Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
13.09.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-873
Haldusasi
X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 12.01.2023 otsuse tühistamiseks ja Eesti Advokatuuri kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Eesti Advokatuur
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.05.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.05.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-873.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.05.2023 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas Eesti Advokatuuri aukohtule 14.11.2022 avalduse seoses vandeadvokaadi abi Y tegevusega kaebajale riigi õigusabi osutamisel. Riigi õigusabi määras kaebajale Harju Maakohus 07.09.2020 määrusega tsiviilasjas nr F-FF-FFFF. Advokaadi ülesandeks oli analüüsida kaebajale tsiviilasjas nr Y-YY-YYYY nõu andnud kolme advokaadi tööd. Y analüüsis aga vaid ühe advokaadi tegevust. Kaebaja tegi uue riigi õigusabi taotluse, et hinnataks ka ülejäänud kahe advokaadi tööd. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 24.08.2022 määrusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXX riigi õigusabi andmisest, leides, et kaebajale on juba selleks otstarbeks määratud riigi õigusabi tsiviilasjas nr F-FF-FFFF. Lisaks selgitas advokaat 14.10.2020 kirjas valesti Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumise tähtaega.
2.Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 12.01.2023 protokollilise otsusega (motiveeritud otsus tehtud 20.03.2023) mitte algatada aukohtumenetlust, sest Y tegevuses ei ole distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Advokaat ei rikkunud eetikakoodeksi § 14 lg-d 2 ja 3, mis puudutavad advokaadi asjatundlikkust ning kliendiülesande nõuetekohast täitmist.
3-23-873 Kaebaja teeb etteheiteid advokaadi tegevusele 2020. a septembris ja oktoobris. Nendest tegevustest on möödas rohkem kui kuus kuud, mille jooksul tuleb aukohtusse pöörduda (advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1). Seega on kaebaja pöördumine esitatud tähtaega ületades. Kuna kaebaja viitas ka 24.08.2022 kohtumäärusele, millest kaebaja hinnangul tulenes advokaadi kohustus osutada jätkuvalt kaebajale riigi õigusabi, otsustas aukohus pöördumise läbi vaadata. Harju Maakohus rahuldas 07.09.2020 määrusega tsiviilasjas nr F-FF-FFFF kaebaja riigi õigusabi taotluse osaliselt. Kaebajale anti riigi õigusabi üksnes vandeadvokaat Q tegevuse ja sellest tuleneva võimaliku kahjunõude esitamise perspektiivi hindamiseks. Seda on Y teinud. Määrusest ei nähtu, et advokaat oleks pidanud lisaks hindama mõne teise advokaadi suhtes kahjunõude esitamise perspektiivi. Tsiviilasjas nr X-XX-XXXX tehtud kohtumäärustest ei tulenenud advokaadile kohustust kaebajale riigi õigusabi edasi osutada. Esitatud materjalist ei nähtu advokaadi asjatundmatust. Advokaat on õigusliku seisukoha kujundamisel arvestanud konkreetse nõude asjaoludega, lähtunud kehtivast seadusest ja tutvunud asjakohase kohtupraktikaga. Advokaat on enda seisukohta kaebajale kirjalikult põhistanud. See, et kaebaja ei nõustu advokaadi õigusliku hinnanguga, ei näita advokaadi asjatundmatust.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada aukohtu 12.01.2023 otsus ja kohustada vastustajat aukohtule esitatud pöördumist uuesti läbi vaatama. Aukohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et advokaat ei täitnud oma ülesannet hinnata kolme advokaadi tööd. Advokaat andis kaebajale ebapädevat nõu, väites, et EIK-i pöördumise tähtaeg hakkab kulgema ringkonnakohtu otsuse tegemise ajast. Tegelikult hakkab tähtaeg kulgema menetlust lõpetava lahendi tegemisest. Selleks oli Riigikohtu määrus, millega kohus keeldus kassatsioonkaebust menetlusse võtmast. Aukohus on seda väidet täielikult ignoreerinud. Aukohus ei ole pöördumist sisuliselt läbi vaadanud ning on teinud motiveerimata lahendi. Kui aukohus ei saanud kaebaja seisukohtadest aru, tulnuks anda kaebajale võimalus neid täpsustada.
4.Eesti Advokatuur leidis, et kaebus tuleb tagastada, sest kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Aukohus hindas kaebaja kõiki väiteid. Kaebeõiguse tekkimiseks ei anna alust see, et kaebaja ei nõustu aukohtu otsuse põhjendustega.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 19.05.2023 määrusega kaebuse. AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks. AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule. Kaebaja on huvitatud isikuks AdvS-i tähenduses, kuna esitas aukohtule kaebuse advokaadi kohta, kes osutas talle õigusabi. Seega on kaebajal kaebeõigus aukohtu otsuse halduskohtus vaidlustamiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on vähe intensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebusega kaitstavate õiguste riive ei ole intensiivne. Võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole advokaadi kliendi õiguste kaitseks ette nähtud õiguskaitsevahend. Selle eesmärk on, et advokatuuril oleks olemas vajalik teave advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks. Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene huvitatud isikule õigust nõuda advokaadi karistamist. Oma kohustusi rikkunud advokaadi klient saab oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses. Maakohtust hüvitise taotlemine ei eelda aukohtu poolt süüdimõistva otsuse tegemist. Seega on kaebajal kui huvitatud isikul küll õigus nõuda, et aukohus taotluse ettenähtud reegleid järgides läbi vaataks, kuid distsiplinaarsüüteo tunnuste tuvastamata jätmine või taotluse läbi vaatamata jätmine ei saa tema õigusi oluliselt rikkuda. Kaebuse läbivaatamisel saab halduskohus kontrollida advokatuuri tegevust aukohtumenetluse läbiviimisel, mitte advokaadi tegevust huvitatud isikule õigusabi osutamisel. Kohus kontrollib, 2(4)
3-23-873 kas kaebaja on saanud esitada aukohtule taotluse ja kas aukohus on taotluse läbi vaadanud menetlusreegleid järgides. Seda, kas aukohtumenetlus algatada ja milline otsus menetluse käigus teha, otsustab aukohus kaalutlusõiguse alusel. Sellise otsuse sisu saab vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse (nt advokaat, kelle tegevust on otsuses hinnatud). Aukohus on kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale poolele võimaluse avaldada oma seisukohti, hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja faktilisi asjaolusid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei ilmne distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Aukohus ei ole jätnud tähelepanuta kaebaja väidet, et Y selgitas talle valesti EIK-i poole pöördumise tähtaega. Aukohtu otsusest saab järeldada, et aukohus ei tegelenud selle väitega sisuliselt põhjusel, et väidetav rikkumine leidis aset enam kui kuus kuud enne seda, kui kaebaja aukohtusse pöördus (AdvS § 16 lg 1 teine lause). Aukohus on võtnud seisukoha kaebaja väite osas, et Y osutas talle õigusabi kohtumäärustega määratust väiksemas ulatuses. Seega on aukohus ka selles osas järginud huvitatud isiku pöördumise menetlemise nõudeid. Aukohtu seisukoha põhjendatust ei saa kohus kontrollida. Vaidlustatud otsusest ei nähtu seega menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja lahendust või rikkuda kaebaja menetluslikke õigusi aukohtumenetluses. Seega pole tõenäoline, et kohtus kaebuse rahuldatakse ja aukohtu otsuse tühistatakse.
6.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 19.05.2023 määrus ja võtta kaebus menetlusse või saata haldusasi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. Halduskohus pidi hindama advokaadi töö vastavust AdvS-le ja teistele õigusaktidele, sh kontrollima, kas aukohus on õigusakte õigesti kohaldanud. Arusaamatu on halduskohtu seisukoht, et aukohus andis mõlemale poolele võimaluse esitada oma seisukohad, sest kaebajat isegi ei teavitatud advokaadi vastusest. Advokaat esitas aukohtule valeinfot, mille tõttu on kaebaja esitanud advokatuurile uue kaebuse. On selge, et advokaadil puudub motivatsioon esitada aukohtule tõest infot, sest see võib kaasa tuua järelevalvemenetluse ja distsiplinaarkaristuse. Halduskohus möönis, et aukohtu otsuse põhjendused on osaliselt puudulikud (EIK-i poole pöördumise tähtaja selgitamise osas). Seepärast ei saa väita, et kaebuse rahuldamise perspektiiv on olematu. Halduskohus ei selgitanud, kuidas maakohtu poole pöördumine tagaks kaebaja õiguste tõhusa kaitse, sest viis advokaati ei ole seni suutnud lahendada ühte täiesti tavapärast vaidlust. Advokaadi määramine riigi kulul ei tähenda, et kaebaja ka tegelikult sai õigusabi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab X määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele nõuetele. Ringkonnakohus ei saa võtta X kaebust ise menetlusse. Seega on määruskaebuses asjakohane taotleda halduskohtu 19.05.2023 määruse tühistamist ja asja saatmist halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
8.Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu 19.05.2023 määruse muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
9.Kaebajal on õigus pöörduda Eesti Advokatuuri aukohtusse taotlusega algatada aukohtumenetlus (AdvS § 16 lg 1), kuid selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine, mitte kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse. Halduskohus pidi kontrollima, kas kaebaja on saanud realiseerida oma õiguse esitada aukohtule taotlus ja kas aukohus on selle vastavalt pädevus-, menetlus- ja vormireeglitele läbi 3(4)
3-23-873 vaadanud. Aukohtu pädevuses on tuvastada, kas advokaat on rikkumise toime pannud, ning aukohus otsustab, kas ja kuidas rikkumisele reageerida, sh kas advokaati distsiplinaarkorras karistada. Halduskohus ei pidanud kontrollima X kaebuse alusel aukohtu 12.01.2023 otsuse sisulist õiguspärasust, st kas advokaat Y tegevuses esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas aukohtu hinnang nendele asjaoludele on õige. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud. Oma kohustusi rikkunud advokaadi klient saab oma subjektiivseid õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses (vt Riigikohtu 01.07.2022 otsus nr 3-20-1214, p-d 10 ja 11; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019 määrus nr 3-19-362, p 10 ja seal viidatud praktika). Eelnevat arvestades on õige halduskohtu järeldus, et aukohtu vaidlustatud otsus ei riiva kaebaja materiaalseid subjektiivseid õigusi. Riivatud on kaebaja menetluslikke õigusi, sest kaebaja väitel ei hinnanud aukohus kõiki tema pöördumises välja toodud asjaolusid, kuid see riive ei ole praegusel juhul intensiivne.
10.Halduskohus leidis õigesti, et aukohus ei teinud selliseid vigu, mis võinuks mõjutada asja lahendust või rikkuda kaebaja menetluslikke õigusi aukohtumenetluses. Aukohtul ei olnud õigusaktidest tulenevalt kohustust aukohtumenetluse algatamise üle otsustamiseks toimetada kaebajale kätte advokaadi seisukoht kaebaja pöördumises toodud asjaolude kohta ja võimaldada kaebajal avaldada selle kohta arvamust. Halduskohtu hinnangul ei jätnud aukohus tähelepanuta kaebaja väidet, et advokaat Y selgitas talle valesti EIK-i poole pöördumise tähtaega, sest aukohtu otsusest saab järeldada, et aukohus ei tegelenud selle väitega sisuliselt põhjusel, et väidetav rikkumine leidis aset enam kui kuus kuud enne seda, kui kaebaja pöördus aukohtusse (AdvS § 16 lg 1 teine lause). Seega leidis halduskohus, et aukohus ei pidanudki seda asjaolu sisuliselt hindama. Isegi kui leida, et aukohtu otsus on EIK-i poole pöördumise küsimuses motiveerimispuudusega, ei ole tegemist rikkumisega, mille tõttu oleks kaebuse rahuldamine tõenäoline.
11.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 19.05.2023 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.