B.C kaebus Kehtna Vallavalitsuse 02.08.2022 korralduse nr 233 ja 03.08.2022 ehitusloa nr 2271/18981 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – B.C Vastustaja – Kehtna vald Kolmas isik 1: C.Z Kolmas isik 2: MTÜ Lumider
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta B.C kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.10.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kehtna Vallavalitsuse 02.08.2022 korraldusega nr 233 väljastas Kehtna vald 03.08.2022 ehitusloa nr 2271/18981 teenindushoone ehitamiseks katastriüksusele 29202:003:1501, Liivaku talu varemetele, aadressil Hiiemäe, Paluküla, Kehtna vald, Rapla maakond (Teenindusmaja).
2.07.08.2022 saabus Tallinna Halduskohtule B.C kaebus Kehtna Vallavalitsuse 02.08.2022 korralduse nr 233 ja 03.08.2022 ehitusloa nr 2271/18981 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse oma 23.08.2022 määrusega menetlusse.
3.12.04.2023 esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus jättis oma 24.04.2023 määrusega rahuldamata. Kaebaja esitas halduskohtu määrusele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 17.05.2023 määrusega määruskaebuse rahuldamata.
4.09.06.2023 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
5.1.Kaebaja toob esmalt välja, et Hiiemäe kinnistu (katastriüksused 29202:003:1501 ja 29202:003:1502) kuulub Kehtna vallale, sihtotstarve üldkasutatav maa. Hiiemäe kinnistu asub Kõnnumaa MKA-l ja ühtlasi Natura 2000 alal. Vabariigi Valitsuse määrusega 25.04.2019 nr 41 võeti vastu Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Hiiemäe katastriüksusel 29202:003:1501 asub Hiiemäe sihtkaitsevöönd. Hiiemäe sihtkaitsevööndis asuvad poollooduslikud kooslused, mis on ühtlasi Natura 2000 elupaigad. Kavandatava ehitise asukoht paikneb II kaitsekategooria liikide tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) leiukohas ja III kaitsekategooria liigi nõmmelõoke (Lullula arborea) leiukohas. Hiiemäe kinnistul paikneb ajaloolooline looduslik pühapaik. Kaebajale teadaolevalt, Jüri Metssalu eksperdihinnangu kohaselt loodusliku pühapaiga ala kattub valdavalt Hiiemäe sihtkaitsevööndi alaga. Eksperdihinnang peaks olema Muinsuskaitseametil. Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduselt nähtuvalt (Lisa 1) on Hiiemäe kinnistul asuva loodusliku pühapaiga piire laiendatud ning loodusliku pühapaiga ala kattub valdavalt Hiiemäe sihtkaitsevööndi alaga. Barcelonas 06.10.2008 toimunud IUCNi maailma looduskaitse IV kongressil kiitis Eesti koos enam kui saja riigiga heaks resolutsiooni 4.038 „Looduslike pühapaikade tunnustamine ja kaitse kaitsealadel”1 Kaebaja on Hiiemäe kinnistu vahetu naaber, Tiigimäe kinnistu omanik.
5.2.Hiiemäe kinnistu (katastriüksused 29202:003:1501 ja 29202:003:1502) sihtotstarve on üldkasutatav maa, mis on sotsiaalmaa alaliik. MaaKatS § 181 lg 12 p 2 defineerib üldkasutatava maa: üldkasutatav maa, mis on avalikult kasutatav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa ning kalmistu maa.
MaaKatS § 181 lg 12 p 2 kohaselt ei ole Hiiemäe kinnistule Kehtna Vallavalitsuse Korraldusega väljastatud ehitusloa alusel teenindushoone rajamine lubatav, sest üldkasutatav maa peaks üldjuhul olema hooneteta maa ning teenindushoone ei ole käsitletav abihoonena.
5.3.Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu2 seletuskirjas Arhitektuurinõuded ehitistele (lk 15) on kirjas: „ Teenindus- ja garaaž-töökoja hoonete põhimahu katuste harjajooned on paralleelsed või risti Reevimäe tippu ja hooneid ühendava mõttelise joonega” Korralduse alusel väljastatud ehitusloa kohaselt rajatakse teenindushoone Liivaku varemetele ning kasutatakse Liivaku varemete säilinud müüriosa teenindushoone osana. Liivaku varemetele rajatava teenindushoone harjajoon ei ole risti ega paralleelne Reevimäe tippu tõmmatud mõttelise joonega (Lisa 2). Eeltoodust lähtuvalt on Korralduse alusel antud ehitusluba vastuolus kehtiva Paluküla puhke- ja spordikeskuse (PSK) detailplaneeringuga, mistõttu on Korraldus ja selle alusel väljastatud ehitusluba õigusvastased. Hiiemäe katastriüksusele teenindushoone rajamise ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnangus (Lisa 3, lk 8, edaspidi Eelhinnang) väidetu: „Planeeritava hoone arhitektuurne lahendus on kooskõlas planeeringu arhitektuuriliste nõuetega.” ei vasta tõele.
5.3.Kehtiva Kehtna valla üldplaneeringu3 punkti 2.3.17.2. kohaselt on puhke- ja virgestusmaale lubatud arendada majutus-, teenindusehitisi ja –rajatisi ning puhkemajanduslikke atraktsioone: juhul kui need ei kahjusta Natura 2000 elupaiku ega kaitsealuste liikide populatsioone, väärtuslikke maastikke, looduslikke pühapaiku ja rohelise võrgustiku alasid. Kehtivast üldplaneeringust tuleneb ühemõtteliselt kohustus hinnata kavandatava teenindushoone mõju Hiiemäe kinnistul asuvale looduslikule pühapaigale. Vallavalitsuse Korraldusest ei nähtu, et teenindushoone ehitamise ja kasutamise mõju looduslikule pühapaigale oleks hinnatud. Eelhinnangus (lk 23) väidetu: „Tegevus ei mõjuta senist loodusliku pühapaiga säilimist ega kasutamist või hiietavadega arvestamist.” on asjatundmatu. Loodusliku pühapaiga olemuslik seisund on vaikus ja rahu ning võimalikult puutumatu looduskeskkond. Religioosse keskkonna olemus eeldab n.ö eraldatust ümbritsevast. Kui kiriku puhul tagavad religioosse keskkonna eraldatuse ümbritsevast seinad ja katus, siis looduslikule pühapaigale vajaliku eraldatuse ümbritsevast tagab distants loodusliku pühapaiga olemusliku keskkonnaga sobimatute hoonete ja hoonetega kaasnevate tegevustega. Vahetult loodusliku pühapaiga kõrvale rajatava intensiivses avalikus kasutuses hoonega kaasneb inimeste ja sõidukite intensiivne liikumine, müra, valgusreostus, mis ei võimalda loodusliku pühapaiga kasutamist religioosse keskkonnana. Hoone ja selle kasutamisega kaasnev pidev loodusliku pühapaiga jälgimine hävitab loodusliku pühapaiga kasutamiseks vajaliku privaatsuse ja intiimsuse. Korralduse kohaselt on Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda ja Raplamaa Loodushoiu MTÜ vaidlustanud Kehtna Vallavalitsuse 14.12.2021 korralduse nr 398 (projekteerimistingimused) Tallinna Halduskohtus, millest järeldub selgelt, et kavandatav teenindushoone ja hoone kasutamisega kaasnev kahjustab looduslikku pühapaika, sest 2 Kättesaadav arvutivõrgus: https://kehtna.ee/palukula1 3 Kättesaadav arvutivõrgus: https://kehtna.kovtp.ee/documents/380625/785088/Kehtna+_seletuskiri_kehtestamiseks _123.pdf/4e41aed4b56d3 d1c-b945-db8ebe40c608
objektiivselt hindavad kavandatava teenindushoone mõju loodusliku pühapaigaga isiklikult seotud inimesed ning kohtusse pöördumine on üldjuhul viimane võimalus õiguste kaitseks. Jättes hindamata kavandatava teenindushoone ja hoone kasutamisega kaasneva tegevuse mõju Hiiemäe kinnistul asuvale looduslikule pühapaigale on Kehtna Vallavalitsus ehitusloa andmisel eiranud kehtivat üldplaneeringut ning HMS § 6 sätestatud uurimisprintsiipi.
5.5.Kaebajat kavandatava teenindushoone vahetu naabrina ehitusloa menetlusse ei kaasatud. Eelhinnangus (lk 21) on märgitud: „Nii põhja-nahkhiire kui ka lendlaste leiukohaga seonduvalt on EELISes olemas ka info võimaliku poegimiskoloonia paiknemise osas, mis põhja-nahkhiire puhul paikneb u 200 m kaugusel tegevuse alast ja lendlaste puhul u 650 m kaugusel.” Põhja-nahkhiire poegimiskoloonia paikneb kaebaja kinnistul, liigid määras valdkonna ekspert Lauri Lutsar. Keskkonnaamet on teadlik kaitsealuse liigi asumisest kaebaja kinnistul. Jääb arusaamatuks, miks kaitsealuse liigiga vahetult seotud isikut (kaebajat) menetlusse ei kaasatud.
5.6.Kehtna Vallavalitsuse 14.12.2021 korralduses nr 398 (projekteerimistingimused) ja Eelhinnangus on viidatud Kehtna Vallavolikogu 21.09.2004 otsusele nr 120 ja 09.12.2004 otsusele nr 133, millega kehtestati Paluküla PSK detailplaneering 4 ning Paluküla PSK detailplaneeringu keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruandele, millest järeldub, et ehitusloa andmisega alustatakse Paluküla PSK detailplaneeringu realiseerimist. Arvestades Paluküla PSK detailplaneeringu mahtu on üheselt selge, et sellel on eeldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. KMH aruanne ei käsitle Paluküla PSK detailplaneeringu mõju Natura alale ega Hiiemäe sihtkaitsevööndile, sest KMH aruanne koostati enne Eesti Vabariigi astumist Euroopa Liitu ning Hiiemäe sihtkaitsevöönd loodi Kõnnumaa MKA kaitse-eeskirja uuendamisel Vabariigi Valitsuse määrusega 25.04.2019 nr 41. Tulenevalt looduskeskkonna dünaamilisusest ja muutustest õigusruumis ei ole ca 18 aastat tagasi koostatud KMH aruandes sisalduv enam kooskõlas reaalse olukorraga. Enne C.Z poolt esitatud ehitusloa taotluse osas otsuse langetamist pidanuks Kehtna Vallavalitsus hindama Paluküla PSK detailplaneeringu keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 3 lg 1 p 2-le. Eelhinnangus (lk 24) märgitu: „Kavandatava tegevuse piirkonnas puuduvad olemasolevad toimuvad asjakohased ja täiendavad planeeritavad tegevused. Koosmõju ei esine.” on eksitav ning ei vasta tõele, sest on kehtiva Paluküla PSK detailplaneeringuga planeeritud tegevused, Paluküla puhkemaja5 ja Paluküla Saunad6 kasutamisega kaasnev mõju. Paluküla PSK detailplaneeringu, Paluküla puhkemaja ning Paluküla Saunad tegevuse kumulatiivne mõju võib oluliselt mõjutada kaebaja elukeskkonda seoses suure külastajate arvuga. Jättes enne ehitusloa andmist hindamata Paluküla PSK detailplaneeringu, Paluküla puhkemaja ning Paluküla Saunad kumulatiivse keskkonnamõju on Kehtna Vallavalitsus eiranud KeHJS § 3 lg 1 p 2-te ja HMS § 6 sätestatud uurimisprintsiipi.
5.7.2004. aastal ehk ca 18 aastat tagasi kehtestatud detailplaneering, Korraldus ja selle alusel C.Z väljastatud ehitusluba ei võta arvesse tänapäevaseid olusid, Natura alade hindamist 4 Kättesaadav arvutivõrgus: https://kehtna.kovtp.ee/palukula1 5 Kättesaadav arvutivõrgus: https://puhkemaja.ennistus.ee/ 6 Kättesaadav arvutivõrgus: https://palukulasaunad.eu/
käsitlevat Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktikat (vt Riigikohus lahend asjas 3-3-188-15 (p 30-38); Euroopa Kohtu lahend asjas C-127/029, Euroopa Kohtu otsus asjas C-404/09 p 99 ja 103; Euroopa Kohtu otsus asjas C-142/07 p 44; Euroopa Kohtu lahend asjas C-142/16 p 42). Eelhinnangus ja Keskkonnaameti 14.07.2022 nõusolekus ehitusloa andmiseks Paluküla PSK detailplaneeringu, Paluküla puhkemaja ning Paluküla Saunad kumulatiivset keskkonnamõju ei käsitleta. Kaebaja juhib tähelepanu Riigikohtu praktikale kohtuasjas 3-3-1-56-12 p 18, mille kohaselt ei piisa Natura alale avalduva mõju osas kahtluste välistamiseks ainuüksi sellest, et looduskaitses pädev asutus (Keskkonnaamet) pole kooskõlastuses täishindamist nõudnud, lõppkokkuvõttes vastutab haldusakti andja (Kehtna Vallavalitsus). Jättes enne C.Z ehitusloa väljastamist teostamata KeHJS kohase keskkonnamõju hindamise on Kehtna Vallavalitsus ignoreerinud Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktikat seoses mõjude hindamiskohustusega Natura alal.
5.8.Ehitusluba määrab kavandatava teenindusmaja asukoha arusaamatult ning põhjendamatult liiga lähedale Hiiemäe sihtkaitsevööndile ja looduslikule pühapaigale (ca 20 m). Hoone ja selle kasutamise aastaringsed mõjud (heli- ja valgusreostus ning tallamine) ulatuvad Hiiemäe sihtkaitsevööndisse ning mõjutavad negatiivselt looduslikku pühapaika. Kaebaja esitas ettepaneku (Lisa 5) muuta teenindushoone asukohta Paluküla külakoosoleku protokollis: „Kavandatava hoone asukohta tuleks muuta, nihutades asukohta minimaalselt ca 200 m Lelle-Kädva tee suunas.” Kaebaja ettepanekule ei reageeritud. Kehtna Vallavalitsus ei ole teenindushoonele ehitusloa väljastamisel kaalunud alternatiivseid asukohti hoone rajamiseks, mis oleksid kaugemal Hiiemäe sihtkaitsevööndist ja looduslikust pühapaigast.
5.9.Oluliste ja menetluse tulemust mõjutanud kaalutlusvigade tõttu ei vasta vaidlustatud korraldus HMS § 56 lg 1 ja 3 nõuetele.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
6.1.Vastustaja märgib, et ehitusluba on väljastatud üksnes Hiiemäe kinnistule, katastriüksuse nr 29202:003:1501, teenindushoone ehitamiseks. Katastriüksusele 29202:003:1502 ehitusluba väljastatud ei ole. Teenidushoone ehitamine ei too kaasa maa ebasihtotstarbelist kasutamist. Teenindushoone aluse maatüki sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa. MaaKatS § 18 1 lg 12 p 2 ei sisalda sõnaselget keeldu üldkasutatavale maale ehitamiseks. Ehitusluba on väljastatud teenindushoone kui kinnistut teenindava abihoone rajamiseks. Hiiemäe kinnistu suurus on 103,41 ha, millele planeeritakse Liivaku talu varemetele (ca 64 m2) teenindusmaja ehitist. Seega on ilmselge, et planeeritav ehitis ei oma mõju kogu kinnistu kasutusotstarbele, milleks on ja jääb üldkasutatav maa. Vastustaja on seisukohal, et ehitise püstitamiseks Liivaku talu varemetele ei pea muutma kogu 103,41 ha maa kasutusotstarvet kui ehitis, koos terrassiga moodustab 64 m2. Kavandatava teenindusmaja näol on tegemist abihoonega, kuivõrd planeeritava hoone funktsioon on abistada teeniva kinnisasja kasutamist, seda üldistes huvides. Eesti Vabariigi õigusloomes ei ole sisustatud abihoone mõistet, seega ei ole abihooneks pelgalt puukuur,
tööriista hoiuruum jne. Abihooneks liigitatakse ka ehitised, millel on abistav seos kinnistu kasutamise eesmärgiga. Antud juhul omab planeeritav ehitist abistavat iseloomu kinnistu kasutamiseks (pesemisvõimaluse pakkumine, looduskaitseliste väärtuste tutvustamine, pärandkultuuri tutvustamine jne).
6.2.Kehtna Vallavolikogu 21.09.2004 otsuse nr 120 „Detailplaneeringu kehtestamine“ p-s 1 kehtestati Paluküla Puhke- ja spordikeskuse detailplaneering. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu Riigikohtu 25.09.2008 lahendile haldusasjas nr 3-3-1-15-08, milles oli kaebajaks teiste hulgas ka B.C ning vastustajaks Kehtna vald. Kohtulahendis asus riigikohus seisukohale p 20, et „Kolleegium tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 4. oktoobri 2007. a otsuse punkti 3, millega tühistati Kehtna Vallavolikogu 21. septembri 2004. a otsuse nr 120 punkt 1 osas, millega kavandatakse sportlaste ruumide, motelli, kämpingumajade, sauna, kohtunike maja, parklate, telkimisplatsi, autokaravanide parkla ja teeninduspunkti, köök-WC-pesuruumihoone ja telkijate varikatuse, suusastaadioni ja jalgpalliväljaku, tenniseväljakute, korvpalliväljaku, võrkpalliväljaku, tulekustutus veevõtukaevu, varjualuse, kopli ja lasipuu püstitamine.“ Nimetatud kohtulahendi kohaselt on ehitustegevus, erinevate ehitiste ja rajatiste püstitamiseks, Hiiemäe kinnistul lubatud.
6.3.Kaebaja seisukoht, et kuivõrd teenindusmaja katuse harjajoon ei ole risti või paralleelne Reevimäe tipuga, siis ei vasta väljastatud ehitusluba detailplaneeringu tingimustele, on väär ning asjakohatu. Vastustaja märgib, et detailplaneeringus on teenindusmaja (üldjoonise, 26.09.2022 vastuse lisa 3, objekt 6) planeeritud täpselt samale asukohale kui vaidlustatud ehitusloa alusel rajatav ehitis (so endise Liivaku talu varemetele). Detailplaneeringu seletuskirjas (26.09.2022 vastuse lisa 4 lk 9- 10) on selgitatud: „1. Teenindusmaja. Hoonesse on planeeritud külastajate riietus- ja pesuruumid, tualetid, mäepiletite müügikoht, toitlustamisasutus, abiruumid meditsiinilisele personalile, suusatõstukite juhtimine, inventari laenutus ja majutusvõimalus. Hoone võiks ühtlasi toimida ka Kõnnumaa maastikukaitseala külastuskeskusena, kus oleks üleval kaitseala tutvustav ekspositsioon. Orienteeruvalt 450 m 2 ehitusaluse pindalaga hoone on kavas rajada puitehitisena endisele Liivaku talukohale maatükil nr II.“ Seega vastab planeeritava Teenindusmaja asukoht ning paigutus kehtivale detailplaneeringule Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu seletuskirjas (26.09.2022 vastuse lisa 4, lk 15) kajastatu: „ Teenindus- ja garaaž-töökoja hoonete põhimahu katuste harjajooned on paralleelsed või risti Reevimäe tippu ja hooneid ühendava mõttelise joonega”, all on detailplaneeringus mõeldud teenindushoonet (mitte teenindusmaja), (26.09.2022 vastuse lisa 4 detailplaneeringu üldjoonise objekt nr 7).
6.4.Vastustaja on seisukohal, et ehitusloa alusel rajatav teenindushoone ei oma puutumust kunagise kultuurimälestisega „Paluküla Hiiemägi“ ja tänase ajaloolise loodusliku pühapaigaga „Ohvrikoht Hiiemägi“. Kultuuriministri 26.05.2004 käskkirja nr 100 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punkti 2 on muudetud kultuuriministri käskkirjaga 21.02.2022 käskkirjaga nr 36. „Paluküla Hiiemägi“ on asendatud nimetusega „Ohvrikoht Hiiemägi“ ning mälestise liigiks on „ajalooline looduslik pühapaik“. Vaidlustatud korralduse alusel püstitatav ehitis ei paikne Ohvrikoht Hiiemäe piiranguvööndites. Seega piiranguvöönditest tulenevad kitsendused vaidlustatud korraldusele ei laiene.
Vastustaja märgib, et Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda ja Raplamaa Loodushoiu MTÜ on tõepoolest vaidlustanud Kehtna Vallavalitsuse 14.12.2021 korralduse nr 398 millega väljastati projekteerimistingimused Teenindusmaja projekteerimiseks (haldusasi 3-22-656). Kuid nimetatud haldusasjas on mõlemad kaebajad kui valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid, KeÜS § 30 lg 2 mõistes, kes kaitsevad organisatsioonide keskkonnakaitselisi eesmärke. 6.5. Vaidlustatud ehitusloa menetlusse kaebajat tõepoolest ei kaasatud EhS § 42 lg 6 alusel. Tsiteeritud paragrahv sätestab, et pädev asutus kaasab menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Kaebaja ei ole ehitusloaga koormatud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Kaebaja on väidetavalt kinnisasja katastritunnusega 29202:003:0120, aadressiga Tiigimäe, Paluküla, Kehtna vald, Rapla maakond omanik. Kinnisasjaga, katastritunnusega 29202:003:0120, piirnevad alljärgnevad katastrid: 29202:003:0181; 29202:003:0222; 29201:003:1502 ja 29201:001:0224. Vaidlustatud ehitusluba on antud kinnisasjale katastritunnusega 29202:003:1501 ehitamiseks, mis ei ole kaebaja kinnistuga piirnev kinnistu. Samuti on vastustaja veendumusel, et ehitusloa alusel püstitatav teenindusmaja on oma parameetritelt äärmiselt väike ning piisavalt kaugel kaebajale kuuluvatest ehitistest, millest tuleneval võimalik riive kaebaja õigustele on hüpoteetiline või minimaalne. Maa-ameti kaardirakendusest7 nähtub, et teenindusmaja ja kaebaja kinnistul asuvate hoonete vaheline kaugus on üle 190 meetri. Arvestades eeltoodut, puudus vastustajal ka mõistlik põhjus eeldada või kahtlustada, et teenindusmaja ehitamine võib kaebaja õigusi riivata. EhS § 42 lg-st 6 tuleneb ka eeldus, et ennekõike tuleb menetlusse kaasata kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik, kelleks kaebaja teenindusmaja kinnistut suhtes ei ole. Eeltoodud argumentidele tuginedes ei esitatud vaidlustatud ehitusluba kaebajale ka EhS § 42 lg 7 p 2 alusel kooskõlastamiseks.
6.6.Vastustaja märgib, et Palukülla, Liivaku talu varemetele ehitamise mõju keskkonnale on uuritud: a) Kehtna vallas Palukülas Hiiemäe katastriüksusele teenindushoone rajamise ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnangus (07.08.2022 kaebuse lisa 3); b) Kehtna valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hinnangus (26.09.2022 vastuse lisa 5) ja c) Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju hinnangus (26.09.2022 vastuse lisa 6), milledes ei ole tuvastatud, et Palukülas, Liivaku talu varemetele ehitamine ohustaks loodust. Lisaks on Keskkonnaamet andnud nõusoleku projekteerimistingimuste väljastamiseks (26.09.2022 vastuse lisa 7) selgitades: „Keskkonnaamet on seisukohal, et kavandatav tegevus ei takista Kõnnumaa maastikukaitseala Paluküla piiranguvööndi kaitse-eesmärgi saavutamist ega kahjusta kaitseala seisundit.“ Tuginedes eeltoodule võib järeldada, et Teenindusmaja ehitamise otsustamiseks on ehitise mõju piisavalt uuritud. Samuti ei ole ehitustegevuse vastu kaitseala valitseja ehk Keskkonnaamet.
6.7.Vastustaja on seisukohal, et ehitustegevust ei ole planeeritud ajaloolise loodusliku pühapaiga sihtkaitsevööndisse. Antud juhul on ehitusluba menetletud loa taotleja soovi kohaselt ehitada Teenindusmaja just taotluses märgitud asukohale. Ehitusloa menetlejal puudub õigus keelduda ehitusloa väljastamisest seadusest mittetulenevatel asjaoludel või subjektiivsele seisukohale tuginedes. Kehtna vald on piisavalt arutanud (26.09.2022 vastuse lisad 8 ja 9) erinevate osapooltega Teenindusmaja ehitamisega seonduvaid soove ning ettepanekuid. Samuti on arutatud 7 Kättesaadav arvutivõrgus: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo
Teenindusmaja sobivust ajaloolise pühapaiga lähedusse. Nii Keskkonnaameti kui ka Muinsuskaitseameti esindajad ei näinud ehitustegevuses vastuolu õigusaktidele (26.09.2022 vastuse lisa 9).
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT
7.Kolmas isik C.Z kohtu poolt määratud ajaks omapoolset seisukohta kaebuse suhtes ei avaldanud.
8.Kolmas isik MTÜ Lumider on esialgse õiguskaitse taotluse määruskaebuse menetluses avaldanud kaebuse osas kokkuvõtvalt järgmist. MTÜ Lumider kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses. Kolmas isik leiab, et kaebaja subjektiivseid õigusi ehitusloaga ei rikuta. Projekteerimistingimused on kehtivad ja kaebaja ei ole neid vaidlustanud. Ehitusloa kehtetuks tunnistamisel jäävad projekteerimistingimused kehtima. Ehitusluba on antud õiguspäraselt. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Ehitusloale ei saa esitada populaarkaebust, seda saab vaidlustada üksnes subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja ei ole näidanud, milles seisneb tema subjektiivsete õiguste rikkumine ega esitanud selles osas ühtegi kalukat tõendit. Ehitusluba on antud õiguspäraselt ning puuduvad EhS § 44 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise alused. Naabrite õiguste kohta on Riigikohus selgitanud, et naaberkinnisasjade omanike õiguste hindamisel ei saa eelistada üht omanikku teisele ning põhimõtteliselt on kõigil naaberkinnisasjade omanikel õigus oma kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida. Nii ei saa kinnisasja omanik üldjuhul takistada naaberkinnisasja omanikku rajamast oma maale ehitisi ja neid kasutamast. Samas peavad omanikud siiski vastastikku arvestama üksteise õigustega ja kinnisasja omaniku õigused on piiratud eelkõige naaberkinnisasjade omanike õigustega. Siiski on igal kinnisasjal prioriteetsed tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus oma huve oma kinnisasjal realiseerida. Kui kinnisasja omanik (antud juhul hoonestusõiguse omanik) peaks esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasjade omanike või kolmandate isikute soovidest, oleks tema omandiõigus suuresti näiv. Naaberkinnisasja omanik ei saa keelata teisele kinnisasjale ehitamist ainuüksi seetõttu, et talle ei meeldi, et keegi tema kinnisasja läheduses elaks või ei tagaks talle näiteks metsavaadet (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-33-05, p 13). Riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada isikutel enda omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve (PS § 19 lg 2 ja § 32 lg 2 kolmas lause). Ehitusloa andmisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu. Ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-42-03, p 16). Kaebaja kaebus on valdavalt populaarkaebus, mille esitamine ehitusloale ei ole võimalik. Sellest tulenevalt puudub kaebajal käesolevas asjas avalike ja teiste isikute huvide osas kaebeõigus ning kolmas isik palub kohtul jätab kaebaja vastavad väited tähelepanuta. Vastustaja on tegutsenud kooskõlas planeeringuga. Kaebaja pidi arvestama, et detailplaneeringust tulenevaid õigusi hakatakse varem või hiljem teostama. Kaebaja väited negatiivse mõju hindamata jätmise kohta on põhjendamatud. Kaasamiskohustust ei ole rikutud. Kaebaja poolt viidatud katastriüksus, mis talle kuulub on üle
1,1 km kaugusel. Selgitamata on, milliseid subjektiivseid õigusi ehitustegevus Sepahindreku kinnistu osas rikub. Kaebaja viitas veel, et kumulatiivset mõju tuleb hinnata ja kaaluda ehitusloa menetluses, sest ehitusloa realiseerimisega luuakse tingimused Hiiemäe kinnistu kasutuskoormuse kasvuks. Kaebaja vaates on mõjude hindamine ehitusloa menetluses loogilisem ja mõistlikum. Kolmas isik märgib, et siinkohal viidatakse subjektiivsele tõendamata kasutuskoormuse kasvule ning kaebaja soovib kaaluda asjaolusid kaebaja loogika vaates. Kaebaja kahtleb kasutusloa menetluses. Tegemist ei ole subjektiivse õiguse riivega vaid populaarkaebusega. Kaebaja ei saa ehitusloa üle peetavas vaidluses kehtivat detailplaneeringut vaidlustada, samuti ei ole sätestatud kohustust detailplaneering tühistada. Nimetatud detailplaneering oli arutusel kohtus, haldusasi 3-05-43 ning 25.09.2008 tehti Riigikohtu otsus (otsus 3-3-1-15-08). Kaebaja pidi arvestama, et detailplaneeringust tulenevaid õigusi hakatakse varem või hiljem teostama. Detailplaneering on kehtiv. Viide, et vastutaja oleks saanud detailplaneeringut 2004 realiseerida, ei ole asjakohane. Haldusasjas 3-05-43, kus vaidlustati detailplaneering, oli üheks kaebuse esitajaks B.C. Seega ei ole õige viide, et 2004 oleks vastutaja saanud juba detailplaneeringut realiseerida. Kaebaja on saanud oma õigusi realiseerida ja on detailplaneeringu osas kohtumenetluse läbinud (PlanS § 141). Kaebaja ei saa ehitusloa üle peetavas vaidluses kehtivat detailplaneeringut vaidlustada. Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-142-03, p 16).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
10.Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2, teeb kohus juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).
11.Kehtna Vallvalitsuse 14.12.2021 korraldusega nr 398 väljastati projekteerimistingimused (PT) Palukülas asuvale Hiiemäe kinnistule (katastritunnus 29202:003:1501; pindala 103,41 ha; sihtotstarve 100% üldkasutatav maa) teenindushoone projekti koostamiseks. Hiiemäe kinnistu kuulub Kehtna vallale ja on koormatud hoonestusõigusega MTÜ Lumider kasuks. Hoonestaja on kohustatud ehitama endise Liivaku taluhoone asukohale Paluküla tervise- ja matkaradade külastajaid teenindava hoone. Terviseradade kasutamiseks puuduvad praegu elementaarsed puhkemajanduslikud ja sanitaartingimused, kasutusel on ajutine soojak ja kuivkäimlad. Kehtna valla üldplaneeringu (ÜP) järgi on Hiiemäe kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks puhke- ja virgestusmaa, kuhu on lubatud rajada puhkemajanduslikke ehitisi. Projekteeritav hoone on kooskõlas 21.09.2004
kehtestatud Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringuga (DP) ning arvestatud on DP menetluses koostatud keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandega. Ehitusala on ca 225 m2 ja projekteeritava teenindushoone pind ca 100 m2. Hiiemäe kinnistu asub Kõnnumaa maastikukaitseala Paluküla piiranguvööndis ning Keskkonnaamet on PT kooskõlastanud. Arvestatud on Keskkonnaameti soovitusega säilitada pärandkultuuri objektid (kaev ja kelder) ning vanad õuepuud. Korralduse nr 398 peale esitatud Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja ja Raplamaa Loodushoiu MTÜ vaie jäeti rahuldamata. Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja ja Raplamaa Loodushoiu MTÜ kaebus korralduse nr 398 tühistamiseks jäeti Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 otsusega rahuldamata. Kaebajad esitasid apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, mis on käesolevas otsuse kuulutamise ajaks veel lahendamata (haldusasi nr 3-22-656). Korralduse andmise seisuga on projekteerimistingimused kehtivad. Pooled ei vaidle ka selle üle, et ala suhtes kehtib Palukülapuhke- ja spordikeskuse detailplaneering (kehtestatud 21.09.2004), mida on täpsustatud ülal nimetatud projekteerimistingimustega.
12.Kehtna Vallavalitsuse 02.08.2022 korraldusega nr 233 anti ehitusluba nr 2212271/18981 (ehitusloal kuupäev 03.08.2022) Kehtna vallas Palukülas asuvale Hiiemäe kinnistule (omanik Kehtna vald, katastriüksus nr 29202:003:1501; sihtotstarve üldkasutatav maa) teenindushoone ehitamiseks. Korralduse kohaselt on ehitise omaniku MTÜ Lumider kasuks vallavolikogu 21.02.2022 otsusega nr 1-2/24 seatud hoonestusõigus ja sõlmitud notariaalne leping. Hoonestaja on kohustatud ehitama Hiiemäe kinnisasjale endise Liivaku taluhoone varemete maakivimüüride piires Paluküla tervise-ja matkaradade külastajaid teenindava hoone. MTÜ-ga Lumider on sõlmitud Paluküla terviseradade rendileping, mille raames tehakse ka terviseradade hooldustöid. Radade kasutustingimuste parendamiseks on vajalik rajada teenindusmaja.
13.Keskkonnaamet andis ehitusloa menetluses 14.07.2022 nõusoleku ehitusloa andmiseks. Püstitatav ehitis ei asu kinnismälestise nr 27194 „Ohvrikoht Hiiemägi“ kaitsevööndis. Koostatud on teenindushoone rajamise ehitusprojekti KMH eelhinnang (koostaja Lemma OÜ). Kavandatava teenindushoone rajamine ei põhjusta ühegi keskkonnaelemendi suhtes olulist negatiivset keskkonnamõju. KMH eelhinnangust lähtudes ei ole vajalik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohane KMH. Põhjendused ja keskkonnatingimused on toodud eelhinnangu peatükkides 4 ja 5.
14.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on Palukülas asuvate Tiigimäe ja Sepahindreku kinnistute omanik. Sepahindreku kinnistu katastriüksus 29202:003:0361 piirneb Hiiemäe kinnistu katastriüksusega 9202:003:1501. Vaidlust ei ole, et kaebajat ehitusloa menetlusse ei kaasatud.
15.Kaebuse põhjendustes leiab kaebaja esiteks, et MaaKatS § 181 lg 12 p 2 kohaselt ei ole Hiiemäe kinnistule Kehtna Vallavalitsuse korraldusega väljastatud ehitusloa alusel teenindushoone rajamine lubatav, sest üldkasutatav maa peaks üldjuhul olema hooneteta maa ning teenindushoone ei ole käsitletav abihoonena. Kohus kaebaja seisukohaga nõustuda ei saa. Vaidlust ei ole selles, et Kehtna valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Hiiemäe katastriüksusele ette nähtud puhke- ja virgestusmaa sihtotstarve. Üldplaneeringu kohaselt käsitatakse puhke- ja virgestusmaana heakorrastatud haljas- ja metsaala koos teenindavate ehitistega (spordi-, puhke-, kogunemisehitised, külaplatsid jne). Üldplaneeringu kohaselt on puhke- ja virgestusmaale muu hulgas lubatud ehitada teenindusehitisi. Kuna antud alal toimub spordi- ja puhketegevus, on maakasutuse
sihtotstarve üldplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneering näeb Hiiemäe katastriüksusele ette sihtotstarbeks 100% sotsiaalmaa. Sotsiaalmaa sihtotstarve jaguneb kaheks: üldkasutatav maa ja ühiskondlike ehitiste maa. Vastustajal on võimalik kaaluda maa sihtotstarbe muutmist kasutusloa menetluses või kehtiva detailplaneeringu alusel muuta maa sihtotstarvet osaliselt üldkasutatavast maast ühiskondlike ehitiste maaks. Maakatastriseadus annab nendeks tegevusteks võimaluse, kuid kohtu hinnangul ühtib Hiiemäe katastriüksuse olemasolev sihtotstarve kehtiva üldplaneeringu sihtotstarbega ning tingimata muutmist ei vaja. Seega ei ole kaebaja poolt väidetu ehitusloa tühistamise aluseks. Kohtule jääb ebaselgeks, milliseid seadusest tulenevaid kaebaja subjektiivseid õigusi oleks üldse võimalik rikkuda sellega, et maa kasutamise otstarve ei vastaks osaliselt MaaKatS § 181 lg 12 p 2 sätestatud maa sihtotstarbele. Kohtule ei nähtu kaebusest ühtegi sellist subjektiivset õigust. Eeltoodud seisukohti on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 17.05.2023 määruses käesolevas asjas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse menetluses, kus kohus hindas kaebuse eduväljavaateid analüüsides kaebuse põhiväiteid. Ringkonnakohus nõustus ülal toodud halduskohtu põhjendustega ning märkis täiendavalt, et „Ringkonnakohus selgitas 29.11.2019 otsuses nr 3-18-2298 (p 12), et MaaKatS § 18 1 lg 12 p-s 2 esitatud loetelu hoonetest ja rajatistest tuleb käsitada näitlikuna. Kõik tegevused ja rajatised, mis on kantud eesmärgist mitte taotleda maalt kasumit ning mille puhul on tagatud maa avalik kasutamine, tuleb pidada üldkasutatava maa sihtotstarbega kooskõlas olevaks. Planeeringujärgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid planeeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav ning see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust (vt analoogia korras Riigikohtu 18.11.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-31-16, p 16).“
16.Teiseks leidis kaebaja, et vaidlustatud korralduse alusel antud ehitusluba on vastuolus kehtiva detailplaneeringuga, kuna rajatava teenindushoone harjajoon ei ole risti ega paralleelne Reevimäe tippu tõmmatud mõttelise joonega (vt DP seletuskirja lk 15 p 9, kättesaadav arvutivõrgus: https://kehtna.ee/documents/380625/11111002/Seletuskiri_det_planeering_tekst.pdf/d02fb62 2-5636-46c5-8e75-79522c2423a3 ), mistõttu on korraldus ja selle alusel väljastatud ehitusluba õigusvastased. Kohus jääb oma esialgse õiguskaitse määruses avaldatud seisukoha juurde ning leiab, et kaebaja seisukoht, et kuivõrd teenindusmaja katuse harjajoon ei ole risti või paralleelne Reevimäe tipuga, siis ei vasta väljastatud ehitusluba detailplaneeringu tingimustele ning tuleb seetõttu tühistada, ei ole põhjendatud. DP seletuskirjas p 9 on mh märgitud, et: „Teenindus- ja garaaž-töökoja hoonete põhimahu katuste harjajooned on paralleelsed või risti Reevimäe tippu ja hooneid ühendava mõttelise joonega.“ Nimetatud hoone on märgitud põhikaardile nr 6. Kaebaja jätab aga tähelepanuta, et DP-d on täpsustatud vahepeal projekteerimistingimustega (Kehtna Vallavalitsuse 14.12.2021 korraldus nr 398), kus on selgitatud, et: „Projekteerimistingimusi ei anta kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks, vaid teenindushoone projekteerimiseks, detailplaneeringu põhijoonisel on toodud objekt nr 6 (planeeritav teenindushoone). Hetkel puuduvad elementaarsed puhkemajanduslikud ja sanitaartingimused spordi-, puhke- ning külastusobjekti kasutamiseks. Kasutusel on ajutine soojak ja kuivkäimlad. Majanduslikel ja arhitektuursetel kaalutlustel piisab teenindushoone projekteerimisest maakivimüüride piires. Sobituv maht, hoone ja terrassi ligikaudne ehitusalune pind on antud eskiisprojektis. Täpne projektlahendus antakse projekteerimisel. Planeeritava ehitise kasutusotstarve on kooskõlas kehtestatud planeeringuga. Planeeringuga on kavandatud luua võimalused aastaringseks
puhketegevuseks (detailplaneeringu seletuskirjas osa 5). Detailplaneeringus näidatud teenindushoone (põhijoonis DP-3) maksimaalseks ehitusaluseks pinnaks on orienteeruvalt 450 m2 (katastriüksus 29202:003:1501), hoonete lubatav kõrgus on kuni 9 meetrit. Ehitusmahtusid projekteerimistingimustega ei suurendata. Ehitis projekteeritakse olemasoleva Liivaku taluhoone varemete piires, ehitusalune orienteeruv pind ca 225 m 2, millest projekteeritav hoone ca 100 m2. Planeeringulahenduses näidatud teenindushoone (põhijoonisel nr 6) on planeeritud asetsema Liivaku talu varemete asukohal. Ehitise kasutamisotstarve on jätkuvalt kooskõlas planeeringu eesmärgiga, milleks on luua aastaringsed võimalused puhke- ja sporditegevuseks. Planeeritava hoone arhitektuurne lahendus on kooskõlas planeeringu arhitektuuriliste nõuetega, asjakohane on teenindushoone projekteerida vana taluhoone ruumilises mahus.“ Kohus leiab, et kuivõrd projekteerimistingimustega on täpsustatud teenindusmaja asukohta ning seda, et see saab asuma Liivaku taluhoone varemete piires, ei ole ehitusluba õigusvastane põhjusel, et sellega planeeritud ehitise katuste harjajoon ei ole paralleelne või risti Reevimäe tippu ja hooneid ühendava mõttelise joonega. Projekteerimistingimustega on võimalik detailplaneeringut täpsustada, mida on ka käesoleva juhul õiguspäraselt tehtud. Kohus leiab, et vastav asjaolu (katuse harjajoone suund) ei riku kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi olukorras, kus kaebaja kinnistu paikneb ca 180 m kaugusel. Ehitusluba saab vaidlustada üksnes isik enda subjektiivsete õiguste kaitseks. Ringkonnakohus on eeltoodud seisukohaga samuti nõustunud, märkides täiendavalt, et: „Detailplaneeringu tingimus hoonete katuseharjade suuna osas ei ole ette nähtud kaebaja subjektiivsete õiguste, vaid avalikes huvides miljöö kaitseks. Varasema hoone asemele uue hoone püstitamisel sellest nõudest kõrvalekaldumist ei saa pidada ka detailplaneeringuga vastuolus olevaks.“
17.Kolmandaks leiab kaebaja, et vastustaja, jättes hindamata kavandatava teenindushoone ja hoone kasutamisega kaasneva tegevuse mõju Hiiemäe kinnistul asuvale looduslikule pühapaigale, on ehitusloa andmisel eiranud kehtivat üldplaneeringut ning HMS § 6 sätestatud uurimisprintsiipi. Kaebaja heidab kaebuses eelkõige ette piirkonna külastuskoormuse kasvuga seotud mõjude hindamata jätmist ehitusloa väljastamisel. Kohus jääb ka selle väite osas oma varasemate seisukohtade juurde ning on seisukohal, et kaebaja väited külastuskoormuse olulisest kasvust ning sellega kaasnevast negatiivsest mõjust hiiemäele kui pühapaigale ja seda usulisel eesmärgil külastavatele inimestele sh kaebajale, ei seondu vaidlusaluse teenindushoone ehitamise, vaid selle hilisema võimaliku kasutamisega. Samasugusele seisukohale jõudis ka Tallinna Ringkonnakohus oma 05.04.2023 määruses nr 322-656, kus kohus lahendas sama ehitusloa suhtes esitatud esialgse õiguskaitse taotlust, mille esitasid Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja ja Raplamaa Loodushoiu MTÜ. Ringkonnakohus märkis viidatud määruses, et: „Vaidlust ei saa olla selles, et Paluküla hiiemäe piirkond on juba praegu aktiivses kasutuses puhkamise ja sportimise eesmärgil. Kuigi on usutav, et vaidlusaluse teenindushoone püstitamine mõnevõrra laiendab võimalusi korraldada alal erinevaid üritusi ja suurendab külastajate hulka, ei ole siiski tegemist olukorraga, kus hoonet kavandataks varasemalt inimtegevusest puutumata piirkonda. Kinnismälestise nr 27194 kaitsevööndi piir jääb teenindushoone asukohast ca 130 m kaugusele. Kaebajad on esitanud Muinsuskaitseameti ekspertide 24.07.2017 ettepaneku (kaebuse lisa 8), milles on peetud põhjendatuks mälestise piire laiendada, kuid esiteks ei ole seda ettepanekut realiseeritud ja teiseks jääks teenindushoone asukoht ka laiendatud piiridest välja, kusjuures ettepaneku kohaselt piiride laiendamise korral mälestisele eraldi kaitsevööndit ei määrataks. Võimalikud probleemid, kuidas ühitada spordi- või puhkeürituste korraldamist ning pühapaiga külastamist, tuleb lahendada hoone hilisema kasutamise käigus
(nt on võimalik piirata ürituste korraldamist usulistel tähtpäevadel vmt).“ Kohus nõustub eeltoodud seisukohtadega ja leiab, et need on täielikult kohaldatavad ka käesoleval juhul. Eeltoodud seisukohad vastavad mh ka kaebaja kaebuses toodud väidetele seoses Kinnismälestise nr 27194 kaitsevööndiga. Lisaks nõustub kohus käesolevas asjas avaldatud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga selles, et: „Arvestades hoone suurust ja paiknemist, ei ole kasutusloa andmine hoonele piirkonna külastatavuse piiramiseks mälestise ja Natura 2000 alale kahjulike mõjutuste vältimiseks välistatud, vaid see saaks toimuda kõrvaltingimuste seadmisega. Pole alust arvata, et kasutusloa menetluses vastustaja selliste kõrvaltingimuste seadmist objektiivselt ei kaalu.“
18.Neljandaks viitas kaebaja kaasamiskohustuse rikkumisele. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajat kavandatava teenindushoone ehitusloa menetlusse ei kaasatud. Kohus leiab, et asjas on tuvastamist leidnud, et kaebajale kuulub kinnistu katastrinumbriga 29202:003:0120 (Tiigimäe), ehitusluba on väljastatud kinnistule katastrinumbriga 29202:003:1501 (Hiiemäe). Maa-ameti kaardirakendusest nähtub üheselt ja selgelt, et kaebaja ei ole Hiiemäe kinnistu piirinaabriks. Nimetatud katastriüksuste vahele jääb katastriüksus 29201:001:0224 (Rämasoo Paluküla tee). Järelikult ei tulnud kaebajat ka ehitusloa menetlusse kaasata. Määruskaebuse menetluses tõi kaebaja täiendavalt välja, et lisaks Tiigimäe kinnistule kuulub talle ka Sepahindreku kinnistu katastriüksus 29202:003:0361, mis piirneb Hiiemäe kinnistu katastriüksusega 9202:003:1501 ning kaebaja (vahetu piirinaabrina) tulnuks ehitusloa menetlusse kaasata. EhS § 42 lg 6 näeb ette, et pädev asutus kaasab menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Vajaduse üle otsustab pädev asutus. Kaebajale kuuluv Sepahindreku kinnistu, mis tõesti Hiiemäe kinnistuga piirneb, asub ehitatavast hoonest enam kui kilomeetri kaugusel. Kavandatud hoone suurust arvestades ei ole põhjust asuda seisukohale, et vastustaja tegi kaalutlusvea, jättes kaebaja menetlusse kaasamata. Lisaks ütleb ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 7 p 2, et pädev asutus esitab ehitusloa eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Kohtule ei ole antud juhul sellised asjaolud lähtudes asjas esitatud ja kohtu poolt tuvastatud faktilisest asjaoludest äratuntavad. Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et kaebaja kinnistul paiknevad kaitsealused liigid, kuivõrd vaidlusaluse ehitusloa alusel ehitatava ehitisega kaitsealuste liikide elutingimusi ei muudeta. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kaebajat ehitusloa menetlusse kaasata ei tulnud, millest tulenevalt ei ole vastustaja kaasamiskohustust ning sellega kaasnevat ärakuulamiskohustust rikkunud.
19.Kaebaja leidis veel, et enne C.Z poolt esitatud ehitusloa taotluse osas otsuse langetamist pidanuks Kehtna Vallavalitsus hindama detailplaneeringu keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 3 lg 1 p 2-le ehk läbi viima Natura hindamise. Kaebaja märgib, et Paluküla PSK detailplaneeringu, Paluküla puhkemaja ning Paluküla Saunad tegevuse kumulatiivne mõju võib oluliselt mõjutada kaebaja elukeskkonda seoses suure külastajate arvuga. Kohus kaebaja eeltoodud seisukohtadega ei nõustu. Kaebaja väited kumulatiivsest mõjust seonduvad eelkõige teenindusmaja kasutamisega (vt ülal), mitte ehitusloaga. Kaebaja väited on mh paljasõnalised ja tõendamata. Vaidlust ei ole selles, et ehitusluba on väljastatud katastriüksuse osas, mis asub Kõnnumaa maastikukaitsealal Paluküla piiranguvööndis ning ala kattub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Kõnnumaa loodusalaga ja Kõnnumaa-Väätsa linnualaga. Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.01.2023 määruses haldusasjas nr 3-22-656 (kus kaebajad taotlesid sama ehitusloa
kehtivuse peatamist esialgse õiguskaitse korras, mis on vaidlustatud ka käesolevas asjas ja milline taotlus jäi rahuldamata) p 14-15 põhjalikult käsitlenud Natura 2000 hindamise rikkumise väidet ja leidnud, et see ei ole põhjendatud. Samuti on eeltoodud seisukohta sh kumulatiivset mõju käsitletud Tallinna Ringkonnakohtu haldusasjas nr 3-22-656 05.04.2023 tehtud määruse p-s 16. Kohus leiab, et vastavad seisukohad on asjakohased ka käesolevas asjas. Täpsemalt leidis Tallinna Ringkonnakohus oma 13.01.2023 määruses, et: /.../ Ehitusloa aluseks olevatele projekteerimistingimustele on ekspert P. Toonpere poolt koostatud 20.02.2022 eelhinnang, sh Natura eelhindamine („Kehtna vallas Palukülas Hiiemäe katastriüksusele teenindushoone rajamise ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang“). /.../ Kokkuvõttes ei põhjusta eelhinnangu järelduse kohaselt kavandatava teenindushoone rajamine ühegi keskkonnaelemendi suhtes olulist negatiivset keskkonnamõju ning eelhinnangu koostaja ei pidanud seetõttu KeHJS kohase keskkonnamõju hindamise (KeHJS § 33 lg 1 p 4) läbiviimist vajalikuks. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid, mis annaks praeguses menetlusetapis alust väita, et kavandatava teenindushoone ehitamine omaks olulist negatiivset mõju Natura 2000 ala ja Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eesmärkidele või kahjustaks rohevõrgustiku ala. Kaitseeeskirjast ei nähtu, et Kõnnumaa maastikukaitseala eesmärk oleks kaitsta rukkirääku. Ka EELIS-st ei nähtu, et Kõnnumaa-Väätsa linnuala kaitseeesmärgiks oleks rukkirääk8. Kuigi teenindushoone valmimisel saab eeldada Paluküla puhkeja spordikeskuse külastajate arvu tõusu, ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et tekiks oht looduskeskkonnale ja olemasolev olukord oluliselt muutuks. Vaidlust ei ole, et Paluküla ja Hiiemäe piirkond on inimestele liikumiseks avatud, Hiiemäel toimuvad erinevad üritused ja võistlused, mille osalejate arv ületab vastustaja kinnitusel juba praegu teenindushoone mahutavuse. Seetõttu ei ole esitatud andmetel eluliselt usutav, et teenindushoone külastatavus ja lisanduv müra kahjustaks ala kaitse-eesmärkide saavutamist.“ 05.04.2023 määruses märkis kohus: „Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka V. Kepparti 12.10.2022 arvamuses esitatu ümber KMH eelhinnangu järeldusi. V. Keppart on heitnud ette, et teenindushoone KMH eelhindamisel pole arvestatud teiste DP-s kavandatud ehitiste ja rajatistega kaasnevat kumulatiivset mõju, kuid see etteheide pole asjakohane, sest teenindushoone on kasutatav ja täidab oma funktsiooni ka eraldiseisvalt. Kumulatiivset mõju saab ja tuleb hinnata edaspidi, kui kavandatakse DP-ga ettenähtud muude ehitiste püstitamist. Teenindushoone kohta on V. Kepparti arvamuses selgelt märgitud, et see asub väljaspool teadaolevaid elupaiku. Ehitusloa menetluses koostatud KMH eelhinnang (Piret Toonpere, 21.02.2022 – vt vastustaja 06.05.2022 vastuse lisa 6) hõlmab kõiki kaebajate välja toodud küsimusi (v.a mõju rukkiräägule, kelle alal esinemise kohta puuduvad andmed), sh Natura eelhindamist, mõju nahkhiirtele ja kultuuripärandile (k.a looduslikule pühapaigale) ning kaebajate esitatud tõendid ei tekita põhjendatud kahtlust KMH eelhinnangu adekvaatsuses. Asjaolust, et KMH eelhinnangus on soovitatud rakendada leevendusmeetmeid (nt kavandada nahkhiiresõbralik hoone ja valgustus või paigaldada varjekaste), ei saa tuletada vajadust teha täiemahuline KMH või Natura hindamine. Kaebajate väitel ei ole lisaks hinnatud teenindushoone püstitamise mõju rohevõrgustiku toimimisele, kuid pole arusaadav, mida oleks selles osas pidanud täiendavalt hindama olukorras, kus KMH eelhinnang välistas igasuguse olulise negatiivne mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kavandatavaks tegevuseks on ühe väikesemahulise hoone püstitamine endise taluhoone varemetele.“
20.Kaebaja leidis veel, et ehitusluba määrab kavandatava teenindusmaja asukoha arusaamatult ning põhjendamatult liiga lähedale Hiiemäe sihtkaitsevööndile ja looduslikule pühapaigale (ca 20 m). Hoone ja selle kasutamise aastaringsed mõjud (heli- ja valgusreostus ning tallamine) ulatuvad Hiiemäe sihtkaitsevööndisse ning mõjutavad negatiivselt looduslikku pühapaika. Kehtna Vallavalitsus ei ole teenindushoonele ehitusloa väljastamisel kaalunud alternatiivseid asukohti hoone rajamiseks, mis oleksid kaugemal Hiiemäe sihtkaitsevööndist ja looduslikust pühapaigast, millise ettepaneku kaebaja on vastustajale teinud (kaebuse lisa 5). Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kaebaja leiab, et teenindusmaja asukoht võiks asuda kaugemal Hiiemäe sihtkaitsevööndist ja looduslikust pühapaigast ei muuda ehitusluba õigusvastaseks ega saa kaasa tuua selle tühistamist. Teenindushoone asukohta on kaalutud detailplaneeringu menetluses ja seda täpsustavates projekteerimistingimustes. Ehitusloa menetluses ei pidanud ega saanudki vastustaja hakata uuesti kaaluma teenindusmaja asukohta, seega ei ole vastustaja teinud ehitusloa väljastamisel kaalutlusviga nagu ekslikult leiab kaebaja. Menetluskulud
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ega kolmandad isikud ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 19. DETSEMBRI 2025
KOHTUOTSUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.