Irene Kinnisvara OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.05.2023 korralduse nr 12.2-3/060107-4 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Irene Kinnisvara OÜ, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.06.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Irene Kinnisvara OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Irene Kinnisvara OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.06.2023 määruse peale menetlusse.
2.Jätta Irene Kinnisvara OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.06.2023 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7; § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 19.12.2022 korraldusega nr 12.2-3/060107-1 Irene Kinnisvara OÜ kontrolli, mis hõlmab ajavahemikul oktoober 2021 – november 2022 TSD lisas 7 esitatud andmete õigsust.
4.MTA selgitas 12.05.2023 korralduses nr 12.2-3/060107-4, et Irene Kinnisvara OÜ 21.02.2023 ja 02.05.2023 esitatud teabe ja dokumentide analüüsimise tulemusel vajab MTA täiendavat teavet kontrolliperioodil toimunud tegevuse kohta. Küsitud dokumendid ja selgitused tuli esitada hiljemalt 25.05.2023.
5.MTA andis 15.06.2023 e-kirjaga teada, et korralduse täitmise tähtaega pikendatakse kuni 01.07.2023.
6.Irene Kinnisvara OÜ esitas 28.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 12.05.2023 korralduse tühistamiseks. Vaidlustatud korraldusega nõutava teabe seos kaebaja
3-23-1449 maksumenetlusega ei ole arusaadav, s.t korralduse täitmine ei aita vastustajal kontrollida, kas kontrolliperioodi TSD-de lisades 7 deklareeritud andmed on õiged. Kaebusega koos esitatud esialgse õiguskaitse taotluses palub kaebaja peatada MTA 12.05.2023 korralduse täitmine menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebuse esitamise eesmärgiks on mitte täita õigusvastast korraldust. Kaebaja sai korralduse kätte 06.06.2023 ja vastustaja pikendas korralduse täitmise tähtaega kuni 01.07.2023. Kui kohus ei kohalda esialgset õiguskaitset ega peata korralduse täitmist, siis muutub kaebuse edasine menetlemine mõttetuks. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Vaidlustatud korraldus on vastuolus maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg 1 esimese lausega, mille järgi maksuhaldur võib nõuda maksukohustuslaselt teavet ja dokumente vaid maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Kuna vaidlustatud korraldusega nõutav teave ei aita vastustajal hinnata seda, kas kaebaja TSD lisal 7 deklareeritud andmed on õiged või mitte, siis ei kahjusta esialgse õiguskaitse kohaldamine ka avalikku huvi. Kui kohus peaks jätma kaebuse rahuldamata, ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtajad, mistõttu vastustaja saab vajadusel määrata kaebajale tasumiseks tulumaksu.
7.Tallinna Halduskohus jättis 29.06.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamiseks ei ole piisav kaebaja väide, et seletuste andmise ja dokumentide esitamisega vaidlusalune korraldus täidetakse ja kaebuse edasine menetlus muutuks mõttetuks. Esialgse õiguskaitse eesmärk ei ole tagada kohtusse pöördumise põhiõigust iseenesest, vaid mõnda subjektiivset avalikku õigust (vt HKMS § 249 lg 1, Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 12). Praegusel juhul ei saa vaidlustatud korralduses küsitud selgituste ja dokumentide MTA-le edastamist pidada kaebaja õigusi pöördumatult kahjustavaks või ülemäära koormavaks. Eelduslikult on korralduses nõutud teave ja dokumendid kaebaja valduses. MTA korralduses on selgitatud, et kui kaebajal ei ole nõutud teavet ja dokumente, on tal võimalik seda maksuhaldurile teada anda või esitada dokumendid osaliselt. Kaebaja ei ole väitnud, et vaidlustatud korralduse täitmine oleks talle ebamõistlikult koormav või takistaks igapäevast majandustegevust. Ainuüksi nõutavate dokumentide ja selgituste esitamine juba enne vaidlusalusele korraldusele lõpliku õigusliku hinnangu andmiseta ei ole iseenesest selline tagajärg, mille tõttu kohus peaks rakendama soovitud esialgse õiguskaitse abinõu. Asjakohatu on ka viide korralduse täitmata jätmisele järgneda võivatele sanktsioonidele, kuna kaebajal on neid võimalik vältida tähtaegselt korralduse täitmisega. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu ei pea andma sisulist hinnangut kaebuse perspektiivikusele ning kaaluma avalikku huvi ja kaebaja õigusi. Tuleb siiski märkida, et MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustus hõlmab asjaolusid, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohalt tähtsust. Puudub alus arvata, et korralduses nõutud teave ilmselgelt ei saa mõjutada kaebaja maksukohustust. Maksukohustuslasel on maksumenetluses ulatuslik kaasaaitamiskohustus (MKS §-d 56–59). Ei nähtu asjaolusid, mis võimaldaks pidada kaebaja huvi vältida selgituste ja teabe andmist kaalukamaks avalikust huvist maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamise vastu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Irene Kinnisvara OÜ palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ning uue määrusega peatada vaidlustatava korralduse täitmine menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. MTA korraldus rikub kaebaja ettevõtlusvabadust koosmõjus kaitsega riigivõimu omavoli eest. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kui ringkonnakohus ei kohalda esialgset õiguskaitset, 2(4)
3-23-1449 siis peab kaebaja kohtumenetluse jooksul täitma MTA korralduse, mida pole võimalik tagasi pöörata. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kuna MTA korraldusega nõutav teave ja dokumendid ei ole seotud kaebaja maksumenetlusega, siis ei kahjusta esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebaja suhtes maksumenetluse läbiviimist. Isegi kui MTA korraldusega nõutav teave oleks kaebaja maksumenetlusega seotud, lükkab esialgse õiguskaitse kohaldamine korraldusega nõutava teabe esitamise vaid edasi ega välista vajadusel maksu määramist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab Irene Kinnisvara OÜ määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine määruse peale, millega esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata, on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7). Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse kiirema lahendamise huvides vajalikuks küsida sellele MTA seisukohta. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
10.Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks ja uue määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks.
11.Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära selliste kahjulike tagajärgede saabumine kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
12.Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et seletuste andmist ja dokumentide esitamist ei saa tagasi võtta ning kui vaidlusalune korraldus täidetakse, ei oleks põhivaidluse lahendus kaebaja jaoks tulemuslik. Halduskohus selgitas õigesti, et see ei ole praeguses asjas esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamiseks piisav. Vaidlustatud korralduses nimetatud teabe ja dokumentide MTA-le edastamist ei saa pidada kaebaja õigusi pöördumatult kahjustavaks või ülemäära koormavaks. Eelduslikult on korralduses nõutud teave ja dokumendid kaebaja valduses. Kui tal ei ole nõutud teavet ja dokumente, on tal võimalik seda maksuhaldurile öelda. Kaebaja ei ole väitnud, et teabe ja dokumentide esitamine on tema jaoks koormav. Kaebaja ei tugine ka MKS § 64 lg-s 1 sätestatud alustele, mis lubavad teabe andmisest ja tõendite esitamisest keelduda. Üksnes asjaolu, et kaebaja peab vaidlustatud korraldust õigusvastaseks, ei saa tekitada kaebajale pöördumatuid kahjulikke tagajärgi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2021 määrus nr 3-21-2711, p 11). Vaidlustatud MTA korralduses sisalduv sunniraha hoiatus ei ole lõplik ega tingi vältimatult sunniraha rakendamist. Kaebaja ei väida ka, et tal puuduks majanduslik võimekus korralduses toodud määras (320 eurot teabe andmata jätmisel ja 320 eurot dokumentide esitamata jätmisel) sunniraha tasuda.
13.Kui siiski möönda esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu, siis märgib ringkonnakohus järgmist. Kuigi kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks, ei ole selle edulootused ka suured. Maksumenetluses kehtiva kaasaaitamiskohustuse kohaselt on maksukohustuslasel kohustus teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust (MKS § 56 lg 1). Maksukohustuslasel on kohustus pidada arvestust selliste asjaolude kohta, anda seletusi, esitada deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitada neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul (MKS § 56 lg 2). Seda kohustust täpsustavad MKS §-d 57 ja 58. Kaasaaitamiskohustus hõlmab ka kohustust mitte takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel (MKS § 56 lg 3; vt ka Riigikohtu 03.03.2011 määrus asjas nr 3-4-1-15-10, p-d 22 ja 23). MTA kontrollib kaebaja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning kontroll hõlmab perioodi 3(4)
3-23-1449 oktoober 2021 – november 2022 TSD lisas 7 esitatud andmete õigsust. MTA on 12.05.2023 korralduses märkinud, et kaebaja 21.02.2023 ja 02.05.2023 esitatud teabe põhjal on maksuhalduril tekkinud täiendavaid küsimusi. Praeguses menetlusstaadiumis puudub alus arvata, et MTA poolt nõutud teabel puudub igasugune seos kaebaja suhtes läbiviidava maksumenetlusega. Rangemad standardid teabe ja dokumentide nõudmisele kehtivad juhul, kui seda nõutakse menetlusväliselt isikult (vrd MKS §-d 60 ja 61). Maksuhalduril on võimalik teabe nõudmisega seotud asjaolusid täpsemalt selgitada edasise kohtumenetluse käigus.
14.Avalik huvi maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamise ja maksukohustuste nõuetekohase täitmise tagamise vastu on praeguse vaidluse asjaoludel kaalukam kui kaebaja huvi vältida selgituste ja teabe andmist. Korraldusega soovitakse kaebajalt selgitusi ja dokumente, mille esitamist ei saa pidada tema jaoks ülemäära koormavaks. Kaebaja õiguste riive ei ole intensiivne. Samal ajal ei ole kaebuse edulootused väga suured. Seega on avalik huvi takistusteta maksumenetluse vastu kaalukam kui kaebaja õigused.
15.Eeltoodust lähtudes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.06.2023 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.