Keskkonnaõigus › Looduskaitse

3-22-2604

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(11)

3-22-2604 resolutsioonis, õiguslike ja faktiliste asjaolude kirjelduses ega ka hoiatuses ole toodud välja seda, et ettekirjutus puudutab kaebaja omandis oleval Veski kinnistul paiknevaid ehitisi. 2) Ettekirjutus puudutas vaid nö võõrale maale ehk Vesiratta ja Ringmäe kinnistutele paigaldatud ehitiste likvideerimist. Veski kinnistul paiknevate ehitiste likvideerimist ei pidanud Keskkonnaamet algses ettekirjutuses ja sellele järgnenud hoiatustes kuni 04.07.2022 kirjani vajalikuks. Kohustust likvideerida ehitised Veski kinnistult ei saa panna kaebajale tavalise kirjaga. 04.07.2022 kirja ei saa pidada ettekirjutuseks, mille täitmata jätmise korral saaks rakendada asendustäitmist. Kui Keskkonnaamet saaks rakendada asendustäitmist, siis ainult ulatuses, mis tuleneb algsest ettekirjutusest. Ettekirjutusega ei ole hõlmatud kohustus likvideerida ehitised Veski kinnistult. Kaebaja ei nõustu seisukohaga, et ettekirjutusest saab mõistlikult järeldada, nagu oleks ehitiste puhul silmas peetud terviklikku ehituslikku kompleksi, mis tuleb ettekirjutuse põhjal likvideerida tervikuna ja ka ehitiste osas, mida ettekirjutuse tegemise ajal olemas ei olnud. 3) Ettekirjutus on täidetud. Seisuga 27.06.2022 on kaebaja likvideerinud osaliselt ehitised Vesiratta kinnistult, Ringmäe kinnistult on ehitis täielikult likvideeritud. Asendustäitmise raames on ka ülejäänud osaliselt Vesiratta kinnistul paiknenud ehitised sealt terves ulatuses likvideeritud. Põhjendatud ei ole tõlgendada ettekirjutusega kaebajale määratud kohustust likvideerida ehitised ehituskeeluvööndist laiendavalt, st selliselt, et kaebajal on kohustus likvideerida ehitised ka Veski kinnistu jõepoolselt osalt ja teisaldada need Veski kinnistu õuealale. 4) Veski kinnistu puhul on tegemist osaliselt elamumaaga (50%) maakatastriseaduse § 181 lg 1 mõttes ja osaliselt ühiskondlike ehitiste maaga (50%) MaaKatS § 181 lg 12 p 1 mõttes. See tähendab, et Veski kinnistul on eelduslikult ehitamine lubatud. 5) Veski kinnistul paiknevatele ehitistele kohaldub ka LKS § 38 lg 4 p-s 1 sätestatud erand. Peale seda, kui kaebaja teisaldas sauna ja terrassi Vesiratta ja Ringmäe kinnistutelt Veski kinnistule, ei paikne kaebajale teadaolevalt ehitised enam veekaitsevööndis veeseaduse (VeeS) § 118 mõttes. Kuivõrd Veski kinnistu puhul on tegemist osaliselt elamumaaga ja osaliselt ühiskondlike ehitiste maaga, kus paiknesid ehitised juba enne vaidlusaluste ehitiste püstitamist, sh ka ajalooliselt, ei oleks õige järeldus, et kinnistul on ehitustegevus välistatud või võiks see piirduda ainult õuemaaga. Veski kinnistul on olnud hoonestus ja tegevus veepiiril ajalooliselt, sest tegemist on Veski kinnistuga ja samas asub ajalooline vesiveski ning nn lammialal on olnud läbi aja inimtegevus palkide parvetamisest alates. Kaebaja ei näe loogilist põhjust, miks peaks elamumaale kehtima õuemaast erinev õiguslik režiim LKS § 38 lg 4 p 1 tähenduses. Nii elamumaa, ühiskondlike ehitiste maa kui ka õuemaa koosnevad sisuliselt ehitiste (sh elamu) alusest ja selle teenindamiseks vajalikust maast. Kaebaja hinnangul ei ole Veski kinnistu piires paiknevate ehitiste ümberpaigutamine kinnistusiseselt põhjendatud ning ehitised võiksid jääda Veski kinnistule ka asukohta, mille puhul ei ole tegemist õuemaaga. 6) Kaebaja on alates menetluse algatamisest teinud toiminguid, et kõnealused ehitised seadustada. Saarde valla menetletavast üldplaneeringu eelnõust (dtl 67) nähtub, et kinnistul plaanitakse ehituskeeluvööndit vähendada. Keskkonnaamet on andnud varasemalt nõusolekuid veekogude äärsetel või rabas asuvatel kinnistutel ehituskeeluvööndi vähendamiseks (nt Maidla Resort, Tallinna Iglupark). Kaebaja puhul ei oleks ehituskeelu vähendamine senist praktikat arvestades erand. Kaebaja on palunud veekogu piiride ülevaatamist seoses kaardil asuva ajaloolise jõesängiga, teisaldanud saunamaja jõe kaldavööndist eemale ja eemaldanud ka sealse terrassi. Koostöös kohaliku omavalitsusega on tellitud lammiala hindamine koos geodeetilise alusplaaniga, et täpselt piiritleda lammiala. Kaebajale tuli asendustäitmise korraldus ootamatult, sest suhtluses Keskkonnaameti inspektoriga lubati läbivalt, et kui kaebaja esitab ehitiste

3(11)

3-22-2604 seadustamise tegevuskava, saab Keskkonnaamet seadustamise tulemused ära oodata ega rakenda enne seda asendustäitmist. 7) Ehitiste teisaldamisel Veski kinnistu õuealale tuleb kõik laiali lammutada ja uuesti vaiadele üles ehitada, tõsta rasketehnikaga jne. Hinnanguliselt tähendab see lisaks asendustäitmise kuludele täiendavaid lisakulusid ca 25 000 euro ulatuses (sh elektri-, vee- ja kanalisatsiooni kommunikatsioonide uuesti rajamine, mis hetkel on keskkonnasõbralikult ja vastava loaga olemasoleva maja juurde rajatud). Asendustäitmise edasilükkamisel sobivale ajale ja ilmastikuoludele (st alates 01.06, kui on soe ja kuiv ning kõnealuseid töid, sh terrassi eemaldamine jm on võimalik teha) saaks vältida ülemääraste kulutuste ja kaebajale majandusliku kahju tekkimist. Keskkonnaohtu ehitiste püsimisel praeguses asukohas ei ole. Vahetut keskkonnaohtu, reostust või rikkumist ei ole kunagi olnud, seega ei ole proportsionaalne asendustäitmise rakendamine viisil, millega kaebajale tekitatakse liigseid kulutusi ja parandamatuid negatiivseid tagajärgi.

Keskkonnaamet palub 10.01.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1) Kaebajale on antud korduvalt ettekirjutuse täitmiseks täiendavaid tähtaegu (dtl 317 jj). Kuna sunniraha ei ole kallutanud kaebajat ettekirjutust täitma, on vajalik rakendada tõhusamat sunnivahendit. Kuna sunnivahendi rakendamise viis plaaniti võimalikult kaebaja huve arvestav – ehitisi ei lammutata ega võeta hoiule nende senisest asupaigast kaugemal asuvas kohas, vaid need tõstetakse ümber läheduses asuvale kaebaja kinnistu õuemaale – on asendustäitmine proportsionaalne. 2) Veski kinnistul paiknevate ehitiste ehituskeeluvööndist likvideerimise kohustus on pandud kaebajale asendustäitmise aluseks oleva ettekirjutusega. Ettekirjutusest nähtub, et ehitised paiknesid juba 12.02.2021 ettekirjutuse nr 1827 tegemise ajal osaliselt ka Veski kinnistul. Kõnealune ehituslik kompleks koosneb ettekirjutuse kohaselt terrassiga ümbritsetud peegelmajast ja terrassiga ümbritsetud ringikujulisest iglusaunast, mis on omavahel ühendatud raudpostidele toetuva laudteega. Ettekirjutuse kohaselt moodustavad ehitised vähemalt 84 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga tervikliku ehitise. Ringmäe kinnistule ulatus iglusauna terrassi trepp. 08.09.2020 ja 23.09.2020 objekti kontrollimise protokollidest ja 24.09.2020 koostatud sündmuskoha vaatluse protokollist väärteomenetluses nr 940020001268 nähtub, et peegelmaja koos seda ümbritseva terrassiga asus osaliselt Veski kinnistul. Protokollidele lisatud asukohaskeemide kohaselt jookseb Vesiratta ja Veski kinnistute vaheline piir peegelmaja ja seda ümbritseva terrassi vahelt nii, et peegelmaja jääb pea kogu ulatuses Vesiratta kinnistule ning seda ümbritsev terrass suuremas osas Veski kinnistule. Ainuke ehituskompleksi osa, mida ettekirjutuses otseselt ei käsitleta, on 2022. a kevad-suvel ehitiste ümbertõstmisega samaaegselt rajatud terrass, mida tuleb aga käsitada ettekirjutuse objektiks oleva ehituskompleksi kuuluva iglusauna osana. Seega on terrasski ettekirjutusega hõlmatud. 3) Keskkonnaamet on ettekirjutuses ja edaspidises suhtluses kaebajaga väljendanud, et ehitisi selles asukohas säilitada ei saa ning vajalik on nende ehituskeeluvööndist likvideerimine. Kuna kaebaja soovis ehitised Halliste jõe lähedal säilitada, palus ta aega, et välja selgitada, kuhu oleks võimalik ehitised püstitada. Sel eesmärgil oli Keskkonnaamet nõus ehitiste teisaldamisega ootama ning palus kaebajal esitada ülevaate tegevustest, mida ehitiste seadustamiseks on juba tehtud ja mida ning millise aja jooksul plaanitakse teha edaspidi. Ehitiste võimalik uus asukoht sõltus mh sellest, kas Veski kinnistu õuemaad on võimalik laiendada ning jõe ruumikuju ja seega ka ehituskeeluvööndi ulatus võiks vana jõesängi kaardilt likvideerimisega muutuda. Tänaseks on selge, et õueala laiendamine ja jõe ruumikuju muutmine ei ole põhjendatud (lisa 10). Ka oli juba ettekirjutuse tegemise ajal selge, et Keskkonnaamet ehituskeeluvööndi vähendamiseks Veski kinnistul nõusolekut anda ei saa. Seega on praeguseks selge piirkond,

4(11)

3-22-2604 kuhu ehitisi on võimalik õiguspäraselt püstitada (s.o Veski kinnistu õuemaa) ning ei ole põhjust ehitiste likvideerimisega viivitada. Kuna see pidi olema arusaadav ka kaebajale, ei saa ehitiste asendustäitmise korras likvideerimine olla kaebajale ootamatu. 4) Keskkonnaamet tuvastas 27.06.2022 kontrollil, et Vesiratta kinnistul peegelmaja juurest jõe äärde viinud terrass ja sellel olev saun olid paigaldatud Veski ja Vesiratta maaüksuste piirile. Peegelmaja ja uude asukohta püstitatud terrass asub Maa-ameti kõlvikukaardi kohaselt looduslikul rohumaal, mitte õuemaal. Sisuliselt teisaldati 2022. a kevad-suvel osa ettekirjutuse objektiks olevast ehituslikust kompleksist ümber Veski kinnistule, kuid see jäi endiselt täies ulatuses Halliste jõe ehituskeeluvööndisse, osaliselt ka veekaitsevööndisse. Keskkonnaamet ei lugenud kohustust ehitusliku kompleksi osalise ümbertõstmisega täidetuks selliselt nagu tingimused ette nägid (ehitised asuvad endiselt kogu ulatuses ehituskeeluvööndis) ning andis ettekirjutuse täitmiseks tähtaja 01.08.2022. Kuna ettekirjutust ei täidetud, tegi Keskkonnaamet 04.11.2022 hoiatuse asendustäitmise rakendamiseks juhul, kui ettekirjutus on ka 05.12.2022 täitmata. Ettekirjutus oli täitmata ka 05.12.2022 kontrolli ajal, mistõttu otsustas Keskkonnaamet vastavalt 04.11.2022 tehtud hoiatusele rakendada asendustäitmist ja likvideerida ettekirjutuse objektiks olev ehituslik kompleks (s.o osaliselt Vesiratta ja osaliselt Veski kinnistul paiknev peegelmaja koos seda ümbritseva terrassiga, Veski kinnistul asuv iglusaun koos seda ümbritsevate terrassidega ning Veski kinnistul asuv peegelmaja ja iglusauna ühendav laudtee) Halliste jõe ehituskeeluvööndist, tõstes selle ümber Veski kinnistu õuemaale. Täitekorralduse alusel asendustäitmise korras ehituskeeluvööndist teisaldamisele kuuluv ehituslik kompleks on sama, mille ehituskeeluvööndist likvideerimist nõuti ettekirjutusega. 5) Puuduvad sunni kohaldamist välistavad asjaolud. Ettekirjutusest nähtub arusaadavalt, et resolutsioonis nimetatud ehitiste likvideerimist nõutakse põhjusel, et need asuvad Halliste jõe ehituskeeluvööndis ning veekaitsevööndis, kuhu uute ehitiste püstitamine on keelatud. Kaebajale selgitati mitmel korral ehitiste ümbertõstmist õuemaale ja kaebaja pidi aru saama, et ehitised tuleb ehituskeeluvööndist likvideerida. Pelgalt ehitiste osalise ümbertõstmisega ei ole kaebaja täitnud ettekirjutust viisil, nagu mõistlik adressaat pidi sellest ettekirjutuse või selle kohta haldusorgani antud selgituste põhjal aru saama. Mõistlikule adressaadile pidi olema arusaadav, et ettekirjutuse täitmiseks on vajalik ehitised Halliste jõe ehituskeeluvööndist likvideerida. See, kuidas kaebaja ettekirjutusega pandud kohustuse täidab – kas lammutab ehitised lõplikult, teisaldab need Veski kinnistu õuemaale või mujale, kuhu ehitiste püstitamine ei ole keelatud, jäi kaebaja otsustada. Ettekirjutusega ei kohustatud kaebajat teisaldama ehitisi Veski kinnistu õuemaale, vaid likvideerima need Halliste jõe ehituskeeluvööndist. Ettekirjutuse täitmise võimalusi arutati kaebajaga 21.09.2021 kohtumisel. Kuna kaebaja soovis ehitised Halliste jõe lähedal säilitada, otsustas kaebaja, et tema jaoks sobivaim viis ettekirjutuse täitmiseks on ehitiste teisaldamine Veski kinnistu õuemaale. Sel põhjusel näidati 29.10.2021 Veski kinnistul viibides kaebajale ette õuemaa täpne asukoht Veski kinnistul. 6) Sunnivahendi ebaotstarbekaks lugemiseks ei anna alust väited ehitiste seadustamise võimaluse kohta. Ehituskeeluvööndi vähendamine eeldab Keskkonnaameti nõusolekut. Keskkonnaameti hinnangul ei ole see võimalik, kuna ehitiste paiknemine jõe veekaitsevööndis ning üleujutataval alal ei arvesta kalda eripäradega, piirkonnas on väljakujunenud asustus koondunud maantee ning teiste ümberkaudsete teede äärde ning jõe piirkonnas kõrgematele aladele, mistõttu ei arvesta antud katastriüksusel asustus väljakujunenud asustusmustrit. Nõusolekut ei saa LKS § 40 lg 5 kohaselt anda, kuna ehitiste säilitamine praeguses asukohas ei vasta LKS § 34 kohastele kalda kaitse eesmärkidele ja LKS § 40 lg-s 1 sätestatule. Seega on ehitiste nende praeguses asukohas seadustamise perspektiiv olematu. Ka Saarde valla viimasest seisukohast 13.12.2021–14.01.2022 üldplaneeringu väljapanekul nähtub, et vald ei pea üldplaneeringuga Veski kinnistul ehituskeeluvööndi vähendamist asjakohaseks ning kaebaja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendanud, et valla seisukoht oleks muutunud. Jääb arusaamatuks, 5(11)

3-22-2604 millise loa ja regulatsiooni alusel saab olla seadustatud ebaseaduslike ehitiste juurde ehituskeeluvööndisse rajatud kanalisatsioon. 7) Rikkumine seisneb ehituskeeluvööndisse ja veekaitsevööndisse õigusvastaselt ehitiste püstitamises. Ehitised on vastuolus kalda- ja veekaitse eesmärkidega ning kujutavad endast ohtu keskkonnale. Ehituskompleks on vastuolus LKS § 34 kohaste looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise ja kalda eripära arvestava asustuse suunamise eesmärkidega. Ehitiste rajamisega on hävitatud või kahjustatud kaldal asuvad looduskooslused ning ehitiste alusel alal ei saa looduskooslused niiskuse- ja valgusrežiimi muutuse tõttu kasvada ja hukkuvad. Ehitiste teisaldamise edasilükkamine süvendab alale omase loodusliku koosluse muutust, kuna muutunud valgustingimuste tõttu ei saa taimestik kasvada nii, nagu ehitistevabal alal loomulikult kasvaks. See omakorda tingib kaldakoosluste killustatuse ja soodustab kalda erosiooni ja hajureostuse ohtu. Ka ei ole regulaarselt üleujutav lammiala ehitamiseks sobilik, kuna suuremate üleujutuste korral on oht, et ehitised võivad puruneda ja suurveega kaasa kanduda ning põhjustada seeläbi keskkonnahäiringuid. Ehituskeeluvööndi vähendamise võimaluse perspektiivitust põhjendab mh asjaolu, et ehitised paiknevad inimtegevusele eriti tundlikul regulaarselt üleujutataval lammialal (nt 17.01.2022 objekti kontrollimise protokollile nr 1111088 lisatud fotod, millelt nähtub, et kontrolli ajal ulatus jõe vesi kuni peegelmajani – s.o põhikaardi järgsest tavapärasest veepiirist oluliselt sisemaa poole). Samuti kinnitab ala üleujutatavust geoportaali mullastiku kaart (lisa 11). Sellelt nähtub, et kõnealused ehitised paiknevad kohas, kus osaliselt asuvad AG (lammi-gleimullad) ja Ag (gleistunud lammimullad) mullad, mis mõlemad kuuluvad lammimuldade rühma. Lammimullad on kujunenud perioodiliste üleujutuste ja nendega kaasnevate uute setete kuhjumise tulemusena jõgede ja ojade lammidel või järveäärsetel madalatel aladel. /.../ Tavaliselt on lammimullad kaetud looduslike rohumaadega, mis loob head eeldused kamardumisprotsessile (lisa 12 – A. Astover, Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele, Tartu 2012, lk 387, 389). Ala üleujutamisest annab tunnistust ka asjaolu, et ehitised on rajatud postidele, et vähendada üleujutusest tulenevat kahju ehitisele. 8) Looduskaitseliste piirangute kehtestamist õigustab tugev üldine huvi ja isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on üldjuhul kõrge. Kuna kaebajal ei ole LKS § 38 lg-st 9 tulenevalt õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas ning kaebajal ei saa olla õiguspärast ootust ehitiste säilimiseks olukorras, kus ehitamist ei ole lubatud, kaebaja pidi teadma ehitiste rajamisest ehituskeeluvööndisse, ei kaalu kaebaja huvi ehitiste säilitamiseks üles avalikku huvi nende likvideerimiseks. 9) Asendustäitmise ebaotstarbekust ei kinnita väited rikkumise ja ohu puudumise ning ehitiste teisaldamise mõju puudumise kohta. Ehitiste teisaldamine Veski kinnistu õuealale aitab kõrvaldada LKS § 38 lg 3 rikkumise ning tõrjuda ehitistest keskkonnale lähtuvat ohtu. Mullastiku kaardi kõrgusjoontest nähtub, et kõnealused ehitised on praeguses asukohas vähemalt 2,5 m madalamal alal (kuni 32,5 m) kui Veski kinnistu õuemaal asuvad hooned (üle 35 m, lisa 11). Lisaks nähtub mullastiku- ja kõlvikukaardi (lisa 13) võrdlusest, et Veski kinnistu õuemaal on Ko tüüpi (leostunud) muld, mida üleujutamise tingimustes ei esine. Seega asub Veski kinnistu õuemaa kõrgemal ja mitte üleujutataval alal. Ehitised sinna ümber paigutades kõrvaldatakse ehitiste ja nende kasutamisega kaasnev inimtegevuse mõju (sh võimalik hajureostuse ja erosiooni põhjustamine) tundlikult lammialalt. Samuti taastuvad hetkel ehitiste alla jäävatel aladel tõenäolised kaldale omased looduskooslused. Ka on ehitiste paiknemine kõrgemal asuval õuealal kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusmustriga. Lisaks lõpetab ehitiste teisaldamine Veski kinnistu õuemaale rikkumise formaalselt, kuna LKS § 38 lg 4 p 1 alusel ei laiene LKS § 38 lg 3 kohane ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse.

6(11)

3-22-2604 10) Asjakohatud ja küünilised on väited seoses kaebaja äritegevuse kontseptsiooniga, kohaliku elu edendamise ja ettekirjutuse täitmise kahjuliku mõjuga kaebaja tegevusele. Mitte kellelgi ei ole õigustatud ootust, et majandus- ja kutsetegevusega võib rikkuda kaaluka avaliku huvi kaitseks kehtestatud õigusnorme ettekäändel, et see võimaldab isiklikku kasu ja edendab seetõttu kohalikku elu. Selliste õigusnormide eesmärk ongi kaitsta loodusväärtusi kui rahvuslikku rikkust erahuvides ja isikliku kasu saamise eesmärgil ärakasutamise eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-22-2604 teisaldatud peegelmaja) ja terrassiga ümbritsetud ringikujuline iglusaun, mis on omavahel ühendatud raudpostile toetuva laudteega (dtl 12). Ringmäe kinnistul asuvaks ehitiseks on Vesiratta kinnistule püstitatud iglusauna terrassilt ulatuv trepp (dtl 12), mis toetub üle kraavi Ringmäe kinnistule (dtl 15). Seega tuli kaebajal ettekirjutuse resolutsiooni kohaselt likvideerida Vesiratta kinnistul asuvad ehitised (sh terrassiga ümbritsetud ringikujuline iglusaun ja seda peegelmajaga ühendav raudpostile toetuv laudtee), samuti Ringmäe kinnistul asuv ehitis (iglusauna terrassilt Ringmäe kinnistule toetuv trepp).

8(11)

3-22-2604 põhjendanud ka seda, miks ehituskeeluvööndi vähendamine antud juhul võimalik ei ole (samas). Ettekirjutuse tegemise vajaduse peatükis (III osa) on vastustaja ettekirjutuse tegemist põhjendanud sellega, ehitiste püstitamisega looduskaitseseaduses sätestatut rikkudes on seatud ohtu looduskaitseseaduse eesmärkide saavutamine. Ettekirjutuse kohaselt puudub ehitiste osas ka võimalus nende tagantjärele seadustamiseks läbi ehituskeeluvööndi vähendamise – välja on toodud, et Halliste jõe kalda kaitse eesmärke arvestades puudub võimalus vaatlusaluste ehitiste tagantjärgi seadustamiseks läbi ehituskeeluvööndi vähendamise, mistõttu on korrarikkumist võimalik kõrvaldada üksnes kõnealuste ehitiste likvideerimisega. Seega on ettekirjutust läbivalt põhjendatud vajadusega likvideerida ehituskeeluvööndis asuvad ehitised. Ka ettekirjutuse IV osas on lähtutud ehituskompleksi paiknemisest Halliste jõe veekaitse- ja ehituskeeluvööndis ning ühtlasi rõhutatud, et ehitiste püstitamisel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest (lk 3–4).

koosmõjus

ka

kaebajale

9(11)

3-22-2604

3-22-2604 toetanud trepp on likvideeritud. Peegelmaja ja selle kõrvale ehitatud uus terrass ning sellel olev iglusaun (fikseeritud OKP nr 1114688) asuvad Veski kinnistul ja endiselt Halliste jõe 50 m ehituskeeluvööndis väljaspool õuemaad. Järelkontrollil 05.12.2022 (objekti kontrollimise protokoll nr 1118555) tuvastati, et ettekirjutuse resolutsioon on täitmata“ (dtl 20-21). Kuna 05.12.2022 tuvastati ettekirjutuse täitmise kontrolli käigus, et 12.02.2021 ettekirjutus oli endiselt täitmata, luges vastustaja ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud sunnivahendi rakendamise eeldused põhjendatult täidetuks.

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.