lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-91/11

Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 25.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-91/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2668
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Janar Jäätma ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-91

Haldusasi

OÜ Meryno kaebus Maksu- ja Tolliameti 30. oktoobri 2025. a korralduse nr 12.2-3/067760-1 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23. jaanuari 2026. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Meryno Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Mikk Kangro

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Meryno määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse OÜ Meryno määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23. jaanuari 2026. a määruse peale haldusasjas nr 3-26-91.

Keelduda OÜ Meryno kaebuse täiendamisest nõudega keelata Maksu- ja Tolliameti 2. veebruari 2026. a korralduse nr 12.2-3/067760-5 alusel sunniraha sissenõudmine.

Jätta OÜ Meryno määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. jaanuari 2026. a määrus haldusasjas nr 3-26-91 muutmata.

Tagastada OÜ Meryno määruskaebuselt haldusasjas nr 3-26-91 tasutud riigilõiv 40 (nelikümmend) eurot ja kanda see OÜ Meryno (rg-k 16558187) pangakontole nr EE731010220299146228 AS-s SEB Pank.

Jõustunud määrus avaldada tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse muutmisest keeldumist ja kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 49 lg 6, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 14.07.20263-26-2099/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20263-26-2025/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20263-26-1284/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.07.20263-26-1511/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-26-91

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 22.09.2025 teatega OÜ Meryno suhtes kontrolli, mis hõlmab äriühingu omandis oleva Tallinnas asuva Vesilennuki tn 22 // 24 korteri 8-14 kasutamist ettevõtluses ja/või maksustatava käibe tarbeks.
2.MTA teavitas 30.10.2025 korraldusega nr 12.2-3/067760-1, et laiendab kontrolli ulatust ning alustab OÜ Meryno suhtes kontrolli, mis hõlmab käibemaksu arvestamise ning tasumise õigsust maksustamisperioodidel 2023. a juuni ja juuli ning 2024. a august kuni 2025. a august. Maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et OÜ Meryno on alusetult kajastanud 2023. a juuni ja juuli sisendkäibemaksu hulgas Vesilennuki tn 22 // 24 – 8-14 kinnistu soetamisel tasutud käibemaksu ja/või on OÜ Meryno 2024. a augustist kuni 2025. a augustini varjanud kinnisasja üürile või rendile andmisest tekkinud käivet. MTA kohustas maksukorralduse seaduse (MKS) § 553 lg 1 p-de 2 ja 4, § 60 lg 1 ja § 62 lg-te 1 ja 3 alusel OÜ Meryno esindusõiguslikku isikut ilmuma 20.11.2025 maksuaudiitori juurde suuliste seletuste andmiseks ja esitama hiljemalt 17.11.2025 raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode (sh kassa) ning kõikide panga- ja makseasutuste kontode väljavõtted perioodi 01.08.2024– 31.08.2025 kohta, samuti muud dokumendid, mis on olulised menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel. Korralduses on hoiatatud, et selle tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha mõlema nõude puhul esimesel korral 320 eurot (MKS § 67 lg 1).
3.OÜ Meryno esitas MTA 30.10.2025 korralduse peale 01.12.2025 vaide, mille MTA jättis 05.12.2025 vaideotsusega nr 6-1/6073-2 rahuldamata. MTA märkis, et vaidlustatud korralduses on toodud selgelt välja maksustamisperioodid, mille kohta teavet nõutakse ning ka põhjus, miks teavet vajatakse. Neist piiridest ei saa maksuhaldur väljuda. Tegemist ei ole teabe õngitsemise ega üldkontrolliga. Kontrolliperioodi kontoväljavõtetega tutvumine on eesmärgipärane, kuna kontrolliobjektiks on mh kinnisasja üürimise või rentimise käibe tuvastamine.
4.OÜ Meryno esitas Tallinna Halduskohtule 09.01.2026 kaebuse MTA 30.10.2025 korralduse nr 12.2-3/067760-1 tühistamiseks. Korraldus on eesmärgipäratu, põhjendamata ja ebaproportsionaalne. MTA ei ole selgitanud, miks on kontrollimenetluse tarbeks vaja esitada kontoväljavõtted sedavõrd pika perioodi kohta ja kuidas on need asjassepuutuvad. Kuna ühelegi muule tehingule ei ole viidatud, siis on korralduse andmise põhjuseks olnud kaebaja poolt tagasi küsitud sisendkäibemaks Vesilennuki tn 22 // 24 korteri 18-14 pealt, mitte sõidukitega seonduv vahemikus 01.08.2024–31.08.2025. Seega puudub alus nii pika perioodi kohta kontoväljavõtete nõudmiseks, kuna maksu määramine sellest ei sõltu. Kontoväljavõtte esitamise kohustus riivab ülemääraselt isiku põhiõigusi (vt Riigikohtu 01.02.2021 määrus nr 3-18-1328, p 11) ning ka pangasaladuse kaitse on Euroopa Liidu õiguse aluspõhimõte. MTA ei tohi teostada üldkontrolli õngitsemise meetodil. Kaebaja on nõus vabatahtlikult tagastama tagasi küsitud käibemaksu 52 833,33 eurot ja näitama maksuhaldurile vaidlusalust korterit. Kaebajal puuduvad korteriga seoses muud kulud peale kommunaalmaksete ja kindlustuse ning tulud. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses peatada korralduse täitmine, kuna vastasel juhul muutub tema õiguste hilisem kaitse kohtuotsusega võimatuks.
5.MTA palus 19.01.2026 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse vajadust sisuliselt põhjendanud. Ainuüksi nõutavate dokumentide ja selgituste esitamine juba enne vaidlusalusele korraldusele lõpliku õigusliku hinnangu andmist ei ole iseenesest selline tagajärg, mis tingiks soovitud esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2023 määrus nr 3-23-1449). 2(6)

3-26-91

6.Tallinna Halduskohus tagastas 23.01.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel läbivaatamatult ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, sest kaebajal on maksukohustuslasena kohustus täita MKS-i ja maksuseadusi ning mh taluda maksukohustuse täitmise kontrollimist maksuhalduri poolt. MKS § 11 lg-st 2 ja § 59 lg 1 ls-st 2 tulenevalt otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel ise, milliseid isikuid ja perioode ta kontrollib ning milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda ning ta ei pea oma valikut kontrollitavatele põhjendama. Puudub alus kahelda, et MTA teostab maksukontrolli seaduse alusel ja talle antud pädevuse piirides. Kaebajat on teavitatud kontrolli alustamisest ja selle ulatusest (sh laiendamisest) ning korralduse puhul on täidetud haldusakti õiguspärasuse eeldused. Korralduse faktiliseks aluseks on äriühingu omandis oleva Vesilennuki tn 22 // 24 – 8-14 kinnisasja ettevõtluses / maksustatava käibe tarbeks kasutamise kontroll ning käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll. Korralduses on viidatud asjakohastele õiguslikele alustele. Kohtu hinnangul ei välju kaebajalt korraldusega küsitavad dokumendid kontrollieseme piiridest ning need on seostatavad toimetatava kontrollimenetlusega. Äriühingu maksustamist võivad eeskätt mõjutada sinna raha laekumise või sealt tehtavate väljamaksetega seonduvad asjaolud. Nende kindlakstegemiseks vajalikke dokumente ongi kaebajalt nõutud. Dokumentide esitamise kohustust ei saa pidada ebaproportsionaalseks sisu, hulga ega ka perioodi vaates. Nõue esitada maksukontrolli käigus kontoväljavõtted ei ole tavapäratut. Muul viisil ei olegi maksuhalduril võimalik maksude tasumise õigsust kontrollida. Kaebaja väited seoses sõidukitega jäävad arusaamatuks. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, et MTA oleks sõidukitega seonduvalt maksukontrolli alustanud. Kontrolliperioodi arvelduskonto andmetega tutvumine on sobiv, vajalik ja eesmärgipärane. Kaebaja viidatud kohtupraktika ei ole seostatav tema olukorraga (sh käsitleti haldusasjas nr 3-18-1328 füüsilise isiku pangakonto väljavõtte küsimist kolmandalt isikult). Kui kaebaja on veendunud, et temalt nõutakse teavet, mis ei seondu kontrolliesemega, on võimalik jätta selline teave vastava põhjendusega esitamata. Samuti on kaebajal võimalik taotleda teabe esitamise tähtaja pikendamist või teabe esitamise vormi muutmist. Vaidlustatava korraldusega kaasnevat õiguste riivet saab pidada väheintensiivseks. Kaebaja huvide kahjustamine ei saa olla sedavõrd suur, et kaebuse rahuldamise korral pidada kaebaja saadavat kasu proportsionaalseks, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega. Kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks sellele, et korraldusega pandud kohustus riivaks kuidagi eriliselt intensiivselt kaebaja õigusi. Kuna kaebajal on maksukohustuslasena maksukontrolli talumise ning dokumentide ja teabe andmise kohustus, tuleb reeglina sellega kaasnevat võimalikku riivet pidada lubatavaks. Kaebaja õiguste riivet saab pidada väheintensiivseks ka seetõttu, et nõude täitmata jätmise korral võimalikult määratav sunniraha jääks alla 1000 euro (vt HKMS § 133 lg 1 ls 2). Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest tema väited esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega tekkivast olulisest koormusest on üldised ja paljasõnalised. Taotlus on sisuliselt põhistamata ning kohtule ei ole äratuntav, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine tooks kaasa kaebaja õiguste / majandustegevuse pöördumatu kahjustamise. Isegi kui korraldus osutuks õigusvastaseks, ei saa nõutud teabe ja dokumentide esitamist pidada kaebaja õigusi pöördumatult kahjustavaks või ülemäära koormavaks. Ainuüksi asjaolu, et põhivaidluse positiivne lahendus ei oleks kohustuse täitmise korral enam tulemuslik (st vaidlus muutuks kaebaja jaoks mõttetuks), ei ole esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks piisav (nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2023 määrus nr 3-23-1449, p 12).
7.OÜ Meryno palub 16.02.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu 23.01.2026 määrus ning uue määrusega saata kaebus halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Täiendavalt palub kaebaja tühistada MTA 02.02.2026 sunniraha rakendamise teade nr 12.2-3/067760-5. Kaebaja jääb seniste seisukohtade juurde. 3(6)

3-26-91

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).
9.Halduskohus tagastas OÜ Meryno kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel läbivaatamatult. Kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel peavad samal ajal olema täidetud kaks tingimust: kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (nt Riigikohtu 22.06.2026 määrus nr 3-25511, p 19; 08.10.2025 määrus nr 3-24-2091, p 17; 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne, kui kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22–23). Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive vähese intensiivsusega siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära (1000 eurot – vt HKMS § 133 lg 1 ls 2), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12).
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tagastamise eeldused on siinsel juhul täidetud. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja pidanud MTA 30.10.2025 korraldust nr 12.2-3/067760-1 (dtl 10–12; dtl 89–91) ebaproportsionaalseks üksnes nõude osas, millega maksuhaldur kohustas äriühingut esitama kõikide pangakontode ja makseasutuste kontode väljavõtted 01.08.2024–31.08.2025 kohta. OÜ Meryno hinnangul ei ole maksukontrolli objektiks olevate tehingute kontrollimiseks tarvis kontoväljavõtteid sedavõrd pika ajavahemiku (13 kuud) kohta, mistõttu on nõue ülemäärane ning tegemist võib olla nn õngitsemisega. Määruskaebusele lisatud MTA 02.02.2026 sunniraha tasumise korraldusest nr 12.2-3/067760-5 (dtl 87–88) nähtuvalt ei ole kaebaja korraldust tähtajaks (17.11.2025) osaliselt täitnud (dokumentide esitamise osas) ning maksuhaldur on rakendanud tema suhtes sunniraha 320 eurot ja hoiatas ühtlasi, et kui dokumente ei esitata ka hiljemalt 20.02.2026, siis rakendab maksuhaldur kaebaja suhtes sunniraha 1000 eurot.
11.Kaebaja on pangakontode väljavõtte nõude ebaproportsionaalsuse ja riive intensiivsuse osas tuginenud eeskätt Riigikohtu 01.02.2021 määrusele nr 3-18-1328 (p 11), milles selgitati, et isikliku pangakonto väljavõtte esitamise kohustus riivab isiku eraelu puutumatust ning riive intensiivsust mõjutab olulisel määral nii see, kui pika ajavahemiku kohta isiku pangakonto väljavõtet nõutakse, kui ka see, kas nõutavat teavet on teatud kriteeriumide alusel piiritletud või nõutakse teavet kõigi tehingute kohta. Sama on hiljem korratud Riigikohtu 28.01.2026 otsuses nr 3-21-1530 (p 66). Halduskohus on samas juhtinud põhjendatult tähelepanu, et haldusasjas nr 3-18-1328 oli kõne all füüsilisest isikust kaebajale kui menetlusvälisele isikule pandud kohustus esitada oma isikliku pangakonto täielik väljavõtte peaaegu kahe aasta kohta. Ka haldusasjas nr 3-21-1530 analüüsiti samasugust olukorda. Ehkki praeguses asjas on samuti nõutud täielikke kontoväljavõtteid küllaltki pika ajavahemiku kohta, on kaebaja maksukohustuslasest äriühing, kelle „eraelu“ ei ulatu kaugemale tema ameti- või ärialasest tegevusest (nt K. Jaanimägi, L. Oja. PS § 26 kommentaar, p 26 – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend. vlj. Tartu 2020, lk 395) ning kellel on seadusest tulenevalt kohustus taluda vajalikke kontrollitoiminguid ja aidata maksukontrollile kaasa (vt MKS § 554 lg 2, § 56 lg-d 1 ja 3; samuti MKS § 1 lg 7 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 23 lg 3). Seetõttu ei ole eeltoodud lahendites kajastatud 4(6)

3-26-91 seisukohad kaebaja olukorrale vahetult üle kantavad. OÜ Meryno ei väida ja pole ka usutav, et nõutud kontoväljavõtete esitamine saaks mingil põhjusel olla äriühingu jaoks võimatu või oluliselt raskendatud.

12.Kaebaja on ainsa argumendina, miks riivab 13 kuu kontoväljavõtete esitamise kohustus tema õigusi intensiivselt või koguni ülemääraselt, tuginenud sellele, et 31.10.2025 korralduses välja toodud tehingute kontrollimiseks ei ole need tõendid vajalikud. Sellega ei saa nõustuda. Maksuhaldur on selgitanud, et kontrollib kaebajale kuuluva Vesilennuki tn 22 // 24 – 18-14 korteriomandi (korralduses ekslikult Vesilennuki tn 22 // 24 – 8-14) kasutamist äriühingu ettevõtluses ehk maksustatava käibe tarbeks. Maksuhalduri kahtlus tulenes sellest, et kaebaja kajastas korteriomandi soetamist 2023. a juuni ja juuli sisendkäibemaksu arvestuses, kuid pole 2024. a augustist kuni 2025. a augustini deklareerinud kinnisasja üürile või rendile andmisest tekkinud käivet. Kaebaja väidetest nähtuvalt ei ole nimetatud asjaolude üle vaidlust. Kaebaja ei ole selgitanud ja ringkonnakohtule ei ole äratuntav, milliste objektiivsete andmete alusel, mille kogumine riivaks tema õigusi vähem intensiivselt, oleks maksuhalduril veel võimalik eeltoodud kahtlust kontrollida. Nõutud dokumendid on selgelt seostatud kontrollitava maksukohustusega. Kaebaja suhtes ei toimu üldkontrolli ning puuduvad igasugused tõendid, mis annaks alust väita, et tegemist võib olla nn õngitsemisega. Kaebaja üldsõnalised viited sõidukitega seonduvale ei ole korralduse ega toimiku materjalidega seostatavad. Isegi kui kaebaja hinnangul võiks temalt nõutud täielike kontoväljavõtete põhjal teha järeldusi muude maksukohustuste (s.o mis jäävad alustatud maksukontrolli eesmärgist väljapoole) rikkumise kohta, ei anna see alust üldsõnaliselt keelduda kontrolliesemega seotud dokumentide esitamisest ega jätta kohustust ilma põhjendusi esitamata täitmata. Vaidlustatud korralduses on asjakohaselt viidatud, et teabe andmisest ja dokumentide esitamisest on õigus keelduda MKS §-s 64 toodud alustel. Puuduvad andmed, et kaebaja oleks siinsel juhul enese mittesüüstamise privileegile (vt MKS § 64 lg 1 p 6) tuginenud või sooviks seda teha.
13.Halduskohus on õigesti ja piisavalt selgitanud, et maksuhalduril on tõendite kogumisel ja muude maksukontrolli üksikasjade otsustamisel kaalutlusõigus (vt MKS § 11 lg 2, § 59 lg 1; KorS § 8; haldusmenetluse seaduse § 5 lg 1) ning MTA ei pea oma valikuid kontrollitavatele eraldi põhjendama. Kontoväljavõtete esitamise kohustusel oli seadusest tulenev eesmärk (MKS § 551 lg 1) ja ka õiguslik alus (MKS § 553 lg 1 p-d 2 ja 4, § 62 lg 1). Vaidlustatud korraldust on piisavalt põhjendatud, sest sellest nähtuvad nii õiguslikud alused kui ka faktiline põhistus, mille põhjal on arusaadav nõutavate dokumentide seos kaebaja suhtes toimuva maksumenetlusega (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2025 otsus nr 3-231804, p 14). Ringkonnakohus ei pea selles osas vajalikuks halduskohtu põhjendusi üle korrata (vt HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Kokkuvõtlikult tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel õiguspäraselt (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2026 määrus nr 3-254750).
14.OÜ Meryno esialgse õiguskaitse taotlus on jäetud samuti õiguspäraselt rahuldamata, kuna kaebaja ei ole oma õiguskaitsevajadust sisuliselt põhjendanud (HKMS § 249 lg 1) ja kaebus oleks ka perspektiivitu (HKMS § 249 lg 3).
15.Määruskaebuses on kaebaja palunud täiendavalt tühistada MTA 02.02.2026 korraldus nr 12.2-3/067760-5 tasuda 10 päeva jooksul sunniraha 320 eurot. Ringkonnakohus käsitab seda HKMS § 49 lg-te 1 ja 2 alusel esitatud kaebuse muutmise (täiendava nõude lisamise) taotlusena. Taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest ka see nõue tuleks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. MTA 02.02.2026 korraldus ei ole haldusakt, vaid haldustäitemenetluse toiming (nt Riigikohtu 19.06.2019 otsus nr 3-17-1059, p-d 13–14; 22.04.2015 otsus nr 3-3-172-14, p-d 11–12). Seega ei saa esitada nõuet täitekorralduse tühistamiseks, vaid sedalaadi 5(6)

3-26-91 vaidlustes on sunnivahendi adressaadi õiguste kaitsmiseks üldjuhul asjakohane ja piisav keelata haldusorganil sunniraha sissenõudmine (HKMS § 5 lg 1 p 3, § 37 lg 2 p 3) või kui sunniraha on juba sisse nõutud, siis on asjakohane taotleda ettekirjutuse tegemist kõrvaldada sunniraha sissenõudmise toimingute õigusvastased tagajärjed ehk tagastada sunniraha (HKMS § 5 lg 1 p 5, § 37 lg 2 p 5). Eeldades, et kaebaja on soovinud täiendada kaebust sunniraha sissenõudmise keelamise või sisse nõutud sunniraha tagastamise nõudega, tuleb märkida, et määruskaebuses ei ole toodud välja ainsatki põhjendust, miks sunniraha sissenõudmine võiks riivata kaebaja õigusi ülemääraselt. Tegemist on varaliselt hinnatava õiguse riivega, mille suurus jääb alla 1000 euro. Kuna ringkonnakohus nõustus eespool, et MTA 30.10.2025 korraldusega pandud kontoväljavõtete esitamise kohustus on õiguspärane ja ei riiva intensiivselt äriühingu õigusi, ning vaidlust ei ole selles, et kaebaja jättis kohustuse tähtajaks täitmata, siis oleks täiendava nõude rahuldamine ka ebatõenäoline. Kaebuse täiendamist ilma eduväljavaadeteta nõudega ei saa pidada otstarbekaks.

16.Eelneva põhjal jääb OÜ Meryno määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.01.2026 määrus muutmata.
17.OÜ Meryno on 16.02.2026 maksekorraldusest nr 3313 nähtuvalt tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 40 eurot. Kuigi maksekorralduses on viidatud nii määruskaebusele kui ka esialgse õiguskaitse taotlusele, siis arvestades, et määruskaebuses on üksnes korratud kaebuses sisaldunud taotlust esialgse õiguskaitse korras peatada MTA 30.10.2025 korralduse täitmine, ei käsita ringkonnakohus seda iseseisva esialgse õiguskaitse taotlusena, vaid määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 23.01.2026 määruse resolutsiooni p 2 peale. Kuna haldusasjas esitatavalt määruskaebuselt HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9 kohaselt riigilõivu ei nõuta, siis tuleb tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.
18.Kuna määrus ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ega ühegi isiku eraelulisi või muid tundlikke andmeid, siis tuleb määrus pärast selle jõustumist HKMS § 175 lg 1 ja § 179 lg 4 alusel avaldada tervikuna. (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-25-3242/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium