Samas avalduses palub kaebaja end vanglast vabastada, nõuab hüvitist räige solvamise eest valvurite poolt, määrata eelmenetluses kaebajale advokaat ning lahendada kaebaja probleemid. Tallinna Vangla on kahjunõuded registreerinud 04.10.2023 numbriga 5-37/23/80-1 ning nõuded on menetlemisel.
9.Eelnevast järelduvalt on kahju hüvitamise nõude summas 28 000 eurot kohtueelne menetlus pooleli, millest tulenevalt saab kaebaja kohtu poole pöörduda alles pärast seda, kui vangla on kaebaja taotlused tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (VangS § 11 lg 8). Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse 28 000 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. 2(4)
10.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja 09.05.2023 esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse dr S. Kaili, dr A. Koti ja dr K. Eino tegevuse osas (haldusasi nr 3-23-1023), kuid kohus on kaebuse korduvalt käiguta jätnud ning käesolevaks ajaks on kohus kaebuse dr. Siim Kaili väidetavast õigusvastasest tegevusest tekkinud kahju hüvitamise nõude osas tagastanud. Määrus ei ole jõustunud. Nimetatud haldusasja materjalidest tulenevalt on Siim Kail tartu Vangla arst, mistõttu saab kohus aru, et ka väidetav kahju seonduvalt Tartusse etapeerimisega ei seondu mitte nimetatud protseduuriga, vaid dr Siim Kail tegevusega. Nimetatud haldusasjas esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebaja esitanud kahjunõude kokku 69 880 eurot samadel asjaoludel käesoleva kaebusega, kuid kaebaja ei ole asjas 3-23-1023 käesoleva ajani esitanud tõendeid nõude kohtueelse menetluse läbimise kohta. Kuivõrd kaebaja on esitanud dr Siim Kail tegevusega seonduvalt sama nõude haldusasjas nr 3-23-1023, siis kuulub kaebus Siim Kail väidetava õigusvastase tegevuse osas tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. Kuivõrd kaebusest ei ole aru saadav, millise osa nõudest 50 000 eurot moodustab käesolevas asjas Siim Kail tegevusega põhjustatud nõue, tuleb kohtul võtta seisukoht ülejäänud kaebaja nõuete osas. Kohus leiab, et ka muudel alustel esitatud nõuete puhul ei ole kaebaja läbinud 50 000 euro suuruse kahjunõude kohustuslikku kohtueelset menetlust. Seda saab järeldada kaebuse sisust, milles kaebaja avaldab, et ei ole aega eelmenetluseks vanglas. Samuti kinnitab nõude kohtueelse menetluse mitteläbimist vangla 04.10.2023 vastus kohtule. Oma 29.09.2023 avalduses toob kaebaja välja, et talle ei ole antud nõutavat ravi, mis on käsitletav kaebaja väärkohtlemisena. Tallinna Vangla 04.10.2023 vastusest tulenevalt on kohtueelne menetlus nimetatud nõude osas pooleli. Seega tagastab kohus tagastab kaebuse ka 50 000 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
11.Kaebaja on esitanud taotluse dr S. Kaili asja (50 000) eraldamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud asi on eraldi menetlus haldusasjas nr 3-23-1023, st eraldamiseks puudub vajadus.
12.Kohus selgitab kaebajale, et kui kaebaja läbib kahjunõude osas kohtueelse menetluse ja soovib selle tulemuse vaidlustada, saab ta kahjunõude esitada kohtule eraldiseisvana.
13.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kaebaja on koos kaebusega esitanud ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebaja palub esialgse õiguskaitsena võimaldada kaebajale vanglas neuroloogilist ravi, tihedat suhtlust psühholoogidega ja paigutada kaebaja ära V hoonest. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 viimase lause kohaselt esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Kaebus on esitatud kahju hüvitamise nõudes. Hüvitamisnõude puhul pole tegemist olukorraga, kus kaebaja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus muu hulgas andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele (Riigikohtu halduskolleegiumi 26.06.2006 otsuse nr. 3-3-1-54-06 p 12). Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus (RKHK 02.03.2006 määrus nr. 3-3-1-3-06 p 8). Kohus on seisukohal, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, kuna kaebuse esitamisele eelnev kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata ja kaebus kuulub kaebajale kogu ulatuses tagastamisele. Ka kaebuse sisust lähtuvalt on kaebuse eduväljavaated pigem kasinad. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning taotlus jääb rahuldamata.
15.Menetlusabi taotluse kohaselt soovib kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamist täies ulatuses ja riigi õigusabi korras isikule esindaja määramist halduskohtumenetluses. 3(4)
HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kuna kaebaja ei ole läbinud kohtueelset menetlust ja kohus tagastab kaebuse, ei saa kaebaja menetluses osalemine olla edukas. Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellel on ulatuslik kohtumenetluses osalemise kogemus, kes on aastate jooksul algatanud ja läbinud mitmeid kohtumenetlusi ning peaks olema võimeline ise ka oma õigusi kaitsma. Seega jätab kohus menetlusabi taotluse rahuldamata.
16.Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotlused dokumentaalsete tõendite nõudmiseks, kahjunõude ja esitatud dokumentide koopiate saatmiseks, lisaaja andmiseks ja suunava määruse tegemiseks. Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja dokumentaalseid tõendeid kaebuses toodud asjaolude tõendamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebaja nimetatud dokumentide välja nõudmiseks. Kohtupraktika järgi puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest. Sellise dokumendi sisu on talle teada ning tal on enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest ise ärakiri (Riigikohtu 27.10.2016 otsus nr 3-3-1-59-16, p 13). Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebajale lisaaja andmiseks ja suunava määruse tegemiseks. Kaebaja on esitanud korduvalt kaebusi ning on teadlik kohtumenetluse protseduuridest. Kui kaebaja läbib kohustusliku kohtueelse menetluse tulenevalt VangS § 11 lgst 5 ja pöördub seejärel kaebusega kohtusse, annab kohus vajadusel kaebajale menetluses konkreetsed juhised. Samuti nähtub Tallinna Vangla poolt kohtule esitatud materjalidest, et kaebaja 29.09.2023 ja 30.09.2023 pöördumised on kaebajale tagastatud. Seega puudub koopiate saamsieks kaebajal ka praktiline vajadus.
17.Kaebusest nähtuvalt peab kaebaja võimalikuks asja menetlemist Harju Maakohtus. Kohus selgitab, et Tallinna Vangla on valitsusasutus ja avaliku võimu kandja. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kahjunõude lahendamine on haldusasi, mis kuulub halduskohtu pädevusse ning seda ei saa edastada lahendamiseks maakohtule.
18.Kaebaja nimi tuleb avaldatavas määruses asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.