Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Dmitri Koroljov Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse hüpoteegi seadmist Xle kuuluvale kinnistule registriosa numbriga xxxxxx (xxxxxxxx) summas 78 968,60 eurot ning Xle kuuluvale kinnistule registriosa numbriga xxxxxx (xxxxxxxx) summas 78 968,61 eurot.
2.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte Xle.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3-23-1557
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist AÕS-is sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).
3.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 11).
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50.
5.Maksuhaldur on algatanud X vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud taotlusega, st maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega, seejuures olukorras, kui äriühing deklareeris maksud ise (kuid jättis tasumata) ning deklaratsioonide õiguspärasuses maksuhalduril kahtlusi ei tekkinud (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 12; 18.03.2020 määruse nr 3-19-1178 p-d 9-13).
6.Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et X osas algatatud maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on vastutuskohustus summas 146 501,21 eurot (sh intress 17 197 eurot). Vaidlust ei saa olla selles, et vastavas summas on X UÜ-l täitmata maksukohustus. Tasumata maksusummad on äriühing ise deklareerinud ning tähtpäevaks tasumata maksusummaga 2(4)
3-23-1557 kaasneb intressi tasumise kohustus (MKS § 115), mille osas on äriühingule esitatud intressinõuded (MTA taotluse lisad 1-3). Maksuhaldur on taotluses selgitanud ja tõendanud (MTA taotluse lisad 20 ja 25-28), et X UÜ maksukohustus seondub X OÜ-ga toimunud tehingutega. X OÜ ainuosanikuks ja juhatuse ainuliikmeks, seega ka lõplikuks kasusaajaks oli alates äriühingu asutamisest kuni äriregistrist kustutamiseni (21.06.2023) X. Samuti on maksuhaldur põhjendatult esile toonud, et X oli X UÜ faktiline (tegelik) juht ja lõplik kasusaaja. Seega olid kõnealused tehingud, mille tulemusena maksuvõlg tekkis, kogutud teabe kohaselt X kontrolli all. Vastutusotsuse tegemine on võimalik nii seaduslikule esindajale, tegevjuhile kui vara valitsejale, kes rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi (MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1). Kohus nõustub maksuhalduriga, et eelviidatud asjaolude ja kogutud tõendite alusel esineb põhjendatud kahtlus, et X tegevuse ja X UÜ maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos ning X võib vastutada maksuvõla eest solidaarselt äriühinguga (MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1). Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1).
7.Kolmas isik saab vastutatada äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). X UÜ vara arvel sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et Harju Maakohtu 05.07.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-5445 lõpetati X UÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega on põhjendatud järeldada, et X UÜ ei ole suuteline maksuvõlga summas 146 501,21 eurot tasuma.
8.Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti (vastustusotsuse) sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1). Arvestades X UÜ, X OÜ ja X osas maksuhalduri poolt kogutud teavet, esineb põhjendatud alus eeldada, et X on mõlema äriühingu üle kontrolli omava isikuna rikkunud teadlikult seadusliku esindaja ja vara valitseja kohustusi (MKS § 8), mis on põhjustanud X UÜ maksuvõlgade tekkimise. Sellises olukorras esineb alus arvata, et Xl puudub soov täita vastavaid maksukohustusi ka isiklikult vastutusmenetluse tulemusena. See viitab kaudselt sellele, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks.
9.MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise, ei esine. X UÜ maksuvõlg on tuvastatud äriühingu enda poolt esitatud deklaratsioonidega ja maksuhalduri intressinõuetega, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132) ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (X UÜ õigusvõime ei ole lõppenud). MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 96 lg 5).
10.Maksuhalduri taotlusest nähtuvalt on X teadaolev sissetulek, samuti registrisse kantud vallasvara (sõidukite) väärtus ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ning tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Arvestades X tegevust X UÜ ja X OÜ majandustegevuse korraldamisel (millega kaasnes X UÜ maksukohustuse täitmata jäämine ja algselt ka osaline deklareerimata jäämine), peab kohus võimalikuks, et X võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. 3(4)
3-23-1557
11.Maksuhaldur taotleb luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) Xle kuuluvale kinnistule registriosa numbriga xxxxxxx summas 78 968,60 eurot ning Xle kuuluvale kinnistule registriosa numbriga xxxxxxx summas 78 968,61 eurot
(AÕS § 363 näeb ette kohtuliku ühishüpoteegi seadmise keelu). MTA hinnangul on kinnistu registriosa numbriga xxxxxx hinnanguline väärtus 102 300 eurot ja kinnistu registriosa numbriga xxxxxxx hinnanguline väärtus 101 640 eurot (MTA taotluse lisad 55, 58, 65 ja 67). Kohtutäituri tasu hinnanguline suurus on 5436 eurot ja sundtäitmise lisakulude hinnanguline suurus 6000 eurot (täitemenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1, KTS § 29 lg 1, § 32 lg 3, § 34 p 2, § 35 lg 1, § 45 lg 1). Kohtul puudub alus kahelda maksuhalduri esitatud andmetes ning taotletud meede ei ole ka omaniku huve ülemäära kahjustav. Kohtuliku hüpoteegi seadmisega koormatakse isiku kinnisvara kõige vähem, kuna kohtuliku hüpoteegi seadmine ei takista kinnistu korrapärast kasutamist ega käsutamist (AÕS §-d 333 ja 364). Seetõttu puudub alus ka väita, et kohtuliku hüpoteegi seadmine oleks X suhtes ebaproportsionaalselt koormav.
12.Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise ja samuti toonud esile tagatissumma suuruse deposiiti kandmisel (146 501,21 eurot).
13.Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus taotlejaga, et vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud on täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.