Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Riina Masing Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X (X)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde haldusasja nr 3-23-1131 toimikust Maksu- ja Tolliameti peadirektori 10.04.2023. a volikiri nr 1.1-4/010599.
2.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.
3.Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 28 202 (kakskümmend kaheksa tuhat kakssada kaks) eurot 09 senti Xle (isikukood 37605092737) kuuluvale korteriomandile asukohaga Y registriosa numbriga Q (566/3736 mõttelist osa kinnistust ja eriomandi ese eluruum nr 4).
4.Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.
Kohtulahendi avaldamisel asendada isiku, kelle suhtes täitetoimingut taotletakse, nimi ja isikukood ning hüpoteegiga koormatava kinnisasja aadress ja katastritunnus tähemärkidega. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse esmalt kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetatakse määrus kätte Xle.
TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka MTA või maksuhaldur) esitas 6. juulil 2023 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) Xle kuuluvale korteriomandile asukohaga Y registriosa numbriga Q summas 28 206,10 eurot. Maksuhaldur tugineb maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg-le 1 ja § 130 lgle 1.
Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt:
2.1.MTA on alustanud 20.02.2023 korraldusega nr 12.2-3/060565-12 X residendist füüsilise isiku kontrolli, mis hõlmab füüsilise isiku tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimist maksustamisperioodil jaanuar 2021 kuni detsember 2022. MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X on jätnud deklareerimata füüsilise isiku 2021. aasta tuludeklaratsioonil tulu 122 570,50 eurot, millelt tasumisele kuuluv tulumaksu summa 2021. aasta tuludeklaratsioonil on 24 510,09 eurot. Kinnistu (C) müügiga saadud tulu on jäetud deklareerimata. Vastavad asjaolud on välja toodud Xle koostatud kontrolliaktis nr 12.2-3/060565-12 (dtl 14-22), mille ta on kätte saanud 06.07.2023.
2.2.Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine tulumaksuseaduse (TuMS) § 4 lg 1, § 12 lg 1 p 3, § 15, § 36 lg 1, § 37 lg 1, § 44 lg 1 alusel.
2.3.Maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahaliste nõuete või kohustuste määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks järgmistel põhjustel.
2.3.1.On alust arvata, et X on jätnud tahtlikult 2021. aastal C kinnistu koos sellel asuva elamuga müügilt saadud tulu deklareerimata. Seega on alust arvata, et ta ei hakka ka maksuotsusega määratavat maksusummat tasuma.
2.3.2.X on juhatuse liige äriühingutes, millel on maksuvõlad. Kontrolli nr 12.2- 3/058929 raames on OÜ-le Salver, 07.02.2023 maksuotsusega (dtl 31-37) määratud maksusumma 146 599,67 eurot, mis seisuga 03.07.2023 on tasumata, lisandunud on intressinõudeid 54 830,65 eurot. Silesmo OÜl on seisuga 03.07.2023 maksuvõlg 29 905,90 eurot, millele on lisandunud intressinõudeid 13 451,19 eurot. Mõlemad äriühingud on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist ning on jätnud alates 2021. aastatest esitamata käibedeklaratsioonid ega ole midagi ette võtnud võlgade tasumiseks. Arvestades sellist käitumist oma ettevõtetes, on põhjendatud kahtlus, et isik võib tasumata jätta ka eraisikule määratud maksusumma.
2.3.3.Xle ei ole deklareeritud töötasu väljamakseid pärast veebruari 2019.Viimased töötasu väljamaksed on deklareeritud jaanuar-veebruar 2019 Silasto OÜ poolt, kokku 1000 eurot. Seega on tulevikus tekkivat võlga väga raske tasuma hakata.
2.3.4.X pangakonto nr EE257700771003049685 saldo seisuga 31.12.2022 oli 382,93 eurot (dtl 39-101), pangakonto nr EE827700771005153074 saldo seisuga 31.12.2022 oli 0 eurot (dtl 102103) ning Leedu pangakonto nr LT2532500871029632288 saldo seisuga 31.12.2022 oli 49,07 eurot (dtl 104-377). Kuna Xle ei ole deklareeritud töötasu väljamakseid ning avalikest andmebaasidest ei nähtu tal vara, mille müügist laekuks raha, ei ole tõenäoline, et tal tekiks pangakontole summasid, millest rahuldada tulevikus tekkida võivaid nõudeid.
2.3.5.Xle ei kuulu sõidukeid, mille müügi arvelt tulevikus tekkivaid nõudeid täita, ning Eesti väärtpaberite registri andmetel puuduvad väärtpaberid ja väärtpaberi kontod, mille arvelt tulevikus tekkida võivaid nõudeid täita.
2.4.Xle kuulub kinnistusregistri andmetel korteriomand (registriosa numbriga 1011105) aadressiga Y üldpindalaga 56,60m2. Kortermaja esmane kasutusvõtu aasta oli 1890, kinnistu suurus 1099 m2, hoov on korda tehtud, majal on vahetatud katus ja korda tehtud välisfassaad. Seisuga 27.06.2023 on kinnisvaraportaali KV.ee müügikuulutuste kohaselt vanade renoveeritud puumajade korterite keskmine ruutmeetri hind selles rajoonis keskmiselt 2200 eurot. Seega oleks 2(6)
Y korteri hinnanguline maksumus 56,6 * 2200 = 124 520 eurot. MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine kinnistule kõige sobivam meede. Hüpoteegi seadmine ei takista isiku tegevust. Arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni osutuda võimatuks.
2.5.Maksuhaldur peab vajalikuks hüpoteegi seadmist kinnistule registriosa numbriga 1011105 selliselt, et oleks tagatud Xle määratav ja tasumisele kuuluv maksusumma 24 510,09 eurot ja eeldatavad sundtäitmise kulud. Kuna kinnistu sundmüük saab toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel tuleb võimalike täitekulude suuruse hindamisel lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest ning muudest täitekuludest. Maksuhaldur peab vajalikuks hüpoteegi seadmist summas 28 206,10 eurot (24 514,10 + 3692 (1692+2000 eurot täitmiskulude katteks)).
2.6.Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui X on esitanud tagatise vastavalt MKS § 120 lg 1 p-le 3 ja MKS § 121 kohaselt 28 206,10 euro ulatuses, valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 24 510,09 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.
4.HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Kuna seadus (sh MKS § 1361) ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
5.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).
6.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 3(6)
7.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
8.MKS § 1361 lg 1 alusel loa andmise üheks eelduseks on, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Maksuhaldur on praegusel juhul alustanud 20.02.2023 korraldusega nr 12.23/060565-12 (dtl 8-9) X kui residendist füüsilise isiku kontrolli, mis hõlmab füüsilise isiku tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimist maksustamisperioodil jaanuar 2021 kuni detsember 2022. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et kontrolli eeldatavaks tulemuseks on rahalise kohustuse (tulumaksu) määramine seoses hoonestatud kinnistu müügist saadud tulu 2021. a deklareerimata ja tasumata jätmisega (vt 2021. a tuludeklaratsioon dtl 24-30). Maksuhaldur on 07.2023 kontrollaktis nr 12.2-3/060565-12 (dtl 14-22) tuvastanud, et Jõhvika 10 ei olnud kuni võõrandamiseni X elukoht. X soetas hoonestamata kinnistu, millele oli Tori Vallavalitsuse poolt väljastatud 17.04.2020 ehitusluba üksikelamu ehitamiseks pindalaga 158 m 2 (dtl 403-408) ning tal oli võlaõiguslik müügileping, millega kohustus ehitama kinnistule elamu ning eelnevalt kokkulepitud hinnaga selle hiljem ostjatele müüma. Samas on tuvastatud, et C kinnistu võlaõigusliku müügilepingu sõlmimise ajal ei olnud kinnistul veel elamiskõlblikku hoonet ning ehituspäevikute kohaselt ei olnud elamu enne võlaõiguslepingu sõlmimist elamiskõlblik. Kontrollakti kohaselt ei ole Jõhvika 10 kinnistule elamu ehituse kohta esitatud dokumente, mille alusel oleks õigus maha arvata soetamise ja võõrandamisega seotud kulusid. Seejuures märkis maksuhaldur, et ehitusvaldkonnas tegutsejana (kolme ehitusega tegeleva äriühingu juhatuse liikmena) pidi X teadma, et kuludokumendid tuleb säilitada, ning et hiljemalt võlaõigusliku müügilepingu sõlmimise ajaks oli juba selge tema soov C kinnistu ära müüa.
9.Kujuneva maksukohustuse suurust on maksuhaldur selgitanud kontrollakti p-s 1.2. c): tulu oli kinnistu müügihind (160 000 eurot), millest on maha arvatud kinnistu soetamisega ja võõrandamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud – soetamishind 37 000 eurot ja notarilepingutega seotud kulud 429,50 eurot. Maksuhalduri järelduste kohaselt on maksustatav tulu 122 50,50 eurot, millelt tasumisele kuuluv tulumaksu summa 2021. aasta tuludeklaratsioonil on 24 510,09 eurot. Tulumaksu arvutuskäik on kajastatud kontrollakti lisas (dtl 381). Eelnevat arvestades on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine Xle.
10.Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur on oma järeldust tehes põhjendatult tuginenud X senisele käitumisele ja hoiakutele, tuues välja äriühingute, mille juhatuse liige ta on, maksuvõlad ning asjaolu, et need äriühingud on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist, pole esitanud käibedeklaratsioone ega teinud midagi maksuvõla tasumiseks. Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et arvestades X eelnevat maksuõiguslikku käitumist äriühingutes, mille ainus juhatuse liige ja osanik ta on, on usutav, et ta võib hakata tema kui füüsilise isiku suhtes maksukohustusest kõrvale hoidma ja end maksejõuetuks muuta. Eeltoodu koos maksuhalduri välja selgitatud asjaoludega X sissetulekute ja varalise olukorra kohta viivad järeldusele, et maksuotsuse sundtäitmine tulevikus võib olla vähemalt raskendatud kui mitte võimatu. Maksuhaldur on välja selgitanud, et Xle ei ole alates veebruarist 2019 deklareeritud töötasu väljamakseid, pangakontodel on vaid vähesel määral raha ning puuduvad talle kuuluvad 4(6)
registreeritud sõidukid ja väärtpaberid, mille realiseerimine võimaldaks maksukohustust täita (vt käesoleva määruse p-d 2.3.3-2.35). Eeltoodud kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2017. a määrus haldusasjas nr 317-165, p 9).
11.Maksuhaldur peab hinnastatistikal põhinevat kinnistu väärtust ja kinnistut iseloomustavat teavet arvestades põhjendatuks hüpoteegi seadmist kinnistule registriosa numbriga 1011105, et oleks tagatud Xle määratav ja tasumisele kuuluv maksusumma 24 510,09 eurot ja eeldatavad sundtäitmise kulud. Maksuhaldur on kaalunud taotletava täitetoimingu põhjendatust ja valikut, arvestades seejuures X sissetulekuid ning tema vara koosseisu. Kinnistusregistri andmetel (dtl 378-379) kuulub Xle korteriomand (registriosa numbriga 1011105) aadressiga Y (566/3736 mõttelist osa kinnistust ja eriomandi ese eluruum nr Y).
12.Riigikohtu üldkogu on määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 57) leidnud, et kohtul tuleb arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust hüpoteegi summa osas võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada. Samas p-s 58 viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 4 ja Riigikohtu praktika (tsiviilkolleegium 27. jaanuari 2010. a määrus asjas nr 3-2-1-162-09) kohaselt tuleb nõuet tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks isikut üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada asjaolusid arvestades põhjendatuks ning vältida ületagamist. TsMS § 388 lg 2 kohaselt on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa. Asjaõigusseaduse § 363 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks seada kohtuliku hüpoteegi haginõude ulatuses (vt viidatud määrus haldusasjas nr 3-31-15-12, p 53). MTA on välja selgitanud, et Y on vana renoveeritud puithoone ning et selliste korterite keskmine ruutmeetri hind antud rajoonis on kinnisvaraportaali KV.ee andmetel keskmiselt 2200 eurot. Seega on kõnealuse korteri hinnanguline maksumus 56,6 * 2200 = 124 520 eurot. Hüpoteek taotletavas ulatuses moodustaks sellest ligemale 23%.
13.Maksuhaldur taotleb praegusel juhul luba hüpoteegi seadmist 28 206,10 euro ulatuses ning selgitab, et see kujuneb tasumisele kuuluvast maksusummast (24 510,09 eurot) ning kohtutäituri tasust koos muude täitetoimingute eelduslike kuludega (1692+2000 eurot). Täitetoimingute kulude kujunemist on maksuhaldur üksikasjalikult kajastanud taotluse p-s 4 (dtl 5). Taotluses märgitud täitetoimingute kulu moodustab 13% hüpoteegiga tagatavast maksukohustusest. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ulatusega, mis on ka igati kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Hüpoteegi seadmine taotletud ulatuses on põhimõtteliselt põhjendatud ja proportsionaalne. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et mõneti eksitav on MTA arvutuskäik taotluse punkti 4 viimases lõigus („Seega peab maksuhaldur vajalikuks hüpoteegi seadmist summas 28 206,10 eurot (24 514,10 + 3692 (1692+2000 eurot täitmiskulude katteks))“). Kui maksuhaldur räägib läbivalt maksuvõlast 24 510,09 eurot, jääb ebaselgeks, eeltoodud arvutuskäigus summa 24 514,10. Kohus peab põhjendatuks lähtuda taotluses läbivalt välja toodud maksusummast 24 510,09 eurot, mistõttu tuleb korrigeerida ka hüpoteegisummat ning pidada ülaltoodud arvutuskäiku aluseks võttes põhjendatuks hüpoteegi summat 28 202,09 eurot (24 510,09+1692+2000).
14.Täitetoimingu sooritamine maksuhalduri taotletud viisil koormab maksukohustuslast minimaalselt. Hüpoteegi seadmine ei välista kinnisasja kasutamist (muuhulgas enda eluasemena) ega käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude tagamiseks.
5(6)
15.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Taotluse p-s 5 on märgitud, et tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui X on esitanud tagatise vastavalt MKS § 120 lg 1 p-le 3 ja §-le 121 suuruses 28 206,10 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Maksuhaldur märgib, et kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 24 510,09 eurot. Arvestades eelpool kohtumääruse p-s 13 korrigeeritud hüpoteegisummat peab kohus põhjendatuks, et ka nõutava tagatise summa peaks seetõttu olema 28 202,09 eurot.
16.Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et täitetoimingu lubamine maksuhalduri taotletud viisil on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud ning taotlus tuleb rahuldada kohtu poolt märgitud summas.
SELGITUS TAOTLEJALE
17.Vastavalt HKMS § 33 lg 1 kohaselt on haldusorgani seaduslikuks esindajaks asutuse juht. Menetlusosalise ametnik volitatud esindajana peab oma esindusõigust tõendama. Praegusel juhul on taotluse halduskohtule esitanud maksuaudiitor/juhtiv maksuaudiitori ülesannetes Riina Masing, kes on oma volituste tõendamiseks taotluses märkinud: „Allkirjastamisõiguse aluseks on Maksuja Tolliameti peadirektori 23.11.2012 käskkiri nr 376-P, millega on võimalik tutvuda Maksu- ja Tolliameti veebilehel ning teenindusbüroo“. Kuna kohtule teadaolevalt on praeguseks maksuauditi osakonna ametnike volitused Maksu- ja Tolliameti esindamiseks reguleeritud Maksu- ja Tolliameti peadirektori 10.04.2023. a volikirjaga nr 1.1-4/010599, võtab kohus loataotluse kiireloomulisust arvestades nimetatud volikirja käesoleva haldusasja juurde kohtu menetluses varem olnud haldusasja nr 3-23-1131 toimikust ega jäta taotlust volituste täpsustamiseks käiguta, ning peab Riina Masingu volitusi sellega tõendatuks. Kohus rõhutab aga, et ei pea korrektseks loataotlusega kohtusse pöörduva ametniku volituste tõendamiseks piirduda viitega kehtivuse kaotanud õigusaktile. Halduskohtute ja MTA juhtivate ametnike kokkuleppe järgi peab iga kohtusse pöörduv ametnik konkreetsel juhul ka oma volitusi tõendama ning selleks kehtiva volikirja esitama.