X kaebus Kaitseressursside ettekirjutuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja – Kaitseressursside Amet, esindaja SP
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11.07.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaitseressursside Ameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Ameti
04.01.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kaitseressursside Ameti määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 11.07.2023 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitseressursside Amet (KRA) kohustas 04.01.2023 ettekirjutusega nr 1112.1/2023/131 X ilmuma KRA arstlikku komisjoni 15.02.2023 kell 11.30, kuna isik ei ilmunud 01.12.2022 kutse peale arstlikku komisjoni ega esitanud selle kohta põhjendusi. Ettekirjutuses hoiatati, et kui X arstlikku komisjoni ei ilmu, peab KRA rakendama sunniraha 100 eurot (lisandub kohtutäituri tasu) ning seda võib teha korduvalt, st seni kuni ettekirjutus on täidetud. Kui isik määratud ajal arstlikku komisjoni ei ilmu, siis ta on kohustatud esitama kirjaliku põhjenduse 14 päeva jooksul.
2.KRA koostas 24.05.2023 täitekorralduse ja saatis selle täiturile. Tallinna kohtutäitur Hille Kudu edastas X-le 24.03.2023 täitmisteate täiteasjas nr 035/2023/2310 sunniraha 100 euro sissenõudmiseks, millele lisandus täitekulu 57 eurot vabatahtliku täitmise korral või 96 eurot vabatahtliku täitmisaja möödumisel, millele võivad lisanduda kättetoimetamise kulud. Sunniraha 100 eurot laekus riigile 29.06.2023 ja täitemenetlus lõpetati 30.06.2023.
3.X esitas 29.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse KRA 04.01.2023 ettekirjutuse nr 1112.1/2023/131 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei olnud kaebaja teadlik 01.12.2022 arstlikku komisjoni ilmumise kohustusest, kuna ta ei saanud KRA-lt kutset. KRA ei saatnud kaebajale 04.01.2023 ettekirjutust ja suunas sunniraha täitmisele kaebajat teavitamata. KRA teadis kaebaja elukoha aadressi ja ei toimetanud talle dokumente kätte nõuetekohaselt.
3-23-1468 Ühtlasi esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada täiteasja nr 035/2023/2310 menetluse kuni praeguses haldusasjas lahendi jõustumiseni. Täitemenetluses sunniraha sissenõudmisega kaasneb kaebajale varaline kahju, mille hüvitamiseks peab kaebaja esitama uue nõude. See on teda ebamõistlikult koormav.
4.Tallinna Halduskohus keelas 11.07.2023 määrusega sunniraha sissenõudmise KRA 04.01.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/131 alusel täiteasjas nr 035/2023/2310 kuni kohtuotsuse või menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni praeguses asjas. Kohtupraktikas on leitud, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 tulenevalt peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 15 lgs sätestatud korras sissenõudmise alustamist. Selline teavitus annab isikule võimaluse esitada sunniraha rakendamise kohta oma arvamus ja vastuväited ning taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist, samuti võimaluse vaidlustada sunniraha rakendamine kohtus. Ühtlasi annab see isikule sunnirahaga nõustumise korral võimaluse tasuda sunniraha ilma sissenõudmiseta ja kohtutäituri tasuta (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 19). Asja materjalidest nähtub, et vastustaja ei ole kaebajat teavitanud sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ning enne kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamist. Seega, sõltumata asjaolust, et vaidluse all olev summa ei ole kuigi suur ning kaebuse rahuldamise korral on võimalik õigusvastaselt sisse nõutud summa kaebajale tagastada ja täitemenetlusega tekitatud kahju kaebajale hüvitada, õigustavad esialgse õiguskaitse kohaldamist kaebuse suured eduväljavaated.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaitseressursside Amet esitas Tallinna Halduskohtu 11.07.2023 määruse peale määruskaebuse, milles palub teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebuse esitamise hetkeks oli sunniraha 100 eurot täiturile üle kantud ja halduskohtu määruse tegemise hetkeks oli täitemenetlus lõpetatud. Seega kohus ei saa kohustada KRA-d esitama täiteasjas nr 035/2023/2310 täitemenetluse lõpetamise avaldust ning keelata 04.01.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/131 täitmist. Kaebaja on alates 08.09.2017 olnud teadlik oma kohustusest osaleda riigikaitses ja kohustusest läbida terviseseisundi hindamine. Kuna kaebaja ise oma tahtliku tegevusega laskis olukorral areneda nii kaugele, et vastustajal tekkis vajadus rakendada seadusega isikule pandud kohustuse täitmise tagamiseks sunniraha, ei saa hea halduse põhimõttest või Riigikohtu lahendist 3-3-1-72-14 tuletada vastustajale kohustust otsida võimalusi, kuidas isik saaks sunniraha tasuda seaduses sätestatud kulusid kandmata.
X ei esitanud vastust määruskaebusele kohtu määratud tähtpäevaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. HKMS § 210 lg 3 alusel tuleb asjas teha uus määrus, millega jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
8.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus muu hulgas hindama põhiasjas esitatud kaebuse perspektiive (HKMS § 249 lg 3). Kaebus ei tohi olla ilmselgelt perspektiivitu. Riigikohus märkis 12.12.2016 otsuses asjas nr 3-2-1-132-16, p 15, et ilmselgelt perspektiivitu võib kaebus seejuures olla nii sisulistel kui ka menetluslikel põhjustel, sh kaebetähtaja ilmselgel ületamisel. Praegusel juhul on KRA oma 04.01.2023 ettekirjutuse kaebajale kätte toimetamisel 2(4)
3-23-1468 lisaks kaebaja gmail.com aadressidele kasutanud kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lgs 1 ette nähtud võimalust saata see elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil [email protected] (määruskaebuse lisa 9). KVTS § 15 lg 3 sätestab, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Seega peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil [email protected] KRA saadetud dokumentidega. Ka juhul kui KRA saadab dokumendi isiku enda taotletud elektronposti aadressile, loetakse dokument kättetoimetatuks 30 päeva jooksul selle saatmisest arvates (KVTS § 15 lg 4). Kuna kaebaja on juba 2017. a-st saadik olnud teadlik, et KRA teeb toiminguid tema ajateenistusse kutsumiseks, pidi ta ennast nende 01.01.2022 jõustunud seadusemuudatustega kurssi viima. KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud. Seega on alust arvata, et kaebus ettekirjutuse peale on kohtule esitatud HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud 30-päevast tähtaega rikkudes ja sellise kaebuse tagamiseks esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendamatu.
9.Halduskohus on esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendanud sellega, et KRA oleks pidanud enne 04.01.2023 ettekirjutuse täitmisele pööramist andma kaebajale võimaluse esitada oma vastuväited ja tasuda sunniraha vabatahtlikult ilma täitekuludeta. Tegemist on mitte KRA 04.01.2023 ettekirjutuse õiguspärasust puudutava väitega, vaid hilisemat haldustäitemenetlust puudutava väitega. Kaebaja on praeguses asjas esitanud kaebuses nõude üksnes ettekirjutuse tühistamiseks ega ole esitanud eraldi kohustamiskaebust sunniraha sissenõudmise keelamiseks alusel, et haldustäitemenetluse toimingud on õigusvastased. Taotletud esialgse õiguskaitse abinõu ei tohi jääda väljapoole vaidluse eset (Riigikohtu 16.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1245, p 16). Halduskohtul tuleb välja selgitada kaebuse esitaja tegelik eesmärk ja vajadusel lasta kaebust täiendada. Kui kaebaja taotleb seejärel uuesti esialgset õiguskaitset võimaliku korduva sunniraha määramise keelamiseks, peab ta põhistama ja esitama kohtu nõudmisel tõendid, miks on sunniraha sissenõudmine sellistes summades tema jaoks ebamõistlikult koormav (HKMS § 250 lg 2). Sunniraha on mõeldud isiku kallutamiseks täitma temal lasuvat kohustust, praegusel juhul Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 124 tulenevat põhikohustust osaleda Eesti riigi kaitses. Ringkonnakohus märgib, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada ka kaaluka avaliku huviga, et kaitseväekohustuslased täidaksid enda ajateenistusse puuduvaid kohustusi nõuetekohaselt. Sisuliselt võib esialgse õiguskaitse korras kehtiva haldusakti sundtäitmise täielik keelamine tähendada kaebajale lisaaja andmist ettekirjutuse täitmiseks avalikku huvi rikkuval moel, vabastades ta seejuures kohaldatud (kohaldamise ajal õiguspärastest) sunnimeetmetest (Riigikohtu 16.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1245, p 18.3). Seetõttu tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamine otsustada asjaolusid põhjalikult kaalutledes. Kui kaebaja soovib kohtulikku kaitset selle eest, et sunniraha ei pöörataks täitmisele teda eelnevalt teavitamata, siis peab ta esialgse õiguskaitse saamiseks põhistama, milles seisneb tema jaoks rahalise kohustuse koormavus ning kuidas see kaalub üles avaliku huvi. Kohtul tuleb huvisid omavahel kaaluda sisuliselt. Lisaks tuleb hinnata, kas on täidetud HKMS § 45 lg-s 1 sätestatud ranged eeldused keelamiskaebuse esitamiseks, sh asjaolu, et kaebaja õigusi ei saa tõhusalt kaitsta toimingu hilisemal vaidlustamisel. See, kas KRA praktika kohtutäituri poole pöördumisel on õigusvastane ja toob kaasa sunniraha täitmisele pööramise õigusvastasuse, on õiguslikult vaieldav küsimus, mille saab lõplikult lahendada kohtuotsuses pärast asjaolude ja õigusnormide igakülgset analüüsimist. Ringkonnakohus märgib siiski niipalju, et halduskohtu viidatud Riigikohtu asjas 3-3-1-72-14 arutatud juhtumil oli pooltel vaidlus, kas ettekirjutusega määratud kohustus oli täidetud või mitte ja isiku ära kuulamine enne täituri poole pöördumist võinuks muuta asja tulemust. Praegusel juhul on aga selge, et ettekirjutus ilmuda KRA arstlikku komisjoni on jätkuvalt täitmata. Sunniraha on määratud (juba ettekirjutuses tehtud hoiatusega) väikeses määras – 100 eurot – ja asjaolud ei viita esmapilgul sellele, et see saaks olla 3(4)
3-23-1468 ebaproportsionaalselt suur. Olukorras, kus kaebaja oma sõnutsi ei saa kätte KRA poolt temale KVTS § 15 järgides saadetud dokumente, ei pruugi olla tõenäoline, et samal viisil kaebaja poole pöördumine enne täitemenetluse algatamist oleks sisuliselt midagi muutnud. Ei ole küll välistatud, et kaebajal võib tekkida ära kuulamata jätmise tõttu vastustaja vastu kahjunõue täitekulude ulatuses, kuid tegu pole üldjuhul pöördumatu tagajärjega, mida ei saaks hilisemal vaidlustamisel heastada. Kaebaja peab kahjunõude esitamisel ära tõendama põhjusliku seose, s.o asjaolu, et kaebaja teavitamine enne täituri poole pöördumist oleks kulude tekkimise ära hoidnud.
10.Praeguses asjas on halduskohus kohaldanud esialgse õiguskaitse abinõu, millega keelas sunniraha sissenõudmise täiteasjas nr 035/2023/2310. Sunniraha oli kaebuse esitamise hetkeks sisse nõutud ning täitemenetlus halduskohtu määruse tegemise ajaks lõpetatud. Seega ei aidanud kaebaja taotletud ja halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele ja sellel puudus toime.
11.Eeltoodud põhjustel tuleb KRA määruskaebus rahuldada, halduskohtu määrus tühistada ja jätta kaebaja taotlus täiteasja nr 035/2023/2310 menetluse peatamiseks rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.