Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

3-23-1599 korraldas 03.05.2023 Virtublock OÜ juhatuse liikme MK-ga vestluse, et saada täiendavat informatsiooni, kas isikul on korrektne ärialane maine ja kuidas on korraldatud ettevõtte tegevus virtuaalvääringu teenuse pakkumisel.

3-23-1599 ja värbamine; teenuse pakkumiseks vajalike IT-süsteemide, sh kodulehe ülesehitamine ja testimine; kontori ja tugiteenuste (side, õigusabi, raamatupidamine) teenusepakkujate leidmine ja lepingute sõlmimine; seejärel esimeste klientide teenindamine ja protsesside viimistlemine. Samamoodi, nagu iga teine alustav ettevõte, asus kaebaja tegevusalal tegutsema oma ettevõtte ülesehitamisega, s.t asus värbama töötajaid, sõlmima tugiteenuste jaoks lepinguid ning mis antud tegevusalal peamine – asus üles ehitama turvalist platvormi virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks ja seda testima. Viimane on kaebaja tegevusalal kõige ressursimahukam tegevuse alustamise osa, sest klientide vara turvaliseks hoidmiseks ja sellega tehingute tegemiseks peab IT-süsteem vastama väga kõrgetele nõudmistele. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 eesmärgiks on anda alus tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks olukorras, kus tegevusloa saaja on pärast tegevuse alustamist olnud täiesti passiivne ja ei ole asunud tegutsema isegi mitte selles suunas, et kunagi aktiivsesse äritegevuse faasi jõuda. Kaebaja on alates 2020. a neljandast kvartalist tasunud tööjõumakse ning tal on olnud 1 või 2 töötajat. Praegu on kaebajal 1 töötaja ning muid teenuseid tellib kaebaja teistelt teenuseosutajatelt. Kaebaja juhatuse liige on RAB-ile korduvalt selgitanud, mida tähendab n-ö testklient, aga RAB on vestlusest meelevaldselt teinud valed järeldused. Kaebaja esitas RAB-i nõudmisel novembris 2022 nimekirja enda reaalsetest klientidest, kes samal ajal testivad tarkvarasüsteeme ning kodulehe toimimist. Tegemist on esimeste klientidega, kes on nõustunud tegema koostööd ning andma protsesside kohta tagasisidet. See on vältimatu osa IT-süsteemide ja kodulehe ülesehitamisest. Kaebaja on oma kodulehte pidevalt edasi arendanud ja arendab ka praegu, sest ei ole rahul kasutajamugavusega. See on ka põhjuseks, miks koduleht on praegu laiemale avalikkusele piiratud. Sellegipoolest saavad süsteemidele ligi olemasolevad kliendid, kes on juba varem tehinguid teinud ning saavad ka praegu tehinguid teha. Koduleht on varasematel perioodidel olnud üleval ja ka avalikkusele ligipääsetav. Lisaks ei ole RAB otsuse tegemisel arvestanud, et tehinguid saab teha ka füüsiliselt ilma platvormi vahenduseta. Kaebaja on RAB-ile esitanud andmed tehingute kohta, millest nähtub, et tal on aktiivseid kliente, kes teevad tehinguid (vt kaebuse lisa 2). RAB ajab segamini müügitulu ja tehingute käibe. Tehingute tegemine võib ettevõtte jaoks olla kahjumlik. Ettevõtte eesmärk ei olegi kohe alguses tehingute tegemise pealt teenida, vaid tegemist on plaanilise kahjumiga, mis käib kaasas protsessi viimistlemisega. Oma esimestelt klientidelt, kes on nõustunud tegema koostööd ning andma protsesside kohta tagasisidet, on ettevõte vahendustasu võtmisest loobunud. Seetõttu puudub ka müügitulu, kuid käive ja tehingud on olemas. Käibenumbrid on RAB-ile esitatud, nagu RAB ise otsuse p-s 1.6 möönab. Kaebajal on käive olnud olemas alates tegevusloa saamisest. RAB esitas kaebajale vastuväidete esitamiseks vaidlustatava otsuse projekti 02.06.2023 (reede) ning andis võimaluse seisukohti esitada kuni 09.06.2023. Seega jäi kaebajal 5 tööpäeva, et otsuse projektiga tutvuda ja koostada sellele vastuväited. Ärakuulamisõigus tähendab, et võimalus olla ära kuulatud peab olema reaalne. Niivõrd lühikese tähtaja andmisega on RAB rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud. Vaidlustatud otsus muudab kaebaja edasise tegevuse sisuliselt võimatuks. Tegutsevale virtuaalvääringu ettevõtjale tekitab tegevusloa kehtetuks tunnistamine olulise mainekahju, mille tagajärjel on kaebajal raske või võimatu pärast kaebuse rahuldamist enda tegevusega jätkata. Kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole seotud rikkumistega, vaid sellega, et Eesti riik otsustas muuta varasemat liberaalsemat tegevusloa andmise poliitikat ning piirata Eestis virtuaalvääringuga tegelevate ettevõtete arvu. Samas peab see toimuma kohases menetluses ja kaebaja äritegevust, kliente ning nende vara ohustamata. Esialgse õiguskaitse andmine menetluse ajaks ei kahjusta kuidagi kolmandate isikute ega avalikke huve.

3-23-1599 üllatuslik, kuna 6 kuu jooksul tegevuse alustamise nõue tuleneb seadusest. RAB on RahaPTS § 75 lg 1 p-s 3 kasutatud mõistet „taotletud tegevusalal tegutsema asumine“ tõlgendanud läbivalt nii, et see hõlmab konkreetsel tegevusalal pakutavate teenuste osutamist ehk virtuaalvääringu teenuste osutamist reaalsetele klientidele, st et ettevõtte teenuseid oleks võimalik tarbida igal isikul, kes soovib kasutada teenust. Vastasel korral on RahaPTS § 75 lg 1 p 3 õigustühine ja ei täidaks seadusandja eesmärki ning ettevõte võikski tegevusega alustamist pidevalt edasi lükata väitega, et majandustegevus on alles ettevalmistusfaasis. Sellisel juhul ei oleks selgust, kas ja millal tegevusloa saanud ettevõtja üldse reaalse majandustegevusega alustab. Lisaks ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks selliste ettevalmistavate tegevuste sooritamist ajavahemikus 05.11.2020.–05.05.2021. Vastupidi, kaebaja juhatuse liige on kinnitanud, et majandustegevusega ei ole alustatud ning tegeldud on vaid platvormi arendamisega. Ei ole usutav, et platvormi arendamisega tegeldakse 2,5 aastat selliselt, et see ei ole avalikkusele suunamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks valmis saanud. Vastustaja nõustub, et IT-lahendused vajavad pidevat arendamist, kuid nn järelarendamine peaks toimuma juba toimiva süsteemiga. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei ole põhistatud. Kaebaja esitatud lisast 2 ei nähtu tehingute toimumise aega ja summasid ning see ei tõenda, et tegemist oleks reaalsete klientidega. Kaebaja koduleht ei ole avalikkusele, st tavakliendile avatud ja seda on kinnitanud ka kaebaja juhatuse liige vestlusel. Ei ole mõistetav, kuidas saavad isikud teha tehinguid, kui platvorm on ikka veel arendamise ja testimise järgus. Kaebaja väidab küll kaebuses, et tehinguid saab teha ka füüsiliselt ilma platvormi vahenduseta, kuid ei ole seda täpsemalt selgitanud. Samuti ei saa rääkida mainekahjust, sest kaebaja ei olnud tegutsev ettevõte ja ei pakkunud avalikkusele teenust. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vastuolus avaliku huviga. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on Eestis ja laiemalt Euroopa Liidus suure avaliku huviga eesmärk, mis on kaalukam üksikettevõtte õigusest ettevõtlusvabaduse teostamisel. Tegevuslubade süsteem aitab tagada seda avalikku huvi viisil, kus üksnes nõuetele vastavad äriühingud saavad osutada tegevusloale vastavat teenust. Nõuetele vastavuse tagamine on ettevõtte enda mõjusfääris. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine põhjusel, et äriühing ei ole tegutsema asunud, ei eelda rikkumiste toimepanemist. Tegemist on seadusest tuleneva järelmiga. Vastavas valdkonnas teenust pakkuda sooviv isik peab arvestama talle kohalduvate nõuetega. Riigil tuleb tagada, et teenust pakuvad vaid sellised ettevõtted, kes on vastavuses riigis kehtestatud seaduslike nõuetega, millega maandatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ja nende avaldumist praktikas ning hoitakse ära eeltooduga seonduvaid kuritegusid.

3-23-1599 tervikuna ning on vastuolus RahaPTS-i üldise eesmärgiga, milleks on tõkestada Eesti rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Saab nõustuda vastustajaga, et kaebaja esitatud tabelist ei nähtu tehingute toimumise aeg ega tehingute summad. Arvestades kaebaja juhatuse liikme selgitusi, võib möönda, et ta ei tunne kaebaja tegevust väga hästi. Lisaks ei ole tema juhatuse liikmeks oleku ajal ühtegi uut klienti kaebajale lisandunud ning samuti puudub kaebajal veebileht, mille kaudu võimalikke kliente leida. See viitab pigem asjaolule, et kaebaja tegevusloas märgitud teenuseid ei osuta. Antud selgitustest võib pigem järeldada, et kogu tegevus on vahetult allutatud emaettevõttele, kes tegeleb ise (test)klientidega. Isegi kui kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust möönda, on kaebuse eduväljavaated sedavõrd vähesed, et avalik huvi kaalub kaebaja õiguste kaitse vajaduse üle. Kuna esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks tegevusloas märgitud teenuste osutamist alustanud 6 kuu jooksul tegevusloa saamisest, on RAB-il kohustus tegevusluba RahaPTS § 75 lg 1 p 3 alusel kehtetuks tunnistada. Viidatud normi eesmärgiks on muu hulgas vältida olukorda, kus praktikas võetakse Eesti tegevusluba, mida kasutatakse teenusepakkuja usaldusvääruse tõstmiseks, viidates majandustegevuse registris avalikult ligipääsetavale loale. RahaPTS seletuskirja kohaselt ei ole sellisel juhul ohtu tegevusloa kasutamiseks kuritegelikel eesmärkidel, aga esineb oht, et tegevusloa väärtus devalveerub ning seda taotletakse n-ö igaks juhuks. 27.11.2017 jõustunud RahaPTS § 75 lg 1 p 3 eesmärgiks oli vältida tegevusloa ebaausat või mittesihtotstarbelist kasutamist, lühendades sel eesmärgil ajavahemikku, mille jooksul peab ettevõtja oma majandustegevuse käivitama (vt RahaPTS eelnõu (459 SE, XIII Riigikogu) seletuskiri, lk 59). Kuna kaebajale väljastati tegevusluba 2020. a novembris, pidi kaebaja ka sellest nõudest teadlik olema ja sellega oma tegevuses arvestama. Sõltumata kaebuse rahuldamise perspektiivist, kaalub avalik huvi üle kaebaja soovi võimaliku tegevusega jätkata. RahaPTS normide eesmärk on avalikes huvides tagada virtuaalvääringu teenuse osutajate turu läbipaistvus ja majanduskeskkonna usaldusväärsus. RahaPTS-s kehtestatud nõuete peamine eesmärk on võimaldada tõhusat ja operatiivset järelevalvet virtuaalvääringu teenuse pakkuja põhitegevuse teostajate üle, kes puutuvad vahetult kokku klientide, andmete ja tehingutega, mis võivad olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Virtuaalvääringu teenuse pakkumine on väga kõrge rahapesuriskiga valdkond ning Eesti finantssüsteemi ja majandusruumi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamise tõkestamise vastu esineb äärmiselt kaalukas avalik huvi. Pole alust arvata, et kohtumenetlus selles asjas kestaks aastaid ja kaebuse rahuldamise korral saab kaebaja oma majandustegevust jätkata. Asjaolude muutumise korral saab kaebaja taotleda esialgset õiguskaitset uuesti.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-23-1599 põhjuseks on, et RAB ei ole õigusvastaselt enam kui aasta jooksul pärast vastava taotluse esitamist (15.06.2022) kaebaja tegevusluba uuendanud, kuigi kaebaja on kõik seaduses sätestatud tingimused täitnud. Kaebajal puudub kuni tegevusloa uuendamiseni kindlus tuleviku osas – ei ole võimalik teha suuremahulist turunduskampaaniat ega värbamist enne, kui on teada, kas töötajatele on üldse võimalik tööd pakkuda ja klientidele teenust osutada. Halduskohus ei ole arvestanud, et kaebajal on töötajad ja ta on tasunud enamiku tegutsemisaja jooksul tööjõumakse ning praegu on kaebajal 2 töötajat ja 1 juhatuse liige; kaebajal on olemasolevad kliendid ja koduleht, kuid koduleht on suletud alates sellest, kui RAB tunnistas tegevusloa kehtetuks, sest vastasel korral oleks tegutsemine õigusvastane. Kaebaja on esitanud RAB-ile nimekirja enda reaalsetest klientidest, kes samal ajal testivad tarkvarasüsteeme ning kodulehe toimimist. Halduskohus on põhilisest vaidlusküsimusest vääralt aru saanud, võttes seisukoha, et kaebaja kliendid on hoopis emaettevõtte kliendid. Halduskohtu arusaam ei ole õige. Kliendid, kelle kohta on kaebuses andmed esitatud, on kaebaja enda kliendid, kes teevad tehinguid, ja selle üle puudub ka RAB-i ja kaebaja vahel vaidlus. Pooled on erineval seisukohal üksnes küsimuses, kas asjaolu, et kliendid annavad ka tarkvara kasutamise kohta tagasisidet, muudab kliendi testkliendiks, kes ei lähe n-ö päriskliendina arvesse. RahaPTS-s ei ole sätestatud minimaalset nõuet käibele, klientide arvule ega kasumile. Äriühing saab edukalt tegutseda ka selliselt, et tal on varasemast perioodist olemasolevad kliendid, kes omavad aktiivset kontot ja teevad virtuaalvääringutega tehinguid. RAB-i otsuses on keskendutud just väitele, et kaebajal ei ole tekkinud (piisavalt) uusi kliente mingi ajaperioodi jooksul. Uute klientide otsimine on üksnes üks osa äriühingu tegevusest ning teatud perioodidel võib see erinevatel põhjustel olla tagaplaanil. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, kuidas konkreetselt takistaks esialgse õiguskaitse kohaldamine tõhusa järelevalve teostamist kaebaja üle. Keegi ei ole väitnud, justkui oleks kaebajaga seotud rahapesurisk. Kaebajat ei saa jätta ilma esialgse õiguskaitseta üksnes abstraktse, valdkonna olemusest tuleneva rahapesuohu tõttu. Arvestada tuleb konkreetse vaidluse asjaolusid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(8)

3-23-1599 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

3-23-1599 kaebaja kodulehe kasutamine on avalikkusele piiratud, on kaebaja juhatuse liige ise vestlusel kinnitanud (RAB-i 03.05.2023 vestluse salvestis, alates kell 21.30). Seega ei saa nõustuda kaebajaga, et RAB on vaidlustatud otsuses keskendunud eeskätt väitele, et kaebajal ei ole teatud ajaperioodi jooksul tekkinud uusi kliente. Samuti on põhjendamatu kaebaja etteheide, et halduskohus on põhilisest vaidlusküsimusest valesti aru saanud, kui leidis, et kaebaja kliendid on emaettevõtte kliendid. Ringkonnakohtu hinnangul seisneb vaidlus muu hulgas selles, kas kaebajal on olemas kliendid, kellele tegelikkuses tegevusluba nõudvaid teenuseid osutatakse. Halduskohus leidis määruses, et kaebaja juhatuse liikme vestlusel antud selgituste põhjal võib järeldada, et kaebajal endal puudub oma väidetavate klientidega kokkupuude ning kaebaja kogu tegevust kontrollib emaettevõtja, kes tegeleb ka kaebaja (test)klientidega. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu järeldus asjakohane ning kinnitab kokkuvõttes kahtlust, et kaebaja tegelikkuses turul virtuaalvääringu teenuseid ei paku.

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.