Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

3-22-1676 esitatud Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja ja Raplamaa Loodushoiu MTÜ vaie jäeti rahuldamata. Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja ja Raplamaa Loodushoiu MTÜ kaebus Tallinna Halduskohtule korralduse nr 398 tühistamiseks on lahendamata (haldusasi nr 3-22-656). Korralduse andmise seisuga on need kehtivad. Keskkonnaamet andis 14.07.2022 nõusoleku ehitusloa andmiseks. Püstitatav ehitis ei asu kinnismälestise nr 27194 „Ohvrikoht Hiiemägi“ kaitsevööndis. Koostatud on teenindushoone rajamise ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang (koostaja Lemma OÜ). Kavandatava teenindushoone rajamine ei põhjusta ühegi keskkonnaelemendi suhtes olulist negatiivset keskkonnamõju. KMH eelhinnangust lähtudes ei ole vajalik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohane KMH. Põhjendused ja keskkonnatingimused on toodud eelhinnangu peatükkides 4 ja 5.

3-22-1676 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kavandataval külastuskoormusel on eeldatavalt oluline ebasoodne mõju ala kaitse-eesmärgile. Keskkonnaameti 14.07.2022 nõusolek ei ole kehtiv, sest see on antud ehitusloa taotluse, mitte loa eelnõu kohta (EhS § 42 lg 7 p 1). Silur OÜ esindaja ML on 15.11.2022 märgukirjas Kehtna Vallavalitsusele juhtinud tähelepanu puudustele teenindushoone ehitusprojektis. Riigihangete registris ehitushanke käigus toimunud teabevahetusest nähtuvad probleemid ja küsitavused kavandatud teenindushoone ehitamisel.

3-22-1676 heakorrastatud haljas- ja metsaala koos teenindavate ehitistega. Puhke- ja virgestusmaale on lubatud ehitada teenindusehitisi. Kuna sel alal toimub spordi- ja puhketegevus, on maakasutuse sihtotstarve üldplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneering näeb Hiiemäe katastriüksuse sihtotstarbeks 100% sotsiaalmaa. Sotsiaalmaa sihtotstarve jaguneb kaheks: üldkasutatav maa ja ühiskondlike ehitiste maa. Vastustajal on võimalik kaaluda maa sihtotstarbe muutmist kasutusloa menetluses või kehtiva detailplaneeringu alusel muuta maa sihtotstarve osaliselt üldkasutatavast maast ühiskondlike ehitiste maaks. Hiiemäe katastriüksuse olemasolev sihtotstarve ühtib aga üldplaneeringu sihtotstarbega. Kaebaja seisukoht, et kuna teenindusmaja katuse harjajoon ei ole risti või paralleelne Reevimäe tipuga, siis ei vasta väljastatud ehitusluba detailplaneeringu tingimustele ning tuleb seetõttu tühistada, ei ole põhjendatud. Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 15 p 9, kättesaadav arvutivõrgus: https://kehtna.ee/documents/380625/11111002/Seletuskiri_det_planeering_tekst.pdf/d02fb6225636-46c5-8e75-79522c2423a3), on tõepoolest märgitud: „Teenindus- ja garaaž-töökoja hoonete põhimahu katuste harjajooned on paralleelsed või risti Reevimäe tippu ja hooneid ühendava mõttelise joonega.“ Nimetatud hoone on märgitud põhikaardile nr 6. Detailplaneeringut on aga täpsustatud projekteerimistingimustega (Kehtna Vallavalitsuse 14.12.2021 korraldus nr 398), kus on selgitatud: „Projekteerimistingimusi ei anta kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks, vaid teenindushoone projekteerimiseks, detailplaneeringu põhijoonisel on toodud objekt nr 6 (planeeritav teenindushoone). Hetkel puuduvad elementaarsed puhkemajanduslikud ja sanitaartingimused spordi-, puhke- ning külastusobjekti kasutamiseks. Kasutusel on ajutine soojak ja kuivkäimlad. Majanduslikel ja arhitektuursetel kaalutlustel piisab teenindushoone projekteerimisest maakivimüüride piires. Sobituv maht, hoone ja terrassi ligikaudne ehitusalune pind on antud eskiisprojektis. Täpne projektlahendus antakse projekteerimisel. Planeeritava ehitise kasutusotstarve on kooskõlas kehtestatud planeeringuga. Planeeringuga on kavandatud luua võimalused aastaringseks puhketegevuseks (detailplaneeringu seletuskirjas osa 5). Detailplaneeringus näidatud teenindushoone (põhijoonis DP-3) maksimaalseks ehitusaluseks pinnaks on orienteeruvalt 450 m2 (katastriüksus 29202:003:1501), hoonete lubatav kõrgus on kuni 9 meetrit. Ehitusmahtusid projekteerimistingimustega ei suurendata. Ehitis projekteeritakse olemasoleva Liivaku taluhoone varemete piires, ehitusalune orienteeruv pind ca 225 m2, millest projekteeritav hoone ca 100 m2. Planeeringulahenduses näidatud teenindushoone (põhijoonisel nr 6) on planeeritud asetsema Liivaku talu varemete asukohal. Ehitise kasutamisotstarve on jätkuvalt kooskõlas planeeringu eesmärgiga, milleks on luua aastaringsed võimalused puhke- ja sporditegevuseks. Planeeritava hoone arhitektuurne lahendus on kooskõlas planeeringu arhitektuuriliste nõuetega, asjakohane on teenindushoone projekteerida vana taluhoone ruumilises mahus.“ Kuna projekteerimistingimustega on täpsustatud teenindusmaja asukohta ning seda, et see saab asuma Liivaku taluhoone varemete piires, ei ole ehitusluba õigusvastane põhjusel, et sellega planeeritud ehitise katuse harjajoon ei ole paralleelne või risti Reevimäe tippu ja hooneid ühendava mõttelise joonega. Projekteerimistingimustega on võimalik detailplaneeringut täpsustada, mida on ka praegu õiguspäraselt tehtud. Kaebaja väited külastuskoormuse olulisest kasvust ning sellega kaasnevast negatiivsest mõjust Hiiemäele kui pühapaigale ja seda usulisel eesmärgil külastavatele inimestele, sh kaebajale, ei seondu vaidlusaluse teenindushoone ehitamise, vaid selle hilisema võimaliku kasutamisega. Samasugusele seisukohale jõudis ka Tallinna Ringkonnakohus 05.04.2023 määruses nr 3-22-656, kus kohus lahendas sama ehitusloa suhtes esitatud esialgse õiguskaitse taotlust, mille esitasid Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja ja Raplamaa Loodushoiu MTÜ. Viidatud määruse kohaselt on Paluküla hiiemäe piirkond juba praegu aktiivses kasutuses puhkamise ja sportimise eesmärgil. Kuigi on usutav, et vaidlusaluse teenindushoone püstitamine laiendab mõnevõrra 4(9)

3-22-1676 võimalusi korraldada alal erinevaid üritusi ja suurendab külastajate hulka, ei ole siiski tegemist olukorraga, kus hoonet kavandataks varem inimtegevusest puutumata piirkonda. Kinnismälestise nr 27194 kaitsevööndi piir jääb teenindushoone asukohast ca 130 m kaugusele. Kaebaja on esitanud Muinsuskaitseameti ekspertide 24.07.2017 ettepaneku, milles on peetud põhjendatuks mälestise piire laiendada, kuid esiteks ei ole seda ettepanekut realiseeritud ja teiseks jääks teenindushoone asukoht ka laiendatud piiridest välja, kusjuures ettepaneku kohaselt piiride laiendamise korral mälestisele eraldi kaitsevööndit ei määrataks. Võimalikud probleemid, kuidas ühitada spordi- või puhkeürituste korraldamist ning pühapaiga külastamist, tuleb lahendada hoone hilisema kasutamise käigus. Need ringkonnakohtu seisukohad on asjakohased ka praegusel juhul. Kaebajale kuuluval Tiigimäe kinnistul ei ole ühist piiri Hiiemäe kinnistuga. Katastriüksuste vahele jääb katastriüksus nr 29201:001:0224 (Rämasoo-Paluküla tee). Järelikult ei tulnud kaebajat ehitusloa menetlusse kaasata. EhS § 42 lg 7 p 2 järgi esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Sellised asjaolud ei ole praegusel juhul ära tuntavad. Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et kaebaja kinnistul paiknevad kaitsealused liigid, sest vaidlusaluse ehitusloa alusel ehitatava ehitisega kaitsealuste liikide elutingimusi ei muudeta. Kaebaja väited Paluküla PSK detailplaneeringu, Paluküla puhkemaja ning Paluküla Saunad tegevuse kumulatiivsest mõjust seonduvad teenindusmaja kasutamisega, mitte ehitusloaga. Kaebaja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Ehitusluba on väljastatud katastriüksuse osas, mis asub Kõnnumaa maastikukaitsealal Paluküla piiranguvööndis ning ala kattub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Kõnnumaa loodusalaga ja Kõnnumaa-Väätsa linnualaga. Tallinna Ringkonnakohus on 13.01.2023 määruses haldusasjas nr 3-22-656 (p-d 14–15) põhjalikult käsitlenud Natura 2000 hindamise rikkumise väidet ja leidnud, et see ei ole põhjendatud. Samuti on seda seisukohta, sh kumulatiivset mõju, käsitletud Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2023 määruses haldusasjas nr 3-22-656 (p 16). Need seisukohad on asjakohased ka praegusel juhul. Asjaolu, et kaebaja hinnangul võiks teenindusmaja asukoht asuda kaugemal Hiiemäe sihtkaitsevööndist ja looduslikust pühapaigast, ei muuda ehitusluba õigusvastaseks ega saa kaasa tuua selle tühistamist. Teenindushoone asukohta on kaalutud detailplaneeringu menetluses ja seda täpsustavates projekteerimistingimustes. Ehitusloa menetluses ei pidanud ega saanudki vastustaja hakata uuesti kaaluma teenindusmaja asukohta, seega ei ole vastustaja teinud ehitusloa väljastamisel kaalutlusviga. Arvestades kaebuse väheseid eduväljavaateid, kaalub avalik huvi ja kolmanda isiku huvi ehitusloa realiseerimiseks üles kaebaja poolt välja toodud huvi olukorra säilitamiseks. Kaebaja huvile vastandub kaalukas avalik huvi luua olemasolevate terviseradade kasutajatele senisest paremad tingimused vabaajategevusteks ning kolmanda isiku huvi püstitada teenindushoone, mille ehitamist on praeguseks alustanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-22-1676 üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned. Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruses nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” on abihoone kood 12744. Ehitusloas nr 2212271/18981 on ehitise kasutamise otstarbeks märgitud muu teenindushoone (kood 12339), st tegemist ei ole abihoonega. Teenindushoone rajamine on vastuolus kehtiva detailplaneeringuga. EhS § 44 p 1 alusel tuleb keelduda ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule. Kaebaja on Palukülas asuvate Tiigimäe ja Sepahindreku kinnistu omanik. Sepahindreku kinnistu katastriüksus 29202:003:0361 piirneb Hiiemäe kinnistu katastriüksusega 9202:003:1501 ning kaebaja tulnuks kaasata ehitusloa menetlusse. Kumulatiivset mõju tuleb hinnata ja kaaluda ehitusloa menetluses, sest ehitusloa realiseerimisega luuakse tingimused Hiiemäe kinnistu kasutuskoormuse kasvuks. Mõjude hindamine ehitusloa menetluses on otstarbekam kui kasutusloa menetluses, sest annab võimaluse vajadusel kavandatavat tegevust muuta või sellest loobuda. Pärast hoone valmimist kasutusloa menetluses hoone kasutamisega kaasneva mõju hindamine ja kaalumine ei pruugi olla objektiivne. PlanS § 140 lg 1 p 1 järgi võib detailplaneeringu tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. 2004. aastal kehtestatud detailplaneeringuga kavandatu ei ole enam ajakohane, sest Kõnnumaa maastikukaitseala arvati Natura 2000 võrgustikku, 2008. a sügisel kehtestati uus Kehtna valla üldplaneering, 2008. a oktoobris Barcelonas toimunud IUCN maailma looduskaitse IV kongressil kiitis Eesti koos rohkem kui saja riigiga heaks resolutsiooni 4.038 „Looduslike pühapaikade tunnustamine ja kaitse kaitsealadel” ning Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja uuendamisel 2019. a-l moodustati Hiiemäe kinnistule Hiiemäe sihtkaitsevöönd. Avalik huvi teenindushoone rajamiseks oleks täidetud, kui teenindushoone rajataks looduslikust pühapaigast kaugemale. Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneering kehtestati 2004. a-l, aega kaaluka avaliku huvi realiseerimiseks on olnud pikalt. Pole selge, miks on teenindushoone rajamine muutunud nii kiireloomuliseks, et kohus välistab esialgse õiguskaitsega ehitustegevuse peatamise kohtuliku kontrolli teostamise ajaks. Kehtna Vallavalitsus on 02.08.2022 korralduse nr 233 andmisel rikkunud kaebaja õigust heale haldusele.

3-22-1676 katastriüksusega, ei oma tähtsust, sest kaebust ei ole esitatud negatiivsete mõjude tuvastamiseks Sepahindreku katastriüksusele. Kaebaja sisustab PlanS § 140 lg 1 p-i 1 vääralt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-1676 või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse või vaide perspektiive. Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, sest ehitusloa alusel ehitamine toob kaasa sellised tagajärjed, mille kõrvaldamine on oluliselt raskendatud. Kaebuse eduväljavaated on aga vähesed ja seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.

3-22-1676 Informatsiooni Ameti veebilehelt leitava info kohaselt 2022. a-l LEADER-meetme raames antavat projektitoetust (toetus tegevuste teostamiseks kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia raames kokku 129 996,85 eurot) ning läbi on viidud lihthange Paluküla teenindushoone ehitaja leidmiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine seaks kahtluse alla, kas vaidusalune hoone üldse püstitatakse. Kui projektitoetus tuleb tagastada, võib MTÜ-l Lumider olla oluliselt raskendatud seni võetud kohustuste täitmine ja hoone hilisema ehitamise korral ei pruugi olla vajalikud rahalised vahendid enam olemas. Arvestades kaebuse väheseid eduväljavaateid, tuleb avalikku ja kolmanda isiku huvi pidada praegusel juhul kaalukamaks vaatamata sellele, et kaebaja on ehitusloa vaidlustanud tähtaegselt ja ehitusloa kehtima jäämise suhtes ei saanud seetõttu tekkida usaldust.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.