Vjatšeslav Koguti (Kogut) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada talle lähedaste ja sõpradega lühiajalisi kokkusaamisi ilma klaasist vaheseinata
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Vjatšeslav Koguti kaebus osas, milles kaebaja taotleb Tartu Vangla kohustamist võimaldada lähedaste ja sõpradega lühiajalisi kokkusaamisi ilma klaasist vaheseinata.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte perioodi 13. mai 2023 kuni 12. september 2023 kohta.
3.Jätta rahuldamata Vjatšeslav Koguti taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamise nõudes.
4.Jätta Vjatšeslav Koguti kaebus hüvitamisnõude osas käiguta ja anda kaebajale kaebuselt riigilõivu summas 150 eurot tasumiseks tähtaeg 3 päeva käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkti 3 jõustumisest arvates.
Jätta Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
6.Jätta Vjatšeslav Koguti taotlus esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1, 3 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav Vjatšeslav Kogut esitas 13. septembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt ei võimaldata talle Tartu Vanglas klaasist vaheseinata kokkusaamisi elukaaslase ja sõpradega. Vangla rikkus oluliselt Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) §-st 26, vangistusseaduse (VangS) § 24 lõikest 1 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklist 8 tulenevaid õigusi ning PS §-dest 11 ja 27, VangS § 41 lõikest 2 ja § 23 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid põhimõtteid. Kaebaja märkis, et
3-23-2018 esitas 12. juulil 2023 vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/138-1, mille vangla jättis
13.septembri 2023. a otsusega rahuldamata. Vangla on esitanud otsuses valeandmeid. Kaebaja palus tühistada Tartu Vangla 13. septembri 2023. a otsuse ning mõista välja tema kasuks mittevaralise kahju hüvitise 5000 eurot õiguste rikkumise eest (õigus vanglavälistele kontaktidele ja füüsilisele lähedusele lähedastega). Vangla õigusvastaste tegude tõttu tundis kaebaja hingelist valu ja kannatusi. Täiendavalt taotles kaebaja keelata vanglal keelata kinnipeetavatele klaasist vaheseinata kokkusaamised sõpradega ja lähedastega ning kohustada vanglat võimaldama kinnipeetavatele kokkusaamised klaasist vaheseinata. Kaebaja palus kaebuses vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Kaebaja esitas 23. septembril 2023 kohtule esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud pöördumise, milles taotles algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus kontrollimaks VSKE § 31 lõike 5 vastavust Eesti Vabariigi Konstitutsioonile. Kaebaja osutas, et nimetatud säte rikub väga tähtsaid õigusi ja vabadusi, mis tulenevad PS-st ja EIÕK-st, ning VangS § 41 lõiget 2.
3.Tartu Halduskohus jättis 25. septembri 2023. a määrusega kaebaja kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Kaebajal tuli kaebuse puuduse kõrvaldamiseks täpsustada, millal on vangla keeldunud talle soovitud viisil lühiajaliste kokkusaamiste võimaldamisest pere ja lähedastega ning kas ta soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses. Esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal selgitada, miks on esialgse õiguskaitse kohaldamine talle vajalik ehk millised on talle esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevad tagajärjed, mida on kaebuse rahuldamise korral võimatu või keeruline kõrvaldada. Samuti tuli kaebajal tasuda seoses esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega riigilõiv või taotleda riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
4.Kaebaja esitas 26. septembril 2023 ja 1. oktoobril 2023 kohtule pöördumised, milles palus vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest, kuna tal ei ole raha.
5.Tartu Vangla esitas 29. septembril 2023 Tartu Halduskohtule vastusena kohtunõudele kaebaja 12. juuli 2023. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/138-1 ning kaebuses väljatoodud asjaoludega seonduva kaebaja 29. augusti 2023. a vaide nr 1-11/194-1. Vangla osutab, et kaebaja võttis vaide 11. septembril 2023 omakäeliselt tagasi seoses vaidealuse dokumendi (kokkusaamise taotlus) olemasolu küsitavusega.
6.Tartu Vangla edastas 4. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kõik kaebaja Tartu Vanglale esitatud taotlused lühiajaliste kokkusaamiste võimaldamiseks alates 2021. aastast.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus võtab esmalt seisukoha kohustamisnõude osas (I), seejärel hüvitamisnõude osas (II) ning viimasena esialgse õiguskaitse taotluse osas (III). I
8.Kohus on 25. septembri 2023. a määruses kaebust mõistnud nii, et kaebaja on esitanud kohtule kohustamis- ja hüvitamiskaebuse, taotledes Tartu Vangla kohustamist võimaldada talle lähedaste ja sõpradega lühiajalisi kokkusaamisi ilma klaasist vaheseinata ning mittevaralise
3-23-2018 kahju hüvitamist seoses klaasist vaheseinata kokkusaamiste mittevõimaldamisega lähedaste ja sõpradega. Kaebaja ei ole kohtu tõlgendusele kaebaja nõuete osas vastuväiteid esitanud.
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
10.Kaebaja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud VangS § 11 lõikes 5. VangS § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
11.Kohus leiab, et kaebaja kohustamisnõude osas ei saa VangS § 11 lõikest 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda, mistõttu tuleb kaebus selles osas HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel kaebajale tagastada. Kaebaja küll esitas 29. augustil 2023 Tartu Vanglale vaide (registreeriti 31. augustil 2023 numbriga 1-11/194-1), milles osutas, et vangla ei võimaldanud talle 25. augustil 2023 lühiajalist kokkusaamist, kuid kaebaja on vaidele omakäeliselt 11. septembril 2023 (kaebaja on ekslikult märkinud 11. august 2023) kirjutanud, et võtab vaide tagasi, ning seda oma allkirjaga kinnitanud. Seega ei saa see dokument kinnitada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Tartu Vangla 29. septembri 2023. a vastusest ei nähtu, et kaebaja oleks kaebuse asjaoludega seoses esitanud vanglale muid kohustava sisuga pöördumisi, mida saaks vaidena tõlgendada. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses märkinud, et ta oleks esmalt vaidega vangla poole pöördunud. Seega ei ole kaebajal kohustamisnõudes läbitud VangS § 11 lõikes 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebus ei ole vastavas osas tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kohtus lubatav.
12.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel osas, milles kaebaja taotleb Tartu Vangla kohustamist võimaldada lähedaste ja sõpradega lühiajalisi kokkusaamisi ilma klaasist vaheseinata. II
13.HKMS § 104 lõike 1 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule riigilõiv seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse § 60 lõike 2 kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Kuna praeguse kaebusega taotletav kahjuhüvitise summa on 5000 eurot, siis tuleks kaebajal tasuda kaebuse esitamisel riigilõivu 150 eurot. Kaebaja on koos kaebusega esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
14.Taotluse lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lõike 2 alusel haldusasja materjalide juurde kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 13. mai 2023 kuni 12. september 2023 kohta.
3-23-2018
15.HKMS § 110 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lõige 1 näeb ette, et menetlusabi antakse juhul, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Eelnevat arvestades peavad riigilõivu tasumisest vabastamiseks olema täidetud majanduslikud eeldused ning kaebusel peaksid olema ka piisavad eduväljavaated (HKMS § 111 lõiked 1 ja 3; Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-40-15, punkt 20).
16.Kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et kaebaja majanduslik seisund ei võimaldanuks tal kaebuselt riigilõivu summas 150 eurot tasuda (HKMS § 112 lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud.
17.Samas on menetlusabi andmise eelduseks ka see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated. Kohtu hinnangul tuleb praeguse kaebuse eduväljavaateid pidada järgmistel põhjustel pigem kasinateks.
18.Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikes 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lõikes 1. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub eeltoodud sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida RVastS § 7 lõikes 1 nimetatud esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud. RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (Riigikohtu 9. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-42-15, punkt 29).
19.VangS § 24 lõikest 1 tulenevalt on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Vastavalt justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 31 lõikele 1 toimub lühiajaline kokkusaamine vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja järelevalve all. Alates 1. jaanuarist 2015 kehtiva VSkE § 31 lõike 2 kohaselt eraldatakse kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik klaasist vaheseinaga. Samuti alates
1.jaanuarist 2015 kehtiv VSkE § 31 lõige 21 näeb ette juhud, mil vanglateenistus võib otsustada kokkusaamise võimaldamise ilma vaheseinata eraldamiseta, ning vastavalt VSkE § 33 lõikele 3 peab kinnipeetav või kokkusaaja juhul, kui ta taotleb kokkusaamist VSkE § 31 lõikes 21
3-23-2018 sätestatud viisil, märkima taotluses kokkusaamise põhjuse ja selgitama, miks ta vajab kokkusaamist nimetatud viisil.
20.Kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud hüvitamisnõudes, mis puudutab alates 2021. aastast kuni 12. juulini 2023 ilma klaasist vaheseinata lühiajaliste kokkusaamiste mittevõimaldamist. Kaebaja esitas sel perioodil vanglale 7 taotlust lühiajalise kokkusaamise lubamiseks. Vangla on edastanud kohtule kõik kaebaja Tartu Vanglale esitatud taotlused seoses vaidlusaluste kokkusaamistega alates 2021. aastast. Kohus osutab, et nendest ei nähtu, et vanglalt oleks taotletud kokkusaamiste korraldamist klaasist vaheseinata eraldamiseta või kaebaja oleks avaldanud rahulolematust seoses kokkusaamiste toimumise korraga. Seda arvestades on kaebaja jätnud kasutamata võimaluse kaitsta oma väidetavalt rikutud õigusi RVastS §-des 3, 4 või 6 sätestatud viisil. Kohane õiguskaitsevahend klaasist vaheseinata kokkusaamiste võimaldamise eesmärgi saavutamiseks oleks olnud kohustamisnõue (RVastS § 6; vt ka Tartu Ringkonnakohtu 28. veebruari 2022. a otsus asjas nr 3-21-129, p 13) ning kohustamisnõude esitamata jätmise tõttu ei ole tulenevalt RVastS § 7 lõikest 1 täidetud üks kahjunõude rahuldamise eeldustest – nõue ammendada esmased õiguskaitsevahendid.
21.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul piisavalt alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on edukas HKMS § 111 lõike 1 mõttes, mistõttu jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata.
22.Tuginedes eeltoodule tuleb kaebajal tasuda kaebuse eest riigilõiv 150 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-s, nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-s, nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASs või nr EE567700771003819792 AS-s LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kaebaja nimi ja haldusasja number 3-23-2018. Pärast riigilõivu tasumist tuleb kohtule esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument või andmed riigilõivu tasumise kohta, et kohus saaks laekumist kontrollida.
23.HKMS § 120 lõige 3 sätestab, et kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks. Kohus jätab kaebuse hüvitamisnõude osas käiguta ning annab kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 3 päeva käesoleva määruse resolutsiooni punkti 3 jõustumisest arvates. Kui kaebaja jätab riigilõivu tähtpäevaks tasumata, tagastab kohus kaebuse selle esitajale tervikuna. III
24.Kaebaja on esitanud 23. septembril 2023 esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud pöördumise. Kohus jättis 25. septembri 2023. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Kaebajal tuli kohtule täpsustada, millise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ta soovib, ning põhjendada, milles seisneb tal esinev esialgse õiguskaitse vajadus.
25.HKMS § 55 lõige 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.
26.Kaebaja sai halduskohtu 25. septembri 2023. a määruse kätte samal kuupäeval ehk
25.septembril 2023. Esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamise viiepäevane tähtaeg hakkas kulgema 26. septembril 2023 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli seega
3-23-2018 2. oktoober 2023 (HKMS § 67 lõike 4 teine lause). Kaebaja ei ole käesoleva määruse tegemise hetkeni esialgse õiguskaitse taotluse puudusi kõrvaldanud, s.o välja toonud esialgse õiguskaitse abinõud ega põhjendanud tal esinevat esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja ei ole ka kohtult täiendavat tähtaega palunud. Kohus ei saa ise kaebaja eest taotlust sisustada.
27.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lõike 2 alusel läbi vaatamata.
28.Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, siis puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ning kohus jätab selle taotluse samuti läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.