Ilusäde OÜ kaebus asendustäitmise korras ehitiste teisaldamise keelamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja Ilusäde OÜ, esindaja v.adv Kaarel Kais Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja RG Kolmas isik Eesti Vabariik Maa-ameti kaudu, esindaja KV
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.12.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Ilusäde OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Halduskohtu 22.12.2022 määrus muutmata osas, millega halduskohus jättis alates 29.12.2022 rahuldamata Ilusäde OÜ esialgse õiguskaitse taotluse osas, mis puudutab peegelmaja ja selle juures asuvat terrassi.
2.Jätta Ilusäde OÜ määruskaebus rahuldamata. Selgitus Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7 teine lause).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ-le Ilusäde kuulub Saarde vallas Kanaküla külas Veski kinnistu, mis piirneb riigi omandis oleva Vesiratta kinnistuga ja eraomandis oleva Ringmäe kinnistuga. Kinnistud asuvad Halliste jõe ääres.
2.Keskkonnaamet kohustas 12.02.2021 ettekirjutusega nr 1827 Ilusäde OÜ-d likvideerima Vesiratta ja Ringmäe kinnistul paiknevad ehitised hiljemalt 31.05.2021 (p 1) ning järgima likvideerimisel järgmiseid tingimusi: hooned eemaldada enne kevadist suurveeaega, soovitatavalt külmunud pinnasega; hoonete alune pinnasekuhjatis või vundament eemaldada; laudrajad ja nende aluskonstruktsioonid eemaldada selliselt, et maapinnale metallosi ei ulatu ning eelistatud on metallkonstruktsioonide eemaldamine täielikult; tööde teostamisel kasutada maapinnale võimalikult väikest survet avaldavat või roomikutega tehnikat; tööde käigus tekkivad pinnasekahjustused siluda täielikult; tööde teostamise käigus ei ole lubatud sõita
3-22-2604 mootorsõidukiga Ringmäe kinnistul (p 2). Ettekirjutuse kohaselt on Ilusäde OÜ rajanud Vesiratta kinnistule peegelmaja koos terrassiga. Peegelmaja asub osaliselt ka Veski kinnistul. Vesiratta kinnistu kaldale on rajatud iglusaun koos terrassiga, mille trepp ulatub Ringmäe kinnistule. Saun ja peegelmaja on omavahel ühendatud laudteega. Need kokku vähemalt 84 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga ehitised asuvad tervikuna Halliste jõe ehituskeeluvööndis ning osaliselt veekaitsevööndis. Keskkonnaamet leidis 13.11.2020 seisukohas, et ehituskeeluvööndit ei ole siinsel juhtumil võimalik vähendada, kuna ehitiste paiknemine veekaitsevööndis ning üleujutataval alal ei arvesta kalda eripäradega, piirkonnas on väljakujunenud asustus koondunud maantee ja teiste ümberkaudsete teede äärde ning jõe piirkonnas kõrgematele aladele.
3.Keskkonnaamet jättis 22.03.2021 vaideotsusega nr 1-1/21/58 rahuldamata Ilusäde OÜ vaide 12.02.2021 ettekirjutuse peale. Tallinna Halduskohus tagastas 21.12.2021 määrusega haldusasjas nr 3-21-848 Ilusäde OÜ kaebuse ettekirjutuse ja vaideotsuse peale.
4.Keskkonnaamet otsustas 07.12.2022 täitekorraldusega nr 7-28/22/13064-6 rakendada Ilusäde OÜ suhtes asendustäitmist (p 1); teha sunnivahendi vahetu rakendamine ülesandeks Käitlus OÜ-le (p 2); teha täitekorraldus teatavaks sunnivahendi adressaadile (Ilusäde OÜ), asendustäitjale (Käitlus OÜ), kohalikule omavalitsusele (Saarde vald) ja riigivara (Vesiratta kinnistu) valitsejale (Maa-amet) ning kohustada Ilusäde OÜ-d hoiduma asendustäitmise takistamisest (p-d 3 ja 4). Asendustäitmine pidi toimuma 14.12.2022. Täitekorralduses märgiti, et Keskkonnaamet on määranud Ilusäde OÜ-le neljal korral sunniraha, kuna ettekirjutus nr 1827 on endiselt suuremas mahus täitmata ehk kõik ehitised asuvad kogu ulatuses Halliste jõe ehituskeeluvööndis. Peegelmaja juurest suunaga Halliste jõe poole on esialgsest asukohast likvideeritud laudtee, mille lõpus oli terrassil iglusaun. Saunaga terrassilt Ringmäe kinnistule viinud trepp on likvideeritud. Peegelmaja ja selle kõrvale ehitatud uus terrass ning sellel olev iglusaun asuvad Veski kinnistul ja endiselt Halliste jõe 50 m ehituskeeluvööndis väljaspool õuemaad. Asendustäitmisega teisaldatakse Veski ja Vesiratta kinnistul väljaspool õuemaad ehituskeeluvööndis paiknevad ehitised Veski kinnistu õuemaale.
5.Ilusäde OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 07.12.2022 täitekorralduse nr 7-28/22/13064-6 alusel asendustäitmise keelamiseks. Ühtlasi esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada Keskkonnaameti 07.12.2022 täitekorralduse kehtivus ja täitmine ning keelata asendustäitmise rakendamine kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 13.12.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ajutiselt, keelates Keskkonnaameti 07.12.2022 täitekorralduse nr 7-28/22/13064-6 alusel asendustäitmise rakendamise kuni 28.12.2022 (k.a).
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 22.12.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt (määruse resolutsiooni p 1); keelas Keskkonnaameti täitekorralduse alusel asendustäitmise rakendamise Veski kinnistule teisaldatud või ehitatud iglusauna, trepi ja laudtee osas kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni (p 2); ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse alates 29.12.2022 rahuldamata osas, mis puudutab osaliselt Vesiratta ja osaliselt Veski katastriüksustel asuvat peegelmaja ja Vesiratta katastriüksusel asuvat 14,1 m2 suurust terrassi. Asjas käib vaidlus selle üle, kas ettekirjutus on vähemalt osaliselt täidetud olukorras, kus Ringmäe kinnisasjalt on ehitis likvideeritud täielikult ning Vesiratta kinnisasjalt osaliselt, kuid osad ehitised on teisaldatud Vesiratta kinnistult ja püstitatud kaebajale kuuluvale Veski kinnistule ehituskeeluvööndisse. Sellest tulenevalt on vaidlus ka selles, kas täitekorralduse alusel määratud asendustäitmine on õiguspärane ulatuses, milles teisaldatakse kõik Vesiratta ja Veski kinnistul väljaspool õuemaad ehituskeeluvööndis paiknevad ehitised Veski kinnistu õuemaale. Kaebaja on seisukohal, et kui asendustäitmine toimub täitekorralduses toodud viisil, 2(7)
3-22-2604 ületatakse sellega ettekirjutuse piire, sest kaebajat ei ole ettekirjutusega kohustatud likvideerima ehitisi talle kuuluvalt Veski kinnistult ega neid Veski kinnistu piires ümber paigutama. Vastustaja arvates tuleb ettekirjutuses märgitud ehitisi ja täitekorralduses märgitud uusi ehitisi pidada terviklikuks ehituslikuks kompleksiks. Vastustaja seega ei lugenud ettekirjutusega pandud kohustust ehitusliku kompleksi osalise ümbertõstmisega Veski kinnistule täidetuks, sest tema hinnangul pidanuks kaebaja ettekirjutust mõistma selliselt, et tal tuleb likvideerida kõik ehituskeeluvööndis asuvad ehitised (s.o terrassiga ümbritsetud peegelmaja, terrassiga ümbritsetud iglusaun ja neid omavahel ühendav laudtee) ehituskeeluvööndist. Kaebaja teisaldatud ehitiste osas võib olla vaieldav, kas kehtiv ettekirjutus võimaldab need ehitised asendustäitmise korras mujale Veski kinnistule paigutada. Selles osas tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Seevastu jätkuvalt kas täielikult või ka osaliselt Vesiratta kinnistul paiknevate ehitiste osas peab kohus kaebuse eduväljavaateid kasinaks. Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita. Kohus kontrollib haldustäitevaidluses üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning kas ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu. See tähendab, et keelamiskaebuse menetluses ei saa enam esitada vastuväiteid ettekirjutuse õiguspärasusele, kohus saab kontrollida vaid sunnivahendi rakendamise eeldusi. Kohtu hinnangul on selles osas sunnivahendi rakendamise eeldused täidetud. Kuigi peegelmaja asub suuremas osas Vesiratta ja väiksemas osas ka Veski kinnistul, on ettekirjutuse sisu seda puudutavas osas üheselt mõistetav – ettekirjutus käsitleb otsesõnu omavoliliselt Vesiratta kinnistule püstitatud ja terrassiga ümbritsetud klaasseintega hoonet ning seejuures on arvestatud asjaoluga, et osa peegelmajast paikneb Veski kinnistul. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise iseseisev eesmärk ei saa olla kaebaja kaitsmine tema enda õigusvastase tegevuse – praegusel juhul kehtiva ettekirjutuse üheselt mõistetava nõude tähtajaks täitmata jätmise – võimalike tagajärgede eest, kui kaebajale pandud kohustuse täitmine pole tema suhtes ebamõistlikult koormav. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb lisaks kaebuse perspektiivikuse hindamisele arvestada ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi. Puudub vaidlus, et Vesiratta kinnistul asuvad ehitised on püstitatud riigi omandis olevale kinnistule õigusvastaselt. Kaebaja ei ole kolmandalt isikult kui riigivara valitsejalt saanud kinnistu kasutamise õigust ega sõlminud sellekohaseid kokkuleppeid, mida kinnitab ka kaebaja ja kolmanda isiku vahel pooleli olev kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-22-619. Seega puudub kaebajal õigus Vesiratta kinnisasja vallata, sellel ehitada ja seal ehitisi säilitada. Olukorda, kus kaebaja ei ole oma äritegevust asjakohaselt korraldanud ning teenib tulu võõra kinnisasja kasutamise arvelt, ei ole eelnevat arvestades põhjust ka esialgse õiguskaitse kohaldamise teel aktsepteerida. Kaebajal tulnuks juba enne ehitustegevuse alustamist tuvastada kõik olulised asjaolud, sh kinnistute vaheline piir, taotleda nõutavad load ning mitte ehitada omavoliliselt ehitisi talle mitte kuuluvale kinnistule. Lisaks tuleb arvestada, et Vesiratta kinnistul asuvad ehitised Halliste jõe ehituskeeluvööndis ning osaliselt ka veekaitsevööndis. Vastustaja on leidnud, et ehituskompleks on vastuolus LKS § 34 kohaste looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise ja kalda eripära arvestava asustuse suunamise eesmärkidega. Ehitiste rajamisega on hävitatud või kahjustatud kaldal asuvaid looduskooslusi. Ehitiste alusel alal ei saa looduskooslused niiskusja valgusrežiimi muutuse tõttu kasvada ja hukkuvad, mis tingib kaldakoosluste killustatuse ning soodustab kalda erosiooni ja hajureostuse ohtu. Samuti ei ole regulaarselt üleujutav lammiala ehitamiseks sobilik, kuna sellega kaasneb veekogu reostamise oht (üleujutuste ajal on hoonete purunemise ja suurveega veekogusse kaasakandumise oht), tekitades keskkonnahäiringu. Keskkonna- ja looduskaitse on oluline avalik huvi ning isiku kohustus nii looduskaitselisi piiranguid taluda kui ka keskkonnakaitselisi nõudeid järgida on üldjuhul kõrge. Avalik huvi keskkonna ja looduse kaitsmiseks kaalub üles kaebaja huvi jätkata majandustegevust ja teenida 3(7)
3-22-2604 võõra kinnisasja kasutamise arvelt tulu. Seega ei pea kohus põhjendatuks esialgse õiguskaitse kohaldamise jätkamist Vesiratta kinnistul osaliselt või täielikult paiknevate ehitiste suhtes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Ilusäde OÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 22.12.2022 määrus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas ning teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus täies ulatuses. Ettekirjutuse resolutsioonis, ettekirjutuse õiguslike ja faktiliste asjaolude kirjelduses ega ka hoiatuses ei ole toodud välja seda, et ettekirjutus puudutab kaebaja omandis oleval Veski kinnistul paiknevaid ehitisi. Peegelmaja ja terrassi likvideerimise kohustus võiks ettekirjutuse alusel piirduda vaid osaga, milles need paiknevad Vesiratta kinnistul. Võrreldes ettekirjutuse tegemise ajaga ei ole nende ehitiste paiknemine muutunud. Kohustust likvideerida ehitised Veski kinnistult ei saa panna kaebajale tavalise kirjaga ning eriti veel asuda rakendama kirjas pandud kohustuse täitmata jätmise korral asendustäitmist. Ehitise lõhkumine selle osalise teisaldamise eesmärgil toob kaebajale kaasa kahju ja on ebaproportsionaalne. Kaebaja on tellinud maa-ala mõõdistamise, mille tulemustest nähtub, et peegelmaja asukohas ei ole tegemist üleujutatava ehk lammialaga. Seega pole Keskkonnaametil põhjust igal juhul keelduda ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmisest. Kaebajal on õigustatud ootus, et üldplaneeringuga on võimalik ehitis seadustada, nagu ka Saarde vald on kaebajale lubanud. Veski kinnistu maa sihtotstarve on osaliselt elamumaa ja osaliselt üldkasutatav maa, mistõttu on Veski kinnistul ehitamine eelduslikult lubatud. Veski kinnistul paiknevatele ehitistele kohaldub LKS § 38 lg 4 p-s 1 sätestatud erand, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Õuemaa ja elamumaa on kattuvad mõisted. Pärast sauna ja terrassi teisaldamist ei paikne ehitised enam veekaitsevööndis. Ebaproportsionaalne ja ebamõistlik on ettekirjutust sundtäita enne tsiviilasjas küsimuse lahendamist, kas ekslikult osaliselt üle piiri sattunud peegelmaja tuleb eemaldada või võib sinna jääda näiteks taluvustasu maksmisel. Nihutades maja paar meetrit, ei oleks vaidlust, et ehitis paikneb kaebajale kuuluval Veski kinnistul ja selle likvideerimiseks enam vältimatut põhjust ei oleks. Keskkonnaamet on käitunud kaebajaga vastuoluliselt ja eksitavalt. Viimane kohtumine ja arutelu plaanide üle oli Keskkonnaametiga 2021. a septembris, kus jäi seisukohaks, et oluline on eemaldada saun ja ehitised veekaitsevööndist, mida kaebaja juunis 2022 ka tegi. Kaebaja on täitnud ettekirjutuse nõnda, nagu ta mõistlikult aru sai. Ebamõistlikult suurte ja koormavate sunnirahade tegemine iga lühikese aja tagant on olnud kaebaja jaoks arusaamatu. Seda enam, et samal ajal on alustatud ehitiste seadustamisega valla üldplaneeringus ning alustatud on ehituskeeluvööndi vähendamise võimaluste väljaselgitamisega. Ekslik on väide, et ehitised ei sobitu küla asustusmustriga. Kohus on ebaõigesti kaalunud kaebaja huvi ja avalikku huvi. Praegusel juhul ei kaasne ehitiste paiknemisega keskkonnale märkimisväärset negatiivset mõju. Ka Keskkonnaamet on tõdenud, et ehitiste mõju on lokaalne, hõlmates vaid ehitiste alla jäävaid taimi. Ehitised on püstitatud vaiadele ning looduskooslust seega hävitatud ei ole. Avalikes huvides on hoone säilitada, sest see on kogukonnale oluline. Tõele ei vasta Keskkonnaameti väide, nagu oleks hävitatud looduskooslusi, vastupidi, kõik on säilitatud ning hoitud. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks osadel kinnistutel, kus rajatised ei ole paigaldatud loodussäästlikult vaiadele, lubatakse ehituskeeluvööndit vähendada. Kuna ehitis ei paikne lammialal, lubab vald ehitised seadustada. Kohus ei ole hinnanud kaebajale tekkivat majanduslikku kahju. Ehitiste Veski kinnistu õuealale maantee äärde teisaldamise korral kaotavad nad oma majandusliku väärtuse. Ainus võimalus tulu teenida on tegutsemine praeguse kontseptsiooniga – väikemaja jõevaatega. Reoveemahuti 4(7)
3-22-2604 on paigutatud õuemaale ning kommunikatsioonid on rajatud valla loal ega kahjusta kuidagi loodust ega keskkonda. Kommunikatsioonide ümberehitamine läheks kulukaks.
Keskkonnaamet palub jätta määruskaebus rahuldamata.
Väär on kaebaja väide, et ettekirjutuses ega hoiatuses ei ole välja toodud, et ettekirjutus puudutab kaebajale kuuluval Veski kinnistul paiknevaid ehitisi. Ettekirjutuses on tuginetud asjaolule, et osa peegelmajast paikneb Ilusäde OÜ-le kuuluval Veski kinnistul. Kaebaja pidi aru saama, et ettekirjutus tehti kõnealuste ehitiste likvideerimiseks Halliste jõe ehituskeeluvööndist. Ettekirjutusest nähtub, et kaebajale heidetakse ette LKS § 38 lg 3, mitte omandiõiguse rikkumist. Keskkonnaamet on pidanud vajalikuks kogu ehitusliku kompleksi likvideerimist, mitte ainult iglusauna ja selle terrassi. Seda kinnitab asjaolu, et peegelmaja lõhkumata pole seda võimalik kõrvaldada üksnes Vesiratta kinnistult. Väär on kaebaja väide, et Keskkonnaamet on ehitiste seadustamise võimaluse välistanud üksnes põhjusel, et tegemist on lammialaga. Ettekirjutusest ja asjas esitatud materjalidest nähtub, et ehituskeeluvööndi vähendamise tingimuseks on Keskkonnaameti nõusolek, mida siinsel juhul LKS § 40 lg 5 kohaselt anda ei saa, kuna ehitiste säilitamine praeguses asukohas ei vasta LKS § 34 kohastele kalda kaitse eesmärkidele ja LKS § 40 lg-s 1 sätestatule. Vastuolu seisneb selles, et ehitised paiknevad jõe veekaitsevööndis ning üleujutataval alal kahjustavad need kalda looduskooslusi ega arvesta kalda eripäradega; piirkonnas on väljakujunenud asustus koondunud maantee ja teiste ümberkaudsete teede äärde ning jõe piirkonnas kõrgematele aladele, mistõttu ei arvesta asustus väljakujunenud asustusmustrit. Määruskaebusele lisatud Vesiratta kinnistu geodeetilise uuringu aruanne ei lükka ümber asjaolusid, millest Keskkonnaamet on lammiala määratlemisel lähtunud – objekti kontrollil tuvastatud suurvee piir, mullastikukaardi järgi alal paiknevad lammimullad ning asjaolu, et ehitised on rajatud postidele. Olemasolev õueala jääb kõrgemale kui 32.5 m ja kõnealune ehituslik kompleks madalamale. Samuti ei ole reljeef (lammiala olemasolu või mitte) ainus kriteerium ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse üle otsustamiseks. Keskkonnaamet jääb ehitiste seadustamise võimalikkuse hindamisel oma seisukoha juurde, et see ei ole tõenäoline. Kaebajal ei saa olla õiguspärast ootust ehitis seadustada (LKS § 38 lg 9). Ehitised ei paikne õuemaal ning seetõttu ei saa kaaluda erandi tegemist LKS § 38 lg 4 p 1 alusel. Seadus ei võimalda võrdsustada elamumaad õuemaaga. Elamumaa on katastriüksuse sihtotstarve ning õuemaa on katastriüksuse kõlvik. MaaKatS § 131 lg-de 1 ja 2 kohaselt kantakse kõlvikud katastri kõlvikukaardile ning nende pindala arvutatakse vähemalt üks kord aastas. Kaebajal on võimalik Veski kinnistul ehitada. Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardilt nähtuvalt ei kohaldu suuremale osale Veski kinnistust (s.o õuealal ning ehituskeeluvööndist väljapoole jääval alal) ehituskeeld. Asendustäitmise aluseks olev ettekirjutus on aga tehtud põhjusel, et kõnealune ehituslik kompleks ei asu Veski kinnistu sellel osal, kus ehitamine on lubatud. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et ehituslik kompleks asub osaliselt veekaitsevööndis. 27.06.2022 objekti kontrollimise protokollis on selgitatud, et terrassi kõige Halliste jõe veepoolsem asukoht asub koordinaatidel X:6456677.17 Y:566867.09, mis asub põhikaardile märgitud veepiirist 25 meetri kaugusel (põhikaardil oleva vana jõesängi kohaselt 7,5 meetri kaugusel). VeeS § 118 lg 2 p-st 2 tulenevalt on Halliste jõe veekaitsevöönd 10 m arvestatuna põhikaardile kantud veepiirist. Kuna põhikaardi kohaselt on veepiir ka Halliste jõe n-ö vanal sängil, siis laieneb sinna veekaitse- ja ehituskeeluvöönd. Asjaolu, et vana jõesäng on Halliste jõe tegelikuks voolusängiks ka praegu, kinnitavad mh Maaameti geoportaali ortofotod. LKS § 38 lg 4 p 1 kohaldamiseks peab olema täidetud mh tingimus, et ehitised ei asu veekaitsevööndis, siis välistab ka eelnev erandi võimalikkuse. Siinses asjas ei ole vajalik ega põhjendatud oodata kaebaja ja Maa-ameti vahelise kohtuasja lahendust. Ükskõik kuidas nimetatud kohtuvaidlus ka ei lõppeks, ei saa Keskkonnaamet 5(7)
3-22-2604 aktsepteerida ehitusliku kompleksi alles jätmist ehituskeelu- ja veekaitsevööndisse. See oleks õigusvastane ja vastuolus kaaluka avaliku huviga. Kohus on kaebaja ja avalikku huvi õigesti kaalunud ning põhjendatult leidnud, et avalik huvi keskkonna ja looduse kaitsmiseks kaalub üles kaebaja huvi. Ekslik on kaebaja väide, et Saarde vald on oma seisukohta üldplaneeringu menetluses muutnud. Vald on üksnes soovitanud piiritleda lammiala, mis oleks uueks asjaoluks ning annaks alust kajastada ehituskeeluvööndi vähendamist uues planeeringus. Teiseks eeldab ehituskeeluvööndi vähendamine, ka uues planeeringus kajastamise korral, Keskkonnaameti nõusolekut, mida Keskkonnaamet anda ei saa. Kohus ei ole jätnud arvestamata kaebajale tekkiva kahjuga.
10.Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu) palub jätta määruskaebus rahuldamata. Maa-amet on 17.08.2022 kontrollmõõdistamisel tuvastanud, et siiamaani asub riigile kuuluval Vesiratta kinnisasjal 19,1 m2 suurune osa peegelmajast ning 14,1 m2 suurune osa terrassist ehk kokku 33,2 m2 ehitisi. Määruskaebuse väidetest nähtub, et kaebaja sai ettekirjutusest väga hästi aru, et vähemalt Vesiratta ja Ringmäe kinnistul olevad ehitised tuleb likvideerida, kuid ta otsustas seda peegelmaja ja terrassi osas mitte teha. Praeguses haldusasjas on vaidluseks ehitiste paiknemine ehituskeelu vööndis ja tsiviilasjas tehtav otsus ei oma selle vaidluse lahendamisel tähtsust. Ebaõige on Veski kinnisasja sihtotstarbest järeldada, et eelduslikult on kogu kinnistu ulatuses ehitamine lubatud. Määruskaebusest nähtub, et kaebaja äritegevus on teadlikult üles ehitatud looduskaunisse kohta vee äärde ehitiste rajamisele ning iga päev, mil ebaseaduslik tegevus jätkub, teenib ta sellest majanduslikku tulu. Väär on kaebaja väide, et tegemist ei ole lammialaga. Kaebaja on oma Facebooki leheküljel Riverbed Inn ise jaganud pilte suurveest ning sellest, et jõgi on tõusnud üle kallaste, ulatudes pea peegelmajani. Peegelmaja ümbritsevat pinnast on ilmselt enne ehitiste püstitamist muudetud, mis nähtub ka Maa-ameti geoportaali fotolao kaardirakenduses olevatelt 05.09.2019 kuupäevaga aerofotodelt. Ehitiste alust pinnast on tõenäoliselt tõstetud seetõttu, et üle kallaste tõusev vesi ehitist ei kahjustaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
12.Halduskohus tegi õigesti kindlaks, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Selle sedastamine ei tähenda aga, et taotletud abinõu tuleb tingimata kohaldada. Kohus peab taotluse lahendamisel kohaselt arvestama ja tasakaalustama konkureerivaid huve ning hindama kaebuse eduväljavaateid ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause). Asjaolu, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras sama hüve, mida ta taotleb kohustamiskaebusega – asendustäitmise ärajäämist –, ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamist, kui peaks tuvastatama, et kaebajal on kaalukas esialgse õiguskaitse vajadus, taotletud abinõu ei riiva ebaproportsionaalselt avalikku huvi ning kaebusel on eduväljavaateid. Esialgse õiguskaitse kohaldamise võimalikkusele viitab ka asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 16 lg 2. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas eeltoodud eeldused on täidetud.
13.Kaebuse eduväljavaated peegelmaja ja selle terrassi osas pole küll täiesti olematud, kuid on kaebaja seniseid väiteid ja asja materjali arvestades pigem kasinad. Oluline osa kaebuse ja määruskaebuse väidetest puudutab seda, kas peegelmaja ja selle terrassi praegusest asukohast teisaldamine on põhjendatud ja mõistlik või mitte. Selle küsimuse üle ei saa aga praeguses asjas 6(7)
3-22-2604 enam vaielda, kuna Keskkonnaamet 12.02.2021 ettekirjutus nr 1827 on omandanud lõpliku õigusjõu ning kehtib ning on täitmiseks kohustuslik kõigile ka siis, kui kaebaja väited selle võimaliku õigusvastasuse kohta peaksid õigeks osutuma (haldusmenetluse seaduse § 60). Seega saab siinses asjas vaielda vaid selle üle, mil viisil need ehitised teisaldatakse, mitte selle üle, kas need tuleb teisaldada. Väheveenvad on kaebaja väited, et tema sai ettekirjutusest nr 1827 aru nii, et need hõlmavad üksnes iglusauna ja selle terrassi, mitte peegelmaja ja selle terrassi. Kaebaja esitatud vaidest ja haldusasjas nr 3-21-848 halduskohtule esitatud kaebusest kaebaja selliseid arusaamu ei nähtu. Halduskohus, vastustaja ja kolmas isik on piisavalt põhjendanud seisukohta, et ettekirjutust tervikuna vaadates ilmneb, et teisaldada tuleb kogu ehituslik kompleks. Seejuures on ettekirjutuse põhjendustes sõnaselgelt märgitud, et valdav osa ehituskompleksist paikneb mitte Veski vaid Vesiratta kinnistul. Ettekirjutuses ega mistahes muus hilisemas dokumendis pole kaalutud peegelmaja ja terrassi eemaldamist üksnes Vesiratta kinnistul paiknevas osas, s.o ehitiste lõhkumist.
14.Hinnates konkureerivaid huve, tuleb märkida, et kaebaja saab oma omandiõigust teostada üksnes viisil, mis arvestab kinnisasjal olevaid avalik-õiguslikke kitsendusi. Riigi huve Vesiratta kinnistu valdust ja omandiõigust kaitsta tuleb praeguses asjas pidada teisejärguliseks, kuna siinne kohtuvaidlus käib üksnes looduskaitseliste väärtuste üle, mitte kaebaja ja riigi vaheliste asjaõiguslike suhete üle. Halduskohus on asjakohaselt tuginenud avalikule huvile, mis õigustab ettekirjutuse sunniviisilist täitmist juba enne asendustäitmise lubatavuse üle käiva kohtuasja lõppu. Ehituskeeluvööndisse ja osaliselt veekaitsevööndisse rajatud ehitiste talumine ei ole üldjuhul põhjendatud olukorras, kus nende likvideerimist näeb ette seadusjõus haldusakt. Kaebaja või kohaliku kogukonna huvi saada kasu ebaseaduslikult rajatud ehitiste kasutamisest vastuolus kehtiva haldusaktiga pole tugev õiguspositsioon, mida tuleks väärtustada esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Sellise olukorra talumine kahjustab ka samal tegevusalal seaduslikult toimivate konkurentide huve. Neil kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotletud hüve saamine esialgse õiguskaitse korras poleks tasakaalustatud ega õige lahendus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei tähenda, et kaebaja õigused jäävad täiesti kaitseta. Ehitisi ei lammutata, s.o ei muudeta väärtusetuks, vaid need tõstetakse kaebaja kinnistule ümber teise kohta. Kaebuse rahuldamise korral on teoreetiliselt võimalik need praegusesse asukohta tagasi tõsta. Kaebajal on võimalus nõuda kahju hüvitamist, kui ta tõendab, et vastustaja tekitas talle oma õigusvastase tegevusega kahju (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2016 määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 15). See hõlmab majandustegevusest saamata jäänud tulu (riigivastutuse seaduse § 7 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.