Maksuõigus › Maksuotsused

3-24-418 SLH MTÜ asutas kohe pärast asutamist 13.01.2021 Hbase UÜ. Kandeavalduse allkirjastas SLH MTÜ juhatuse ainuliige ja tegelik kasusaaja X. X. SLH MTÜ on Hbase UÜ täisosanik. Hbase UÜ usaldusosanikuks kuni 03.04.2023 ja tegelikuks kasusaajaks oli kaebaja. Alates 03.04.2023 on Hbase UÜ usaldusosanikuks kaebaja asemel KRTAK EVWKA MTÜ, kelle juhatuse ainuliige, tegelik kasusaaja ja üks asutajatest on kaebaja. Kaebaja oli Hbase UÜ faktiline juht maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 lg 11 tähenduses selle asutamisest alates ning just kaebajal on alates asutamisest võim Hbase UÜ MKS §-s 8 nimetatud kohustuste täitmise üle. Harju Maakohus lõpetas 05.07.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-5445 Hbase UÜ pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pärast Hbase UÜ pangakontode aresti 19.10.2022 ei esitanud Hbase UÜ kuni 28.02.2023 ühtegi maksudeklaratsiooni, jättes maksuhaldurile eksliku mulje, et tal ei ole enam majandustegevust. Tegelikult majandustegevus jätkus, töötajatele maksti töötasu Leedu krediidiasutuse Paysera kaudu, kuid maksukohustused jäid deklareerimata ja tasumata ning tekkis tööjõumaksude ja -maksete varjatud maksuvõlg. Pärast pankrotiavalduse esitamist (10.04.2023) esitas Hbase UÜ parandusdeklaratsioonid ja seni tähtaegselt esitamata jäetud deklaratsioonid tööjõumaksude ja -maksete kohta, mille tulemusel maksuvõlg suurenes tunduvalt. Seega on kaebaja Hbase UÜ tegeliku ehk faktilise juhina rikkunud deklareerimisja tasumis kohustust ning kohustust korraldada äriühingu tegevus selliselt, et maksukohustused oleksid täidetud õigeaegselt ja täielikult. Samuti on jäetud korraldamata intressi tasumise kohustus. Kaebaja rikkumised olid tahtlikud. Kaebaja omab ettevõtluskogemust alates 2005. a-st ning asjaomast haridust. Seega saab eeldada, et tal on äriühingu juhtimiseks piisavad äri- ja majandusalased teadmised. Hbase UÜ ainus tellija oli Solar Light S OÜ, mis on kaebaja kaudu Hbase UÜ-ga seotud äriühing. Sisuliselt ei olnud Hbase UÜ iseseisev ettevõtja, vaid pigem endaga seotud teise ettevõtja (Solar Light S OÜ) vajadusi teenindav struktuuriüksus. Kohe pärast majandustegevuse alustamist tekkis Hbase UÜ-l maksuvõlg, mis jäi tasumata. Kui ettevõttel oli kogunenud maksuvõlg 14 000 eurot, viis Hbase UÜ arveldused üle Leedu krediidiasutusse Paysera, pärast mida esitas kaebaja Hbase UÜ nimel maksuvõla ajatamise taotluse, mille MTA rahuldas 02.08.2022 otsusega. Ajatamise graafiku alusel makseid ei tehtud. LHV Pangas avatud konto arestimise tulemusel laekus maksuhaldurile 1,02 eurot. Leedus avatud kontost maksuhaldur teadlik ei olnud. Kahjumlik ärimudel suurendas paratamatult Hbase UÜ maksuvõlga ning kaebaja oli sellega kursis ja soovis seda. Kaebaja teadliku ja tahtliku tegevuse ning Hbase UÜ maksuvõla tekkimise vahel on ilmne põhjuslik seos. 2.X. X esitas Tallinna halduskohtule kaebuse MTA 14.12.2023 vastutusotsuse nr 137/01312-12 tühistamiseks. Vastustaja valis vastutusotsuse kättetoimetamise viisi, märkides, et vastutusotsus edastatakse kaebajale e-maksuameti vahendusel ja e-postile. Vastustaja ei pidanud aga valikust kinni ega toimetanud vastutusotsust kaebajale kätte vastutusotsuses valitud viisil. Juhul kui dokument oleks laetud üles e-maksuametisse, siis oleks selle kohta jäänud märge. Enne vastutusotsuse koostamist logis kaebaja e-maksuametisse sisse korduvalt, sh viimati 14.12.2023. MTA-le oli teada ka kaebaja e-posti aadress. Ametlikes Teadaannetes avaldatud vastutusotsuse resolutsioon hakkas kehtima alates 21.01.2024. Hbase UÜ õigusvõime lõppes 15.01.2024. Seega tegi MTA vastutusotsuse kehtivuse kaotanud maksuvõla kohta, st vastutusotsus on tehtud alusetult. Kaebaja ei olnud Hbase UÜ seaduslik esindaja, vara valitseja, tegelik juht või maksuesindaja. Seega ei olnud kaebajal MKS §-st 8 tulenevalt kohustusi, mille rikkumises vastustaja süüdistab kaebajat. Hbase UÜ esindusorgan on täisosanik. MTA pidi välja selgitama, kas ja 2(12)

3-24-418 milliseid maksukohustusi rikkus täisosanik SLH MTÜ. Seda ei ole vastustaja teinud. MTA ei selgitanud välja, mille poolest erinesid kaebaja ülesanded Hbase UÜ seadusliku esindaja SLH MTÜ juhatuse liikmena kaebajale alusetult etteheidetud Hbase UÜ väidetava juhi staatusest ning milliseid toiminguid sooritas kaebaja tegeliku juhina Hbase UÜ suhtes, mis põhjustasid maksuvõla tekkimise. SLH MTÜ suhtes ei ole maksuhaldur teinud ühtegi menetlustoimingut, kuid just temal lasuvad MKS §-st 8 tulenevad kohustused. Kaebajal ei olnud ega saanudki olla MKS §-s 8 nimetatud kohustuste täitmise üle tegelikku võimu, kuna see võim koos varalise vastutusega on seadusest tulenevalt SLH MTÜ-l. Vastutusotsuse punktis 2 loetletud asjaoludest üheksa faktiväidet võiksid kinnitada vaid seda, et kaebaja teostas Hbase UÜ täisosaniku SLH MTÜ tavapäraseid ülesandeid Hbase UÜ esindamisel eri registrites, sh ühingu asutamisel, maksuvõla ajatamisel ja pankrotimenetluses. Ükski vastustaja poolt nimetatud asjaolu ei kinnita kaebaja staatust Hbase UÜ tegeliku juhina. Tallinna Halduskohus ei kontrollinud 12.07.2023 määruses haldusasjas nr 3-23-1557, millega anti luba täitmist tagatavateks toiminguteks, vastutusotsuse järelduste õigsust. Vastutusmenetluses ei kuulanud maksuhaldur üle ühtegi töötajat. Ka vastutusotsuses viidatakse vaid ühe välismaise töötaja kirjale. Tuginemine vaid ühe töötaja e-kirjale näib kummaline. Nimetatud selgitus on ühtlasi MTA enda loodud tõend, mis ei põhine tõlgitud ekirja originaalil. Vastutusotsuse aluseks oleva maksunõude tekkimise põhjuseid ei ole tuvastatud. Vastustaja selgitas vastutusmenetluses välja, et Hbase UÜ on muutunud maksevõimetuks. Pankrotimenetluses ei tuvastatud, et ühingu juhtkond oleks rikkunud ühtegi kohustust, samale järeldusele jõudis ka maksejõuetuse teenistus. Maksuhaldur peab pankrotimenetluses tehtud järeldustega arvestama. Pankrotimenetluses tehtud järeldus oli, et Hbase UÜ maksejõuetuse põhjuseks oli ebaõnnestunud äriplaan ning see, et tegelik müügitulu polnud piisav palgakulu katmiseks ja kasumi teenimiseks. Kui Hbase UÜ-l oleks tegelikult olnud plaan jätta riigile maksud tasumata, siis miks ta deklareeris makse, taotles nende ajatamist, üritas neid likvideerida jne. Kirjeldatud tegevused ei näita kaebaja tahtlust. Põhjuslikku seost rikutud kohustuse ja maksuvõla vahel ei ole võimalik kindlaks teha, kui rikutud kohustust ei ole sõnastatud. Maksuvõla suurus ei parandusdeklaratsioonid.

ole

õigesti

kindlaks

määratud,

sest

kaebaja

esitas

3.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastutusotsuse kättetoimetamine ei ole vastutusotsuse õiguspärasuse eeldus. Vastutusotsuses esile toodud kättetoimetamise viis on üksnes informatiivne ega piira kättetoimetamise viise. Maksuhalduril ei õnnestunud toimetada vastutusotsust kätte e-maksuameti kaudu ja e-posti teel, ega ka muul MKS §-des 53–54 sätestatud viisil. Vastutusotsuse tegemise aja tuvastamiseks ei ole oluline, millal vastutusotsus kaebajale kätte toimetati. Eristada tuleb haldusakti andmist ja teatavakstegemist. Teatavakstegemisest alates haldusakt jõustub, muutub kohustuslikuks ja sellest hakkab kulgema kaebuse esitamise tähtaeg. Haldusakti andmise aeg tähistab otsuse tegemise hetke, milleks on haldusakti allkirjastamine. Kui vastutusotsus on tehtud, s.o alla kirjutatud enne juriidilise isiku registrist kustutamist, on kolmanda isiku vastutus kehtiv ka siis, kui vastutusotsus toimetati adressaadile kätte pärast äriühingu registrist kustutamist. Täisosaniku võimalik vastutus Hbase UÜ maksuvõla tasumise eest ei välista vastutusotsuse tegemist tegelikule juhile MKS § 40 lg 11 tähenduses. MKS ei näe ette, et enne tegelikule juhile vastutusotsuse tegemist peaks MTA nõudma või püüdma nõuda maksuvõlga sisse täisosanikult. Tegemist võib olla solidaarvõlgnikega ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 3(12)

3-24-418 kohaselt on võlausaldajal võimalik valida, kas ta nõuab kohustuse täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuivõrd vastutusmenetlus algatati kaebaja, mitte SLH MTÜ suhtes, ei pidanud vastustaja hakkama tuvastama, kas ja milliseid kohustusi rikkus Hbase UÜ täisosanik. Samal põhjusel ei pidanud maksuhaldur tuvastama, milliseid funktsioone täitis kaebaja SLH MTÜ-s suhetes Hbase UÜ-ga. Vastustaja kohustuseks oli tuvastada, kas kaebajal oli tegelik võim Hbase UÜ MKS §-s 8 toodud kohustuste täitmise üle. On ilmne, et kaebaja oli füüsilise isikuna vaidlusalusel ajavahemikul Hbase UÜ tegelik juht ja omas tegelikku võimu MKS §-s 8 nimetatud kohustuste täitmise üle. Sellekohased asjaolud on toodud välja vastutusotsuse punktis 2. Hbase UÜ väljastatud arvetel toodud telefoninumber ühtib kaebaja numbriga. Kogu Hbase UÜ tegevust korraldas kaebaja, kes omas võimu Hbase UÜ MKS §-st 8 tulenevate kohustuste täitmise üle. Juriidiline isik saab realiseerida oma teovõimet üksnes füüsiliste isikute kaudu. Vastutusotsust ei koostatud enne, kui kohtule esitati taotlus saada luba täitmist tagavateks toiminguteks ehk enne esimest menetlustoimingut. MTA on ka pärast loa saamist teinud menetlustoiminguid, eelkõige teinud kaebajale kaasaaitamiskorralduse. Vastutusotsuses ei tugineta ainult ühe töötaja e-kirjale, vaid ka teistele tõenditele. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastutusmenetluses ei ole selgitatud maksuvõla tekkepõhjusi. Ajutise pankrotihalduri ning maksejõuetuse teenistuse järeldused ja seisukohad ei ole MTA-le vastutusmenetluses siduvad. Kaebajale ette heidetud tahtlikud rikkumised on toodud vastutusotsuse p-des 3–4. Vastutusotsuse p-s 2 on tuvastatud, et kaebaja oli Hbase UÜ tegelik juht. Maksuvõla tekkimine oleks olnud välditav, kui kaebaja poleks tahtlikult korraldanud UÜ majandustegevust vastutusotsuse p-s 4 näidatud viisil. Vastutusotsuse järgi on siinsel juhul tegemist kaebaja sihipärase tegevusega vältida maksukohustuse täitmist. Kaebaja plaaniks oligi luua Hbase UÜ selleks, et koguda sinna tööjõuga seonduvad maksukohustused ja jätta need täitmata. Pärast Hbase UÜ pangakontode aresti Eesti ja välismaa krediidiasutustes ei esitanud kaebaja kuni 28.02.2023 ühtegi maksudeklaratsiooni, jättes mulje, et majandustegevust ei toimu. Majandustegevuse jätkamisel ja maksukohustuste tähtaegselt deklareerimata jätmisel tekkis Hbase UÜ-l varjatud maksuvõlg tööjõumaksude ja -maksete osas. Parandusdeklaratsioonide ja seni esitamata deklaratsioonide esitamise tulemusel suurenes maksuvõlg oluliselt. Kaebaja Hbase UÜ-le antud laene kasutati töötajatele maksete tegemiseks ja muude töötajatega seotud kulude kandmiseks, kuid maksukohustusi samal ajal ei tasutud. Kaebaja on alles kohtumenetluses esitanud väite, et Hbase UÜ maksukohustust ei ole õigesti kindlaks määratud. Vastustaja sellega ei nõustu. Hbase UÜ ei esitanud maksuhaldurile 2022. a ja 2023. a tulu- ja sotsiaalmaksu, töötuskindlustus- ja kogumispensioni makse deklaratsioonide parandusdeklaratsioone. Hbase UÜ parandas 04.11.2023 hoopis 2023. a jaanuari TSD-d, milles vähendas 2022. a aprillist alates töötajatele tehtud väljamakseid ning mille tulemusel tekkis äriühingul enammakse. Maksuhaldur alustas selle paranduse kohta kontrolli, mis päädis uue parandusdeklaratsiooni esitamisega, mille tulemusel maksuhaldur lõpetas kontrolli, kuna Hbase UÜ oli ka ise seisukohal, et 2023. a jaanuari deklaratsiooni 04.11.2023 parandus sisaldas ebaõigeid andmeid. Vastutusotsusega nõutaksegi kaebajalt just neid summasid, mida Hbase UÜ on enda viimati esitatud TSD-del deklareerinud, kuid mis olid vastutusotsuse tegemise hetkeks tasumata. 4.Tallinna Halduskohus jättis 21.06.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Haldusakti õiguspärasus ja kehtivus on erinevad mõisted. Sellest, kas vastutusotsuse saab Ametlikes Teadaannetes avaldamisega lugeda kätte toimetatuks 10 päeva möödumisel alates selle Ametlikes Teadaannetes avaldamisest, sõltuks kaebuse esitamise tähtaeg. Praeguses 4(12)

3-24-418 asjas aga pooled ei vaidle selle üle, et kaebus on esitatud tähtaegselt, st 12.02.2024. Seega ei analüüsi kohus poolte väiteid ja tõendeid, mis seonduvad vastutusotsuse kättetoimetamisega. Riigikohtu 31.10.2005 otsusest nr 3-3-1-41-05 ja 04.12.2009 otsusest nr 3-3-1-75-09 nähtuvalt saab vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks olla kehtiv maksuvõlg. Haldusakti õiguspärasuse eelduseks on selle kooskõla õiguse ja faktilise olukorraga haldusakti andmise hetkel (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54). Hiljem õiguslike ja faktiliste asjaolude muutumine ei muuda varem antud haldusakti õigusvastaseks, kuigi annab haldusorganile teatud juhtudel õiguse haldusakt kehtetuks tunnistada. Ka praegusel juhul oli vastutusotsus selle tegemise hetkel õigusega kooskõlas, sest sellel ajal oli Hbase UÜ äriregistri andmete järgi õigusvõimeline juriidiline isik ja tema maksukohustus oli kehtiv. Kuna maksuhaldur tegi tema maksuvõla suhtes kaebajale vastutusotsuse enne äriühingu õigusvõime lõppemist, siis kandus äriühingu maksukohustus kaebajale üle enne selle maksukohustuse lõppemist ja jäi seetõttu äriühingu õigusvõime lõppemisel alles. Vastutusotsuse kaebajale teatavaks tegemine tõi tema jaoks kaasa õiguslikud tagajärjed (hakkas kulgema maksuvõla tasumise tähtaeg), kuid see ei muutnud tagantjärgi haldusakti õiguspärasuse eeldusi. Seega on ebaõige kaebaja väide, et vastutusotsus on õigusvastane põhjusel, et see on Ametlike Teadaannete kaudu kaebajale kätte toimetatud 21.01.2024. Vastutusotsus tehti 14.12.2023 ning Hbase UÜ kustutati registrist 15.01.2024, st vastutusotsuse tegemise ajal oli Hbase UÜ õigusvõimeline. Praegusel juhul ei esinenud vastutusotsuse tegemisel ühtki MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alustest, mistõttu oli vastutusotsuse tegemine lubatav. Kaebaja vastutus Hbase UÜ maksuvõla eest sõltub sellest, kas kaebajat saab lugeda Hbase UÜ tegelikuks juhiks ja kasusaajaks MKS § 40 lg 11 tähenduses. Juhul kui seda asjaolu ei esineks, ei vastutaks kaebaja kui Hbase UÜ usaldusosanik usaldusühingu maksuvõla tekkimise eest suuremas ulatuses, kui on tema osamaks. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja roll Hbase UÜ-s vastab MKS § 40 lg-s 1 1 sätestatud tegeliku juhi rollile. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu. Juriidiline isik vajab õiguskäibes osalemiseks, tahteavalduste ning tehingute tegemiseks tahet, mida saab omada vaid füüsiline isik. Ülesanded, mida kaebaja teostas, on iseloomulikud ühingu tegelikule juhile, mitte usaldusühingu täisosaniku passiivsele rollile. Kaebaja on alates 13.01.2021 Hbase UÜ täisosaniku ja asutaja SLH MTÜ juhatuse ainuliige. Kaebaja on esitanud äriregistrile kõik Hbase UÜ-ga seonduvad kandeavaldused, taotlused ja dokumendid, kaebaja oli Hbase UÜ üldkoosolekute juhataja ja protokollija, kaebaja esitas Hbase UÜ pankrotiavalduse ja kirjeldas seal püsiva maksejõuetuse põhjuseid. Seega oli kaebaja füüsiliseks isikuks, kes võttis vastu Hbase UÜ tegevust puudutavaid strateegilisi otsuseid. Kaebaja nimetati ka Hbase UÜ likvideerijaks. Arvestades asjaolu, et kaebaja oli samal ajal ka SLH MTÜ ainsaks esindajaks ja ainsaks isikuks, kes sai täisosanikku Hbase UÜ juhtimisel füüsiliselt esindada, ei ole eluliselt usutav, et kaebaja oma rolle Hbase UÜ juhtimisel sellisel viisil eristas. Pigem on väide, mille kohaselt tegutses kaebaja otsuste vastu võtmisel Hbase UÜ-s SLH MTÜ esindajana, esitatud eesmärgiga vältida vastutust Hbase UÜ maksuvõla eest. Kui sama isik täidab samal ajal nii esindaja kui ka osaniku rolli, on tegemist usaldusühingu tegeliku juhtimisega selle isiku poolt. Hbase UÜ ajutine pankrotihaldur sai kogu ühingu tegevust puudutava informatsiooni kaebajalt ja haldur märkis, et kaebajal on kehtiv seos kaheteistkümne ühinguga, kaebaja on meedia andmetel seotud mikroettevõtete ning väikeste päikeseenergia tootmisparkide loomisega. Kaebaja kontrollis rahaliste vahendite kasutust ning teostas makseid. LHV Pank on MTA-le selgitanud, et Hbase UÜ kontole omas juurdepääsu vaid kaebaja, kes oli konto avaja ning ainus allkirjaõiguslik isik. Hbase UÜ ainsaks tellijaks oli kaebajaga seotud ettevõte Solar Light S OÜ. Kaebaja omas füüsilise isikuna Hbase UÜ e-maksuameti juurdepääsu õigust, esitas maksuvõla ajatamise taotluse ning omas juurdepääsu töötamise registrile ja sisestas registrisse töötajate kohta käivaid andmeid. 5(12)

3-24-418 Ka Hbase UÜ endine töötaja nimetas oma 06.10.2023 vastuses kaebajat ettevõtte tegeliku juhatajana, kes andis töötajatele töökorraldusi. Kohus leiab, et nimetatud ülesannete täitmine on oma olemuselt ühingu faktiline juhtimine ja majandustegevuse korraldamine, mitte osaniku esindaja funktsiooni teostamine. Puudub vaidlus selles, et kaebaja oli isik, kes suhtles töötajatega ja andis neile tööülesandeid. Tuvastamaks seda, millises rollis oli kaebaja seda tehes, eeldab asjaoludele kogumis hinnangu andmist ja selles õigusküsimuses ei olnud vajalik kuulata üle töötajaid. Seega ei ole MTA Hbase UÜ töötajate üle kuulamata jätmisega rikkunud uurimiskohustust. Alusetu on kaebaja etteheide, et vastutusmenetluses ei ole selgitatud maksuvõla tekkepõhjusi. Kaebajale ette heidetud tahtlikud rikkumised on detailselt toodud vastutusotsuse p-des 3–4 ja p-s 2 on tuvastatud, et kaebaja oli Hbase UÜ tegelik juht. Vastutusotsusest on arusaadav, et MTA hinnangul oleks maksuvõla tekkimine olnud välditav, kui kaebaja poleks tahtlikult korraldanud Hbase UÜ majandustegevust vastutusotsuse p-s 4 kirjeldatud viisil. Vastutusotsuse p-s 5 on kirjeldatud, miks on rikkumiste tagajärjel jäänud maksukohustused täitmata, st esitatud on põhjuslik seos kaebaja rikkumiste ning ilmnenud tagajärje vahel. Kohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid (HKMS § 165 lg 2). Maksuhaldurile ei ole siduvad ajutise pankrotihalduri ega maksejõuetuse teenistuse järeldused maksuvõla tekkimise põhjuste kohta, kuivõrd vastutusotsuse tegemise eelduseks oleva süü küsimuse lahendamine on üksnes maksuhalduri pädevuses. Vastutusotsuse tegemine on lubatav ka olukorras, kus maksejõuetuse teenistus või pankrotihaldur ei tuvasta võlgniku esindaja tegevuses rasket juhtimisviga või muud rikkumist. Kaebaja ei saa MTA-le ette heita tema suhtes soodustava haldusakti andmist, s.o ajatamistaotluse rahuldamist olukorras, kus kaebaja samal ajal ja maksuhalduri eest varjatult korraldas oma majandustegevuse ümber nii, et laekumised toimuksid maksuhalduri eest varjatult. Ajatamise taotluse esitamise hetkel oli kaebajal juba deklareeritud maksuvõlg 15 040,99 eurot ning maksuhaldurile ei olnud otsuse tegemisel teada, et maksuvõla ajatamise otsuse tegemisele järgneval päeval (st päeval, mil maksuhaldur ei saanud teha sissenõudmise toiminguid) kandis Solar Light S OÜ Hbase UÜ pangakontole üle 11 000 eurot, mida kasutati samal päeval Hbase UÜ töötajatele töötasu maksmiseks ja ülejäänud raha kanti üle Hbase UÜ Paysera kontole, mille kaudu hakkas edasiselt toimuma arveldamine Hbase UÜ ainsa kliendi Solar Light S OÜ ja Hbase UÜ töötajatega. Kuivõrd maksuhaldur ei olnud teadlik kaebaja poolt Leedu krediidiasutuses avatud Paysera pangakontodest, ei esitanud maksuhaldur ka Leedu maksuhaldurile maksukogumispalvet. MTA on õigesti tuvastanud maksukohustuse tekkimise põhjused ning seose kaebaja süülise käitumise ja maksuvõla tekkimise vahel. Pärast Hbase UÜ pangakontode aresti 19.10.2022 ei esitanud kaebaja kuni 28.02.2023 ühtegi maksudeklaratsiooni, jättes maksuhaldurile mulje majandustegevuse puudumisest. Samal ajal tekkis majandustegevuse jätkamisel ja maksukohustuste tähtaegselt deklareerimata jätmisel tööjõumaksude ja -maksete varjatud maksuvõlg. Pärast deklaratsioonide esitamist pankrotiavalduse esitamise järgselt suurenes Hbase UÜ maksuvõlg 29 658,88 eurolt 129 305,23 euroni. Vastutusotsuse tegemise menetluses tuvastati samuti, et Hbase UÜ ainus klient oli kaebaja kontrolli all olev Solar Light S OÜ, kelle tellimusi täideti ja kellelt saadud vahenditest maksti töötasu Hbase UÜ kontode kaudu, jättes tööjõumaksudelt maksukohustused täitmata kogu Hbase UÜ majandustegevuse kestel 2022. a maist kuni 2023. a aprillini. Seega on maksuvõla tekkimise põhjuseks kaebaja teadlikud otsused Hbase UÜ juhtimisel. Kaebaja ei ole vastutusotsuse menetluses ega kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis võiksid veenda selles, et maksukohustus jäi tasumata äritegevuses tavapäraste riskide realiseerumise tagajärjel. Maksuhaldur on vastutusotsuses (lk 13) põhjendatult välja toonud, et vastutusotsuse leheküljel 12 kirjeldatud tegevus saab olla ainult teadlik ja tahtlik valik. Kaebaja ei võtnud 6(12)

3-24-418 ühtegi meedet, mis oleks maksuvõla suurenemist ära hoidnud. Tegemist ei olnud erinevate eluliste ja majanduslike asjaolude kokkulangemisega, vaid kaebaja sihipärase ja tahtliku tegevusega vältida maksukohustuse täitmist Hbase UÜ vara arvel. Kaebaja väidab, et Hbase UÜ maksukohustuse suurus ei ole õigesti kindlaks tehtud. Kaebaja väidab, et soovis vähendada alates 2022. a aprillist väljamakseid töötajatele, mille tulemusel tekiks äriühingul enammakse ning kuna varasemate deklaratsioonide parandamine ei osutunud võimalikuks, parandas kaebaja hoopis 2023. a jaanuari TSD-d. Maksuhaldur alustas 2023. a jaanuari TSD paranduse kohta 20.11.2023 kontrolli, mis päädis sellega, et kaebaja parandas deklaratsiooni uuesti, mille tulemusel maksukohustus 59 796,74 euro võrra suurenes ja MTA lõpetas 16.12.2023 teatega kontrolli. Ka kaebaja kinnitab, et selle tulemusel taastus olukord, mis eelnes parandusdeklaratsioonide esitamisele. Hbase UÜ ei ole maksuhalduri järeldusi vaidlustanud ega esitanud kaebust 16.12.2023 kontrolli lõpetamise teatele. Seega tunnistas Hbase UÜ, et maksukohustus on õigesti kindlaks määratud. Kaebaja ei ole esitanud ka vastutusotsuse tegemise menetluses tõendeid, mis tõendaksid tema väidet, et 2023. a jaanuari TSD parandamine oli põhjendatud ja maksukohustus on ebaõigesti kindlaks määratud. Kaebaja tugineb vaid asjaolule, et Hbase UÜ on taotlenud deklaratsioonide parandamist. Nimetatu aga ei tõenda asjaolu, et Hbase UÜ maksukohustus ei ole õige. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5.X. X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Vastustaja ei pidanud kinni vastutusotsuses valitud kättetoimetamise viisist ega proovinudki vastutusotsust kätte toimetada selles valitud viisil, vaid otsustas avaldada vastutusotsuse resolutsiooni teatena väljaandes Ametlikud Teadaanded (MKS § 55). Sellise kättetoimetamise viisi kasutamine on võimalik vaid juhul, kui muul moel kättetoimetamine ei ole võimalik. Lisaks on vastutusotsuse resolutsioon avaldatud Ametlikes Teadaannetes puudulikult. Teates ei ole välja toodud vastutusotsuse õiguslikku alust ega ka sundtäitmise hoiatust. Need puudused on olulised ja võimaldavad kokkuvõttes teha järelduse, et vastutusotsuse resolutsiooni ei ole Ametlikes Teadaannetes avaldatud. Kaebajale jäävad arusaamatuks ka kohtu põhjendused, et haldusakti kättetoimetamise viisi muutmine ei muuda haldusakti õigusvastaseks. Kui see peaks paika, tuleks tõdeda, et MKS § 52 lg 1 on sisutühi ning selle eiramine ei too kaasa haldusakti õigusvastasust. Vastutusotsuse kättetoimetamise viisi muutmine muutis haldusakti tehtuks mitte varem kui alates 21.01.2024. HMS § 41 lg 1 kohaselt lõpeb haldusakti andmise menetlus haldusakti teatavaks tegemisega ja HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. HMS § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Haldusakti tegemine ei piirdu dokumendi koostamisega, vaid dokument muutub õiguslikke tagajärgi loovaks ning kohustuslikuks haldusaktiks alles selle kättetoimetamisel. Siinsel juhul sai 14.12.2023 kuupäevaga dateeritud dokument haldusaktiks alles pärast Hbase UÜ kustutamist äriregistrist. Haldusakt ei saa kehtida, st tekitada õigusi ega kohustusi, kui seda pole adressaadile teatavaks tehtud. Ainus seaduses sätestatud erand, mis sätestab õigusliku fiktsiooni haldusakti tegemise kohta enne selle teatavaks tegemist adressaadile, on seotud MKS § 31 lg 3 p-s 4 sätestatud maksukohustuse lõppemise olukorraga (seoses aegumisega, MKS § 98 lg 4). Kaebaja isiklikult (füüsilise isikuna) ei tegelenud Hbase UÜ juhtimisega või majandustegevuse korraldamisega, vaid täitis SLH MTÜ esindamise funktsiooni nende ülesannete täitmisel. Õiguslikult lasusid Hbase UÜ juhtimise kohustused just täisosanikul (SLH MTÜ), kes seaduse alusel vastutas Hbase UÜ kohustuste eest kogu oma varaga 7(12)

3-24-418 (äriseadustiku (ÄS) § 125). MKS §-s 40 sätestatud isiku vastutus ühingu maksuvõla eest peab olema ettenähtav. Kui kehtiva õiguse kohaselt oli Hbase UÜ juhatajaks täisosanik, siis võis MTA teha vastutusotsuse temale. Vastutusotsuses ega kohtuotsuses ei ole põhjendatud ega toodud välja faktilisi asjaolusid, millest saaks järeldada, et kaebaja juhtis Hbase UÜ-d ja tegi seda SLH MTÜ asemel. Kaebaja toimingud piirdusid vaid SLH MTÜ esindamisega Hbase UÜ täisosaniku funktsioonide täitmisel. Kohus ei hinnanud ka seda, kuivõrd oli MKS § 40 järgne isiklik vastutus ettenähtav kaebajale, kui tema toimingud ei väljunud usaldusühingu täisosaniku esindamise ülesannete täitmisest. Kohtu lähenemine, mille kohaselt omistatakse kaebajale Hbase UÜ tegeliku juhi staatus MKS § 40 lg 11 tähenduses, ei ole loogiliselt põhjendatud. Kui kaebaja tegutses täisosaniku esindajana SLH MTÜ nimel, kes omakorda teostas Hbase UÜ esindusfunktsioone kui täisosanik, siis jääb arusaamatuks, miks oleks kaebajal vaja täiendavalt tegutseda Hbase UÜ tegeliku juhina. Kõik ülesanded, mida kaebaja täitis, kuuluvad täisosaniku ülesannete hulka, keda kaebaja esindas. Tegemist ei ole ülesannetega, mille täitmine osutaks sellele, et paralleelselt täisosaniku esindamisega tegutses kaebaja ka Hbase UÜ tegeliku juhina. Kaebaja suhtes ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis erineks täisosaniku SLH MTÜ esindamisest. MKS § 40 lg 11 järgset vastustust kaasa toovad tahtlikud toimingud peavad olema tuvastatud vastutusotsuses, mida praegusel juhul tehtud ei ole. Tahtliku tegevuse tuvastamisel ei ole argumentatsioonis kohta elulisel usutavusel põhinevatele oletustele. Vastutusotsuses nimetatud ja kaebajale ette heidetud väidetavad rikkumised (nt Hbase UÜ pankrotiavalduse esitamine, Hbase UÜ nimel kandeavalduste, taotluste ja dokumentide esitamine ning kogu nõutud teabe esitamine Hbase UÜ pankrotihaldurile) ei ole MKS § 40 lg 1 1 kohaldamise seisukohalt relevantsed, kuna nendega ei saanud kaebaja põhjustada Hbase UÜ maksuvõlga. MTA on rikkunud uurimiskohustust. Kohus ei hinnanud tõendeid sisuliselt, rikkudes sellega oluliselt menetlusnormi. Vastutusotsuses ei ole tuvastatud fakti, et kaebaja andis töötajatele korraldusi (sh ei ole tuvastatud töötajaid, kellele väidetavalt anti korraldusi, ega korralduste sisu). Ainus väidetav töötaja, kellelt MTA võttis menetlusvälises formaadis (st tutvustamata õigusi ja kohustusi ning hoiatamata ette valeütluste eest) kirjaliku selgituse, esitas mitmeti tõlgendatava ja keeleliselt vigase selgituse, mille sisust ei tulene, et kaebaja tegutses Hbase UÜ tegeliku juhina. Kuna puudub võimalus teha kindlaks, et vastus on antud just selle töötaja poolt, ning küsitlemisel (tõendi kogumisel) ei ole järgitud elementaarseid menetlusnõudeid, ei ole tegemist tõendiga, millele saaks rajada mingi järelduse. Vastutusotsuses ei ole tuvastatud maksuvõla tekke põhjuseid ega ole uuritud majandustegevust enne maksuvõla tekkimist, vaid on tuginetud Hbase OÜ tegevusele pärast maksuvõla tekkimist. Võlgniku juhtimisvea või muu raske rikkumise tuvastamise pädevus on tsiviilkohtul ja vastavatel menetlusosalistel, mistõttu on pankrotihalduri järeldused maksuvõla tekkimise põhjuste kohta maksuhaldurile kohustuslikud. Tuginedes pankrotimenetluse tõenditele, oli tegemist tavapärase maksejõuetuse olukorraga. Maksuvõla ajatamisel ei saa eeldada, et maksukohustuslane lõpetab oma majandustegevuse. Eeldus peaks olema vastupidine, sest maksuvõlga saab tasuda eelkõige majandustegevusega tegelemisel. 6.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Väär on apellandi seisukoht, et Ametlikes Teadaannetes avaldati vastutusotsuse resolutsioon puudulikult, sest teade ei sisaldanud vastutusotsuse õiguslikku alust ega sundtäitmise hoiatust. Vastutusotsuse õiguslik alus ning sundtäitmise hoiatus ei ole haldusakti resolutiivosa osad, mistõttu ei pidanud neid avaldama. Haldusakt saab haldusaktiks alates selle allakirjutamisest ehk tegemisest. Haldusakti teatavaks tegemisega muutub haldusakt kehtivaks, st see hakkab reguleerima õigusi ja 8(12)

3-24-418 kohustusi ning muutub täitmiseks kohustuslikuks. Kaebaja viidatud riigikohtunike eriarvamusest asjas nr 3-15-2813 saab tuletada, et selle esitamise ajendiks on mitte koosseisu enamuse ebaõige õiguslik käsitus, vaid see, et sellise lähenemise korral ei ole välistatud võimalus, et asutus manipuleerib akti andmise ajaga ja see võib kaasa tuua haldusakti adressaadi õiguste olulise rikkumise. Vastutusotsus on allkirjastatud digitaalselt (mitte käsitsi) 14.12.2023, mis välistab haldusakti andmise ajaga manipuleerimise. Haldusakti kättetoimetamise viis või selle muutmine ei mõjuta vastavalt HMS §-le 54 koostoimes MKS § 46 lg 1 teise lausega haldusakti õiguspärasust. Vastustaja on tõendanud, et edastas 14.12.2023 vastutusotsuse apellandi kõigile kolmele teadaolevale e-posti aadressile, mh kaebaja kinnitatud kontaktandmetes toodud e-posti aadressile, vastutusotsuse tegemisega samal päeval. Seejuures on vastustaja esitanud tõendi, et 14.12.2023 e-kiri on sihtserverisse kohale jõudnud ja vastustaja üritas alates 20.12.2023 vastutusotsust kätte toimetada ka kaebaja elukoha aadressil. Kaebaja on saanud vastutusotsuse kätte. Vastustaja nõustub kaebajaga, et tegeliku kasusaaja staatuse tuvastamine ei ole MKS § 40 lg 11 kohaldamise eeldus. Samas võib tegeliku kasusaaja staatus kinnitada kogumis teiste kogutud tõenditega, et füüsiline isik on äriühingu tegelik juht MKS § 40 lg 1 1 tähenduses. Puuduvad mistahes viited, et Hbase UÜ-d oleks juhtinud keegi teine peale kaebaja, ning ka kaebaja ei ole vastutusmenetluses ega ka kohtumenetluses viidanud ühelegi isikule, kes oleks osalenud Hbase UÜ juhtimises, või isikule, kellelt seletuste võtmist ta pidas vajalikuks. Niisamuti ei taotlenud kaebaja halduskohtu menetluses ühegi tunnistaja ülekuulamist. Ekslik mulje, et Hbase UÜ-l ei ole enam majandustegevust, jäeti pärast pangakontode aresti Eesti krediidiasutustes ja välismaa krediidiasutuste Eesti filiaalides (19.10.2022) ehk pärast maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamist (13.10.2022). Tegelikult jätkas Hbase UÜ majandustegevust, makstes töötajatele töötasusid Leedu krediidiasutuse Paysera kaudu ning jättes maksukohustused tähtaegselt deklareerimata ja tasumata. Hbase UÜ ei ole kunagi täitnud maksukohustusi vabatahtlikult ning 31.10.2022 laekumine 1,02 eurot sissenõudmistoimingute tegemise tulemusel oli ainus laekumine Hbase UÜ maksuvõla katteks alates Hbase UÜ asutamisest kuni vastutusotsuse tegemiseni. Ainetu on ka etteheide, et maksuhaldur ei uurinud Hbase UÜ majandustegevust enne maksuvõla tekkimist, sest Hbase UÜ alustas majandustegevust 2022. a aprillis ning juba 2022. a mais jäeti kõik deklareeritud maksukohustused tasumata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastutusotsuses on õigesti tuvastatud, et kaebaja oli Hbase UÜ faktiline juht MKS § 40 lg 11 mõttes (p 2), tuvastatud on kaebaja rikkumised (pd 3–4) ning põhjuslik seos kaebaja rikkumiste ja maksuvõla tasumata jätmise vahel (p 5). Vastutusotsuse p-s 4 on MTA jõudnud õigesti järeldusele, et MKS §-s 8 sätestatud kohustuste rikkumine sai kaebaja tegevust Hbase UÜ majandustegevuse juhtimisel arvesse võttes olla ainult tahtlik. Sarnaselt halduskohtuga nõustub ringkonnakohus vastutusotsuse põhjenduste ja järeldustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Kaebaja ei ole maksuhalduri järeldusi ümber lükanud. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. 8.Vastutusotsuses on õigesti põhjendatud, et kaebaja vastutus tuleneb MKS § 40 lg-st 11. Selle sätte alusel tekib vastutus maksukohustuse täitmise eest MKS § 40 lg-s 1 nimetamata isikul, kellel oli MKS §-s 8 sätestatud kohustuste täitmise üle tegelik võim. Tegeliku võimu olemasolu tuleb tuvastada kogumis tõendite alusel, omistades samas otsustava tähtsuse mitte äriühingu juhtimise (MKS §-s 8 sätestatud kohustuse täitmise) n-ö ametlikule, juriidilisele 9(12)

3-24-418 vormile, vaid selle faktilisele, tegelikule, majanduslikule sisule. Nii võib tegelikku võimu äriühingu juhtimisel omada äriühingu tegelik kasusaaja, s.o isik, kellel on majanduslik huvi suunata äriühingu tegevust. Kaebaja oli MKS § 40 lg 11 mõttes Hbase UÜ faktiline juht, nagu MTA vastutusotsuse p-s 2 tuvastas. Ka juhul, kui kaebaja faktilise juhi staatust tõendavate asjaolude hulgast jätta välja kaebaja hinnangul ebausaldusväärne töötaja e-kiri, ei muuda see tõendikogumist tehtavat järeldust, et kaebajal oli tegelik kontroll MKS §-s 8 sätestatud kohustuste täitmise üle. Kaebaja oli ainuke Hbase UÜ ja täisosanikuga seotud füüsiline isik, kelle kaudu oli Hbase UÜ-l võimalik tegutseda. Kaebaja ei ole nimetanud ühtki teist füüsilist isikut, kes oleks Hbase UÜ üle kontrolli omanud. Kaebaja oli Hbase UÜ tegelik kasusaaja, nagu ka temaga seotud KRTAK EVWKA MTÜ tegelik kasusaaja. Kaebaja kasutas Hbase UÜ-d isiklike varaliste huvide teostamiseks, sisuliselt kasutades Hbase UÜ-d endaga seotud teise ettevõtja Solar Light S OÜ (kus ta oli ka tegelik kasusaaja) vajadusi teenindava üksusena (tööjõumaksude tasumata jätmiseks). Majandusliku sisu järgi otsustades ei olnud Hbase UÜ maksukohustuste deklareerimata ja tasumata jätmiseks tegelikku huvi mitte KRTAK EVWKA MTÜ-l, vaid nimelt kaebajal. MKS § 40 lg 1 1 mõtte ja eesmärgiga oleks vastuolus tõlgendada sätet selliselt, et usaldusühingu üle tegelikku võimu omav isik vabaneb vastutusest ainuüksi seetõttu, et ta on enda täielikule kontrollile alluva ja enda juhitava MTÜ pannud usaldusühingu täisosanikuks, s.o et ta tegutses äriühingus mitmes rollis. 9.MKS § 40 lõigetes 1 ja 11 sätestatud vastutus on solidaarne maksukohustuslasega ning maksuhalduril on õigus valida, milliselt solidaarvõlgnikult nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 65 lg 1). Maksuvõla eest MKS järgi vastutavaid solidaarvõlgnikke võib olla ka rohkem. Seadus ei sätesta maksuhalduri kohustust nõuda maksuvõla tasumist maksukohustuslase asemel kõigepealt MKS § 40 lõike 1 ja alles seejärel lõike 11 alusel. 10.Vastutusotsuses on ka õigesti tuvastatud, et kaebaja on rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi ja kohustuste rikkumine oli tahtlik. Kaebaja on Hbase UÜ tegeliku juhina jätnud korraldamata deklareeritud maksude tasumise ning jätnud vahemikul 19.10.2022–28.02.2023 majandustegevusest tekkinud maksud õigeaegse deklareerimise ja tasumise korraldamata. MTA on vastutusotsuse p-s 4 selgitatud, et teadaolevalt ei ole Hbase UÜ töötajatele makstud töötasudelt toimunud maksude tasumist kogu ühingu majandustegevuse ajal. Ajutine pankrotihaldur tõi välja, et Hbase UÜ maksejõuetuse põhjuseks on ebaõnnestunud või puuduv äriplaan, tegelik müügitulu polnud piisav suure palgakulu katmiseks ja kasumi teenimiseks ning äritegevuse alustamisel ei olnud arvestatud tööjõumaksude tasumisega (dtl 102). MTA on vastutusotsuses põhjalikult kirjeldanud Hbase UÜ majandustegevust, analüüsinud maksuvõla tekkepõhjuseid ning jõudnud järeldusele, et Hbase UÜ majandustegevus oligi korraldatud eesmärgiga jätta tööjõumaksud tasumata (p 4 alap 2). Tegutsemine sellise äriplaaniga, milles ei ole arvestatud tööjõumaksude tasumise vajadust, saab olla ainult tahtlik. Töötasudelt tööjõumaksude deklareerimise ja tasumise kohustus on üldtuntud asjaolu, millest teadlikkust saab kaebajalt kui ulatusliku ettevõtluskogemusega isikult eeldada. MTA on vastutusotsuse p-s 4 põhjalikult kirjeldanud kaebaja ettevõtluskogemust. Makshalduri kirjeldus selle kohta, et pärast ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamist ja maksuhaldurile teadaolevate Hbase UÜ Eesti krediidiasutustes ja välismaa krediidiasutuste Eesti filiaalides asuvate arvelduskontode arestimist jätkas Hbase UÜ varjatult majandustegevust, jättes tööjõumaksud deklareerimata ja tasumata ning deklareerides maksud alles pärast pankrotiavalduse esitamist, kinnitab järeldust, et kaebaja tegevus MKS §-s 8 sätestatud kohustuste täitmata jätmisel oli tahtlik. Maksuhaldur ega halduskohus ei ole kaebajale ette heitnud, et Hbase UÜ jätkas majandustegevust pärast maksuvõla ajatamist, vaid seda, et Hbase UÜ jätkas pärast arvelduskontode arestimist varjatult majandustegevust, suurendades sellega maksuvõlga veelgi. Majandustegevuse korraldamine algusest peale selliselt, et maksude tasumiseks vahendeid ei jätku, on põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. 10(12)

3-24-418 11.Pankrotihalduri ja maksejõuetuse teenistuse seisukohad ei ole maksuhaldurile siduvad. Haldusorganil on kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud (HMS § 6, MKS § 11 lg 1) ja haldusorgani asjaolude tuvastamise pädevust ei piira see, kui teised asutused peavad oma ülesannete täitmisel kontrollima ja hindama samalaadseid asjaolusid (Riigikohtu otsus asjas nr 3-18-1287, p 23). Samas, nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, leidis ajutine pankrotihaldur, et tööjõumaksude tasumata jätmine võis olla Hbase UÜ äriplaani osa (dtl 102). 12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et MTA ei ole rikkunud uurimiskohustust. MTA on vastutusotsuses põhjendanud, miks ta ei pidanud vajalikuks üle kuulata Hbase UÜ töötajajaid (dtl 30). Maksuhalduril on MKS § 11 lg-st 3 tulenevalt õigus valida, milliste tõendite kogumine on vajalik. Ringkonnakohtu hinnangul ei andnuks Hbase UÜ töötajate ülekuulamine rohkem juurde olulist teavet, arvestades et kaebaja oli täisosaniku ainuke juhatuse liige ning ainukese tehingupartneri ainuosanik ja ainuke juhatuse liige. Töötajad ei pruugi olla teadlikud, missuguse skeemiga ja kelle huvides on korraldatud nende tööandja maksude tasumata jätmine. Samuti ei ole kaebaja vastutus- ega kohtumenetluses nimetanud ühtki teist võimalikku isikut, kes oleks tegelenud Hbase UÜ juhtimisega. 13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et haldusakti kättetoimetamise viisi rikkumine ei muuda haldusakti õigusvastaseks. Kaebaja sai vastutusotsuse kätte ning kaebetähtaja järgimises puudub vaidlus, mistõttu ei oma võimalikud minetused kättetoimetamise protsessis mõju vastutusotsuse sisulisele õiguspärasusele. Küll aga selgitab ringkonnakohus järgmist. 13.1.Vastutusotsuses valitud haldusakti teatavakstegemise viis ei ole MTA-le kohustuslik ega muuda selle järgimata jätmisel vastutusotsust õigusvastaseks. MKS § 52 lg 1 võimaldab valida maksuhalduril haldusakti kättetoimetamise viiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamise viisi. Sättest ei tulene maksuhaldurile kohustust toimetada haldusakt kätte just haldusaktis endas märgitud viisil ega ka keeldu kasutada teisi seadusega lubatud kättetoimetamise viise. Kaebaja tõlgendus MKS § 52 lg 1 teise lause kohta oleks ka vastuolus lõike esimese lausega ja HMS § 25 lg-ga 1, mis kohustavad haldusakti kätte toimetama. Haldusakti kättetoimetamise viiside ennetav piiramine haldusakti endaga võib viia olukorrani, kus haldusorganil jääb haldusakt kätte toimetamata, kui eelnevalt valitud viisidel kättetoimetamine ei õnnestu. 13.2.Kaebaja etteheide, et vastustaja ei järginud vastutusotsuses valitud kättetoimetamise viise ja asus vastutusotsust kohe Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetama, on põhjendamatu. MTA selgitas 14.03.2024 seisukohas (p 4.20, dtl 495‒496), millistel viisidel prooviti kaebajale vastutusotsust kätte toimetada. MTA on esitanud tõendid selle kohta, et edastas vastutusotsuse kaebaja kolmele e-posti aadressile (dtl 513), millest ühe vahendusel kaebaja ise maksuhalduriga varasemalt suhtles (vrd dtl 513 ja 744 ning 145, 474). Samuti proovis vastustaja vastutusotsust kaebajale tulutult kätte toimetada teadaoleval elukoha aadressil (dtl 775‒780) ja selgitas, et e-maksuameti kaudu ei olnud vastutusotsust võimalik kaebajale kätte toimetada, kuna kaebaja e-postiaadress ei olnud enam e-maksuameti infotehnoloogilise kättetoimetamise lahendusega seotud, mistõttu ei olnud võimalik saata (automaat)teavitust dokumendi e-maksuametisse üleslaadimise kohta (dtl 495). 14.Riigikohus on leidnud, et maksuvõlg peab olemas olema vastutusotsuse andmise ajal, s.o otsuse tegemise hetkel ning vastutusotsuse teatavakstegemise aeg ei ole määrav. Seejuures on haldusakti andmise aja tõendamiskoormis haldusorganil (RKHKo 3-15-2813/27, p 14‒14.5). Praegusel juhul on vastutusotsuse andmise aeg tõendatud selle digitaalselt allkirjastamisega 14.12.2023 (dtl 12). Paika ei pea kaebaja väide, et halduskohtu otsuse järeldused lähevad vastuollu Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-75-09 tuleneva õigusrahu põhimõttega ja tähendavad seda, et MTA võib koostada vastutusotsuse dokumendi ja üllatada sellega vastutusotsuse 11(12)

3-24-418 adressaati näiteks mitme aasta pärast, kui põhivõlgnik on juba ammu kustutatud äriregistrist. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-27-09 olnud faktilised asjaolud ei kattu praeguse kaasuse asjaoludega. Praeguses asjas tegi MTA vastutusotsuse (s.o andis, allkirjastas) enne äriühingu registrist kustutamist, kuid toimetas vastutusotsuse adressaadile kätte pärast äriühingu registrist kustutamist. Sellised asjaolud esinesid ka haldusasjas nr 3-15-2813. Lahendis nr 3-31-27-09 käsitletud kaasuses tegi maksuhaldur vastutusotsuse aga rohkem kui aasta pärast äriühingu registrist kustutamist (p 1). Kuigi kaebaja on viidanud ka asja nr 3-15-2813 lahendanud Riigikohtu koosseisu kahe liikme eriarvamusele (3-15-2813/28) ja sellega nõustunud, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lähtuda siiski riigikohtu otsusest. 15.Eelnevast tulenevalt jääb kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.