V.I kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks täiteasjas nr 014/2023/799 täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks ning Kaitseressursside Ameti 22.01.2023 ettekirjutuse nr 11- 12.1/2023/421 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks Kaebaja V.I , esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja Kaitseressursside Amet, esindaja Svjatoslav Podgornõi
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Kohustada Kaitseressursside Ametit esitama kohtutäiturile avalduse täiteasjas nr 014/2023/799 täitemenetluse lõpetamiseks. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista Kaitseressursside Ametilt V.I kasuks välja menetluskulud 20 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.11.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitseressursside Ameti (KRA) tegi 22.01.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/421, milles kutsuti V.I arstlikku komisjoni 27.02.2023 kell 10:15. Ettekirjutuses hoiatati, et kui V.I arstlikku komisjoni ei ilmu, rakendatakse sunniraha, mille suurus on 200 eurot (lisandub kohtutäituri tasu) ning sunniraha võib määrata korduvalt, st seni kuni ettekirjutus on täidetud.
2.Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets edastas V.I-le 24.03.2023 täitmisteate täiteasjas nr 014/2023/799 sunniraha 200 euro sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on märgitud KRA 22.01.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/421.
3.V.I esitas 11.05.2023 (täpsustatud 17.05.2023 ja 25.05.2023) Tallinna Halduskohtule kaebuse KRA 22.01.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/421 tühistamiseks, KRA kohustamiseks esitada täiteasjas nr 014/2023/799 täitemenetluse lõpetamise avaldus ning KRA 22.01.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/421 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks.
4.Kohus võttis 01.06.2023 menetlusse kaebuse KRA kohustamiseks täiteasjas nr 014/2023/799 täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks ning KRA 22.01.2023 ettekirjutuse nr 11- 12.1/2023/421 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks ja määras vastustajaks KRA. Muus osas kohus kaebuse tagastas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebuse põhjendus. KRA kutsus kaebaja arstlikku komisjoni. Kahjuks kaebaja ei saanud arstlikku komisjoni ilmuda, sest ta polnud teadlik arstlikku komisjoni ilmumise kohustusest. Kaebaja sai ettekirjutuse arstlikku komisjoni ilmumata jätmise kohta koos sunniraha summas 200 euro määramisega. KRA ei pidanud vajalikuks saata dokumendid kaebajale ja suunas ettekirjutuse otseselt kohtutäituri täitmiseks. HMS § 26 lg 1 ja lg 2 kohaselt dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga. Seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. Dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Antud juhul, teatades kaebaja elukoha aadressi, vastustaja ei toimetanud kätte temale tähtsust omavaid dokumente.
6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja
saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. KVTS § 15 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Vaidlusalune ettekirjutus oli avalikustatud 22.01.2023, seega oli see kätte toimetatud KVTS § 15 lg 3 kohaselt 22.02.2023 ja kaebaja on seda avanud. Kaebaja on teadlik oma kohustusest osaleda riigikaitsest samuti ka kohustusest läbida terviseseisundi hindamine. Sunniraha rakendamise vältimiseks kaebaja pidi 27.02.2023 kell 10:15 kohale ilmuma. Kuna kaebaja ei teinud seda, vastustaja oli sunnitud koostama täitekorralduse ja saatma see täitmiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kuna vastustaja on oluliselt rikkunud sunniraha rakendamise korda, tuleb talle panna kohustus täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks vastavalt täitemenetluse seaduse § 48 lg 1 p-le 1. Alust ei ole keelata vastustajal sunniraha rakendamist edaspidi, kuna vajaduse korral vastustaja võib sunniraha rakendamise menetlust nõuetekohaselt alustades uuesti asuda vaidlusaluse ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendama. 7.1 Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-72-14 selgitanud, et sunniraha rakendamine on eriliigiline haldusmenetlus, mille läbi viimisel tuleb siiski täita haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p-st 2 ning § 40 lg-st 2 sätestatud kohustused, kuna asendustäitmise ja sunniraha seadus ei sätesta neist kohustustest erandit. Riigikohus märkis eelviidatud kohtuotsuses, et „[t]ulenevalt HMS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha AtSS § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist“. Ka kaitseväeteenistuse seadus (KVTS) ei sätesta erandit, mis lubaks vastustajal asuda sunniraha sisse nõudma ilma sellest isikut eelnevalt teavitamata. Sellest järeldub, et juhul kui ettekirjutuse adressaat ettekirjutust ei täida, ei või ettekirjutuse teinud haldusorgan vahetult pöörduda sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, vaid peab eelnevalt ettekirjutuse adressaati teavitama sunniraha rakendamise menetluse alustamisest. See on vajalik muuhulgas selleks, et ettekirjutuse adressaadil oleks võimalik vajadusel taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist (AtSS § 8 lg 2) või esitada oma arvamus sunniraha rakendamise proportsionaalsuse kohta. Riigikohus tõdes eelviidatud lahendis samuti, et isiku teavitamine sunniraha rakendamise menetlusest enne seda, kui vastustaja kohtutäituri poole pöördub, annab isikule sunnirahaga mittenõustumise korral tõhusa võimaluse selle vaidlustamiseks kohtus ning samuti annab see talle sunnirahaga nõustumise korral võimaluse tasuda sunniraha ilma sissenõudmiseta ja kohtutäituri tasuta. 7.2 Puudub vaidlus, et käesoleval juhul ei teavitanud vastustaja kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest, vaid tuvastades, et kaebaja ei ole ettekirjutust täitnud, pöördus kohtutäituri poole. Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et sunniraha rakendamisest teavitamise nõue oli täidetud vaidlustatud ettekirjutuses sisalduva sunniraha hoiatusega. Kõnealuse hoiatuse sisaldumine ettekirjutuses on sunniraha rakendamise eeldus (AtSS § 7), ent see ei asenda sunniraha rakendamisest teatamist. Hoiatus tuleb teha enne ettekirjutuse täitmise tähtaja lõppu, sunniraha rakendamisest teatamine peab aga eelviidatud kohtupraktika kohaselt toimuma pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja enne sunniraha rakendamisele (sissenõudmisele) asumist. Seetõttu ei ole võimalik sunniraha rakendamisest teatamine juba ettekirjutuses endas. Oluline on, et sunniraha rakendamine on
haldusorgani kaalutlusotsus – ka juhul kui adressaat ettekirjutust ilma mõjuva põhjuseta ei täida, on haldusorganil võimalik valida, kas rakendada sunniraha või mitte, hinnates eelkõige sunniraha rakendamise otstarbekust. Ettekirjutuse tegemise ajal ei ole haldusorganil põhimõtteliselt võimalik võtta lõpliku seisukohta, et kui adressaat arstlikku komisjoni ei ilmu, rakendatakse sunniraha, seda kasvõi põhjusel, et juhul kui adressaat peaks esile tooma mõne ilmumist takistava asjaolu, peab haldusorgan igal juhul hindama, kas see asjaolu õigustab ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmist. Teiseks ei saa õigeks pidada ka seda, et sunniraha rakendamise korral ei jäeta adressaadile põhimõtteliselt võimalust tasuda sunniraha ilma, et see tingiks vääramatult ka täitemenetlusega seotud kulude kandmise.
8.HKMS § 108 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt, tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud 20 euro ulatuses. Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.