Keskkonnaõigus

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

„Arvamuse andmine Mädara liivakarjäärikeskkonnaloa nr KL-513827 taotluse kohta“ ja kohustada vastustajat otsustama uuesti arvamuse andmine kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

hüpoteetilistele ja ebamäärastele kaalutlustele (Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-37-15). KOV peab analüüsima väidetavate mõjutuste olulisust ja selgitama, millel tema väited põhinevad ning küsima vajadusel selgitusi, et teha põhjendatud ja õiguspärane otsus. Vastustaja on jätnud täitmata kohtupraktikas viidatud kõrgendatud nõudmised sellisele nõusoleku andmist puudutavale otsusele. 2) Vastustaja on tuginenud kaevandamisloa andmisest keeldumisel asjaolule, et taotletava liivakarjääri mäeeraldis ja teenindusmaa asuvad rohelise võrgustiku tuumalas, viidates Pärnu maakonna planeeringule (edaspidi: maakonnaplaneering). Vastustaja ei ole asjas üldse selgitanud seda, kuidas kavandatav tegevus maakonnaplaneeringuga seatud eesmärkide saavutamist takistaks. Maakonnaplaneering ei välista kaevandamist rohevõrgustiku tuumalas. Koostamisel oleva Põhja-Pärnu valla üldplaneeringu kohaselt asub taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku tuumalal ning tegemist on maardlaga. Seega ka koostamisel olev Põhja-Pärnu valla üldplaneering ei välista rohevõrgustiku tuumalal kaevandamist, vaid määratleb üksnes põhimõtteid ja tingimused, millele peab kavandatav kaevandus vastama. Kavandatava tegevusega ei kaasne pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimesetervisele ja heaolule. Puudub objektiivne alus kahelda selles, et kaevandamisel järgitakse kõik seadusest tulenevaid nõudeid. 3) Selgelt hüpoteetiline ja ebaõige on vastustaja seisukoht, mille kohaselt „kaevandamisega kaasnevad häirivad mõjud kohalikule loodus- ja elukeskkonnale, sh maastiku ja ala kasutuse pöördumatu muutmine kaevandamise käigus ja selle järel. Vastustaja on jätnud asjas täielikult põhjendamata selle, millel põhinevad tema looduskaitselised argumendid. Asjas puudub objektiivne info selle kohta, et kavandatav tegevus võiks kahjustada mõne kaitstava loodusobjekti seisundit, kõrgema astme planeeringute eesmärke või kohalike elanike elukeskkonda. Eriti arvestades seda, et kõne all olev liivakarjääri mäeeraldis asub suure liikluskoormusega riigi põhimaantee ning RMK Kellissaare-Samliku motokrossiraja vahetus läheduses. Kõiki võimalikke keskkonnahäiringuid on antud asjas võimalik kohaste meetmetega leevendada. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks loa taotluses kirjeldatud leevendusmeetmed ei ole piisavad. 4) Vastustajal puudus alus keelduda kaevandamisloale nõusoleku andmisest põhjendusel, et Põhja-Pärnumaa valda on viimase aasta jooksul antud välja kaevandamisload kahe karjääri kaevandamiseks ning menetluses on veel kaks kaevandamisluba. Vastustaja ei saa keeldumisel tugineda pelgalt piirkonnas väljastatud kaevandamislubade arvule ega sellele, kas uue kaevanduse avamine on varustuskindluse aspektist otstarbekas. Vastustaja on jätnud tähelepanuta selle, et Pärnumaal on liiva ja kruusa varud nii madala kui kõrge savi- ja tolmusisalduse arvestuses kriitilised. Samas, vastavalt Rail Baltica raudtee ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringule, kasvab liivavaru (sh täiteliiva) vajadus seoses Rail Baltica trassi ehitamisega kaks korda võrreldes tavapärasega. Taotletavast Mädara liivakarjäärist saadava materjaliga tagatakse Rail Baltica raudtee ehituseks täitematerjali vajadust. 5) Vastustaja on kooskõlastuse andmisest keeldumisel põhjendamatult tuginenud asjaolule, et kohalike mure ja vastuseis on kaevanduse avamise osas väga tugev. Kohtupraktikas on selgitatud, et ülemäärase keskkonnamõjuna ei saa käsitada kogukonna vastuseisu ega selliseid negatiivseid mõjusid keskkonnale, mis on leevendatavad. Vastasel juhul hakataks maavara kui rahvusliku rikkuse (PS § 5) säästliku kasutamise üle otsustama kitsastest subjektiivsetest huvidest lähtuvalt (vt TlnRnKo 09.05.2016 nr 3-14-51494, p 15). Nii on see ka käesolevas asjas. Kohalike poolt veebis korraldatud petitsioon korjas kokku 200 allkirja. Põhja-Pärnumaa vallas elas 01.01.2022 seisuga 7932 elanikku. Seega on oma allkirja andnud kokku 2,5% kohalikest elanikest. Tegemist ei ole objektiivselt suure kohalike vastuseisuga, mistõttu on vastustaja põhjendused selgelt eksitavad. Vastustaja ei ole otsuses kaalunud vähimalgi määral

KOV-le ja seeläbi kohalikele elanikele laiemalt kaasnevat kasu (lisaks kaevandamistasudele ja kohalikule omavalitsusele laekuvale tulule suurusjärgus 200 000 - 300 000 eurot ka töökohad, ettevõtlus jms, vt ka THKo 03.12.2018 nr 3-18-1298, p 47). Tegemist on olulise kaalutlusveaga. 6) Kaevandamisloa taotlusele nõusoleku andmisest keeldumise aluseks ei saa olla asjaolu, et vastustaja on algatanud Mädara vallseljaku kohaliku kaitse alla võtmise vastavalt MTÜ Mädara Mäed tehtud ettepanekule. Õiguskorras puudub regulatsioon, mille kohaselt saaks või peaks omavalitsus kaevandamisalal algatatud kaitse alla võtmise menetluse tõttu keelduma kaevandamisloa menetluses kooskõlastuse andmisest. Isegi, kui jätta eeltoodu kõrvale, on vastustaja jätnud täielikult kõrvale ja tähelepanuta MTÜ Mädara Mäed ettepaneku sisutuse ja Mädara vällseljaku kohaliku kaitse alla võtmise menetluse ilmse perspektiivituse. Ekslik on vastustaja seisukoht, et Mädara oos on piirkonnas eriline pinnavorm, millel on esteetiline ja ajaloolis-kultuuriline väärtus ning see on piirkonna ainuke kõrgem oos. Kohaliku kaitse alla soovitakse võtta eelkõige Mädara liivakarjääri maa-ala ja selle lähiümbrusesse jäävat maa-ala. Ja seda olukorras, kus Vändra metskond 3 kinnistul asub mitmeid teisi vallseljakuid, mille kõrgusastmed jäävad ettepanekuga hõlmatud alal asuva vallseljakuga samasse suurusjärku. Ettepanekuga hõlmatud maa-alale jääb vaid väike osa sellele piirkonnale omastest vallseljakutest. Vallseljakud ei ole ettepanekuga hõlmatud maa-ala ainuomaseks või unikaalseks nähtuseks, vaid selle piirkonna tavapärane pinnavorm. Seega on selgelt ebaõige ja ka eksitav väide, justkui kavandatava tegevuse tõttu kaob vastav unikaalne pinnavorm jäädavalt ning et kaevandamine ohustab piirkonnale unikaalse pinnavormi kadumist. Seda, et vaidlustatav otsus ei tugine ratsionaalsetele kaalutlustele, kinnitab asjas täiendavalt see, et RMK Kelissaare-Samliku krossirada asub kavandatava karjääriga sisuliselt identsetes looduslikes tingimustes (sh MTÜ Mädara Mäed ettepanekus viidatud kaitset väärival pinnavormil ehk Mädara vallseljakul). Mäeeraldisel looduslik olukord kaevandamise tulemusel muutub, kuid ala on taaskasutatav muul moel. Kaevandamisloa taotlusele nõusoleku andmisest keeldumise aluseks olevas ettepanekus on tuginetud sellele, et vastaval alal tegeletakse suusatamise, matkamise ja rattaspordiga ning ala sobib loodusõppe korraldamiseks. Samuti hõlmab kavandatava kaevanduse teenindusmaa vaid 1,83% kinnisasja üldpindalast. Seega jääb kohalikele elanikele võimalus tegeleda ka edaspidi suusatamise, matkamise ja rattaspordi ning loodusõppega antud piirkonnas (s.o ülejäänud 98% kinnisasjast). Pealegi ei ole vastustaja väitnud, et mäeeraldisele jäävate metsaradade asemel uute rajamine oleks välistatud karjääri ümbruses, kus kaevandamist ei toimu või mujal lähipiirkonnas. Lisaks tuleb arvestada sellega, et pärast kaevandamist kavatsetakse ala korrastada osaliselt veekogudeks ning metsamaaks. Teisisõnu luuakse alus uute vaba aja tegevuste jaoks (suplus, veesport, kalapüük). Seega ei välista kavandatav kaevandus kohalike elanike tänaseid harjumuspäraseid rekreatiivseid tegevusi, kuid lisab tulevikus juurde uusi tegevusvõimalusi. Ebaõige on väide, et alal kasvab III kaitsekategooriasse kuuluv vareskold. Vastavalt avalikele andmetele ei leidu kinnisasja selles osas, mida taotletakse kohaliku kaitse alla võtta, ühtegi III kaitsekategooriasse kuuluvat liiki. 7) Vastustaja on ekslikult arvestanud asjaoluga, et juhul, kui Vändra metskond 3 kinnistut ei võeta kohaliku kaitse alla, saab vastustaja oma varasema (vaidluse all oleva) otsuse üle vaadata ja vajadusel seda muuta. Looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg-st 6 tulenevalt on KeA-l juhul, kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek, õigus, aga mitte kohustus peatada haldusakti andmise menetlus. Vastustaja on aga keelduva otsuse tegemisel lähtunud eeldusest, et KeA peatab igal juhul kaevandamisloa menetluse, millest tulenevalt pikeneb ka vastustaja arvamuse esitamise tähtaeg. MaaPS § 49 lg-s 6 sätestatud arvamuse esitamise tähtaeg lõppes 04.09.2022. Tegemist on materiaalõigusliku vastustaja õigust lõpetava tähtajaga. Järelikult on vastustaja õiguslikus mõttes lõpliku ja siduva seisukoha asjas andnud

ning vastustaja puudub õiguslik võimalus oma varasema otsustuse tagasiulatuvaks muutmiseks.

5) Maakonnaplaneeringu p-s 3.3.1 on sätestatud eesmärk tagada rohelise võrgustiku toimimine ja säilitamine, milleks üldpõhimõttena tuleb vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise võrgustiku alale. Samas nähakse ette küll lisatingimused karjääride rajamiseks ja rekultiveerimiseks, kuid need on sätestatud juhuks, kui karjääri rajamine rohelise võrgustiku alale on möödapääsmatu. Antud juhul ei ole karjääri rajamine möödapääsmatu, sh ei ole ka kaebaja tuginenud asjaolule, et karjääri rajamine oleks möödapääsmatu. Üldplaneeringu p. 3.2.2. kohaselt on põhjust rääkida leevendusmeetmetest üksnes siis, kui maardla kasutuselevõtt on majandusliku otstarbekas. Vastustaja ei näe valla ega riigi jaoks Mädara liivakarjääri kasutuselevõtust majanduslikku otstarbekust, seejuures on riik avaldanud, et riigi huvi Mädara karjääri avamise vastu puudub. Koostamisel olevale valla üldplaneeringule tuginemine on asjakohatu, kuna tegemist ei ole kehtiva õigusaktiga ning on teadmata, millises sõnastuses see vastu võetakse. 6) Nõustuda ei saa sellega, justnagu oleks vastustaja viide häirivale mõjule keskkonnale ja maastiku pöördumatule muutumisele hüpoteetiline või ebaõige. Otsuse lk-l 5 on märgitud, et „maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires (12,77 ha) mäetööde käigus maastiku muutus, st et kaevandamise tõttu kaob piirkonna unikaalne pinnavorm vallseljak ehk oos. Seeläbi hävitataks oluline ja omanäoline lõik RMK matkarajast. RMK matkatee KellissaareHüpassaare lõigu kohta on selle kirjelduses märgitud, et „Liikudes Kellissaare lõkkekohast C. R. Jakobsoni Talumuuseumi suunas kulgeb matkarada esmalt piki Mädara vallseljakut, mis on piirkonnas eriline väärtusliku maastikuilmega pinnavorm, mis on jääajatekkeline ja mitmekesistab piirkonnas muidu tavapärast lauskmaad“. Eeltoodust on ilmne, et vastustaja väited kaevandamisega kaasnevatest häirivatest mõjudest kohalikule loodus- ja elukeskkonnale ning maastiku pöördumatu muutmise kohta kaevandamise käigus ei ole hüpoteetilised. Sellega, et mäeeraldisel looduslik olukord kaevandamise tulemusel muutub, on nõustunud ka kaebaja. Vaidlustatud otsuses (lk-l 5) on viidatud ka asjaolule, et maavara kaevandamise käigus toimub olemasoleva taimkatte hävinemine. Samuti on vaidlustatud otsuse lk-l 3 juhitud tähelepanu, et „kaevandamise ettevalmistustöödeks on metsa raadamine“ ning et „Maa-ameti RMK metsatööde kaardi järgi on suuremal osal taotletava karjääri alal 7580 aastane männik“. Eeltoodu tähendab, et karjääri avamisel tuleb raadata 23,53 hektaril 7580 aastast männikut. Kaebaja väide, et pinnavormil puudub unikaalsus, kuna see on selles piirkonnas tavapärane, on asjatundmatu. Sellise seisukoha ekslikkust võiks iseloomustada näitega, kui kaevandusloa taotleja peaks põhjendatuks Vooremaa voorestikust ühe või mõne voore „ohverdamist“ liivakarjäärile põhjusel, et voorestik on selles Tartu- ja Jõgevamaa osas tavapäraseks pinnavormiks. 7) Tegelikkuses ei ole tänaseks teada maa-ala kaitse alla võtmine ega kaitse alla võtmise korral kaitse alla võetava maa-ala ulatus. Seega viiakse ekspertiis läbi oluliselt laiemal maaala kui Mädara liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa. Ei nähtu, millega oleks võimalik õigustada kaebuse p-s 2.40 nimetatud kaevandamistegevuse tagajärgi, seda enam olukorras, kus on tuvastatud, et varustuskindlus on selles piirkonnas tagatud ja puudub riiklik huvi Mädara liivakarjääri avamise vastu. Sellises olukorras saab vastustaja tugineda üksnes kaalukale piirkondlikust huvile praeguse olukorra säilimise vastu, mitte eelistama sellele kaebaja majanduslikke huvisid. Piirkonna kaitseväärilised liigid saavad selgeks kindlaksmääratud ekspertiisi tulemusena, sh saab välja selgitatud kaebuse p-des 77 ja 78 esitatud andmete õigsus. Kaebaja huvide kõrvalejätmiseks võib Riigikohtu praktika kohaselt piisata ka ala kaitsmise kasuks rääkivast kaalukast piirkondlikust huvist.

KOHTU PÕHJENDUSED

eriplaneering) asukoha eelvalikualaga. Kaebaja leidis, et antud juhul võib esineda asja arutamise uuendamise vajadus HKMS § 130 p 2 mõttes. Kohus andis vastustajale võimaluse vastata kaebaja 03.07.2023 menetlusdokumendile. Vastustaja leiab 12.07.2023 vastuses, et puudub vajadus menetluse uuendamiseks, kuivõrd kaebaja esitatud asjaolud haldusasjas 3-222046 vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ei mõjuta. Vastustaja juhtis tähelepanu sellele, et 20.06.2023 esitati vastustajale ekspertarvamus „Mädara vallseljaku ja sellega külgneva ala kohaliku kaitse alla võtmise põhjendatus ja otstarbekus“ (edaspidi ka: ekspertarvamus), milles tehti kokkuvõtlikult ettepanekud ala looduskaitse alla võtta. Saanud ekspertarvamuse, edastas vastustaja eriplaneeringu koostajale (OÜ-le Kobras) ekspertarvamuse ja juhtis tähelepanu ekspertarvamuse ettepanekutele/ järeldustele ning palus viia ekspertarvamusest tulenevalt eriplaneeringusse sisse muudatused. Kohus leiab, et kaebaja esitatud teave ei tingi asja arutamise uuendamise vajadust. HKMS § 158 lg-st 2 tulenevalt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Hilisemalt teatavaks saanud asjaolud ei mõjuta haldusakti õiguspärasust. Kohus ei näe ka, et esineks piisav seos eriplaneeringu, mis on alles kavandamisel, ja vaidlustatud otsuse vahel. Vastustaja on välja toonud, et kohaliku kaitseala moodustamise valguses vaadatakse üle eriplaneeringuga kavandatavad tuuleenergia tootmise alad. 03.07.2023 ja 12.07.2023 esitatud seisukohad ja tõendid tuleb kohtu arvates siiski võtta asja juurde, kuna vaidlus menetluse uuendamise üle võib jätkuda ka apellatsioonimenetluses ning esitatud dokumendid on vaidluse eset silmas pidades asjakohased.

seada arvamuse andmise sõltuvusse asjaoludest, mille määratleb KOV ise. Selline tõlgendus muudaks MaaPS § 49 lg-s 6 toodud tähtaja nõude sisutühjaks.

ei loo. Kaebaja taotleb kaevandamisluba riigiomandis olevale katastriüksusele Vändra metskond 3 (tunnus: 93002:005:0269), mistõttu ei saa kaebajal olla omandiõigusest tulenevaid nõudeid, näiteks endale kuuluva maa kasutamiseks omaniku soositud viisil. Kaebaja subjektiivseid õigusi, st ettevõtlusvabadust ei riiva asjaolu, kas Rail Balticu või mõne muu taristuobjekti ehitamiseks tulevikus on liiva- ja kruusavarud piirkonnas piisavad. Seega pole vajadust hinnata, kas MKM 04.11.2022. a. vastuskirjas toodud järeldus on õige või mitte. Riigi huvi olemasolu maavara kaevandamise vastu saab hinnata eelkõige riik ise, mitte kaevandusettevõte. Kohtu arvates on vaidlustatud otsusest aru saada, kuidas kavandatav tegevus maakonnaplaneeringuga seatud eesmärkide saavutamist takistab. Maakonnaplaneeringust tuleneb, et kaevanduste rajamine rohevõrgustiku tuumalale on erandlik ja peab olema selgelt põhjendatud. See tähendab mh, et enne tuleks ammendada olemasolevad ning kavandamisel olevad kaevandused. MKM on leidnud, et riiklik huvi täiendava karjääri vastu puudub. Vastustaja on õiguspäraselt varustuskindluse aspektile tuginenud. Vastustaja ei ole keeldumisel tuginenud pelgalt piirkonnas väljastatud kaevandamislubade arvule, vaid varustuskindlusele laiemalt.

võtma vastu otsuseid lähtuvalt sellest, kuidas nad õigeks peavad ning oma valijate tahet tõlgendavad. Teisalt on nõusoleku andmine haldusmenetlus ning KOV volikogu nõusolekust andmise keeldumine on haldusakt, mis peab olema kaalutlusvigadeta, s.o põhjendatud. Kaalutlusvead esineksid kohtu arvates eelkõige siis, kui KOV keeldumine ei järgiks vastu võetud õigusakte. Näiteks kui planeeringutega (maakonna-, üld- või detailplaneeringu tasemel) on mingi ala kavandatud kaevandamiseks siis selliseid õigusakte peaks KOV järgima ning pelgalt kogukonna vastuseisule tuginemine ei saaks keeldumisel olla piisav. Kui on aga tegemist olukorraga, nagu praegu, kus kaevandamine ei tugine kehtivatele planeeringutele (vaid üksnes väitele, et kaevandamine ei ole planeeringutega vastuolus), seda ei toeta omaniku positsioon (tegemist on riigile kuuluva maaga) ning riigi institutsioonid on leidnud, et riiklik huvi kaevandamise vastu puudub, on kohaliku kogukonna vastuseisule tuginemine, sõltumata sellest, kui palju on kogutud kaevandamise vastu allkirju, kohtu arvates igati legitiimne. Kaebaja on viidanud sellele, et koostamisel oleva Põhja-Pärnu valla üldplaneeringu kohaselt asub taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku tuumalal ning tegemist on maardlaga. Kohus märgib, et koostamisel olevast üldplaneeringust ei saa tuleneda kaebajale subjektiivseid õigusi. Üldplaneeringu lahendus võib muutuda, arvestades mh planeeritavat kohalikku kaitseala.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.