Y.Z-i kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 22.01.2025 otsusele täiteasjas nr 027/2024/4611
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja Y.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja Teele Viilup Kohtutäitur Risto Sepp, lepinguline esindaja Raul Uesson Võlausaldaja Eesti Vabariik, Maksu- ja Tolliamet (registrikood 70000349), lepinguline esindaja Ülle Ilves
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Y.Z-i kaebus kohtutäitur Risto Sepa 22.01.2025 otsusele täiteasjas 027/2024/4611. Jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Selleks tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 30 päeva jooksul esitada menetluskulude nimekiri.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Kaebus
Y.Z taotleb:
- tühistada kohtutäitur Risto Sepa 22.01.2025 otsus täiteasjas 027/2024/4611;
2-25-1860 - tühistada kohtutäitur Risto Sepa 05.12.2024 täitmisteade täiteasjas 027/2024/4611, kohtutäitur Risto Sepa kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas 027/2024/4611 ja lõpetada täitemenetlus nr 027/2024/4611.
Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur Risto Sepp Maksu- ja Tolliameti 31.01.2019 haldusasjas xxxx tehtud vastutusotsuse täitmiseks täitemenetluse 027/2024/4611. Olukorras, kus sama täitedokument on juba täitmisel kohtutäituri Kaire Põlts juures, täiteasjas 025/2018/2551, on täitemenetlus kaebuse esitaja hinnangul valesti algatatud.
3.16.12.2024 esitas kaebaja kaebuse kohtutäituri tegevusele ja otsusele (dtl 15), milles palus lõpetada täitemenetlus täiteasjas 027/2024/4611 ning ühtlasi tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus.
4.Kaebaja leiab, et kohtutäitur on põhjendamatult jätnud 22.01.2025 otsusega kaebuse rahuldamata (dtl 5)
5.Kaebaja hinnangul on Maksu- ja Tolliameti 31.01.2019 vastutusotsus juba täitmisel täitemenetluses 025/2018/2551, mistõttu oli lubamatu sama täitedokumendi alusel uue, täitemenetluse algatamine. Täitemenetlust 025/2018/2551 lõpetatud ei ole. 16.08.2019 esitas Maksu- ja Tolliamet avalduse 31.01.2019 haldusasjas xxxx tehtud vastutusotsuse sundtäitmiseks ning uuesti teistkordselt avalduse sama vastutusotsuse (dtl 33) sundtäitmiseks kohtutäitur Risto Sepale 04.12.2024 (dtl 26). Sissenõudja seisukohad
6.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (MTA) leiab, et Y.Z-i kaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Y.Z-ilt 31.01.2019 vastutusotsusega xxxx nõutava rahalise kohustuse sundtäitmiseks alustas MTA täitemenetluse 20.05.2019 võlgniku pangakontode arestimisega MKS § 130 lg 1 p 3 ja § 131 lg 1 alusel (dtl 399). Kuivõrd MTA täitetoimingutega ei õnnestunud Y.Z-ilt 31.01.2019 vastutusotsusega xxxx nõutavat maksuvõlga sisse nõuda, siis pöördus maksuhaldur MKS § 130 lg 2 ja TMS § 232 lg 1 alusel 04.12.2024 infosüsteemi kaudu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poole (TMS § 23 lg 7), et täitemenetlust jätkaks kohtutäitur (dtl 403). Täitemenetlust jätkas kohtutäitur Risto Sepp (täiteasi 027/2024/4611). 31.01.2019 vastutusotsuse xxxx täitemenetlus algas MTA 20.05.2019 täitetoimingutega ning maksuhalduri algatatud täitemenetlust jätkas MTA 04.12.2024 avalduse alusel kohtutäitur Risto Sepp. Kaebaja arusaam, nagu toimuks 31.01.2019 vastutusotsuse xxxx täitemenetlus täiteasjas 025/2018/2551, on väär.
8.Kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses on täiteasi 025/2018/2551. Nimetatud täiteasi on alustatud MTA 12.11.2018 täitmisavalduse alusel haldusasjas xxxx Tallinna Halduskohtu 21.06.2017 määrusega kinnitatud kompromissi täitmiseks. Kompromiss tehti 08.07.2015 vastutusotsuse xxxx kohta.
2-25-1860 xxxx, esitas MTA 16.08.2019 kohtutäiturile Kaire Põlts täiteasjas 025/2018/2551 avalduse sooviga osaleda kinnisasjade xxxx ja xxxx müügist saadava tulemi jagamises kui hüpoteegipidaja (TMS § 108 lg 1, § 137, § 174 lg 3). MTA märgib, et kinnisasjale sissenõude pööramisega menetlusega ühinemise avaldus (TMS § 149 lg 1) ei ole täitmisavaldus MKS § 130 lg 2 ning TMS § 23 ja § 232 lg 1 tähenduses nagu kaebaja näib arvavat. Ühinenud sissenõudja saab võimaluse osaleda kinnisasjale sissenõude pööramise protsessis ja tulemi jaotamises, mitte aga muu vara suhtes toimuvas menetluses. Kinnisasja arestinud kohtutäitur ei tee ühinenud sissenõudja nõude täitmiseks muid täitetoiminguid. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 149 (sundtäitmisega ühinemise) eesmärk on eeskätt vältida kinnisasja müüki korraga mitmes täitemenetluses ning võimaldada võlausaldajatel osaleda kinnisasja müügist saadava tulu jaotamises. Sundtäitmisega ühinemisel ei toimu täitemenetluste liitmist või ühendamist. Ühinenud sissenõudja jaoks ei teki uut täiteasja senise asemele: selline sissenõudja osaleb üksnes kinnisasjale sissenõude pööramise menetluses ja kinnisasja müügist saadava raha jaotamises. Kinnisasja müünud kohtutäitur kannab müügist saadud tulemi arvel ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituri kontole raha, mis on mõeldud viimati nimetatud kohtutäiturile täitmisavalduse esitanud sissenõudja nõude rahuldamiseks. Ühinemisavalduse vahendanud kohtutäitur kannab selle raha edasi sissenõudjale. TMS § 149 ei välista sundtäitmisega ühinemist ilma täitmisavaldust esitamata. Sundtäitmisega ühinemine ei võta sel juhul õigust esitada hiljem TMS § 23 või § 232 kohane täitmisavaldus n-ö täiemahulise täitemenetluse algatamiseks. Sissenõudjal on võimalik sundtäitmisega ühinemisest loobuda. Niisiis on täitmisavalduse ja sundtäitmisega ühinemise avalduse puhul tegemist oma eesmärkidelt, õiguslikelt tagajärgedelt ja tähenduselt erinevate avaldustega.
10.Kohtutäitur Kaire Põlts koostas 06.03.2020 võlgniku vara (kinnisasjad nr xxxx ja xxxx) enampakkumise teate (dtl 415). Teatest nähtuvalt oli täiteasjas ühinenud sissenõudjateks AS Citadele banka Eesti filiaal ja Polarfoam OÜ. Selle teatega välja kuulutatud enampakkumist ei toimunud, sest võlgniku kinnisasjadele xxxx ja xxxx sissenõude pööramine nimetatud täiteasjas peatati hagi tagamise korras 30.03.2020 määrusega tsiviilasjas 2-20-4216 (dtl 443). Hagi tagamise abinõu kehtib jätkuvalt, mistõttu sissenõude pööramine võlgniku kinnisasjadele xxxx ja xxxx ei ole juba aastaid olnud võimalik. Seega, kaebaja väide, nagu ei saaks MTA täiteasjas nr 025/2018/2551 sissenõudjana osaleda ilma, et kohtutäitur Kaire Põlts oleks teinud otsust MTA sundtäitmisega ühinemise kohta, on väär. Mida soovib kaebaja tõendada kaebuse lisaks 3 oleva dokumendiga, jääb MTA-le arusaamatuks. MTA on selles täiteasjas sissenõudja juba alates 12.11.2018, olles täitmisavalduse esitajaks. MTA on asjas küll sissenõudja, kuid MTA ei ole selles asjas esitanud täitmisavaldust 31.01.2019 vastutusotsuse xxxx täitemenetluse jätkamiseks, vaid täitmisavalduse muu täitedokumendi täitmiseks. MTA on avaldanud soovi osaleda hüpoteegipidajana arestitud kinnisasjade müügitulemi jaotamises ka 31.01.2019 vastutusotsuse nõude rahuldamiseks, samas ei olnud MTA viimati välja kuulutatud enampakkumise teates märgitud ühinenud sissenõudjaks, samuti ei ole võlgniku kinnisasjade arvel rahuldatud ei täiteasjas 025/2018/2551 esitatud täitmisavalduses ega täiteasjas nr 027/2024/4611 esitatud täitmisavalduses kajastatud nõudeid. Kaebaja ei ole tuginenud ühelegi õiguslikule alusele, mis välistaks MTA alustatud täitemenetluse jätkamise kohtutäituri poolt põhjusel, et täitedokumendiks olevat haldusakti ei ole olnud võimalik täita mõnes teises täiteasjas arestitud võlgniku kinnisasjade müügist saadavast tulemist. 3/7
2-25-1860 Kohtutäituri seisukohad
11.Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata.
12.TMS §-st 149 alusel on 06.12.2024 Tallinna kohtutäitur Risto Sepp edastanud kohtutäiturile Kaire Põlts avalduse sissenõudega ühinemiseks täiteasjas 027/2024/4611, milles palub: • teha otsus sissenõudja Maksu- ja Tolliamet ja kohtutäitur Risto Sepp lubamise kohta osaleda menetluses, kus sissenõue on pööratud Y.Z-ile kuuluvale kinnisasjale. • võlgnikule kuuluva vara realiseerimise tulemist summa 51 231,80 eurot kanda kohtutäituri Risto Sepp ametialasele arvelduskontole XXXX selgitusega ”täiteasi 027/2024/4611”, viitenumber 202724046119.
13.Vaidlust ei ole, et täitedokumendi ning sissenõudja avalduse alusel algatatud sissenõudja Maksu- ja Tolliameti nõue täiteasjas 027/2024/4611 on tasumata.
14.Kuna kaebaja on küll esitanud 30.12.2024 kaebuse kohtutäituri Risto Sepp tegevuse ja otsuse peale, kuid on selles sisuliselt vaidlustanud kohtutäituri Kaire Põlts menetluses oleva täiteasja 025/2018/2551, siis tuleb võlgniku 03.02.2025 Harju Maakohtule edastatud kaebus menetluses 2-25- 1860 jätta rahuldamata. Täiteasi 025/2018/2551 ei kuulu Tallinna kohtutäitur Risto Sepa menetlusse, vaid kohtutäituri Kaire Põlts menetlusse, mistõttu ei ole kohtutäitur Risto Sepp täiteasjas 025/2018/2551 tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse subjektiks. Seega on võlgnik esitanud 03.02.2025 kaebuse täiteasjas 025/2018/2551 tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele vale kohtutäituri vastu.
15.Kaebuse kohaselt on sama lahend (täitedokument) juba varasemalt täitmisel kohtutäituri Kaire Põlts menetluses, mistõttu on võlgnik valinud vale õiguskaitse vahendi (kaebuse). Kohtutäituri hinnangul on Y.Z-il õigus pöörduda TMS § 221 kohaselt kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, mille käigus saab kohus hinnata täitedokumendi täitmise võimalikkust.
16.Vaidlust ei ole, et Maksu- ja Tolliameti 31.01.2019 vastutusotsus haldusasjas xxxx vastab TMS § 2, lg 1, p 12 alusel täitedokumendile kehtestatud nõuetele. Riigikohus on 16. oktoobril 2002. a tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02 tehtud määruse p-s 8 märkinud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse, mida kohtutäitur Risto Sepp ongi 05.12.2024 täiteasjas 027/2024/4611 teinud.
17.Sissenõudja on oma vastuses võlgniku 30.12.2024 kaebusele märkinud: „Selgitame, et oleme küll 16.08.2019 täiteasjas 025/2018/2551 esitanud hüpoteegipidajana avalduse sooviga osaleda võlgniku kinnisasjade (registriosa nr xxxx ja nr xxxx) müügist saadava tulemi jagamisel (TMS § 108 lg 1, § 137, § 174 lg 3), kuivõrd osa kohtutäituri Kaire Põlts arestitud kinnisasjadele seatud kohtulikest hüpoteekidest tagavad 31.01.2019 vastutusotsusest xxxx tulenevaid nõudeid, kuid nimetatud vastutusotsus ei ole selles täiteasjas täitedokumendiks. Meile teadaolevalt ei ole kohtutäitur Kaire Põlts teinud otsust täitemenetlusega ühinemise kohta ning võlgniku kinnisasjadele sissenõude pööramine täiteasjas 025/2018/2551 on hagi tagamise korras peatatud juba alates 2020. aastast. 31.01.2019 vastutusotsuse xxxx täitemenetluse üleandmiseks pöördusime täitmisavaldusega (TMS § 23 ja § 232 ning MKS § 4/7
2-25-1860 130 lg 2 tähenduses) kohtutäituri poole esmakordselt 04.12.2024 (täiteasi nr 027/2024/4611). Seega on väär võlgniku väide, nagu toimuks 31.01.2019 vastutusotsuse xxxx täitemenetlus täiteasjas nr 025/2018/2551.“
18.Sissenõudja on 09.01.2025 selgitanud, et on 16.08.2019 täiteasjas 025/2018/2551 esitanud hüpoteegipidajana avalduse sooviga osaleda võlgniku kinnisasjade (registriosa nr xxxx ja nr xxxx) müügist saadava tulemi jagamisel (TMS § 108 lg 1, § 137, § 174 lg 3), kuivõrd osa kohtutäituri Kaire Põlts poolt arestitud kinnisasjadele seatud kohtulikest hüpoteekidest tagavad 31.01.2019 vastutusotsusest xxxx tulenevaid nõudeid, kuid nimetatud vastutusotsus ei ole selles täiteasjas täitedokumendiks.
19.Maksu- ja Tolliameti esindaja on 09.01.2025 kinnitanud, et 31.01.2019 vastutusotsuse nr xxxx täitemenetluse üleandmiseks on sissenõudja esmakordselt pöördunud täitmisavaldusega (TMS § 23 ja § 232 ning MKS § 130 lg 2 tähenduses) kohtutäituri poole 04.12.2024 (täiteasi 027/2024/4611). Seega on väär võlgniku väide, nagu toimuks 31.01.2019 vastutusotsuse xxxx täitemenetlus täiteasjas 025/2018/2551.
20.Kaebaja ei ole tuginenud ühelegi õiguslikule alusele, mis välistaks täitedokumendi ning sissenõudja avalduse alusel alustatud täitemenetluse täiteasjas 027/2024/4611 kohtutäituri poolt põhjusel, et täitedokumendiks olevat haldusakti ei ole olnud võimalik täita mõnes teises täiteasjas arestitud võlgniku kinnisasjade müügist saadavast tulemist.
21.Kaebaja ei ole järginud kohtule kaebuse esitamisel TMS § 218 nõudeid. Kaebaja ei ole esitanud kohtutäiturile kaebust taotlustega Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 05.12.2024 täitmisteate tühistamiseks täiteasjas 027/2024/4611. Sellekohase kaebuse on võlgnik esitanud kohtutäiturile kaebust esitamata Harju Maakohtule 03.02.2025.
22.Täitmisteade, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, võlgniku õigused ja kohustused täitemenetluses ning täitemenetluse aluseks olev täitedokument on 05.12.2024 võlgnikule kätte toimetatud, kuid võlgnik ei ole esitanud kohtutäiturile kaebust taotlustega Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 05.12.2024 täitmisteate tühistamiseks täiteasjas 027/2024/4611. Maakohtu põhjendused
23.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu lahendas kohus asja kirjalikus menetluses. Kohus määras asja menetlusse võtmise määruses tähtaja menetlusosalistele ärakuulamise soovist teatamiseks. Keegi menetlusosalistest enda suulist ärakuulamist ei taotlenud.
24.Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, 5/7
2-25-1860 kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtu tuvastatud asjaoludel on kaebus avaldaja poolt kohtutäituri 22.01.2025 otsuse peale esitatud tähtaegselt ja õigele maakohtule.
25.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
26.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kohtutäituri 22.01.2025 otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
27.Menetlusosalised ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - 12.11.2018 täitmisavalduse nr 1811120069 kohaselt paluti pöörata täitmisele haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Vastutusotsuse (dtl 33-50) täitmise tagamiseks on kinnistud nr xxxx ja xxxx koormatud Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulike hüpoteekidega (dtl 5). - 16.08.2019 esitas Maksu- ja Tolliamet kohtutäitur Kaire Põltsile avalduse TMS 149 lg 1 alusel sundtäitmisega ühinemiseks ja kinnisasjale sissenõude pööramiseks Maksu- ja Tolliameti kasuks. 29.03.2018 on seatud Maksu- ja Tolliameti avalduse nr xxxx alusel Y.Z-ile kuuluvatele kinnistule (registriosa nr xxxx ja xxxx) ja 02.12.2014 avalduse nr 13-7/00526-9 — alusel kinnistule (registriosa nr xxxx) kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks. Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud Maksu-ja Tolliameti nõuded Y.Z-i vastu, mis tulenevad Maksu- ja Tolliameti poolt Y.Z-ile 31.01.2019 väljastatud vastutusotsusest nr xxxx (dtl 6-7). - 05.12.2024 teate kohaselt on kohtutäitur Risto Sepp avanud täiteasja 027/2024/4611, mille raames menetletakse Maksu- ja Tolliameti nõuet (dtl 18). Täitmisteate kohaselt on täitedokumendiks on Maksu- ja Tolliameti 31.01.2019 vastutusotsus haldusasjas xxxx (dtl 19). 05.12.2024 on koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus (dl 22).
28.Kaebuse kohaselt on Maksu- ja Tolliameti 31.01.2019 vastutusotsus xxxx juba täitmisel täitemenetluses 025/2018/2551, mistõttu oli lubamatu sama täitedokumendi alusel uue täitemenetluse algatamine. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas täitemenetluse algatamine täiteasjas nr 027/2024/4611 on lubatav.
29.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei olnud kohtutäituril alust keelduda täitemenetluse algatamisest. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile täitedokumendina Maksuja Tolliameti 31.01.2019 vastutusotsuse haldusasjas xxxx. Vastutusotsus on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 12 kohaselt. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt oli kohtutäituril täitemenetluse alustamiseks olemas nii sissenõudja avaldus kui ka täitedokument. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Seega olid täidetud täitemenetluse üldised eeldused ning TMS § 7 lg-st 1, §-st 8 ja § 23 lg-st 1 lähtudes ei olnud täituril alust täitemenetluse algatamisest keelduda (vt ka Riigikohtu 4. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12, p 10).
30.Kaebuse kohaselt on Maksu- ja Tolliameti 31.01.2019 vastutusotsus juba täitmisel täitemenetluses 025/2018/2551, mistõttu oli lubamatu sama täitedokumendi alusel uue 6/7
2-25-1860 täitemenetluse algatamine. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt esitati 16.08.2019 kohtutäitur Kaire Põltsile avaldus TMS 149 lg 1 alusel sundtäitmisega ühinemiseks ja kinnisasjale sissenõude pööramiseks. TMS § 149 lg 1 sätestab, et kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Kohus on seisukohal, et TMS § 149 eesmärk on eelkõige osalemine kinnisasja müügist saadava tulu jaotamises, mitte aga täitedokumendi tavapärasele sundtäitmisele andmine teise kohtutäituri menetlusse (vt ka Riigikohtu 29.01.2014 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 12). Kohus on ka täitemenetluse registri vahendusel tuvastanud, et täiteasjas 025/2018/2551 on täitmisel Tallinna Halduskohtu 15.06.2017 kohtuotsus asjas nr xxxx. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et avaldaja seisukoht, et 31.01.2019 vastutusotsus xxxx juba täitmisel täitemenetluses 025/2018/2551, on ekslik.
31.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kohtutäitur on toiminud kaebuse rahuldamata jätmisel õiguspäraselt ning täitemenetluse lõpetamiseks ei ole alust. Kohus on seisukohal, et Y.Z-i kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 22.01.2025 otsusele täiteasjas nr 027/2024/4611 tuleb jätta rahuldamata.
32.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
33.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuivõrd lahend tehakse kaebuse esitaja kahjuks, jätab kohus menetluskulud, sh riigilõivu kaebuse esitaja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.