OÜ Regularis kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.07.2021 korralduste nr 13-11/27361, 13-11/27362 ja 13-11/27363 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – OÜ Regularis, lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Raudsik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips
Asja läbivaatamise vorm
20.10.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata OÜ Regularis taotlus eelotsuse küsimiseks Euroopa Kohtult.
Jätta OÜ Regularis kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.12.2022. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 16.07.2021 korraldustega nr 13-11/27361, 13-11/27362, 13-11/27363 „Väliriigi nõuete tasumisest“ (edaspidi ühiselt korraldused) OÜ-d Regularis tasuma välisriigis tasumata nõudeid (alkoholiaktsiis) kokku 420 659,84 eurot (vastavalt summades 65 807,37 eurot, 24 943,62 eurot ja 329 908,85 eurot). Korraldustele oli lisatud Soome maksuhalduri poolt 01.06.2021 koostatud Euroopa Liidu Nõukogu 16.03.2010 direktiiviga 2010/24/EL (vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel) hõlmatud nõuete täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline dokument.
2.OÜ Regularis esitas 17.08.2021 korralduste peale MTA-le vaide, mis jäeti 10.09.2021 vaideotsusega nr 6-1/4989-2 rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 06.10.2021 OÜ Regularis kaebus MTA korralduste tühistamise nõudes. Ühes kaebusega on kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud korralduste kehtivuse ja täitmise peatamiseks ning vaidlustatud korralduste alusel sundtäitmise algatamise keelamiseks.
4.Tallinna Halduskohus võttis 07.10.2021 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Maksu- ja Tolliameti. Esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus käiguta.
5.Kaebaja esitas 11.10.2021 esialgse õiguskaitse taotluse täiendavad põhjendused.
6.MTA palus oma 13.10.2021 seisukohas jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
7.Kohus jättis 14.10.2021 määrusega OÜ Regularis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ei olnud piisavalt põhistatud ega tõendatud.
8.Kaebaja esitas 19.10.2021 uue taotluse, milles palub kohaldada esialgset õiguskaitset ning peatada MTA 16.07.2021 korralduste täitmine ning peatada vastustajal vaidlustatud korralduste alusel algatatud sundtäitmine ja vabastada kaebaja pangakonto SEB pangas arestist.
9.Kohus rahuldas 20.10.2021 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ajutiselt kuni 19.11.2021 halduskohtumenetluse (HKMS) § 252 lg 4 alusel põhjendusi esitamata ning peatas MTA 16.07.2021 korralduste nr 13-11/27361, 13-11/27362, 13-11/27363 täitmise ja kohustas MTA-d vabastama kaebaja SEB pangas asuv pangakonto arestist.
10.Vastustaja esitas 08.11.2022 sisulise vastuse kaebusele ning vastuväited esialgse õiguskaitse kohaldamise osas.
11.Tulenevalt selles, et vastustaja esitas esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastuväited, vaatas kohus kaebaja taotluse uuesti läbi ja jättis 11.11.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
12.Kaebaja esitas 19.11.2021 taotluse eelotsuse küsimiseks Euroopa Kohtult ning 30.11.20211 omapoolsed täiendavad seisukohad vastustaja vastuse osas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
13.Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldused ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg 2; lg 3 p 5 nõuetele, kuna ei ole õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud. Korraldused baseeruvad maksunõuetel, mida ei ole enne sissenõudmistaotluse esitamist tehtud nõuetekohaselt kaebajale teatavaks.
14.Korralduste andmist põhjendatakse Soome pädeva asutuse pöördumisega vastustaja poole. Sellega põhjendused piirduvad. Korraldustes puuduvad selgitused, millist konkreetset asutust peetakse silmas. Samuti ei ole korraldustes sõnaselget selgitust ega viidet, millel välisriigi asutuse pädevus tugineb. Korraldustes ei ole ära toodud pöördumise asjaolud – millal see toimus, mis oli pöördumise põhjuseks, milliste asjaolude alusel ja kuidas see toimus, miks kaebajat ei ole sellest varasemalt teavitatud jm haldusmenetluse seaduslikkuse ja õiguspärasuse hindamiseks olulised asjaolud. Korralduste lisaks olevas ühtses juriidilises dokumendis sisalduv lause: lisateavet nõude kohta annab Etelä-Suomen yritysverokeskus, ei kõrvalda kaebaja hinnangul haldusakti õigusliku ja faktilise põhjendatuse nõude rikkumist.
14.1.MTA 16.07.2021 korralduse nr 13-11/27361 lisas „Võlas olevate nõuete loetelu“ on märgitud: nõutav summa 65 807, 37; korralduse nr 13-11/27362 lisas „Võlas olevate nõuete loetelu“ on märgitud: nõutav summa 24 943, 62 ning korralduse nr 13-11/27363 lisas „Võlas olevate nõuete loetelu“ on märgitud: nõutav summa 329 908,85. 2(10)
3-21-2273
14.2.Vastustaja on selgitanud oma vaideotsuses, et vastustaja kolm korraldust on koostatud iga maksu lõikes eraldi: korraldus nr 13-11/27361 on koostatud trahvinõude kohta; korraldus nr 1311/27362 intressinõude kohta ning korraldus nr 13-11/27363 põhivõla kohta. Seega vastustaja antud selgituse kohaselt võib eeldada, et tegemist on kolme erineva maksunõudega.
14.4.Seega kui vastustaja selgituse kohaselt on kolmes korralduses tegemist kolme erineva maksuga, siis korralduste lisaks oleva ÜJD kohaselt on tegemist seitsme erineva maksunõudega.
14.5.Kummatigi ei nähtu ega ole ÜJD-s eraldi välja toodud korralduse nr 13-11/27361 lisas fikseeritud nõutavat summat 65 807,3 7; korralduse nr 13-11/27362 lisas nõutavat summat 24 943, 62 ega ole ÜJD-s eraldi välja toodud korralduse nr 13-11/27363 nõutavat summat 329 908, 85. Ehkki vastustaja selgituse kohaselt on korraldus nr 13-11/27363 koostatud põhivõla kohta, ei nähtu see üheselt mõistetavalt ei korraldusest ega selle lisadest.
15.Ühtne juriidiline dokument sisaldab lahtreid kuupäevadega, mil väidetavalt olevat OÜ-le Regularis kätte toimetatud algsed täitmisele pööramist lubavad juriidilised dokumendid:
16.ÜJD-s esitatud paljasõnaline väide, et kõik eelnimetatud seitse algset nõuet olevat OÜ-le Regularis kätte toimetatud, on väär. OÜ Regularis ei ole eelnevalt kätte saanud mitte ühtegi eelnimetatud algsetest (maksu?)nõuetest. Kaebaja on 420 659,84 euro suuruse nõude esitamisest saanud teada alles vastustaja kolme korraldusega tutvumisel, sest nendele lisatud ÜJD koostamiseks kasutatud alusdokumente talle eelnevalt esitatud ei ole, ehkki see peaks olema tagatud maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni (konventsioon) kohaselt.
17.ÜJD-s ei ole ühtegi viidet selle aluseks olevatele algsetele maksuotsustele. Puuduvad maksuotsuste numbrid, kuupäevad, maksuotsustes märgitud summad. ÜJD päises on esitatud viide FI_758634_20210601_UIOE_1. Seejärel on nõuded nummerdatud (kokku 7 nõuet). Nõuete kohta ÜJD-s esitatud viited ei ühti maksuotsuste numbritega. Seega ei ole võimalik üheselt mõistetavalt ja vaieldamatult kindlaks teha, milliste konkreetsete Soome maksuameti maksuotsuste alusel on koostatud ÜJD.
18.Vastustaja vaideotsuse esitatud väide, et kaebaja viited konventsioonile on ainetud, ei ole põhjendatud. Konventsiooni preambuli kohaselt on selle üheks peamiseks eesmärgiks tagada maksumaksjate õiguste kaitse. Teiseks, konventsiooni üheks peamiseks kohaldamisalaks on dokumentide kättetoimetamine (I ptk, artikkel 1, 2.“c“). 17.3. Seega, tulenevalt vaidemenetluse enesekontrollifunktsioonist pidanuks vastustaja põhjalikult kontrollima asjaolusid ja etteheiteid, mis kaebaja esitas.
18.1.Kuivõrd vastustaja on vaide lahendamisel viidanud EL Nõukogu direktiivi 2010/24/EL art 12 teisele lausele, mille kohaselt on ÜJD ainus alus sissenõudmismeetmetele, osundab kaebuse 3(10)
3-21-2273 esitaja Euroopa Kohtu praktikale analoogsetes asjades st olukorras, kus sissenõude algdokument (rahatrahvi tasumise nõue) ei ole isikule eelnevalt kätte toimetatud (EK otsus kohtuasjas C-34/17 Eamonn Donnellan v. The Revenue Commissioners p-d 52; 57). Eelnevaga korrespondeerib ka EL Nõukogu direktiivi 2010/24/EL art 21, mis reguleerib isikute kaitset ning abistamiskohustuse ulatust. Nimetatud artikli p.2 (a) kohaselt ei ole abitaotluse saanud riigil kohustuseks rakendada abinõusid, mis on vastuolus tema enda halduspraktikaga; artikli 21 p.2 (f) kohaselt ei ole abitaotluse saanud riigil kohustuseks osutada abi nõude täitmiseks, kui see põhjustaks ebavõrset kohtlemist samadel asjaoludel. Eesti Vabariigi avaliku õiguskorraga on põhimõttelises vastuolus maksuotsuste sundtäitmine olukorras, kus need ei ole maksukohustuslasele eelnevalt kätte toimetatud.
18.2.Lisaks juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et direktiivi art 12 sõnastusest tulenevalt peab ÜJD sisaldama vähemalt teavet, mille alusel saab vaieldamatult identifitseerida täitmisele pööratavat nõuet. MKS § 514 lg 5 p 1 kohaselt peab ühtne juriidiline dokument sisaldama vähemalt asjakohast teavet täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi identifitseerimiseks. Antud juhul ei ole tegemist isegi mitte minimaalsemate nõuete järgimisega, sest korralduste lisaks oleva ÜJD alusel ei ole võimalik kindlaks teha neid seitset esmast juriidilist dokumenti, mille alusel on ÜJD koostatud.
18.3.Soome pädeva asutuse poolt on ilmselgelt ignoreeritud ning rikutud dokumentide üleandmise regulatsiooni rahvusvahelisel tasandil. Dokumentide üleandmine rahvusvahelisel tasandil on reguleeritud konventsioonis, mis sätestab erinevad halduskoostöö vormid, sh ühe haldusabi liigina nähakse ette dokumentide kättetoimetamine (vt I peatükk, Artikkel 1, p 2 „c“) Konventsiooni III jao artikkel 17 reguleerib kätte toimetatavate dokumentide tõlkimise korraldamist. Rahvusvaheliselt tunnustatud kaitsestandard menetlusdokumentide piiriülesel kättetoimetamisel Euroopa Liidus tagab menetlusosalise õiguste igakülgse kaitse nähes mh ette, et adressaadile kätte toimetatavad (võõrkeelsed) dokumendid ja nende lisad peavad olema tõlgitud adressaatliikmesriigi ametlikku keelde.
18.4.Lisaks eelnimetatud konventsioonile on rahvusvaheliste maksualaste teabenõuete esitamise ja menetlemise regulatsioon Eestis sätestatud konventsiooni ratifitseerimise seaduses ning sellega seonduvalt Eesti Vabariigi maksukorralduse seaduses rahvusvahelist ametiabi käsitavas peatükis. Rahvusvahelise ametiabi alast suhtlust Eesti Vabariigis korraldab Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliamet (MKS § 513 lg 1).
18.5.Kokkuvõtvalt, dokumentide kättetoimetamisel piiriüleselt tuleb lähtuda eelnimetatud konventsioonist ning seadustest. Dokumentide (seejuures tõlgitud) kättetoimetamine adressaadile toimub läbi pädevate asutuste, Pärast seaduslikus korras kätte toimetatud dokumentide ja nende ametlike tõlgetega tutvumist on OÜ-l Regularis võimalik täpselt aru saada Soome maksuameti poolt koostatud dokumentide sisust, nende faktilistest ja õiguslikest põhjendustest ning järeldustest ja nende võimalikust mõjust OÜ Regularis õigustele ja huvidele ning asuda kujundama positsiooni oma materiaalsete ja menetluslike õiguste ja huvide kaitseks.
19.Seega pidanuks Soome maksuamet saatma konventsioonis sätestatud korra kohaselt Eesti MTA-le asjasse puutuvad OÜ Regularis osas tehtud maksuotsused ning Eesti MTA omakorda edastama need OÜ-le Regularis. Antud juhul seda korda järgitud ei ole. Kaebaja on seisukohal, et eelviidatud asjaoludele tuginedes on Eesti Maksu- ja Tolliametil võimalus keelduda Soome pädeva asutuse poolt eelnimetatud korralduste aluseks oleva ühtse juriidilise dokumendi alusel sissenõudmistaotluste täideviimisest. Tulenevalt MKS § 10 lg 3 ei saa vastustaja a priori lähtuda eeldusest ja pidada vastuvaidlematult ainuõigeks ja lõplikuks tõeks, et Soome maksuameti (paljasõnalised) väited on usaldusväärsed ning kaebaja vastupidised väited ei ole usaldusväärsed.
20.Kaebaja palub, et Tallinna Halduskohus esitaks Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse järgmiste küsimustega:
4(10)
3-21-2273
20.1.Kas on õige ja põhjendatud tõlgendada Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2010/24/EL artikli 11 lõiget 1 koosmõjus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 ja Euroopa Kohtu praktikaga õiguslike dokumentide kättetoimetamise ja nendest teatamise valdkonnas selliselt, et sissenõudmist selle direktiivi tähenduses ei ole lubatud taotleda, kui puudutatud isikut ei ole eelnevalt nõuetekohaselt teavitatud selle nõude olemasolust, kuivõrd see teave on vajalik eeltingimus selleks, et nõuet vaidlustada?
20.2.Kas tuginedes Euroopa Liidu põhiõiguste hartas art. 47 sätestatud õigusele tõhusale õiguskaitsevahendile ning sellele, et avaliku korraga on vastuolus puudutatud isiku suhtes välisriigi maksuotsuse täitmisele pööramine, kui teda ei ole sellest nõuetekohaselt teavitatud, võib sissenõudmistaotluse saanud asutus (MTA) keelduda selle täitmisest olukorras, kus puudutatud isik (kaebaja) ei ole olnud teadlik tema suhtes Soome maksuameti poolt tehtud maksuotsustest ning nõuda, et sissenõudmistaotluse esitanud pädev asutus esitaks dokumendid algsete maksuotsuste nõuetekohasest kättetoimetamisest puudutatud isikule? Vastustaja seisukohad
21.Vastustaja kaebajaga seisukohtadega ei nõustu. Maksuvõla sissenõudmise sundtäitmist rahvusvahelise ametiabi korras reguleerib MKS § 514 lg 1 mille kohaselt sissenõudmistaotluse esitanud välisriigi, selle kohaliku omavalitsuse või muu haldusüksuse kogutavate maksude sundtäitmiseks Eestis elavalt või asuvalt või Eestis vara omavalt maksukohustuslaselt osutab rahvusvahelist ametiabi MTA. MKS § 514 lg 4 järgi toimub sundtäitmine välisriigi pädeva asutuse esitatud sissenõudmistaotluse ja ühtse juriidilise dokumendi alusel ning lg 6 kohaselt peab MTA võlgnikule kätte toimetama sundtäitmise hoiatuse ja ühtse juriidilise dokumendi. Vaidlustatud korraldustes ning nendele lisatud lisadega on MTA kehtestatud nõuet järginud ning kaebaja vastupidised avaldused ei ole põhjendatud.
22.Ühtses juriidilises dokumendis sisalduvate andmete vaidlustamiseks tuleb kaebajal kehtiva õiguse kohaselt esitada vaie või kaebus Soome maksuhaldurile (MKS § 514 lg 7), mida kaebaja tegi 02.11.2021 ja teavitas sellest MTA-d 03.11.2021. Seega on kaebaja ekslikult vaidlustatud korralduste väidetavast õigusvastasusest Euroopa Liidu õiguse ja konventsiooniga tuletanud MTA-le võimaluse keelduda Soome ametiabi korras esitatud ühtse juriidilise dokumendi alusel sissenõudmistaotluse täideviimisest.
23.Kaebajal puudub objektiivne alus etteheiteks, et korralduste lisana kaebajale edastatud ühtne juriidiline dokument ei sisalda minimaalses mahus MKS §-s 514 lg-s 5 p-s 1 nimetatud andmeid. MKS § 514 lg 5 p 1 kohaselt peab ühtne juriidiline dokument sisaldama asjakohast teavet täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi identifitseerimiseks, nõude kirjeldust, sealhulgas nõude laadi, nõudega hõlmatud ajavahemikku, kõiki täimisele pööramise seisukohast olulisi kuupäevi ning nõude suurust ja selle erinevaid komponente. Sama sätte lg 5 p-de 2 ja 3 järgi tuleb dokumendil ära näidata ka isiku ja välisriigi pädeva asutuse identifitseerimist võimaldavad andmed.
23.1.Kaebajale edastatud ühtses juriidilises dokumendis on eelviidatud andmed (n.t nõude kirjeldus lk 1 p 3, nõude laad lk 1 p 2, nõudega hõlmatud ajavahemik lk 1 p 4, täimisele pööramise olulised kuupäevad lk 1 p 6, nõude suurus ja selle erinevad komponendid lk 1 p 7, välisriigi pädeva asutuse identifitseerimist võimaldavad andmed olemas (n.t lk 2 p 9 Lõuna-Soome ettevõtte tulumaksukeskus, Aleksanterin tn 9, Helsingi, tel +35829497154, www.vero.fi jne).
23.2.Kaebaja rühmitab kaebuse p-s 5.5 nõudeid mitte nende liigi (aktsiis, trahv, intress) järgi nagu kaebajale on vaidlustatud korraldustes presenteeritud, vaid ühtses juriidilises dokumendis loetletud nõuete numeratsiooni järgi. Siiski on kaebajale eelnevalt selgitatud, et tegu on kolme eri liiki maksunõudega (aktsiis, trahv, intress) ning mingit vastuolu korralduste ja nende lisadega ei esine. Summeeritult võrreldes vaidlustatud korraldustes näidatud nõudeid (420 659,84 eurot)
5(10)
3-21-2273 kaebuse p-s 5.5.1-5.5.7 esitatud nõuete summaga (420 659,84 eurot) puudub vastuolu. Seega ei esine alust järelduseks, et ühtses juriidilises dokumendis on tegu korraldustest erinevate nõuetega.
23.3.Kaebaja jättis oma kaebuse analüüsis ja lõppjärelduses tähelepanuta, et iga ühtses juriidilises dokumendis toodud ja nummerdatud nõude 1-7 juurde on välja toodud lisaks nõude kogusummale ka selle alaliik vastavalt: a) põhisumma, b) halduskaristused ja trahvid ja c) intressid. Kaebaja lähtus ekslikult vaid ühtse juriidilise dokumendi vastava nõude kogusummast ja tõlgendas seda vääralt korraldustes esitatud nõuete liikidega (aktsiis, trahv ja intress) vastuolus olevaks.
24.Asjaolu, et kaebaja on väidetavalt saanud ebapiisavat infot Soome maksuameti algsetest maksuotsutest, ei muuda vaidlusaluseid korraldusi õigusvastaseks. Vastustaja ei pea usaldusväärseks kaebaja paljasõnalist väidet, et talle ei ole esmaseid dokumente kätte toimetatud, kui Soome pool kinnitab vastupidist (dtl 611-613). Samas ei ole see ka antud juhul määrava tähendusega, kuna kaebajale on korraldustega edastatud ühtne juriidiline dokument, milles on viide esmase juriidilise dokumendi identifitseerimiseks. Ka ei ole kaebuses esitatud väide takistanud kaebajal siiski oma õiguste kaitseks Soome makshaldurile kaebuse esitamist.
25.Direktiivi 2010/24/EL art 14 lg 1 kohaselt kuuluvad taotluse esitanud liikmesriigi nõuet, taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat esmast juriidilist dokumenti või taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat ühtset juriidilist dokumenti käsitlevad vaidlused taotluse esitanud liikmesriigi pädevate organite pädevusse. Isegi kui kaebaja väidab, et Soome maksuhaldur on ühtse juriidilise dokumendi või nende aluseks olevad haldusaktid valesti koostanud või ei ole esmaste juriidiliste dokumentide edastamisel kaebajale järginud kehtestatud nõudeid, ei muuda see vaidlustatud korraldusi õigusvastaseks. Viidatud direktiivist ja MKS §-st 514 lg 7 tuleneb, et välisriigi maksuhalduri nõuete sisulist õiguspärasust ja põhjendatust puudutavate vaidluste lahendamine kuulub välisriigi maksuhalduri pädevusse. Sellesisuline kaebus tuleb kaebajal esitada seega Soome, mitte Eesti maksuhaldurile. Seda on kaebajale ka vaidlustatud korralduse lisas selgitatud ning kaebaja on oma õigusi Soomes asunud ka realiseerima.
26.Vaidlustamise fakt ei muuda MTA korraldusi õigusvastaseks. MKS § 129 sätestab nõuded sundtäitmise hoiatusele ning MKS § 46 maksuhalduri haldusaktile üldiselt. Selles antud juhul vastuolusid ühtse juriidilise dokumendiga ei esine. Järelikult puudub MTA-l ka objektiivne alus kaebuse p-s 25 viidatud ajendil sissenõudmistaotluse täideviimisest keeldumiseks. Rakendub üksnes MKS § 514 lg 9 kohane peatumine.
27.Mis puudutab kaebaja etteheiteid väidetavalt algsete dokumentide mitte kättetoimetamise kohta, siis on MTA kaebaja sellesisulise väite ja ühtse juriidilise dokumendi korrektsuse osas teinud pärigu Soome. Saadud vastuse kohaselt on kaebajale Soome seaduste (halduskorralduse seadus § 10 lg 59) kohaselt kaebaja poolt Soome registrile teatatud aadressile (Lossipargi tee 4, Harju maakond 76302, Laitse küla, Saue vald) dokumendid posti teel kätte toimetatud 30.07.2020, 10.09.2020 ja 21.12.2020. Soome maksuhaldur selgitas, et tegu oli tavapärase kättetoimetamisega posti teel adressaadile saadetud kirjaga ning saaja loeti informeerituks seitsmendal päeval pärast kirja saatmist, kui pole tõendatud teisiti. Samale aadressile saatis Soome maksuamet ka võlgnevuste meeldetuletusi, millest koopiad edastati ka võlgniku esindajale ekirjaga 05.08.2021 ja 18.08.2021. Seega puudub kaebajal sisuline alus etteheiteks, et ühtses juriidilises dokumendis on esitatud paljasõnaline väide eelnimetatud algsete dokumentide kättetoimetamise kohta. Kaebaja poolt sellesisulise vaidluse püstitamine ei kuulu antud vaidluse raamidesse.
28.Seetõttu ei saa ka väita, et algse dokumendi kättetoimetamise vea tõttu on vaidlustatud korraldused kaebuses viidatud Euroopa Kohtu praktikaga ja p-s 18.4 viidatud EL hartaga vastuolus. 6(10)
3-21-2273
29.Kaebaja küll leiab, et Soome pool pidanuks sissenõude toiminguid taotlema maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni alusel, kuid jätab tähelepanuta, et iga ELi liikmesriik võib nõukogu direktiivi 2010/24/EL art 2 osutatud tasumata nõuete osas taotleda sissenõudmise ametiabi teiselt liikmesriigilt. Kaebajal puudub põhjendatud alus etteheiteks, et Soome pool on valinud direktiivi 2010/24/EL, mille eesmärgiks on tõhusam ja kiirem menetlus. Viidatud direktiiv on Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastu võetud juba 16.03.2010 ja see kuulub kohaldamisele igas ELi liikmesriigis. Taotluse saanud riigi poolt ette võetud sissenõudmise meetmed põhinevad direktiivi art 12 alusel väljastatud täitmisele pööramist lubaval ühtsel juriidilisel dokumendil, mis on täitmisele pööramist lubav dokument.
30.Välisriigi maksuhaldurile rahvusvahelise ametiabi andmisel on Eestil äärmiselt piiratud kaalutlusruum, kuid sellest ei saa kaebaja tuletada kaebuse p-s 18 viidatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta, põhiseaduse või avaliku korra vastuolu. Vastustaja selgitab, et välisriigi nõuete sissenõudmisest saaks Eesti maksuhaldur teoreetiliselt keelduda vaid juhul, kui nõuete kogusumma jääks alla 1500 € (MKS § 511 lg 5 p 4). Sellise olukorraga antud juhul tegemist ei ole. Kaebajal on võimalus saavutada rahvusvahelise ametiabi täitmise peatamine vaid juhul, kui kaebaja vaidlustab välisriigi pädeva asutuse esitatud ühtse juriidilise dokumendi aluseks oleva täitedokumendi Soomes (MKS § 511 lg 9) ja MTA saab vastava teabe kaebajalt või Soome maksuhaldurilt. Selline olukord on realiseerunud.
31.Täpsustavalt viitab vastustaja direktiivi 2010/24/EL art 12 teisele lausele. Selle kohaselt ühtne juriidiline dokument, mis lubab täitmisele pööramist taotluse saanud liikmesriigis, kajastab täitmisele pööramist lubava esmase dokumendi sisu ning see on ainus alus taotluse saanud liikmesriigis võetavatele sissenõudmismeetmetele ja ettevaatusabinõudele. Seega sellises olukorras, kus Soome maksuhaldur on siiski ühtses juriidilises dokumendis näidanud ära kuupäevad, millal on kaebajale täitmisele pööramist lubavad dokumendid kätte toimetanud, puudub vastustajal alus selles kahelda. Sisutud on seega kaebuses toodud arutlused teemal, kuidas tulnuks kaebajale maksuotsused kätte toimetada. Direktiivi 2010/24/EL art 14 järgi tuleb kaebajal soovi korral nende asjaolude ja oma menetluslike õiguste ja huvide kaitseks esitada pöördumine nõude määramise eest vastatava asutuse poole.
KOHTU PÕHJENDUSED
32.Kaebusest nähtuvalt on käesoleva asja põhiliseks vaidlusküsimuseks millises ulatuses peaks Maksu- ja Tolliamet põhjendama korraldust, mis saadetakse rahvusvahelise ametabi korras Eesti maksukohustuslasele välisriigis tekkinud maksuvõla sissenõudmiseks. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et korraldustest ega nendele lisatud ühtsest juriidilisest dokumendist ei ole võimalik aru saada, kuidas on tekkinud korraldusega sissenõutav summa, korralduses puuduvad selgitused, millise välisriigi pädeva asutuse nõudega on tegemist ja millel asutuse pädevus tugineb. Korraldustes ei ole ära toodud ka pöördumise asjaolusid – millal see toimus, mis oli pöördumise põhjuseks, milliste asjaolude alusel ja kuidas see toimus. Lisaks ei ole korraldustega nõutavate summade kohta kaebajal mingit infot, kuna väidetavate nõuete aluseks olevaid dokumente (nt maksuotsused) ei ole Soome maksuhaldur kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetanud ning MTA ei veendunud enne korralduste esitamist, kas kaebaja on väidetavate nõuete aluseks olevad dokumendid kätte saanud. Kaebaja leiab ka, et Soome maksuamet oleks pidanud eelnevalt saatma MTA-le asjasse puutuvad dokumendid ning MTA omakorda edastama need (tõlgituna) OÜ-le Regularis.
33.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja asja materjalid leian, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
34.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (vt nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Kuna kaebuses esitatud vastuväited 7(10)
3-21-2273 ühtivad osaliselt vaides esitatutega ning vastustaja on vaideotsuses ja kohtule esitatud seisukohtades neile põhjalikult vastanud, siis ei korda ma kohtuotsuses kõiki kaebajale juba senises haldus- ja kohtumenetluses vastuseks antud põhjendusi. Vastuseks kaebusele märgin järgmist.
35.Käesoleval juhul on Soome maksuhaldur pöördunud MTA poole maksuvõla sissenõudmiseks rahvusvahelise ametiabi korras 16.03.2010 vastu võetud Nõukogu direktiivi 2010/24/EL „Vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel“ alusel. Siseriiklikult reguleerib maksuvõla sundtäitmist rahvusvahelise ametiabi korras MKS § 514 lg 1 mille kohaselt sissenõudmistaotluse esitanud välisriigi, selle kohaliku omavalitsuse või muu haldusüksuse kogutavate maksude sundtäitmiseks Eestis elavalt või asuvalt või Eestis vara omavalt maksukohustuslaselt osutab rahvusvahelist ametiabi MTA. MKS § 514 lg 4 järgi toimub sundtäitmine välisriigi pädeva asutuse esitatud sissenõudmistaotluse ja ühtse juriidilise dokumendi alusel (sama näeb ette ka direktiivi 2010/24 art 12). MKS § 514 lg 6 kohaselt peab MTA võlgnikule kätte toimetama sundtäitmise hoiatuse ja ühtse juriidilise dokumendi.
36.Leian, et vaidlustatud korraldused (dtl 13-21) ning ühtne juriidiline dokument (dtl 22-31) vastavad nii direktiivi 2010/24 kui ka maksukorralduse seaduse nõuetele. Direktiivi 2010/24 artikli 12 ja MKS § 514 lg 5 p 1 kohaselt peab ühtne juriidiline dokument sisaldama asjakohast teavet täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi identifitseerimiseks, nõude kirjeldust, sealhulgas nõude laadi, nõudega hõlmatud ajavahemikku, kõiki täimisele pööramise seisukohast olulisi kuupäevi ning nõude suurust ja selle erinevaid komponente.
36.1.Korraldustest nähtuvalt on iga korraldus tehtud erinevat liiki maksunõude kohta (põhinõue, trahv, intress) ning seda on MTA kaebajale täiendavalt selgitanud ka vaideotsuses (dtl 45-49), kus punktis 13 on MTA selgitanud, et korraldus nr 13-11/27361 koostatud trahvinõude kohta; korraldus nr 13-11/27362 intressinõude kohta ja korraldus nr 13-11/27363 põhivõla ehk alkoholiaktsiisi kohta. Lisaks on MTA kaebajale selgitanud, et dokumendi number korralduse lisal tähistab sissenõudmist taotleva asutuse viidet maksukogumise palvel ja on nähtav ühtse juriidilise dokumendi päises. Korralduse lisas toodud lühendid on maksuhalduri süsteemisisesed tähised nõuete eristamiseks maksuliikide lõikes, kusjuures VRA tähistab välisriigi abipalve põhimaksu, VRT välisriigi abipalve trahvi ja VRI välisriigi abipalve intressi. Nõustun siinjuures maksuhalduriga, et isegi, kui eeltoodu tekitas kaebajas ebaselgust, ei mõjuta see korralduste õiguspärasust.
36.2.Niisamuti on ühtses juriidilised dokumendis toodud ja nummerdatud nõude 1-7 juurde välja toodud lisaks nõude kogusummale ka selle alaliik vastavalt: a) põhisumma, b) halduskaristused ja trahvid ja c) intressid. Kaebajale korraldustega esitatud nõudeid liigiti (aktsiis, trahv, intress) summeerides vastavad need korraldustes toodud summadele nagu ka nõuete kogusumma (420 659,84 eurot). Seega ei saa nõustuda kaebajaga, et korraldustest ega nendele lisatud ühtsest juriidilisest dokumendist ei ole võimalik aru saada, milliste nõuete tasumiseks on korraldused esitatud.
36.3.Ühtses juriidilises dokumendis (iga nõude puhul p 9) on toodud ka viide Soome maksuhalduri konkreetsele üksusele, kuhu kaebaja võib selgituste saamiseks pöörduda, samuti on toodud asjaomase asutuse kontaktandmed. Kaebaja viide, et MTA pidanuks korraldustes välja tooma Soome maksuhalduri sissenõudmispalvega seonduvad täpsemad asjaolud: millal Soome maksuhaldur MTA poole pöördus, mis oli pöördumise põhjuseks, milliste asjaolude alusel ja kuidas see toimus, ei ole põhjendatud. Ühtne juriidiline dokument kajastab kõiki direktiivis 2010/24 kirjeldatud andmeid ning artikli 12 lg 1 teise lause kohaselt on ühtne juriidiline dokument ainus alus taotluse saanud liikmesriigis võetavatele sissenõudmismeetmetele ja ettevaatusabinõudele. Seda ei pea kõnealuses liikmesriigis tunnustama, täiendama ega asendama. Seega ei saa kaebaja nõuda, et MTA oleks pidanud korraldustes esitama täiendavaid selgitusi või põhjendusi, lisaks juba ühtses juriidilises dokumendis kirjeldatule. 8(10)
3-21-2273
37.Korralduste õigusvastasust ei saa järeldada ka asjaolust, et Soome maksuhaldur ei ole väidetavalt kaebajale nõuete aluseks olevaid maksuotsused kätte toimetanud ning, et kaebaja on saanud ebapiisavat infot Soome maksuhaldurilt. Nagu eelpool juba viidatud tuleneb direktiivist, et teisest liikmesriigist maksukogumispalve saanud asutus peab lähtuma ühtses juriidilises dokumendis saadud andmetest. Käesoleval juhul on ühtses juriidilises dokumendis (lk 1) märgitud, et nõuete algne täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument on vastavalt Soome seadustele kätte toimetatud. Samasugune kinnitus on toodud ka Soome maksuhalduri vastuses (p 20) MTA täiendavale päringule (dtl 677-698, tõlge dtl 718-721). MTA-l puudub kohustus kontrollida täiendavalt Soome maksuhalduri poolt esitatud kinnituse vastavust.
38.Küsimust, kas ja millises ulatuses on abipalve saanud liikmesriigil pädevus või kohustus ise abipalve kohaldamise eelduste täidetuse üle on analüüsinud Euroopa Kohus 20.01.2021 eelotsuses asjas C-420/19. Selles kohtuasjas oli küsimuse all küll direktiivi 2010/24 artikli 16 (ettevaatusabinõusid käsitlev taotlus) kohaldamine ning see, kuivõrd peaks taotluse saanud liikmesriigi kohus täiendavalt kontrollima abinõude rakendamiseks vajalike tingimuste täidetust, kuid leian, et antud lahendis toodud Euroopa Kohtu seisukoht on kohaldatav ka käesolevas asjas, kuivõrd Euroopa Kohus on eelotsuses tuginenud direktiivist tulenevatele üldistele põhimõtetele ning art 12 ja art 16 regulatsioon on sarnased.
38.1.Euroopa Kohus leidis selles asjas, et abisaanud liikmesriik on seotud taotluse esitanud liikmesriigi asutuste hinnanguga sellele, kas nende abinõude rakendamiseks seatud tingimused on faktiliselt ja õiguslikult täidetud, eriti juhul, kui see hinnang sisaldub direktiivi 2010/24 artikli 16 lõike 1 teises lõigus ette nähtud dokumendis, mis on taotlusele lisatud. Artikli 16 lõike 1 teises lõigus toodud regulatsioon ühtib artikli 12 lg 1 teises lauses toodud regulatsiooniga, viidates sarnasel, et ettevaatusabinõude rakendamist lubavat dokumenti ei pea taotluse saanud liikmesriigis tunnustama, täiendama ega asendama.
38.2.Otsuses (p 33) märgib Euroopa Kohus, et vaidlusaluse küsimuse analüüsimisel lähtuda muuhulgas direktiivi 2010/24 artiklit 14, mis näeb ette pädevuse jaotuse taotluse esitanud liikmesriigi ja taotluse saanud liikmesriigi organite vahel lahendamaks vaidlusi, mis käsitlevad ühelt poolt nõuet, taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat esmast juriidilist dokumenti, taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat ühtset juriidilist dokumenti või taotluse esitanud liikmesriigi pädeva asutuse esitatud teate kehtivust ning teiselt poolt taotluse saanud liikmesriigis võetud täitemeetmeid või selle riigi pädeva asutuse esitatud teate kehtivust. Artikkel 14 on kohaldatav ka käesolevas asjas.
38.3.Euroopa Kohus (otsuse p 34) märgib, et vastavalt direktiivi 2010/24 artikli 14 lõikele 1 selleks, et vaidlustada nõue või taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubav esmane juriidiline dokument, tuleb pöörduda selle liikmesriigi, mitte aga taotluse saanud liikmesriigi pädevate organite poole, kelle kontrolliõigus on selle direktiivi artikli 14 lõikes 2 sõnaselgelt piiratud nimetatud liikmesriigi aktidega. Sarnane vaidlustamisviide sisaldub ka käesolevas asjas korraldustele lisatud ühtses juriidilises dokumendis ning seda on kaebajale selgitanud maksuhaldur nii vaideotsuses kui vastuses kaebusele (vt ka MKS § 514 lg 7).
38.4.Lisaks osundab Euroopa Kohus (p-d 37-39), et direktiivi 2010/24 artiklis 18 on loetletud erijuhud, mil taotluse saanud liikmesriik võib keelduda andmast selles direktiivis ette nähtud vastastikust abi. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb neid juhtumeid kui vastastikuse usalduse põhimõttest tehtavaid erandeid tõlgendada kitsalt. Seega üksnes konkreetsetel ja täpselt piiritletud juhtudel, mis põhinevad selles direktiivis või Euroopa Kohtu praktikas sõnaselgelt ette nähtud erandil, võivad taotluse saanud liikmesriigi kohtud keelduda andmast abi ettevaatusabinõude rakendamiseks. Direktiivi 2010/24 aluseks on vastastikuse usalduse põhimõte ning sellega vastastikuse abi süsteemi rakendamine sõltub nimelt sellest, kas asjasse puutuvate riigisiseste asutuste vahel valitseb usaldus. Nii liikmesriikide vastastikuse usalduse põhimõte kui ka vastastikuse tunnustamise põhimõte, mis ise tugineb esimesena 9(10)
3-21-2273 nimetatud põhimõttele, on liidu õiguses väga olulised, kuna need võimaldavad luua ja säilitada sisepiirideta ala. Direktiivi 2010/24 tõlgendus, mis võimaldaks taotluse saanud liikmesriigil abitaotluse aluseks olevate tingimuste uuesti kontrollimist, oleks vastuolus vastastikuse usalduse põhimõttega, millel direktiiv põhineb, ning direktiiviga kehtestatud vastastikuse abi süsteemi nõuetekohase toimimise ja tõhususe nõuetega (samas p-d 40-44).
39.Seega on Euroopa Kohus minu hinnangul lahendis C-420/19 juba põhjalikult analüüsinud direktiivi 2010/24 kohaldamise üldiseid põhimõtteid ning teisest liikmesriigist saadud abitaotluses toodud andmete kontrollimisega seonduvat. Selles kohtuotsuses toodud seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas asjas ning seega puudub vajadus küsida täiendavalt eelotsust direktiivi 2010/24 art 12 tõlgendamise osas. Jätan sellest tulenevalt rahuldamata kaebaja taotluse eelotsuse küsimiseks Euroopa Kohtult.
40.Lähtudes eelpooltoodust, on MTA minu hinnangul õigesti viidanud, et ka käesolevas asjas kuulub sissenõutavate nõuetega seotud vaidluste lahendamine direktiivi 2010/24/EL art 14 ning kohaselt ainult taotluse esitanud riigi ehk Soome vastavate üksuste pädevusse. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja seda ka teinud ning MTA on kaebajalt vastava teabe saamisel nõuete sissenõudmise vaidluse ajaks peatanud (MKS § 514 lg 9). Kuid üksnes asjaolu, et kaebaja on abitaotluses märgitud nõuded Soomes vaidlustanud, ei muuda MTA korraldusi õigusvastaseks. Märgin siinkohal, et direktiivi artikli 14 lg-st 4 tuleneb, et juhul, kui kaebaja vaidlustus Soomes osutub edukaks, vastutab taotluse esitanud asutus (antud juhul Soome maksuhaldur) kõikide sisse nõutud summade hüvitamise ja tasumisele kuuluvate hüvitiste maksmise eest vastavalt taotluse saanud liikmesriigis kehtivatele õigusnormidele. Seega on kaebajal positiivse lahendi korral õigus juba sisse nõutud summade tagastamisele koos MKS §-s 116 sätestatud intressiga.
41.Kokkuvõtvalt leian, et vaidlustatud korraldused on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb seega tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
42.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1). MTA ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Kaebus jäi täies osas rahuldamata, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.