Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-909

3-23-909 on piirkiiruseks 90 km/h, puudub kõnnitee ning ka tänavalgustus. Lisaks asub Lihula Pärnu suhtes vastassuunal, mistõttu ei ole nt juhul, kui vanem käib Pärnus tööl (nt kaebaja 1), mõeldav lisaks lapse sõidutamine Lihulasse kooli ja sealt koju tagasi. Vaidlustatud otsuses ei ole arvestatud, et suur osa Lõpe Kooli õpilasi ei ela Lõpe keskuses, mistõttu tuleb nende koolitee puhul arvesse võtta ka liikumist kodust bussipeatuseni. Nt Oidremal elavate laste puhul ei ole Lõpelt Lihula suunas väljuv ja Lõpele saabuv bussiühendus asjakohane, kuna Lõpe asub Oidremalt Lihulasse liikumise mõttes vastassuunas. Hommikune buss ei lähe Oidrema küla bussipeatusest läbi, vaid nt kaebajate 6, 9 ja 11 lapsed peaksid ootama bussi Pärnu–Lihula maantee ääres, kus ei ole bussitaskut, puudub tänavavalgustus ja kõnnitee ning autode piirkiirus on 90 km/h. Lisaks tuleks lastel bussipeatusesse minekuks maantee ületada. Vallavolikogu ei ole hinnanud, kas koolitee on laste elule ja tervisele piisavalt ohutu. Ei ole mõeldud ka sellele, kuidas kõik Lõpe Kooli lapsed, kes edaspidi Lihulasse suunduvad, bussi oodates maapiirkonna peatustesse paigutuvad ja ära mahuvad. Asjakohatu on ka otsuse seletuskirjas toodud väide, et täiendava Koonga ja Lihula vahelise bussiveo tekkimisel paranevad oluliselt ka Lõpe piirkonna elanike transpordivõimalused. Hanget ei ole korraldatud, seega ei ole ka teada, millise tihedusega, milliste peatuste kaudu ja mis kell täiendav bussivedu tagatakse. Teadmata on ka hanke tegelik maksumus. Lapsevanematel pole kindlust, et laste koolitee kujuneb turvaliseks, laps saab ohutult bussi peale ning seejuures on tagatud lapsele bussis istekoht. Seetõttu on suur oht, et koormus laste kooli sõidutamisel langeb lapsevanematele. Mitme kaebaja lapse jaoks on vajalik rahulik ja stabiilne õpikeskkond ning individuaalne lähenemine, mida nt Lihula kool ei suuda pakkuda. Kooli sulgemisel kaob Oidrema küla lastel sisuliselt ära ka Lõpe Kooli kõrval Lõpe klubis asuvas Lõpe Noortekas viibimise ja sealsetes huviringides osalemise võimalus. See viib omakorda väikese Lõpe kogukonna hääbumiseni. Vaidlustatud otsuse preambulas on viidatud Lääneranna valla ühe probleemina noorte ja laste arvu vähenemist, kuid viide Lõpe Kooli õpilaste arvu vähenemise kohta on väär. Lõpe Kooli arengukava 2017–2021 p 3.2 kohaselt õppis Lõpe Koolis 01.02.2017 seisuga 31 õpilast. 2021/2022. õppeaastal oli õpilaste arv 37. Ei ole ka arvesse võetud, et Lõpe Kooli lasteaiarühm on võimalikus ulatuses täidetud ning piirkonnas on sündide arv kasvanud määral, mis eeldaks sootuks Lõpel täiendava lasteaiarühma avamist, mis omakorda viiks Lõpe Kooli õpilaste arvu tõusuni. Puudub terviklik ülevaade eelnõuga tegelikult saavutatavast kokkuhoiust ning kaasnevatest kuludest nagu koolitransport, täiendavalt avatavad õppeklassid Lihula koolis jne. Vaidlustatud otsuse seletuskirja p-s 6.1.2 on toodud Lõpe Kooli sulgemisega seotud eelarvevahendite kokkuhoidu puudutav ülevaade. Tegemist on paljasõnalise selgitusega, esitatud arvandmed ei ole kontrollitavad, esitatud on ekslikke andmeid. Ebaõiged ja ebapiisavad on andmed ka Lõpe Kooli sulgemisega seotud ühistranspordivajaduse kohta. Põhjendamatult on käsitletud üksnes Lõpe–Lihula suunalist transpordiühendust, seejuures on jäetud arvestamata ühistranspordiühenduse mõju koolipäeva kestusele, ühistranspordivahendite ja ühenduse turvalisus, samuti laste koolitee tegelik pikkus ja turvalisus. Vaidlustatud otsuse preambula kohaselt on Lääneranna valla haridusasutuste ümberkorraldamise eesmärk tagada pädevad õpetajad ja tugispetsialistid. Samas puudub analüüs selle kohta, kuidas Lõpe Kooli sulgemine vastavale eesmärgile kaasa aitab.

3-23-909 võimatu. Esialgse õiguskaitse kohaldamine lükkaks kaebuse rahuldamata jätmise korral vaid vaidlustatud otsuse täitmist edasi, kuid kaebuse rahuldamise korral tooks õiguskaitse kohaldamata jätmine kaasa pöördumatuid tagajärgi. Vaidlustatud otsus on kaalutlusotsus ning ei ole välistatud, et otsuse menetluse veatul läbiviimisel oleks võinud otsus Lõpe Kooli puudutavas osas olla teistsugune.

3-23-909 reformi) valmis 2020. a kevadel ja seejärel on toimunud arutelud ka kohaliku kogukonnaga. Kaebajad ei ole toonud välja, kuidas nende täiendav kaasamine oleks mõjutanud otsuse tegemist. Vastustajale on kaebuses esile toodud asjaolud teada olnud ja nendega on otsuse tegemisel arvestatud. Otsuse seletuskirjas on toodud põhjalikud kaalutlused, sh antud ülevaade transpordikorraldusest. Kohus ei saa asuda vastustaja asemel otsustama koolivõrgustiku üle, mis on suuresti väärtuspõhine ja otstarbekusel tuginev ning valla finantsvõimekusest mõjutatud otsustus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vastuolus ülekaaluka avaliku huviga, milleks on Lääneranna vallas tervikuna hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine. Arvukate alatäidetud koolide nõuetekohane ülalpidamine ei ole majanduslikult võimalik. Otsus käsitleb planeeritult ja läbimõeldult tervet valla koolivõrku ja haridusvaldkonna eelarvevahendite kasutamist. Lõpe Kooli osas otsuse kehtivuse peatamine ei võimalda otsust tervikuna ellu viia. Üksikute lapsevanemate kaebuse alusel esialgse õiguskaitse kohaldamise korral jääks aastas üle 124 000 euro hariduse valdkonnas sihipäraselt kasutamata. Otsuse üheks eesmärgiks on teha vajalikke investeeringuid õppekeskkonna parandamiseks alles jäävates ning optimaalselt tegutsevates koolides. Samas ei ole vallal võimekust, et hoida ainuüksi Lõpe Kooli hooneid nõutavatele tingimustele vastavatena, rääkimata täiendavate investeeringute tegemisest õppekeskkonna kaasajastamiseks. Suur osa koolivõrgu ümberkorraldamisest seisneb ka kooliõpetajate kvalifikatsiooni tõstmises. Kvalifitseeritud ja noorte õpetajate leidmine on keeruline ja seda eeskätt põhjusel, et õpetajatele ei ole võimalik pakkuda täiskoormusega tööd ning seeläbi konkurentsivõimelist töötasu. Lõpe Kooli sulgemisel saaks seal töötavatele kvalifitseeritud õpetajatele teha tööpakkumised teistes koolides. Õpetajakohtade vähendamisel oleks majanduslikult võimalik ka riigi poolt ettenähtud diferentseeritud ja motiveeriva palga maksmine. Vald on lisaks haridusreformile planeerinud ka mitmeid muid ümberkorraldusi. Ei esine selliseid kaalukaid põhjuseid, mis õigustaks valla praeguste demograafiliste ja majanduslike probleemide olukorras hariduse valdkonna (mille osakaal moodustab üle 50% valla eelarvest) optimeerimata jätmist.

3-23-909 päevakavale ja õppekorraldusele“ § 3 p 2). Vastustaja ülesanne on tagada tervisekaitsenõuete täitmine (eelnimetatud määruse § 4). Vaidlustatud otsuses pole käsitletud ka koolitee ohutuse küsimust. Vastustaja vastusest järeldub, et sellele on nüüd tähelepanu pööratud, kuid kohtul ei ole veendumust, et kavandatu on enne 31.08.2023 teostatav ja piisav. Vastustaja valmidus rajada katusealusega bussiootepaviljon eeldab Transpordiameti nõusolekut (ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 ja 3). Kohtul puudub teadmine, kas paviljoni soetamiseks ja paigaldamiseks tuleb läbi viia riigihange. Vastustaja ei ole kaalunud bussipeatuse tasku ja valgustusega ooteplatvormi ehitamist (eeldavad vastavaid projekte ja lepingut Transpordiametiga). Lihula poolt liikudes on piirkiirus 90 km/h vaatamata sellele, et vahetult enne peatust on kõrvaltee Oidrema suunalt. Üldteada on asjaolu, et Eestis on ca 6 kuu jooksul aastas kell 8 ja/või kell 16 pime. Seetõttu on koolilaste puhul täiendavate ohutusmeetmete kaalumine osa transpordi tagamise kohustusest. Otsuses ei ole kajastatud Oidrema lapsevanemate muret, et Lihulasse kooli minnes tuleb bussipeatusesse jõudmiseks ületada Pärnu–Lihula maantee. Kuna vastustaja ei täitnud oma kohustust välja selgitada, kui palju õpilasi vajab transporti Lihulasse, ei saa välistada võimalust, et seda teevad enamik 28 Lõpe Kooli õpilastest. Vaidlustatud otsuses ei ole kajastatud seda, kas olemasolevaid liine teenindavad bussid mahutavad kõiki sõita soovijaid. Seega ei ole vastustaja otsuses analüüsinud mitmeid asjaolusid, mis on hariduse kättesaadavuse tagamisel olulised. Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Kui Lõpe Kool suletakse 31.08.2023, tuleb kaebajatel leida oma lastele uus kool. Vastustaja on eeldanud, et enamik neist jätkab õpinguid Lihula Gümnaasiumis. Sel juhul peab Lihula Gümnaasiumisse korraldatav transport tagama kvaliteetse hariduse kättesaadavuse. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib seega tuua kaasa kaebajate õiguste olulise rikkumise. Majanduslike kaalutluste kõrval on samuti avalikuks huviks koolilaste turvalisus ning hariduse kvaliteet. Seetõttu ei saa transpordi korralduse puudujääke alahinnata. Kuna kaebajate õigusi riivab otsuse p 2.2 (Lõpe Põhikooli tegevuse lõpetamine 31.08.2023), tuleb esialgse õiguskaitse korras peatada Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023 otsuse nr 95 p 2.2 kehtivus kuni haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kohus võib kaebajate taotlusel esialgse õiguskaitse määrust muuta. Samuti võib kohus tühistada esialgse õiguskaitse, kui vastustaja esitab piisavad põhjendused ja tõendid selle kohta, et ta tagab oma kohustuse nõuetekohase täitmise (HKMS § 253 lg 1). Kaebajad on Lõpe Kooli õpilaste või kooliminevate laste vanemad ning kaebus on esitatud koolihariduse kättesaadavuse riivega seonduvalt. Sellest tulenevalt teeb kohus kaebajatele ettepaneku täpsustada kaebust selliselt, et tühistamisnõue puudutaks üksnes otsuse p 2.2, mis puudutab Lõpe Põhikooli tegevuse lõpetamist 31.08.2023. Kaebajad on kaebuses välja toonud, et otsuse kohaselt jääb Lõpe lasteaed Lõpe Kooli hoonesse. Seega ei saa lasteaeda puudutav kaebajate õigusi riivata. Niisamuti ei saa kaebajate õigusi riivata otsus, kas Lõpe Kool ja Lõpe Lasteaed on eraldi asutused.

3-23-909 omandamiseks mõni teine kool. Kaebajate lastel ei ole õigust omandada põhiharidust konkreetses põhikoolis, aga neil on subjektiivne õigus põhihariduse omandamisele elukohajärgses koolis (PGS § 10 lg 1 teine lause). Otsuse vastuvõtmise ajal kehtis Lääneranna Vallavalitsuse määrus nr 2 (vastu võetud 01.04.2021), mille kohaselt on Lääneranna valla elukohajärgseteks koolideks Koonga Kool, Kõmsi Lasteaed-Algkool, Lihula Gümnaasium, Lõpe Kool, Metsküla Algkool, Varbla Kool ja Virtsu Kool (määruse § 3 lg 1). Otsuse vastuvõtmise tulemusel võttis Lääneranna Vallavalitsus vastu 05.04.2023 määruse nr 5, mille kohaselt ei ole Lõpe Kool enam elukohajärgne kool. Lõpe Koolis põhihariduse andmise lõpetamise otsus viis selleni, et vastustaja pidi otsustama Lõpe Kooli kui õppeasutuse vormi muudatuse. Selleks otsuseks oli lõpetada Lõpe Kooli tegevus iseseisva õppeasutusena (otsuse p 2.4). Seega nõustub kohus kaebajatega, et koosmõjus elukohajärgse kooli regulatsiooni muudatusega puudutab otsuse p 2.4 kaebajate subjektiivseid õigusi. Seetõttu tuleb muuta 18.05.2023 määruse resolutsiooni p 7 ja peatada Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023 otsuse nr 95 p-de 2.2 ja 2.4. kehtivus kuni haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Haldusakti kehtivuse ja haldusakti täitmise peatamine on erinevad esialgse õiguskaitse abinõud, mille samaaegne kohaldamine ei ole võimalik. Haldusakti kehtivuse peatamine hõlmab haldusakti täitmise peatamist. Haldusakti kehtivuse peatamine tähendab, et selle sisuga haldusakti ei kehti alates 18.05.2023 määruse p 7 teatavakstegemisest (HKMS § 252 lg 3). Järelikult taastusid kaebajate õigused põhihariduse omandamisele Lõpe Koolis kohtumenetluse ajaks. See on sobivaim meede kaebajate õiguste kaitseks. Esialgse õiguskaitse abinõu – otsuse p-de 2.2. ja 2.4 kehtivuse peatamine – täitmine tähendab vastustaja jaoks seda, et ta ei saa esialgse õiguskaitse määruse kehtivuse ajal teha toiminguid, mis takistavad Lõpe Koolis õppivatel lastel põhihariduse omandamist kohtumenetluse ajal või 1. klassi astumise avalduste esitamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-23-909 võimalik õpilaste vajadusi silmas pidades algavaks õppeaastaks muuta. Vastustaja on seni korraldanud ja on ka edaspidi valmis korraldama vajaduse korral lapse individuaalset transporti. Vastustaja korraldab vallale kuuluva bussiga õpilaste vedu liinil Paadrema-Vatla-PaatsaluHelmküla-Varbla-Helmküla-Paatsalu-Vatla-Paadrema. Vedu teostava ettevõtja hinnangul on võimalik lisada täiendav väljumine kell 14:15–14:30 suunal Lihula-Oidrema-Lõpe, mis tagaks bussiühenduse Oidrema ja Lõpe piirkonna lastele koju ka pärast Lihula gümnaasiumi kuuenda tunni lõppu kell 14.00. Selle teenuse maksumus oleks kooliaasta 175 päeva kohta hinnanguliselt 17 500 eurot ilma käibemaksuta ning ei vaja eraldiseisva riigihanke läbiviimist. Kuna 19kohaline buss kuulub vallale, on võimalik kooliõpilaste transporti korraldada paindlikult, sest liini teenindamiseks otsitakse ainult operaatorit, kellel ei ole kohustust hankida eraldi bussi, mis on aeganõudev protsess. Õpilasveo käivitamine on võimalik, kuid sõltub eelkõige lapsevanemate vajadustest, sest juhul, kui lapsed asuvad õppima huvikoolidesse, seda liini koju jõudmiseks ei kasutata. Vastustajal on võimalik korraldada transporti ka selliselt, et ta hüvitab õpilaste kooli ja koolist koju sõiduks vajaliku isikliku sõiduauto kasutamise kulud. Lääneranna Vallavolikogu 13.05.2021 määrus nr 115 „Õpilaste sõidukulude hüvitamise kord“ näeb sellise võimaluse ette. Paljud pered, kes elavad ühistranspordi peatusest kaugemal kui 3 km, seda võimalust ka kasutavad. Vastustaja on taganud teenindava bussi mahutavuse transpordi korraldamisel Lihula Gümnaasiumisse. Lõpe Kooli sulgemise järel kasutaks bussiliini nr 325 kokku 28 õpilast. PÜTK on kinnitanud, et liini nr 325 teenindav buss väljumisega kell 07:05 võimaldab tagada 28 õpilase transpordi Lõpe ja Oidrema peatusest Lihula bussijaama. Seejuures on PÜTK selgitanud, et liini teenindavad bussid, millel on sõitjate jaoks vähemalt 29 istekohta ning 17 seisukohta. PÜTK on vastustajale kinnitanud, et ühistranspordi korraldust on väikeste muudatustega võimalik muuta juba algava õppeaasta alguseks selliselt, et tagada kõigi Lõpe Kooli õpilaste ohutu koolitee Lihula Gümnaasiumisse. PÜTK on kinnitanud, et Lõpe Kooli sulgemise korral tehakse hiljemalt 31.08.2023 järgmised Pärnu maakonna avalike bussiliinide ümberkorraldused: liin nr 325, väljumisega Pärnu bussijaamast kell 7:05, läbib Oidrema peatuse järel Karjatse peatust Oidrema külas ja seejärel liigub tagasi Pärnu–Lihula maanteele Tõitse peatusesse; liin nr 325, väljumisega Lihulast kell 13:17, läbib Tõitse peatuse järel Karjatse peatust Oidrema külas ja seejärel liigub Oidrema peatusesse, ära jääb Tõitse– Pangamäe–Oidrema–Pangamäe lõik ning see asendub Tõitse–Karjatse–Oidrema–Pangamäe lõiguga; liin nr 52, väljumisega Lihulast kell 16:00, läbib Oidrema küla järgnevalt: Tõitse– Karjatse–Oidrema–Pangamäe. Sellega seonduvalt muudetakse ka Pangamäelt kell 16:27 Lõpe suunas väljuva liini nr 47 marsruuti, lisades sellele Oidrema peatuse. Seetõttu ei ole õpilastel vajadust ümberistumiseks Pangamäe peatuses, mida kaebajad on kirjeldanud kui potentsiaalselt ohtlikku olukorda, sest lapsed peaksid ületama Pärnu–Lihula maantee. Uueks ümberistumise kohaks bussiliinide nr 52 ja nr 47 puhul on Oidrema peatus. Seejuures on Oidrema peatuses bussile tagatud ka ümberpööramisvõimalus ning lisaks rajab vastustaja valla maale kuuluvale alale ka kaasaegse bussiootepaviljoni. Õpilaste transpordil on täna ümberistumisel bussi ootamiseks kuluv aeg veebilehe peatus.ee andmetel 8 minutit. Ooteaeg jääb samasse suurusjärku. Bussiootepaviljoni rajab vastustaja koostöös mittetulundusühinguga Oidrema Külaselts, kasutades nende tehtud eeltööd. Arvestades paviljoni eeldatavat maksumust ning seda, et tegemist on alla 20 m2 suuruse rajatisega, on vastustaja hinnangul paviljoni rajamine võimalik hiljemalt 31.08.2023. Kuna Oidrema külas elavad mitmed koolilapsed Karjatse peatuse vahetus läheduses, siis lühendab bussiliin nr 325, mis läbib alates 01.09.2023 Oidrema peatuse järel ka Karjatse peatust, oluliselt laste kooliteed. Kuna Tõitse ja Pangamäe peatuste vahel täiendavaid peatuseid ei ole, siis võimaldab liini nr 325 muudatus samuti jõuda Oidrema küla lastel võimalikult kiiresti koju.

8(13)

3-23-909 Arvestades transpordikorraldust, eelkõige bussiühenduse sagedust, on Lõpe Kooli õpilastele elukohale lähimaks kooliks Lihula Gümnaasium. Seega ei pidanud vastustaja analüüsima, millised on õpilaste vastuvõtmise võimalused teistes koolides, sh nt väljaspool valda Pärnus, mille kaebajad on ühe alternatiivina välja toonud. Lihula Gümnaasium saab vastu võtta kõik õpilased koolidest, mis otsuse tulemusena suletakse või mille õppetegevus korraldatakse ümber. Lihula Gümnaasiumis on ruumi tunduvalt suuremale õpilaste arvule, kui seal praegu õpib. Praegu vajavad kõik Lääneranna valla õppeasutused, sh Lihula Gümnaasium investeeringuid hoonete kaasajastamiseks, kuid Lihula Gümnaasiumi hoone praegune seisukord ei ole selline, mis annaks alust väidetele, et õppetegevus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, sh tervisekaitsenõuetele. Terviseamet on läbi viinud riikliku järelevalve Lihula Gümnaasiumi seisundit puudutavas osas ning on tuvastanud ka teatavaid puudusi. Kõik puudused on aga tänaseks kõrvaldatud või kõrvaldatakse hiljemalt uue kooliaasta alguseks. Terviseamet on tarvitusele võetavaid abinõusid pidanud asjakohaseks ja piisavaks ning on lõpetanud riikliku järelevalve menetluse vastustaja suhtes. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmed kinnitavad, et Lihula Gümnaasiumis on nii lühikeses kui ka pikemas perspektiivis oluliselt paremad eeldused kvaliteetse hariduse tagamiseks kui seda on Lõpe Koolis. Lõpe Koolis on oluliselt vähem kvalifikatsiooninõutele vastavaid õpetajaid, mis tähendab, et puudub võimalus tähtajatu töölepingu sõlmimiseks (vt PGS § 74 lg 7). Arvestades õpilaste vähesust, ei ole õpetajatele tagatud piisavat koormust kutsealaseks arenguks. Samuti raskendab see uute õpetajate leidmist, mis on Lõpe Kooli puhul tõsiseks probleemiks. Lõpe Koolis ei ole ühtegi alla 40-aastast õpetajat, seejuures üle poole õpetajatest on vanemad kui 60 aastat. Lihula Gümnaasiumis on põhi- ja tugiteenuste osutamine õpilastele oluliselt paremini tagatud kui Lõpe Koolis. Lihula Gümnaasiumis ei ole õpilaste arvu üldisest vähenemisest tulenevalt vajalik moodustada liitklasse. Õpetajate ja tugipersonali leidmine Lihula Gümnaasiumisse erinevalt Lõpe Koolist ei ole ka raskendatud seetõttu, et puudub võimalus täiskohaga töötada. Lihulas on rohkemad ja mitmekülgsemad võimalused veeta vaba aega, omandada huviharidust, teha sporti jmt. Seega on õpilastel mitmeid võimalusi oma aja sisustamiseks kuni bussi väljumiseni. Halduskohus ei ole avalikke huve piisavalt kaalunud ning on jätnud kohtumääruse olulises osas põhjendamata. Halduskohus ei ole põhjendanud näiteks, miks kaebajate huvi kooli säilimise vastu on olulisem avalikust huvist, milleks on Lääneranna vallas tervikuna hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine, mis mh võimaldaks ka hariduslike õpivajadusega õpilasi paremini toetada. Seejuures on kohtupraktikas peetud avalikele huvidele ebaproportsionaalselt raskeks tagajärjeks ka asjaolu, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega lükkub koolide ümberkorraldamine edasi.

3-23-909 arvestatud. Samuti pole ei otsuses ega ka vastustaja määruskaebuses analüüsitud selliste meetmete vajaduse ulatust, mahtu ega kogukulusid. Seoses bussiootepaviljoni rajamisega märgivad kaebajad, et seni ei ole vastustaja selle rajamiseks raha leidnud, mistõttu on MTÜ Oidrema Külaselts kahel korral (edutult) esitanud projektitaotlused Euroopa Liidu struktuurivahenditest vastava bussiootepaviljoni rajamiseks toetuse saamiseks. Vastustaja on asunud bussiootepaviljoni rajamist toetama pärast vaidlustatud otsuse tegemist ning seejuures ei ole otsuse tegemisel vastavate kulutustega (6880 eurot, millele lisandub käibemaks) arvestanud. On arusaamatu, milliste eelarvevahendite arvelt määruskaebuses toodud lisakulutused kaetakse. Seega ei saavuta vald väidetavat kokkuhoidu Lõpe Kooli sulgemisel, mis omakorda kinnitab kaebajate väiteid, et vaidlustatud otsus on tehtud kaalutlusvigadega. Vastustaja kirjeldus Lihula Gümnaasiumi seisukorra kohta kinnitab kaebajate väiteid, et Lõpe Kooli sulgemine ei taga lastele kaasaegsemat ja kvaliteetsemat õpikeskkonda. Vastustaja väide, mille kohaselt vajavad kõik Lääneranna valla õppeasutused investeeringuid hoonete kaasajastamiseks, on mõistetav, kuid ei õigusta kaasaegsema õpikeskkonna võimaldamise põhjendusel Lõpe Kooli sulgemise otsust. Jätkuvalt on arusaamatu, millest lähtuvalt vastustaja kooli õppekvaliteeti hindab. Õpetajate vanus ei ole mingilgi viisil korrelatsioonis pakutava õppekvaliteediga ning seejuures on PS §-st 12 tulenevalt ealine diskrimineerimine lubamatu. Vaidlustatud otsuses ning vastustaja määruskaebuses puuduvad tõendid ja selgitused selle kohta, kuidas osakoormusega töötamine või kutsekvalifikatsioonile mittevastamine on mõjutanud hariduse kvaliteeti Lõpe Koolis.

10(13)

3-23-909 Kaebajad esitasid kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud otsuse kehtivuse ja täitmise peatamiseks. Kaebajad on selle taotluse sõnastamisel lähtunud varasemast kohtupraktikast sarnastes kohtuvaidlustes. Kui ringkonnakohus leiab, et piisab üksnes esialgse õiguskaitse korras haldusakti kehtivuse peatamisest, siis kaebajad esialgse õiguskaitse abinõu puudutavas osas halduskohtu seisukohale vastu ei vaidle. Esialgse õiguskaitse korrektse kohaldamise huvides tuleb muuta halduskohtu 18.05.2023 ja 29.05.2023 määruses toodud põhjendusi. Halduskohus on esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendamisel keskendunud peamiselt transpordi korraldamisega seonduvatele puudujääkidele vaidlustatud otsuses, kuid kaebajad on esitanud sellele lisaks ka muud kaalukad argumendid, mida tuleb arvesse võtta. Kuna kooli sulgemise otsus on kaalutlusotsus, pidi vastustaja esitama asjakohased kaalutlused otsuses või selle seletuskirjas, kuid vastustaja ei ole seda teinud. Seda kinnitab juba ainuüksi Justiitsministeeriumi märkused 09.05.2023 kirjas seoses vaidlustatud otsuse üle tehtava järelevalvega. On mõeldav, et pärast kõikide asjaolude kaalumist võinuks vallavolikogu pidada paremaks korraldada Lõpe Kool ümber nt üksnes III kooliastme osa otsustada ümberkorraldamine alles siis, kui on selge, kas Lihula Gümnaasiumi uue koolihoone ehitamine on üldse realistlik. Seejuures ei saanud halduskohus anda vastustajale suunist, et kohus võib esialgse õiguskaitse tühistada, kui vastustaja esitab piisavad põhjendused ja tõendid selle kohta, et täitab oma transpordi tagamise kohustusi nõuetekohaselt. Kõnealused kaalutlused pidid sisalduma juba vaidlustatud otsuses ja esialgse õiguskaitse kohaldamise järel kõnealuste kaalutluste teostamine tähendab sisuliselt esialgse õiguskaitse määruse rikkumist. Vaidlustatud otsuse tegemise järel oluliste asjaolude muutmine tähendab sisuliselt uue kaalutlusotsuse tegemist, mis aga pole enne uue õppeaasta algust enam ajaliselt võimalik (vt PGS § 80 lg 3). Seejuures ei kuulu vaidlustatud otsuses kajastatud asjaolude muutmine vallavalitsuse pädevusse. KOKS § 22 lg 1 p 1 ning p 34 kohaselt kuuluvad valla eelarve küsimused ning valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine volikogu ainupädevusse.

3-23-909 õppekorraldusega esialgse õiguskaitse kehtivuse lõppemisel. Vastustaja ei ole asunud kohtu suunistel uusi asjaolusid välja selgitama, vaid üksnes täpsustama kohtule otsuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ja arvesse võetud kaalutlusi. Vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning ei esine asjaolusid, mis viitaks, et vastustaja jätab õigusaktidega kehtestatud nõuded täitmata. Vastustaja tagab õigusaktide nõuetele vastava koolitranspordi. Otsuse mõjul ei kaasne kaebajatele ebasoodsaid mõjusid seoses põhi- või tugiteenustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-909 Võimalikku kokkuhoidu ei saa hinnata üksnes püsikulude vähenemise kaudu, mis kaasnevad teiste koolimajade sulgemisega, vaid ka ära langevate investeerimiskohustustega (suletavate ja ümber korraldatavate koolide hoonete renoveerimiseks). Lääneranna valla munitsipaalkoolide võrgu korrastamiseks esineb väga kaalukas avalik huvi tagada kõigile valle õpilastele (sh Lihula Gümnaasiumi 251 õpilasele) turvaline ja toetav õppekeskkond, samuti õpetajatele head töötingimused ja motiveeriv töötasu. See huvi on ringkonnakohtu hinnangul kaalukam, võrreldes kaebajate kaitstava huviga säilitada senine elukorraldus ja nende lastele tuttav õppekeskkond. Vastustaja on pikema aja jooksul otsinud mõistlikku lahendust ühelt poolt lastele hariduse kättesaadavuse ja teiselt poolt valla rahaliste kohustuste vahel. Esialgse hinnangu kohaselt ei esine nendes küsimustes ilmselgeid kaalumisvigu.

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.