Keskkonnaõigus › Looduskaitse

Kaebuse kohaselt soovib kaebaja oma kinnistul vahetult Abula-Meriste tee äärde ehitada umbes 24 m2 suuruse palkhoone, kuid kehtiva kaitse-eeskirja § 6 lg 3 alusel on uute ehitiste püstitamine keelatud, välja arvatud püsielupaiga valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine püsielupaigas paikneva kinnistu või püsielupaiga tarbeks.

2(15)

pakutud kompromissi, kuid kaebaja teatas kohtule 21.08.2023, et selline kompromiss pole talle vastuvõetav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3(15)

lisatud püsielupaiga kaarti ja põhjendust, et moodustatavas Laheääre koldja selaginelli püsielupaigas kasvab kusagil nimetatud taim. 7) Määruses ei ole esitatud põhjendusi, mis asjaoludel määrati püsielupaiga piirid kohta, mis on märgitud määruse lisaks oleval kaardil. Samuti puuduvad viited tõenditele taime leviku kohta Aadu kinnistul. Määruses puuduvad ka kaalutlused, millest haldusakti andmisel konkreetselt lähtuti, kui Aadu kinnistu arvati Laheääre koldja selaginelli püsielupaiga koosseisu. Haldusakti põhjendamise kohustusest ei saa haldusorgan vabaneda üksnes seetõttu, et haldusakt antakse formaalselt määrusega. Diskretsioonivigade tõttu on määrus motiveerimata ning ei ole kontrollitav. 8) 15.05.2023 täiendavas seisukohas kaebaja märgib, et on teinud tuttava bioloogiat õppinud inimesega kinnistu ülevaatuse, mille käigus nad ei näinud Aadu kinnistul ühtki koldja selaginelli taime. Samuti selgus, et koldjas selaginell kasvab kaebaja kinnistust nii kaugel, et puudub alus Aadu kinnistu arvamiseks püsielupaiga puhvertsooni. Kaebajal ei ole võimalik esitada kohtule metsaportaalis olevaid kaarte Laheääre püsielupaigas kasvava koldja selaginelli täpsete levikuareaalide kohta. 9) KeA kinnitas 08.12.2022 kohtule esitatud vastuses, et kaebaja esitas haldusmenetluses seisukoha, mille kohaselt ta ei olnud nõus püsielupaiga moodustamisega oma kinnistul ja tegi ettepaneku jätta püsielupaiga moodustamise korral sellest välja hoone ehitamiseks sobiv ala. Lisaks märkis kaebaja, et kui hoone ehitamiseks sobilikku ala ei ole võimalik püsielupaigast välja arvata, soovib kaebaja, et riik kinnistu omandaks. Märgitust ei saa kaebaja arvates järeldada, et kaebaja soov oli kinnistu müük riigile, seisukoht oli tingimuslik. 10) Vastustaja esitas 08.12.2022 seisukoha koos riikliku seire andmetega. Koldja selaginelli seisundiseire kohta Pidula piirkonnas on märgitud, et Saaremaa, Pidula Seirejaam on 2014. aasta seire käigus teinud kindlaks: Selaginell kasvab allikasoos ja oja kallastel niiskes ja valgusrikkas kasvukohas; selaginelli isendeid pole võimalik loendada, hinnanguliselt 100+; liik paikneb 0,3 ha suurusel alal hajusalt; taimede vitaalsust hinnati heaks; optimaalsetes kasvukohatingimustes ja ilmselt laienev populatsioon. Eeltoodust nähtub, et hinnanguliselt oli kogu kasvukohas suurusega 0,3 ha ja seal kasvas 2014. aastal hinnanguliselt 100+ selaginelli isendit. Esitatud on hüpoteetiline väide, et ilmselt on tegemist laieneva populatsiooniga. Määruse seletuskirjas on märgitud, et Laheääre koldja selaginelli püsielupaiga kogupindala on 44,46 ha. Seletuskirja ptk 2.4.2 lk-l 11 on märgitud: „2017. aastal loendati kasvukohas 750 isendit, kuid arvukus võis küündida isegi hinnanguliselt 1000 isendini.“Aadu kinnistu suurus on kinnistusregistrist nähtuvalt 3,33 ha. Puuduvad viited tõenditele, et mõni 750-st taimest kasvab koldja selaginelli püsielupaigana kaitse alla võetaval Aadu kinnistul. Vastustaja möönab vastuses kaebusele, et oleks võinud sisulist keeldumist vastuskirjas kaebajale põhjalikumalt põhjendada. 11) Asjaolu, et KeA on liigi kaitse tegevuskava koostamise raames tellinud püsielupaikade kordusinventuuri kõigile koldja selaginelli püsielupaikadesse jäävatele kasvukohtadele 2023. aastal, sh ka Laheääre püsielupaika jäävatele kasvukohtadele, ei muuda kaevatavat määrust õiguspäraseks. 12) Vastustaja on tunnistanud, et haldusmenetluses ei korraldatud ekspertiisi ega inventuuri. Nõuetekohase ekspertiisi puudumine on oluline menetlusrikkumine. Vastustaja on märkinud, et sookooslust tuleb veerežiimi kaitsmise tõttu kaitsta ka siis, kui mingis sookoosluse osas on koldja selaginelli isendeid vähe või need puuduvad hoopis. Seega ei kinnita vastustaja ka ise, et Aadu kinnistul või Aadu kinnistule 50 m läheduses koldjas selaginell tegelikult kasvab. Lähtutud on vaid asjaolust, et Aadu kinnistule ei või praegu ehitada, jättes tähelepanuta muud 4(15)

püsielupaigas kehtivad piirangud. Ei ole võimalik kasvukohta ega puhvri vajadust ega ulatust määratleda, kui ei ole selge koldja selaginelli püsielupaiga täpne asukoht ja piirid. 13) Vastustaja on teinud kompromissiettepaneku, mille kohaselt võib maaomaniku põhjendatud soovi korral püsielupaiga piiritleda 50 m puhvriga liigi teadaolevast kasvukohast kinnistu läänepoolses osas. Samas on vastustaja märkinud, et sellele vaatamata ei saaks kaebaja kinnistul soovitud asukohas ehitada. Vastustaja teab, et Saaremaa vallal on plaan vähendada ehituskeeluvööndit 100 meetrini. Seega võib praegune olukord muutuda. 14) 03.08.2023 kaebuse täienduses kaebaja märgib, et 20.07.2023 leiti tema kinnistult vaid üks vaidlusalune taim (aktis fikseeritud), mille kohta vastustaja esindaja märkis, et see ei pruugi püsima jääda. Kaebaja oletab, et suvel varem leitud teine taim pole ilmselt püsima jäänud, kuna seda 20.07.2023 ei leitud. Samuti tunnistab kaebaja arvates vastustaja 01.08.2023 e-kirjas (kompromissettepanek), et kaevatava määruse andmise ajal Aadu kinnistul ühtegi taime ei kasvanud. Samuti nähtub vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud kaardilt, et Rääga kinnistul ja Rääga-Simmu kinnistul kasvanud taimed jäid kaebaja kinnistust kaugemale kui 50 meetrit, mistõttu puhvri loomine kaebaja kinnistule polnud põhjendatud. Seega on vastustaja esitanud vastuses kaebusele valeväite, et kaebaja kinnistule ulatub liigi kasvukoht. Haldusakt oli selle andmise ajal õigusvastane, kuna ühe taime tõttu ei olnud alust arvata püsielupaika tervet kaebaja kinnistut. Haldusakt piirab jätkuvalt kaebaja õigust oma kinnistut kasutada.

5(15)

5) Kaebaja ei esitanud haldusmenetluses soovi, pärast vastuskirja saamist, teha paikvaatlus. Võis arvata, et kaebaja oli selgituste alusel püsielupaiga moodustamisega päri ning menetlusprotsessiga mindi edasi. KeA oleks maaomanikule vastava soovi esitamise korral saanud kohapeal kaitsealust liiki näidata, nagu seda tehti ka teiste maaomanike puhul, kes selleks soovi avaldasid. 6) EELIS-e andmetel teostati kaebaja kinnistul asuvas kasvukohas 2017. aastal inventuur, mille käigus muudeti varasemalt tuvastatud kasvukoha piire. KeA liigieksperdi poolt tuvastati 2017. aasta inventuuri käigus, et liigi kasvukoht ulatub ka kaebaja kinnistule. Kuna alal teostati inventuur hiljuti, oli püsielupaikade moodustamise ettepaneku ajal info ajakohane, mistõttu puudus vajadus täpsustava inventuuri järele. Ei olnud mingit teavet, et looduslik kooslus oleks selle ajaga muutunud, mistõttu võinuks kaitsealust liiki seal enam mitte esineda. KeA arvestas ka varasemalt toimunud riiklike seirete (lisad 4 ja 5, aruannetes nimetatud kui Pidula kasvukoht) ja inventuuri (KeA liigieksperdi välitöö) andmeid, mille kohaselt oli ala heas seisus ja liik selles kasvukohas levilat laiendamas. Sooliikidel on põhjendatud kasvukohtade inventeerimine ligikaudu 5-aastase intervalliga, et saada kasvukoha seisundist ja arvukusest aktuaalset infot. Enamikes püsielupaikades toimus viimane inventuur 2017. või 2018. aastal. KeA on liigi kaitsetegevuskava koostamise raames tellinud püsielupaikade kordusinventuuri kõigile koldja selaginelli püsielupaikadesse jäävatele kasvukohtadele 2023. aastal, sh ka Laheääre püsielupaika jäävatele kasvukohtadele. Töö valmimise tähtaeg on 23.10.2023. 7) Määruse seletuskirja ptk-s 2.4.1 on selgitatud püsielupaikade piiritlemise põhimõtteid. Piiritlemise põhimõtted ja põhjendused sisaldusid ka kaebajale saadetud väljatöötamise kavatsuses. 8) Kaebaja kinnistul viidi inventuur läbi aasta varem, st 2017. aastal. 2018. aastal anti üleüldine hinnang koldja selaginelli seisundile Eestis. 2017. aastal läbi viidud kasvukoha inventuur oli piisav ala kaitse alla võtmise ettepaneku tegemiseks ning kaitse alla võtmiseks 2022. aastal. Kasvukohaks olev sookooslus on alal olemas ning kuna olulisi muutusi kasvukohas pole toimunud, kasvab alal ka jätkuvalt koldjas selaginell. Tegemist on mitmeaastase taimega ehk püsikuga, st sama isend moodustab igal aastal uued maapealsed võsud. Nii riiklike seirete kui ka inventuuride andmed näitavad, et liik säilib koosluses aastakümneid, eeldusel et kasvukohas pole toimunud pöördumatuid muutusi, mis mõjutavad ala tervikuna. Liigi hääbumist või kasvukoha seisundit mõjutab eelkõige veerežiimi muutus, st maaparandussüsteemide rajamine ja olemasolevate hooldamine. Veerežiimi muutuse tagajärjel hakkab kooslus kiiresti võsastuma ja metsastuma, mis on samuti suureks ohuteguriks kasvukoha säilimisel. Koldjas selaginell on märgalaliik, ehk liik vajab oma elutegevuseks olulisel hulgal niiskust. Kasvusubstraat peab kasvuperioodil vähemalt osaliselt olema paljunemiseks märg, kuna liigi juurestik on maapealne. Kui vesi ei jõua piisavalt kõrgele, on pärsitud liigi paljunemine. Ka riiklike seirete ja inventuuri käigus on täheldatud, et kasvukohad on mõjutatud maaparandussüsteemide kuivendavast mõjust, mis on toonud kaasa mõningal pool arvukuse languse tema kasvukohas ning alade võsastumise (08.12.2022 vastuse lisa 6). Liigi kadumise tõttu on seni arhiveeritud vaid üksikud teadaolevad kasvukohad. See näitab, et kui kasvukoht on säilinud, säilib ka koldjas selaginell. Nimetatud kasvukohas on läbi aastate tuvastatud seirete ja inventuuri käigus liigi leviku laienemine. Laienemisele viidati juba 2009. aasta riikliku seire käigus. 2017. aasta inventuuri käigus tuvastas Keskkonnaameti liigiekspert, et liik on levinud oluliselt suuremal alal, kui

6(15)

varasemalt teada oli. Seisundit on läbi aastate hinnatud heaks, mis viitab, et umbes paarikümne aasta jooksul ei ole kõnealuse kasvukoha seisund halvenenud. Inventuuri käigus otsiti liiki suuremal alal, kui varasemate riiklike seirete käigus, mistõttu tuvastati ka liik varasemalt teadaolnud kasvukoha lähiümbruses suuremal alal. 2017. aasta inventuur on piisav 2022. aastal otsuse tegemiseks. Kaebaja kinnistul asuvas kasvukohas on märgitud, et liik asustab sobivaid mikroelupaiku kogu märgala kompleksis. Liigi arvukust hinnati kogu EELIS-esse kantud kasvkoha piires 750-1000 isendini. Leiukoht on teada 2004. aastast, EELIS-esse on kantud 2009. aastal. 2014. aastal toimus riiklik seire, mille käigus tuvastati, et taimed on levinud allikasoos ja oja kallastel niiskes ja valgusrikkas kasvukohas. 2017. aasta vaatluse käigus on kasvukohta tunduvalt laiendatud tulenevalt uute isendite leidmisest praegu kehtiva püsielupaiga põhjapoolsetelt kinnistutelt. Piiritletud kasvukoht arvestab koldjale selaginellile sobiliku koosluse ja liigi levikut sookompleksis. Leiukoha piiritlemisel on kasutatud GPS-i ja alusena ortofotot. Mullakaardi alusel levib alal ArG (sooldunud gleimuld) ja Gkmuld (rähkne gleimuld), mis viitab, et ala on liigniiske (muldade levik piirkonnas on laiem) ning seetõttu ka koldja selaginellile sobilik. Arvestades, et seisund ei ole vahepealsete aastatega oluliselt muutunud, esineb seal endiselt ka koldjas selaginell. 9) Kaebaja kinnistu püsielupaigast välja arvamine ei olnud põhjendatud tulenevalt liigi levikust ning vajalikust puhveralast, et säilitada sookompleks võimalikult heas seisus. Ehituskeeluvöönd ei olnud siinkohal määravaks ja peamiseks asjaoluks. Ehituskeeluvööndile viidati, sest selle alusel ei ole ehitamine võimalik. Kaebaja kirjas toodu alusel selgitati talle täpsemalt maa riigi poolt omandamise võimalusi, sest soovitud ehitamise võimalus ei olnud kehtivate piirangute tõttu võimalik. Ala jääb valla üldplaneeringu järgi ranna ehituskeeluvööndisse terve kinnistu ulatuses, kuid püsielupaiga piiride vähendamisest keeldumise põhjused olid sisulised. Ala, kuhu hoonet sooviti püstitada, jääb EELIS-esse kantud liikide kasvukohtade vahetusse lähedusse ning selleks, et säilitada sookoosluse seisund, tuleb säilitada vajalik puhverala ümber kasvukoha ning ettepanekuga ei saanud arvestada. Ehitustegevus antud piirkonnas mõjutab kasvukoha seisundit pärssivalt (veerežiimi muutus, toitainete võimalik kandumine kompleksi vms). LKS § 35 lg 31 ja § 38 lg 1 p 1 alusel kehtib kinnistul ranna ehituskeeluvöönd 200 m ulatuses korduva üleujutusega ala piirist, mis on määratud Kihelkonna valla üldplaneeringuga. Ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete püstitamine keelatud, va LKS § 38 lg 4 nimetatud erandlikel põhjustel, mis antud juhul ei kohaldu. Üldplaneeringu kohaselt jääb ala ehituskeeluvööndisse, seega ehitamise keeld on kooskõlas LKS ja kehtiva valla üldplaneeringuga, millele KeA tähelepanu juhtiski. 10) Ekspertiis ja inventuur viiakse alati läbi enne püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepaneku tegemist, et saada ülevaade, millised on liigi kõige esinduslikumad kasvukohad Eestis ning selle alusel otsustatakse kaitse alla võtmine. Vähemuutuvate koosluste ja taimeliikide puhul, mis on püsikud, ei muutu levikumuster ajas kiiresti, mistõttu ei ole ka otstarbekas pidevate vaatluste korraldamine. Optimaalseks seireintervalliks loetakse soodes ja teistes vähemuutuvates kooslustes ligikaudu 5 aastat (rabades isegi 10 aastat), kuna sookompleksis ei ole muutused nii kiired. Seda eriti, kui ala on looduslähedane, mida Laheääre püsielupaik ka on, st vähese inimmõjuga, puuduvad kuivenduskraavid, mis mõjutavad ala niiskusrežiimi ning rohustu ja puistu koosseisu (seletuskirja ptk 2.5.2.1, lk 15). Põhjendatud juhtudel on liigi inventuure tellitud ka väiksema intervalliga, kui inventuuride või seireandmete viimased vaatlused viitavad, et kasvukohta võib ohustada näitekskuivenduse mõjul kiire võsastumine, metsastumine või mõni muu ohutegur, mille tulemusel võib kasvukoha seisund kiiresti halveneda ning liigi levik ja arvukus seetõttu väheneda.

7(15)

Kuna praegusel juhul olid liigi levikuandmed uued ja kasvukoha seisund stabiilne, siis taolist vajadust ei nähtunud. Analüüsides ka varasemaid EELIS-e andmeid, on liigi levik ning arvukus selles kasvukohas aegamisi tõusnud ning ei olnud põhjust arvata, et paari aasta möödudes võiks olukord muutuda. Lähtuda tuli teadaolevatest parimatest andmetest, mis olid sel hetkel kättesaadavad, ning kasvukoha uuesti inventeerimine ei olnud põhjendatud. 11) Koldjas selaginell on väikesekasvuline taim (kuni 10 cm kõrgune), mis võib rohus esmapilgul märkamata jääda. Liik võib kasvada ka erinevate mätaste vahel, mille varjus ei pruugi isendid koheselt silma paista ja nähtavad olla, kuigi liigi arvukus on konkreetses kasvukohas suur. Liik asustab kasvukoha piires sobivaid mikrokomplekse. Kasvuks on sobimatud näiteks lopsaka rohustu või tiheda metsa või võsaga kaetud piirkonnad, mis antud juhul võivad esineda nii püsielupaiga siseselt (mikrokooslused) kui ka püsielupaiga puhvertsoonis. Kaebaja ei avaldanud menetluse käigus soovi kohtumiseks ja taime näitamiseks KeA spetsialistide poolt. Arvestades ala eripära, on kasvukoha ümber oluline ka puhverala tagamine, et vältida ala veerežiimi muutusi ning tagada võimalus ala hooldamiseks ning võimalikult looduslähedases seisundis säilimine. Taimed on sõltuvalt aastast nähtavad alates juuni teisest poolest või juulist. Sookooslust tuleb veerežiimi kaitsmise tõttu kaitsta tervikuna ka siis, kui mingis sookoosluse osas on koldja selaginelli isendeid vähe või need puuduvad hoopis. Eesmärgiks on kasvukoha seisundi säilitamine ja ka levila laiendamise võimaldamine muuhulgas konkreetse sooskoosluse piires. 12) Kaebaja esitatud fotode pealt ei ole tõesti koldjas selaginell näha. Kuigi kasvukohas on liik arvukalt esindatud, on tegemist väikest kasvu taimega, kelle märkamine botaaniliste teadmisteta isikule ei ole lihtne. Taimed võivad kasvada mätaste vahel või varjus ning nende esinemine ja arvukus on sama kasvukoha eri osades erinev. Analoogne olukord juhtus olema sama menetluse raames, kus maaomanik väitis, et tema ei ole talle kuuluval kinnistul koldja selaginelli taimi näinud. Maaomaniku soovil leppis KeA temaga kokku kasvukoha külastamiseks sobiva aja vegetatsiooni perioodil. Külastuse käigus näidati maaomanikule kõnealuseid taimi. 13) Kaebaja kinnistule ulatub liigi kasvukoht. Kui arvestada juurde 50 m puhver, jäänuks kinnistul põhjaosas kõige kitsamast kohast umbes 8,5 m riba katastripiirini, mistõttu viidi piir kinnistu põhjapiirini, et tagada piiride loogilisem kulg. Ka piiritlemise alustes on öeldud, et järgitud on ajas vähe muutuvaid objekte. Kuna seal oli katastripiir olemas, ei tehtud eraldi mõttelist sirget, vaid viidi püsielupaigapiir kinnistu piirile. Kinnistu idapoolses põhjanurgas on registreeritud II kaitsekategooria liikide harilik muguljuur ja kärbesõis kasvukoht. Ala lääneosas (põhikaardile kantud järve piirkonnas) koldjat selaginelli ei ole leitud. 50 m puhverala rakendamisel oleks jäänud osa kinnistust püsielupaigast välja, kuid otstarbekas oli laiendada püsielupaiga piiri mereni, et hõlmata sarnane kooslus ka merepoolses osas, mis võimaldaks märgalakoosluse terviklikumat kaitset (säilitada vajalik mikrokliima ja sooala soodne seisund) ning välistaks võimaliku negatiivse mõju ka merepoolses osas. 14) Üldiselt on vajalik puhvertsoon 50 m. Kaebaja kinnistu osas on arvestatud ka mõistliku piiritlemise põhimõtetega, mida on kirjeldatud seletuskirja punktis 2.4.1 ja ka kaebajale kaasamise käigus saadetud väljatöötamise kavatsuses. Kui kaebajale jäid piiritlemise alused kaasamisprotsessi käigus selgusetuks, saanuks ta küsida täpsustust menetluse jooksul. Püsielupaiga piiritlemisel lähtuti liikide levikust ja vähemalt 50 m puhveralast kasvukoha ümber. Piiritlemisel arvestati, et piirid kulgeksid läänepoolses osas võimalusel kõikjal mööda merepiiri, et tagada sookompleksi terviklik kaitse ja piiride loogilisem kulg. Kuna läänepoolses osas oli registreeritud III kaitsekategooria taimeliigi leiukoht, peeti ka sellest tingituna püsielupaiga piiri viimist merepiirini põhjendatuks.

8(15)

Olulised põhjendused on olemas ja esitatud seletuskirja ptk-s 2.2; ptk 2.4.2, lk 11; ptk-s 2.4. Liigi kasvukoht on kantud EELIS-esse. Maaomanik saab tutvuda enda kinnistul esinevate kaitsealuste liikide andmetega metsaportaali vahendusel. Seal on portaali sisse logides näha I ja II kategooria liikide andmed, mida LKS § 53 kohaselt massiteabevahendis avaldada ei tohi. Samuti saab vastavat infot kas KeA-st või Keskkonnaagentuurist vastava päringu esitamisel. Üldised piiritlemisalused on esitatud seletuskirjas ptk-s 2.4.1 ja neid ei korrata iga püsielupaiga juures eraldi. Liikide kasvukoht on kinnistul registreeritud, lähtutud EELIS-e andmetest. Maaomanik ei esitanud soovi taimede nägemiseks kõnealuses kasvukohas vegetatsiooniperioodil. Samuti ei esitatud soovi EELIS-e väljavõtte või liikide levikukaardi nägemiseks. Seletuskirja ptk-s 2.2 on kirjeldatud loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekust. Seletuskirja ptk 1 lk 2 on öeldud, et „2018. aasta inventuurist lähtuvalt on Käbiküla, Kära, Koluta, Laheääre, Ligeoja, Pajaka ja Vaharu kasvukohas koldja selaginelli arvukus Eesti keskmisest kasvukohast oluliselt suurem ning alade esinduslikkus ekspertide hinnangul keskmine kuni kõrge.“ Laheääre püsielupaika on hinnatud kõrge esinduslikkusega alaks (seletuskirja ptk 2.4.2, lk 11). Samasisuline info on kaebajale saadetud ka väljatöötamise kavatsuses. 15) Inventuur kaebaja kinnistul toimus 2017. aastal. Seletuskirja lk 11 on märgitud, et alal loendati 2017. aastal 750 isendit. Kaebaja kinnistule ulatuv kasvukoht on registrisse kantud 2009. aastal, kuid leiukoht on olnud teada juba vähemalt 2004. aastast, mil toimus kasvukohas riiklik seire. 2004. aastal on populatsiooni suuruseks märgitud 1400 m2, kasvukohaks on märgitud valgusküllane allikasoo ilma inimmõjuta. 2009. aasta seire käigus on arvukus hinnanguks märgitud vähearvukas. Populatsiooni suuruseks on hinnatud 0,32 ha. Täienduseks on lisatud, et isendid on raskesti loetavad. Ohutegurina on märgitud pinnasteed, st mehaaniline kahjustamine sõitmise tõttu. Märgitud on, et leiukoht on optimaalsetes kasvukohatingimustes ja ilmselt laienev. 2014. aastal toimus taaskordne riiklik seire. Riikliku seire aruande lk 49 on kirjeldatud, et sihtliik kasvab allikasoos ja oja kallastel niiskes ja valgusrikkas kasvukohas. Sihtliigi isendeid ei ole võimalik täpselt loendada, aga hinnanguliselt 100+. Liik paikneb 0,3 ha suurusel alal hajusalt. Taimede vitaalsust hinnati heaks. Täpsustuseks on märgitud et seireperioodil 2004-2009 on kasvuala veidi laienenud piki allikalise oja kaldaala. Kasvukoht paiknes praeguse püsielupaiga lõunapoolsetel kinnistutel. 2018. aastal on EELIS-es vastavalt 2017. aastal teostatud inventuuri tulemustele korrigeeritud liigi kasvukoha piiri. Inventuuri tulemusel on liigi levik tuvastatud tunduvalt suuremal ala, kui see oli teada riiklikust seirest. Nimetatud vaatluse käigus on liigi kasvukoht määratletud ka kaebaja kinnistule. Kasvukoht kuulub teadaolevalt Eesti kõige esinduslikemate alade hulka, kuuludes Eesti esikümnesse. 16) Ala, kuhu kaebaja ehitada soovib, ei ole põhjendatud püsielupaigast välja jätta. Koldja selaginelli kasvukoht on ka kaebaja kinnistul. Ka varasemate seirete ja vaatluste andmetel on liigi levik laienenud. Leviku ulatuse laienemine võib tuleneda inventuuri suuremast täpsusastmest, põhjalikumast ala inventeerimisest ning pole ühtegi alust eeldada, et looduslike olude säilimisel liigi levik oleks viimase viie aasta jooksul kasvukohas vähenenud. KeA on 01.11.2022 sõlminud Eesti Maaülikooliga lepingu koldja selaginelli kaitse tegevuskava koostamiseks. Selle töö käigus inventeeritakse uuesti üle kõik koldja selaginelli püsielupaikadesse jäävad leiukohad, et saada arvukusest ja seisundist uus ülevaade, kavandada kaitsekorralduslikke töid (võsaraie sooaladel jms) ja koostada kaitse tegevuskava. 17) Vastustaja ei pidanud kompromissina võimalikuks vähendada kinnistu põhja-kirdeosas püsielupaiga ulatust, kuna alal levivad kaitsealused taimeliigid ning mõtteline sirge oleks 9(15)

katastripiiri vahetus läheduses. Ka vastustaja pakutud kompromissi korral ei saaks kaebaja kinnistul soovitud asukohas ehitada.

KOHTU PÕHJENDUSED

10(15)

dokumentidega tutvumise võimalus, lisaks oli tal võimalik soovi korral taotleda oma kinnistul kaitsealuse taime ettenäitamist.

mille varjus ei pruugi isendid koheselt silma paista ja nähtavad olla, kuigi liigi arvukus on konkreetses kasvukohas suur. Liik asustab kasvukoha piires sobivaid mikrokomplekse. Kasvuks on sobimatud näiteks lopsaka rohustu või tiheda metsa või võsaga kaetud piirkonnad, mis antud juhul võivad esineda nii püsielupaiga siseselt (mikrokooslused) kui ka püsielupaiga puhvertsoonis. Vastustaja on asjakohaselt vastanud ka sellele kaebaja põhjendamata kahtlusele, miks tuleb ala kaitsta nii ulatuslikult isegi kui leitud on üksikud isendid. Vaidlusalusele liigile sobiv kasvukoht on sookooslus, mida tuleb veerežiimi kaitsmise tõttu kaitsta tervikuna ka siis, kui mingis sookoosluse osas on koldja selaginelli isendeid vähe või need puuduvad hoopis. Eesmärgiks on kasvukoha seisundi säilitamine ja ka levila laiendamise võimaldamine muuhulgas konkreetse sooskoosluse piires. Muuhulgas nendel põhjustel ei saanud vastustaja aktsepteerida ka kaebaja soovitud kompromissi.

12(15)

seisukohale nagu oleks vastustaja omaks võtnud, et määruse andmise ajal kaebaja kinnistul koldjat selaginelli ei kasvanud. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud (14.08.2023 menetlusdokument, lk 3), et püsielupaiga moodustamine ei eelda, et iga kinnistu lõikes tuleks kaardistada iga isendi geograafiline asukoht. Nagu vastustaja asjakohaselt viitab, oli koldja seleginelli isendite arv püsielupaigaks määratud kasvukohas suur, s.o 750-1000 isendit ning kasvukoht ulatub kaebaja kinnistule, kus tänaseks on fikseeritud ka konkreetsed isendite geograafilised asukohad ning seda väljaspool varasemalt piiritletud kasvukohta. Eelnevast tulenevalt pole põhjendatud kaebaja järeldus, et koldjas selginell pole Aadu kinnistul levinud või sel määral levinud, et vajaks püsielupaigana kaitsmist, mh puhverala sellises ulatuses. Ekslik on kaebaja arusaam, et kuna kaevatava määruse andmise menetluse raames ei tehtud uut inventuuri ja eksperthinnangut Aadu kinnistul koldja seleginelli isendite tuvastamiseks, pole kaitsealuse taime esinemine 31.08.2022 määruse nr 35 andmise ajal tõendatud.

Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga justkui oleks Aadu kinnistut puudutavalt tehtud kaalutlusotsus üksnes lähtudes sellest, et kaebaja kinnistul on ehituskeeluvöönd ning valla üldplaneering ja LKS ei võimalda sinna ehitise püstitamist, mistõttu jäeti kaalumata püsielupaiga sellistes piirides laiendamise vajadus lähtudes liigikaitse eesmärgist. Laheääre leiukoht on teada 2004. aastast, EELIS-esse on see kantud 2009. aastal. Kaebaja kinnistul viidi inventuur läbi 2017. aastal. 2018. aastal anti üleüldine hinnang koldja selaginelli seisundile Eestis. Kasvukohaks olev sookooslus oli kaevatava haldusakti andmise ajal alal olemas, ilma oluliste muutusteta ning seal kasvab jätkuvalt koldjas selaginell (mis on mitmeaastane taim). Laheääre püsielupaik on loodulähedane ja praegu vähese inimmõjuga. Riiklike seirete ja inventuuride andmed näitavad KeA hinnangul, et liik säilib koosluses aastakümneid, eeldusel et kasvukohas pole toimunud pöördumatuid muutusi, mis mõjutavad ala tervikuna. Liigi hääbumist või kasvukoha seisundit mõjutab eelkõige veerežiimi muutus, st maaparandussüsteemide rajamine ja olemasolevate hooldamine. Piiritletud kasvukoht arvestab koldjale selaginellile sobiliku koosluse ja liigi levikut sookompleksis. Koldjas selaginell on märgalaliik ja vajab oma elutegevuseks olulisel hulgal niiskust. Kui liigile sobiv kasvukoht on säilinud, säilib ka koldjas selaginell. Vastustaja on selgitanud kohtumenetluses, et kaebaja kinnistu püsielupaigast välja arvamine ei olnud põhjendatud tulenevalt liigi levikust ning vajalikust puhveralast, et säilitada sookompleks võimalikult heas seisus. Ehituskeeluvöönd ei olnud siinkohal määravaks ega peamiseks asjaoluks. Ehituskeeluvööndile viidati, sest selle tõttu ei ole ehitamine võimalik. Ala jääb ranna ehituskeeluvööndisse terve kinnistu ulatuses. Püsielupaiga piiride vähendamisest keeldumise põhjused olid sisulised, kuna ala, kuhu hoonet sooviti püstitada, jääb EELIS-esse kantud liikide kasvukohtade vahetusse lähedusse ning selleks, et säilitada sookoosluse seisund, tuleb säilitada vajalik puhverala ümber kasvukoha. Ehitustegevus antud piirkonnas mõjutab kasvukoha seisundit pärssivalt (veerežiimi muutus, toitainete võimalik kandumine kompleksi vms). Kohus märgib, et ehituskeeluvööndist tuleneva ehitamise keelu tõttu on kaebaja omandiõiguse kasutamine juba piiratud ning selle arvestamine haldusorgani poolt, lisaks peamistele põhjustele (liigi levik, vajalik puhverala ja sookompleksi säilitamise vajadus), oli põhjendatud.

14(15)

kategooria liikide andmed, mida LKS § 53 kohaselt massiteabevahendis avaldada ei tohi. Samuti ei ole võimalik selliste andmete avaldamine kaevatavas määruses või selle seletuskirjas. Kaebajal oli ja on võimalik saada oma kinnistut puudutav info KeA-lt. Haldusmenetluses edastati kaebajale asjakohane info ning tal oli võimalus küsida lisa või selgitusi haldusorganilt, samuti taotleda kaitsealuse liigi isendite ettenäitamist oma kinnistul.

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.