Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.09.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2273
Haldusasi
OÜ Regularis kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.07.2021 korralduste nr 13-11/27361, 13-11/27362 ja 13-11/27363 tühistamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja – OÜ Regularis, lepinguline esindaja v.adv Aivar Raudsik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja JL
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.11.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Regularis apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
06.09.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OÜ Regularis taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks.
2.Jätta OÜ Regularis apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.11.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-2273 muutmata.
3.Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.10.2023. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA, vastustaja) kohustas 16.07.2021 korraldustega nr 13-11/27361, 13-11/27362, 13-11/27363 (edaspidi: korraldused, dtl 13–21) OÜ-d Regularis tasuma välisriigis tasumata nõudeid (alkoholiaktsiis) kokku 420 659,84 eurot (vastavalt 65 807,37 eurot, 24 943,62 eurot ja 329 908,85 eurot). Korraldustele oli lisatud Soome maksuhalduri 01.06.2021 koostatud Euroopa Liidu Nõukogu 16.03.2010 direktiiviga 2010/24/EL hõlmatud nõuete täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline dokument (dtl 22–31).
2.OÜ Regularis esitas korralduste peale 17.08.2021 vaide, mille MTA jättis 10.09.2021 vaideotsusega nr 6-1/4989-2 rahuldamata.
3.OÜ Regularis esitas Tallinna Halduskohtule 06.10.2021 kaebuse, milles palus MTA korraldused tühistada. Kaebuse kohaselt ei vasta korraldused haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2 ning maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg 2 ja lg 3 p 5 nõuetele. Need ei ole õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud. Korraldused baseeruvad maksunõuetel, mida ei ole enne sissenõudmistaotluse esitamist kaebajale nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Korralduste andmist põhjendatakse Soome pädeva asutuse pöördumisega vastustaja poole. Vaideotsuses on märgitud, et vastustaja kolm korraldust on koostatud iga maksu lõikes eraldi: korraldus nr 13-11/27361 on koostatud trahvinõude kohta; korraldus nr 13-11/27362 intressinõude kohta ning korraldus nr 13-11/27363 põhivõla kohta. Seega võib vastustaja antud selgituse kohaselt eeldada, et tegemist on kolme erineva maksunõudega. Korraldustele lisatud, täitmisele pööramise alusena märgitud ühtne juriidiline dokument (ÜJD) viitab seitsmele erinevale nõudele: 1) alkoholivero (6496,54 eurot); 2) alkoholivero (1572,13 eurot); 3) alkoholivero (338 221,1 eurot); 4) juomapakkausvero (1674,4 eurot); 5) juomapakkausvero (473,53 eurot); 6) juomapakkausvero (72 021,83 eurot); 7) virvoitusjuomavero (200,31 eurot). Kaebaja on nõude esitamisest saanud teada alles korraldustega tutvumisel. ÜJD-s ei ole ühtegi viidet selle aluseks olevatele algsetele maksuotsustele. Puuduvad maksuotsuste numbrid, kuupäevad, maksuotsustes märgitud summad. ÜJD päises on toodud viide FI_758634_20210601_UIOE_1. Seejärel on nõuded nummerdatud (kokku 7 nõuet). Nõuete kohta ÜJD-s toodud viited ei ühti maksuotsuste numbritega. MKS § 514 lg 5 p 1 kohaselt peab ÜJD sisaldama vähemalt asjakohast teavet täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi identifitseerimiseks. Rahvusvaheliselt tunnustatud kaitsestandard menetlusdokumentide piiriülesel kättetoimetamisel Euroopa Liidus tagab menetlusosalise õiguste igakülgse kaitse, nähes mh ette, et adressaadile kättetoimetatavad (võõrkeelsed) dokumendid ja nende lisad peavad olema tõlgitud adressaatliikmesriigi ametlikku keelde. Soome maksuamet oleks pidanud saatma vastastikuse haldusabi konventsioonis (edaspidi: konventsioon) sätestatud korra kohaselt OÜ-le Regularis tehtud maksuotsused MTA-le, kes pidanuks omakorda need edastama OÜ-le Regularis.
4.MTA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Maksuvõla sundtäitmist rahvusvahelise ametiabi korras reguleerib MKS § 514 lg 1, mille kohaselt osutab MTA rahvusvahelist ametiabi sissenõudmistaotluse esitanud välisriigi, selle kohaliku omavalitsuse või muu haldusüksuse kogutavate maksude sundtäitmiseks Eestis elavalt või asuvalt või Eestis vara omavalt maksukohustuslaselt. MKS § 514 lg 4 järgi toimub sundtäitmine välisriigi pädeva asutuse esitatud sissenõudmistaotluse ja ÜJD alusel ning lg 6 kohaselt peab MTA võlgnikule kätte toimetama sundtäitmise hoiatuse ja ÜJD. Vaidlustatud korralduste ning nendele lisatud lisadega on MTA osundatud nõuet järginud.
2(9)
3-21-2273 ÜJD-s sisalduvate andmete vaidlustamiseks tuleb kaebajal esitada kaebus Soome maksuhaldurile, mida kaebaja tegi 02.11.2021 ja teavitas sellest MTA-d 03.11.2021. MKS § 514 lg 5 p 1 kohaselt peab ÜJD sisaldama asjakohast teavet täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi identifitseerimiseks, nõude kirjeldust, sealhulgas nõude laadi, nõudega hõlmatud ajavahemikku, kõiki täitmisele pööramise seisukohast olulisi kuupäevi ning nõude suurust ja selle erinevaid komponente. Sama sätte lg 5 p-de 2 ja 3 järgi tuleb dokumendil ära näidata isiku ja välisriigi pädeva asutuse identifitseerimist võimaldavad andmed. Kaebajale edastatud ÜJD-s on need andmed märgitud. See, et kaebaja on väidetavalt saanud ebapiisavat infot Soome maksuameti algsete maksuotsuste kohta, ei muuda vaidlusaluseid korraldusi õigusvastaseks. Vastustaja ei pea usaldusväärseks kaebaja väidet, et talle ei ole dokumente kätte toimetatud, kui Soome pool kinnitab vastupidist (dtl 611–613). Samas ei ole see määrava tähendusega, kuna kaebajale on korraldustega edastatud ÜJD, milles on viide esmase juriidilise dokumendi identifitseerimiseks. Ka ei ole kaebuses esitatud väide takistanud kaebajal oma õiguste kaitseks Soome maksuhaldurile kaebuse esitamist. Kaebaja on Soome registrile teatatud oma kontaktaadressi (XXX) ning sellele aadressile on Soome maksuhaldur talle dokumendid posti teel kätte toimetanud 30.07.2020, 10.09.2020 ja 21.12.2020. Soome maksuhaldur selgitas, et tegu oli tavapärase kättetoimetamisega posti teel adressaadile saadetud kirjaga ning saaja loeti informeerituks seitsmendal päeval pärast kirja saatmist, kui pole tõendatud teisiti. Samale aadressile saatis Soome maksuamet ka võlgnevuste meeldetuletusi, millest koopiad edastati ka kaebaja esindajale e-kirjaga 05.08.2021 ja 18.08.2021. Vastustajal puudub alus kahelda talle esitatud teabe õigsuses.
5.Tallinna Halduskohus jättis 08.11.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Soome maksuhaldur on pöördunud MTA poole maksuvõla sissenõudmiseks rahvusvahelise ametiabi korras 16.03.2010 direktiivi 2010/24/EL alusel. Riigisiseselt reguleerib maksuvõla sundtäitmist rahvusvahelise ametiabi korras MKS § 514. MKS § 514 lg 6 kohaselt peab MTA võlgnikule kätte toimetama sundtäitmise hoiatuse ja ÜJD. Halduskohtu hinnangul vastavad nii vaidlustatud korraldused (dtl 13–21) kui ka ÜJD (dtl 22-31) direktiivi 2010/24/EL ja MKS nõuetele. Korraldustest nähtuvalt on iga korraldus tehtud erinevat liiki maksunõude kohta (põhinõue, trahv, intress) ning seda on MTA kaebajale täiendavalt selgitanud ka vaideotsuses (dtl 45–49). Korraldus nr 13-11/27361 on koostatud trahvinõude kohta; korraldus nr 13-11/27362 intressinõude kohta ja korraldus nr 13-11/27363 põhivõla ehk alkoholiaktsiisi kohta. Dokumendi number korralduse lisal tähistab sissenõudmist taotleva asutuse viidet maksukogumise palvel ja on nähtav ÜJD päises. Korralduse lisas toodud lühendid on maksuhalduri süsteemisisesed tähised nõuete eristamiseks maksuliikide lõikes, kusjuures VRA tähistab välisriigi abipalve põhimaksu, VRT välisriigi abipalve trahvi ja VRI välisriigi abipalve intressi. ÜJD-s toodud ja nummerdatud nõuete 1–7 juures on välja toodud lisaks nõude kogusummale ka selle alaliik vastavalt: a) põhisumma, b) halduskaristused ja trahvid ning c) intressid. ÜJD-s (iga nõude puhul p-s 9) on toodud viide Soome maksuhalduri konkreetsele üksusele, kuhu kaebaja võib selgituste saamiseks pöörduda, samuti on toodud asjaomase asutuse kontaktandmed. ÜJD kajastab kõiki direktiivis 2010/24/EL kirjeldatud andmeid ning artikli 12 lg 1 teise lause kohaselt on ÜJD ainus alus taotluse saanud liikmesriigis võetavatele sissenõudmismeetmetele ja ettevaatusabinõudele. Korralduste õigusvastasust ei saa järeldada asjaolust, et Soome maksuhaldur ei ole väidetavalt kaebajale nõuete aluseks olevaid maksuotsused kätte toimetanud või et kaebaja on saanud ebapiisavat infot Soome maksuhaldurilt. Direktiivist tuleneb, et teisest liikmesriigist maksukogumispalve saanud asutus peab lähtuma ÜJD-s saadud andmetest. Praegusel juhul on ÜJD-s märgitud, et nõuete algne täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument on vastavalt 3(9)
3-21-2273 Soome seadustele kätte toimetatud. Samasugune kinnitus on toodud ka Soome maksuhalduri vastuses MTA täiendavale päringule (dtl 677–698, tõlge dtl 718–721). MTA-l puudub kohustus kontrollida täiendavalt Soome maksuhalduri esitatud kinnituse vastavust. Euroopa Kohus on 20.01.2021 otsuses asjas C-420/19 analüüsinud, kas ja millises ulatuses on abipalve saanud liikmesriigil pädevus või kohustus ise abipalve kohaldamise eelduste täidetuse üle kontrolli teostada. Abipalve saanud liikmesriik on seotud taotluse esitanud liikmesriigi asutuste hinnanguga sellele, kas abinõude rakendamiseks seatud tingimused on faktiliselt ja õiguslikult täidetud. Selleks, et vaidlustada nõude või taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubav esmane juriidiline dokument, tuleb pöörduda selle liikmesriigi, mitte aga taotluse saanud liikmesriigi pädevate organite poole (direktiivi 2010/24/EL art 14 lg-d 1 ja 2). Sarnane vaidlustamisviide sisaldub ka vaidlustatud korraldustele lisatud ÜJD-s. MTA on nõuete sissenõudmise vaidluse praegu peatanud seoses sellega, et kaebaja on Soomes nõuded vaidlustanud (MKS § 514 lg 9). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.OÜ Regularis esitas halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Eestis toimuvas sissenõudmise ja sundtäitmise menetluses on pööratud täitmisele Soome maksunõuded, mida ei ole kaebajale eelnevalt kätte toimetatud. Euroopa Kohus on rõhutanud, et sissenõudmistaotlust ei ole lubatud esitada olukorras, kus puudutatud isikut ei ole teavitatud sissenõudmistaotluse aluseks oleva nõude olemasolust. Halduskohus on otsuses põhjendanud vääralt, et MTA korralduste õigusvastasust ei saa järeldada asjaolust, et Soome maksuhaldur ei ole kaebajale nõuete aluseks olevaid maksuotsuseid kätte toimetanud. Seejuures on halduskohus viidanud asjakohatule Euroopa Kohtu lahendile. Soome maksuameti väitel on algsed maksuotsused saadetud kaebaja aadressile lihtpostiga ning neid ei pea saatma tähitult ega MTA kaudu. Halduskohus asus seisukohale, et vastustajal puudub kohustus kontrollida Soome maksuameti (kättetoimetamise) kinnituse tegelikkusele vastavust tulenevalt vastastikuse usalduse põhimõttest. Soome halduskorralduse seaduse 10. ptk § 60 kohaselt tuleb tähitud väljastusteatega adressaadile kätte toimetada sellised menetlusdokumendid, mis sisaldavad siduvat otsust, mille kättetoimetamise suhtes hakkab kulgema edasikaebuse esitamise tähtaeg või muu adressaadi õigusi mõjutav tähtaeg (dtl 652). Maksuotsus vastab nendele kriteeriumitele. Isegi kui lähtuda Eesti siseriiklikust õigusest ning Eesti kohtupraktikast, siis tuleb lihtpostiga dokumendi saatmine samuti tõendada, sh tuleb esitada tõend selle kohta, et maksuamet on dokumendi üle andnud postiasutusele. Piiriülest dokumentide kättetoimetamist reguleerib maksuasjades konventsioon. Küsimus välisriigi pädeva asutuse algsete maksuotsuste piiriülesest kättetoimetamisest teises riigis asuvale isikule omab olulist tähtsust selle haldusasja õigeks lahendamiseks. Seepärast on selles küsimuses vajalik teada Euroopa Kohtu seisukohta. Soome maksuametil on kohustus suhelda Eestis asuva isikuga eesti keeles. Soome maksuameti suhtlus on toimunud soome keeles ning kaebajale ei ole esitatud eestikeelseid tõlkeid. Vastustaja on konventsiooni mittekohaldamist õigustanud asjaoluga, et see ei ole efektiivne. Uurimisprintsiibi rikkumist on õigustatud asjaoluga, et vastustaja usaldab Soome maksuametit. Need vastuväited ei kaalu üles Eesti Vabariigi põhiseaduses, haldus- ja maksuõiguses, rahvusvahelistes riikidevahelistes kokkulepetes ning Euroopa Kohtu ja Eesti kohtupraktikas sätestatud olulisi õigusi. Haldusakt peab olema selge ning lihtsalt arusaadav. Vaidlusalused korraldused ning nende lisad ei vasta nendele kriteeriumitele. Korraldustes ja neile lisatud ÜJD-s ei ole viidet nende aluseks olevate maksuotsuste numbritele, maksuotsuste kuupäevadele ega neis märgitud summadele. 4(9)
3-21-2273 Ilma nendeta ei ole võimalik tuvastada konkreetseid maksuotsuseid, mis on olnud ÜJD aluseks. Vastustaja selgitused, et vaidlustatud korraldustes on märgitud ära kolm erinevat liiki maksunõuet (aktsiis, trahv ja intress), ei muuda olematuks asjaolu, et korraldustes ega neile lisatud ÜJD-s ei ole viidet nende aluseks olevate maksuotsuste numbritele, kuupäevadele ega nõutavatele summadele. Kaebaja kordab halduskohtule esitatud taotlust (dtl 639–640) Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks: 1) kas on õige tõlgendada Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2010/24/EL artikli 11 lõiget 1 koosmõjus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 ja Euroopa Kohtu praktikaga õiguslike dokumentide kättetoimetamise ja nendest teatamise valdkonnas selliselt, et sissenõudmist selle direktiivi tähenduses ei ole lubatud taotleda, kui puudutatud isikut ei ole eelnevalt nõuetekohaselt teavitatud selle nõude olemasolust, kuivõrd see teave on vajalik eeltingimus selleks, et nõuet vaidlustada? 2) kas tuginedes Euroopa Liidu põhiõiguste hartas art 47 sätestatud õigusele tõhusale õiguskaitsevahendile ning sellele, et avaliku korraga on vastuolus puudutatud isiku suhtes välisriigi maksuotsuse täitmisele pööramine, kui teda ei ole sellest nõuetekohaselt teavitatud, võib sissenõudmistaotluse saanud asutus keelduda selle täitmisest olukorras, kus puudutatud isik (kaebaja) ei ole olnud teadlik tema suhtes Soome maksuameti poolt tehtud maksuotsustest ning nõuda, et sissenõudmistaotluse esitanud pädev asutus esitaks dokumendid puudutatud isikule algsete maksuotsuste nõuetekohase kättetoimetamise kohta?
7.MTA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus on õige. Vaidlus, mis seondub Soome maksuotsuste kättetoimetamisega, lahendatakse Soome kohtus. MTA peab lähtuma ÜJD-s märgitud andmetest. ÜJD-s oli märgitud, et nõuete algsele täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument on vastavalt Soome seadustele kaebajale kätte toimetatud. MTA täiendavale päringule vastuseks esitas Soome maksuhaldur samasisulise kinnituse. Kaebajal on selles küsimuses vaidlus Soome maksuhalduriga ning kaebaja õiguste kaitse on seega tagatud. MTA-l puudub ülevaade, mis asjaoludel kaebajale täiendavad maksukohustused määrati või kuidas maksukohustuse määramisega seotud dokumendid apellandile kätte toimetati. Iga EL-i liikmesriik võib direktiivi 2010/24/EL art-s 2 osutatud tasumata nõuete osas taotleda sissenõudmiseks ametiabi teiselt liikmesriigilt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kohaldatav õigus
9.Soome Vabariigi maksuhaldur esitas MTA-le taotluse OÜ-lt Regularis (maksu)nõuete sissenõudmiseks. Nõuded koosnesid kolmest komponendist (aktsiisimaks, intress ja trahvinõue, dtl 13–21). Taotlus esitati Euroopa Liidu Nõukogu 16.03.2010 direktiivi 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel art 10 (sissenõudmistaotlus) alusel.
10.MKS § 511 lg 1 näeb ette, et rahvusvahelist ametiabi nende riikide pädevatele asutustele, kes kuuluvad Euroopa Liitu või kellega kehtib Eestil vastavasisuline välisleping, osutab MTA. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt taotletakse ja osutatakse rahvusvahelist ametiabi välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses. Euroopa Liidu 5(9)
3-21-2273 õigusaktidest reguleerib vastastikust abi maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel direktiiv 2010/24/EL. Direktiivi 2010/24/EL eesmärk on laiendada direktiiviga 2008/55/EÜ kodifitseeritud direktiivi 76/308/EMÜ kohaldamisala nõuetele, mis ei olnud sellega hõlmatud, et paremini tagada liikmesriikide finantshuve ja siseturu neutraalsust ning muuta vastastikune sissenõudmisabi tõhusamaks ja hõlbustada praktikas selle andmist, tulemaks toime abitaotluste suurenenud arvuga. Selle direktiivi alusel on Soome pädev asutus esitanud abi taotluse MTA-le. Seega toimub vastastikuse abi andmine praegusel juhul (maksu)nõuete sissenõudmisel direktiivi 2010/24/EL alusel ja mitte maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni alusel, nagu märgib apellant. Konventsioon, millega reguleeritakse maksuasjades vastastikuse haldusabi andmist, ning mille Eesti Vabariik ratifitseeris 07.04.2014, võiks kuuluda kohaldamisele mh juhul, kui see võimaldaks ulatuslikumat abi maksunõuete sissenõudmisel ning Soome oleks pöördunud konventsiooni alusel Eesti poole abi saamiseks. Praegusel juhul see nii ei ole. Vastastikuse usalduse põhimõte
11.Euroopa Kohus on muu hulgas rõhutanud, et tunnustamise ja täitmise kord põhineb liikmesriikide vastastikusel usaldusel, et igas liikmesriigis kehtestatud õiguskaitsevahendite süsteem koos eelotsusemenetlusega annab õigussubjektidele juba piisavad garantiid, mistõttu tuleb dokumendi tunnustamise põhimõttest kõrvalekaldumist võimaldavaid erandeid tõlgendada kitsalt.
12.Ka direktiiv 2010/24/EL põhineb vastastikuse usalduse põhimõttel (vt Euroopa Kohtu 26.04.2018 otsus C-34/17, Donnellan, p 41). See tähendab, et direktiiviga kehtestatud vastastikuse abi süsteemi rakendamine sõltub sellest, et asjassepuutuvate asutuste vahel valitseb usaldus. Liikmesriikide vastastikuse usalduse põhimõte on EL-i õiguses oluline, kuna see võimaldab luua ja säilitada sisepiirideta ala. See põhimõte kohustab igat liikmesriiki eeldama, et kõik ülejäänud liikmesriigid järgivad EL-i õigust ja eriti EL-i õiguses tunnustatud põhiõigusi. ÜJD ja dokumentide kättetoimetamine
13.Direktiivi 2010/24/EL art 12 lg-st 1 tuleneb, et taotluse saanud liikmesriigis toimub nõude sissenõudmine ÜJD alusel, millega taotluse esitanud asutus edastab taotluse saanud asutusele teabe, mis kajastub taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavas esmases dokumendis. MKS § 514 lg 4 kohaselt peab välisriigi pädev asutus võla sissenõudmiseks esitama MTA-le sissenõudmistaotluse ning ÜJD, mis on koostatud välisriigi täitedokumendi alusel ning milles on kajastatud täitedokumendi sisu. Kõikidele riikidele kehtib ÜJD vorm, mis sisaldab MKS § 514 lg-s 5 sätestatud andmeid. ÜJD on aluseks taotluse saanud riigis võetavatele sissenõudmismeetmetele ja ettevaatusabinõudele. Seda ei pea taotluse saanud riik tunnustama, täiendama või asendama.
14.Direktiivi 2010/24/EL art 8 näeb ette nõude esitanud asutuse võimaluse paluda puudutatud isiku elu- või asukoha liikmesriigi pädeval asutusel anda talle abi nõuet puudutavatest dokumentidest teatamisel. Tegemist on vastastikuse abi raames toimuva sissenõudmismenetluse esimeses etapis toimuva nõude teatavaks tegemisega adressaadile, kusjuures edastatav teave peab põhinema taotleva asutuse poolt antud teabel. Teatavakstegemine on direktiivi 2010/24/EL art-s 8 ette nähtud täitemeede. Praegusel juhul ei ole Soome Vabariik kasutanud võimalust sellise palve Eestile esitamiseks ning Eesti ei ole vastastikuse abi raames toimuva sissenõudmismenetluse esimeses etapis toimuva nõude teatavaks tegemisega tegelenud.
15.Direktiivi 2010/24/EL art-s 8 nimetatud toiminguid tehakse vaid taotluse esitanud asutuse palvel, mistõttu on dokumentide kättetoimetamiseks abi taotlemine Soome pädevate asutuste kaalutlusotsus. Soome ei olnud kohustatud taotlema Eesti abi kaebajale dokumentide teatavaks tegemisel, nagu ekslikult arvab apellant. Samuti ei olnud Soome kohustatud taotlema 6(9)
3-21-2273 dokumentide kättetoimetamist maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni alusel, sest praegusel juhul toimub liikmesriikide vaheline koostöö direktiivi 2010/24/EL alusel.
16.Õige on apellandi seisukoht, et reeglina ei ole enne nõude aluseks olevate dokumentide adressaadile kättetoimetamist direktiivi alusel abi taotleval riigil õigust ÜJD-d väljastada ega sissenõudmistaotlust esitada. ÜJD eesmärk ei ole asendada taotluse esitanud liikmesriigi asutuse vastu võetud otsuse kättetoimetamist. Seega olukorras, kus Soome ei taotlenud Eesti pädeva asutuse abi nõude aluseks olevate dokumentide kättetoimetamisel, vastutas Soome pädev asutus selle eest, et adressaadile toimetatakse asjakohased dokumendid kätte enne ÜJD väljastamist (vt Donnellani kohtuotsuse p 57). Pädevuse jaotus vaidluste lahendamisel
17.Direktiivi 2010/24/EL art 14 näeb ette pädevuse jaotuse taotluse esitanud liikmesriigi ja taotluse saanud liikmesriigi organite vahel, lahendamaks vaidlusi, mis käsitlevad taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat ÜJD-d ning taotluse saanud liikmesriigis võetud täitemeetmeid või selle riigi pädeva asutuse esitatud teate kehtivust. Nii tuleb vastavalt direktiivi 2010/24/EL art 14 lg-le 1 taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubava ÜJD kehtivuse vaidlustamiseks pöörduda selle liikmesriigi, mitte aga taotluse saanud liikmesriigi pädevate organite poole, kelle kontrolliõigus on art 14 lg-s 2 sõnaselgelt piiratud viimati nimetatud liikmesriigi aktidega (vt Euroopa Kohtu 14.03.2019 otsus C-695/17, Metirato, p-d 33–36; Donnellani kohtuotsuse p-d 43–44). Vaidlustega, mis käsitlevad taotluse saanud liikmesriigis võetud täitemeetmeid või taotluse saanud liikmesriigi pädeva asutuse esitatud teate kehtivust, tuleb pöörduda selle liikmesriigi pädeva organi poole vastavalt seal kehtivatele õigusnormidele, kuna sel organil on parimad võimalused tõlgendada oma riigi õigust ja sellest lähtuvalt otsustada, kas meede on õiguspärane.
18.Direktiivile 2010/24/EL eelnenud direktiivi 76/308/EMÜ kohta märkis Euroopa Kohus 14.01.2010 otsuses C-233/08, Kyrian, et taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi kohtutel ei ole põhimõtteliselt pädevust kontrollida, kas nõude täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument kuulub täitmisele, kuid liikmesriigi kohtud on pädevad kontrollima, kas nõude täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument on võlgnikule nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Kyriani kohtuasjas tõlgendas Euroopa Kohus tol ajal kehtinud direktiivi 76/308/EMÜ art 12 lgs 3 märgitud täitemeetmete mõistet. Nüüd paikneb sama mõiste direktiivi 2010/24/EL art 14 lgs 2. Euroopa Kohus viitas ka direktiivi 76/308/EMÜ art-le 5, millele praegu vastab direktiivi 2010/24/EL art 8.
19.Nagu eelnevalt märgitud, pole praeguses asjas vastastikuse abi raames dokumentide kättetoimetamist toimunud. Seetõttu ei ole praegusel juhul tegemist vaidlusega täitemeetme üle, mille õiguspärasusele saaks Eesti kohus vastavalt direktiivi 2010/24/EL art 14 lg-le 2 hinnanguid anda. Seetõttu tuleb Eesti kohtul vastastikuse usalduse põhimõttest tulenevalt usaldada Soome pädeva asutuse poolt edastatud infot, mille kohaselt on täitedokument kaebajale Soome õigusnormidele vastavalt kätte toimetatud.
20.Asja materjalidest nähtub, et MTA on uurimiskohustuse täitnud, täpsustades Soome pädeva asutuse käest, kas kättetoimetamine on adressaadile nõuetekohaselt toimunud (dtl 677–698, tõlge dtl 718–721). Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus apellandi etteheitega, et MTA on eksinud hea halduse tava vastu või jätnud uurimiskohustuse täitmata. Praegusel juhul puudub nii EMTA-l kui ka Eesti kohtul õigus täiendavalt anda õiguslikke hinnanguid küsimustele, kas kättetoimetamine on toimunud Soome õigusnormide järgi õiguspäraselt, sh kas Soome pädeval asutusel tulnuks tõlkida täitedokumendid eesti keelde. Need küsimused ei puuduta mitte täitemeetmete õiguspärasust (direktiivi 2010/24/EL art 14 lg 2), vaid täitedokumendi täidetavuse eeldusi. Abitaotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi kohtutel ei ole pädevust
7(9)
3-21-2273 kontrollida, kas nõude täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument kuulub täitmisele (s.o kas täitmisele pööramise eeldused on faktiliselt täidetud).
21.Täitedokumendi täidetavuse eeldusi puudutavaid vastuväiteid saab ja tuleb direktiivi 2010/24/EL art 14 lg 1 järgi esitada abitaotluse esitanud riigi (Soome) kohtus, kuna sel organil on parimad võimalused tõlgendada oma riigi õigust ja sellest lähtuvalt otsustada, kas meede on õiguspärane. Kättetoimetamise õiguspärasust oleks Eesti kohus saanud hinnata vaid juhul, kui Soome oleks taotlenud direktiivi alusel Eesti abi dokumentide kättetoimetamisel ning Eesti pädev asutus oleks sissenõudmismenetluse esimeses etapis tegelenud nõude teatavaks tegemisega (vt Kyriani kohtuotsuse p 60). Avaliku korra erand
22.Erandlikel ja piiritletud juhtudel saab liikmesriik nõude sissenõudmistaotluse täitmisest keelduda juhul, kui selgub, et täitmine kahjustaks taotluse saanud asutuse liikmesriigi avalikku korda. Näiteks saab hinnata, kas rikutud on puudutatud isiku õigust tõhusale kohtulikule kaitsele vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-le 47. Euroopa Kohus leidis 18.07.2013 otsuse komisjon vs. Kadi jt (C‐584/10 P, C‐593/10 P, C‐595/10 P) p-s 100, et harta art 47 nõuab piisava teabe teatavaks tegemist, et võimaldada menetlusosalistel kaitsta oma õigusi. Eesti kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et Soomes esineks seoses harta art-s 47 ette nähtud õiglase kohtuliku arutamisega või tõhusa õiguskaitsevahendi õigusega sellisel määral probleeme, et see toetaks direktiivi 2010/24/EL kontekstis erandi tegemist vastastikuse usalduse põhimõttest.
23.Nii kaebaja kui ka vastustaja on kinnitanud, et kaebaja on saanud realiseerida oma kaebeõigust maksunõuete peale Soome kohtus. Seejuures ei ole kaebaja kinnitusel tekkinud tal Soome kohtus vaidlust küsimuses, kas nõuete vaidlustamine on toimunud kaebetähtaega järgides. Sellest järeldub, et kaebaja on saanud oma õigusi efektiivselt kaitsta ning ta on täitedokumendid kätte saanud. Kaebaja on juriidiline isik, kes on kinnitanud, et ka Soome kohtus aset leidvas kohtuvaidluses esindab teda õigusteadmistega volitatud esindaja. Seega, isegi kui eeldada, et nõude aluseks olevate dokumentide kättetoimetamisel esines puudujääke, ei jäänud kaebaja selle tõttu kaitsetusse seisundisse. Kaebaja tegeleb rahvusvahelisel tasandil äritegevusega (Soomes, Saksamaal) ning on avaldanud Soome registrile oma Eesti aadressi menetlusdokumentide kättetoimetamiseks. Kaebaja on kohtuistungil kinnitanud, et kaebaja seaduslik esindaja valdab soome keelt suhtlustasandil. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kaebajale oleksid saadetud dokumendid keeles, mida ta ei mõista.
24.Isegi kui Soome pädev asutus oleks taotlenud direktiivi 2010/24/EL art 8 alusel Eesti pädeva asutuse abi dokumentide kättetoimetamisel, oleks MTA-l olnud õigus toimetada menetlusdokumendid kaebajale kätte lihtkirjaga (MKS § 531 lg 4). Eesti avalik kord ei nõua seega, et juriidilisele isikule tuleks maksuhalduri koostatud maksukohustuslast koormavad haldusaktid kätte toimetada tingimata allkirja vastu. Isegi kui Soome maksuhaldur on kättetoimetamisel rikkunud õigusnorme, ei ole olukorras, kus see pole kaasa toonud kaebetähtaja ületamist, käsitatav sedavõrd olulise rikkumisega, et pidada täitedokumendi täitmisele pööramist Eesti territooriumil vastuvõetamatuks. Soome maksuhalduri võimalikku eksimust kättetoimetamise viisi valikul saab vaidlustada üksnes Soome kohtus, mida kaebaja pole teinud.
25.Ringkonnakohtu hinnangul ei riku usalduse põhimõtte ja direktiivi sätete järgimine praegusel juhul kaebaja põhiseaduslikke õigusi või harta artiklitest 41 ja 47 tulenevaid õigusi. Direktiiv 2010/24/EL ei näe ette, et selle alusel abi taotluse saanud asutus peab enne sundtäitmise hoiatuse koostamist ja ÜJD kättetoimetamist võlgniku täiendavalt ära kuulama. Sellist nõuet ei tulene ka harta art-st 41. Direktiivi sätted on võetud Eesti õiguskorda üle ning asjakohased MKS sätted ei näe ette võlgniku täiendavat ärakuulamist enne sundtäitmise 8(9)
3-21-2273 hoiatuse koostamist. Eesti maksuhalduril on rahvusvahelise ametiabi korras maksuvõla sissenõudmisel õigus kontrollida teise riigi maksunõuet üksnes formaalselt ning MTA kaalutlusõigus direktiivi 2010/24/EL alusel esitatud abi taotluse täitmisel on rangelt piiratud. Seetõttu pole põhjendatud apellandi etteheited, et MTA on korralduste väljastamisel ja ÜJD täitmisele võtmisel rikkunud HMS § 40 lg-s 1 ning §-s 6 ja MKS § 13 lg-s 1 ning § 10 lg-s 3 sätestatut.
26.Harta art-s 47 sätestatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ei näe ette, et taotluse esitanud liikmesriigi akte peab saama vaidlustada nii selle liikmesriigi kohtus kui ka taotluse saanud liikmesriigi kohtus. Abi andmise kord ja sellest tulenevalt kindlalt reguleeritud vaidluste lahendamise kord aitab vältida vastuolulisi kohtulahendeid ning meelepärase kohtualluvuse valimist (forum shopping’ut), suurendades nõnda õiguskindlust. Kaebajal on võimalik vaidlustada maksunõude täitmisele pööramise eeldused riigis, kus maksukohustus tekkis, ning täitemeetmed riigis, kus need võeti.
27.MTA sissenõudmise toimingud on vaidluse ajaks kooskõlas MKS § 514 lg-ga 9 peatatud.
28.Eespool märgitu tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et praegusel juhul ei esine alust keelduda sissenõudmistaotluse täitmisest põhjendusel, et täitmine kahjustaks Eesti avalikku korda. Tegemist ei ole olukorraga, mis oleks piisavalt sarnane Donnellani kaasuse asjaoludega. Kaebaja pole kaebeõigust minetanud ning on saanud nõude aluseks olevaid dokumente päritoluriigis õigeaegselt vaidlustada. ÜJD vorminõuded
29.MKS § 514 lg-s 5 sätestatakse andmete loetelu, mis peavad olema kajastatud täitmisele pööramist lubavas ÜJD-s. Dokumendist peavad selguma isiku identifitseerimist võimaldavad andmed, nõudega seotud andmed ning välisriigi pädeva asutuse kontaktandmed. ÜJD esitab MTA-le välisriigi pädev asutus ning ÜJD koostatakse tüüpvormi alusel. Kaebaja hinnangul ei ole korraldustes ja neile lisatud ÜJD-s viidet nende aluseks olevate maksuotsuste kuupäevadele ja numbritele ega neis märgitud summadele. Ringkonnakohus möönab, et ÜJD-st (dtl 22–31) ei nähtu maksuotsus(t)e numbreid. Samas sisaldab ÜJD andmeid, mis võimaldavad nõuet identifitseerida (nõude perioodi, summasid, nõude liiki ja nimetust). Kooskõlas MKS § 514 lg 5 p-des 2 ja 3 märgituga on ÜJD-s toodud adressaadi identifitseerimist võimaldavad andmed ja välisriigi pädeva asutuse kontaktandmed. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid. Sellest tulenevalt ei ole kokkuvõttes põhjendatud kaebaja väited sellest, et ÜJD ei vasta MKS § 514 lg-s 5 toodud nõuetele või HMS-i sätetele.
30.Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjenduste ja järeldustega, ei anna alust järeldada, et kohus oleks valesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud menetlusnorme. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et MTA korralduste tühistamiseks puudub alus. Eelotsuse taotlus
31.Kaebaja on esitanud apellatsioonkaebuses taotluse küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Arvestades, et Euroopa Kohus on vaidlusalust küsimust eespool toodud kohtuasjades piisavalt selgitanud, jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse rahuldamata. Menetluslikud küsimused
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.